ANKRUSEADE Jarmo Kõster Ankruseade koosneb: ankrud, ankrukett koos ketihalsiga, ankrupeli, stopparid ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ankru- ja ketiklüüs ning juhtpult. Ankruseadme ülesandeks on laeva asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Kasutatakse ka laeva kiiruse vähendamiseks sildumisel jne. Ankru tõsteseadmeks on ankrupeli või kepsel. Ankrupeli on horisontaalse võlliga mehhanism ühe või kahe ankru hiivamiseks. Suurematel laevadel on kaks ankrupeli, sel juhul on peli võllil üks trummel ankruketi ja üks või kaks
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-2. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-2. Ankruseade. Ankruseade. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks (Joon. 10.2.1. ja 10.2.2.) ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid.
Ankruoperatsioonid. Ankruseade Näiteks laeval "Star" on kasutusel 2 ankrut kaaluga 5850 kg . Ankrute valmistaja on Kettenfabrik Master GMBH. Keti seeklite arv on 10 seeklit vasakus pardas ja 11 seeklit paremas pardas. Keti läbimõõt on 68 mm. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankrumasinast. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum - ketikast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut ja üks sama suur ankur varuks. Ankrut ühendab laevakerega ankrukett, mis kinnitub kere külge erilise seadme - ketihalsi abil. Ankrukett koosneb lülidest, mis moodustavad umbes 25 meetri pikkused ketilõigud.
Eestlasest isa ja lätlannast ema. 193440 Tallinna Reaalkool. Tallinna konservatoorium (klaver). Tartu ja Stocholmi Ülikool. Mais 1943 pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Viimasel viiel eluaastal oli osaliselt halvatud ja kõnevõimetu. Autori sürrealistlik luulestiil on avardunud eesti lüürika võimalusi ning leidnud erinevas tihenduses ja laadis kasutamist nooremate luuletajate loomingus. Viljeles eesti keeles esimesena sürrealistlikku luulet "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1949 ) Loonud mitmesuguseid helisid, kõnet ja muusikat ühendavat nn kõlalist luulet ehk häälutusi. "Rroosi Selaviste" (1957)luulekogu Aforistlikes värssides andub totaalsele foneetilisele ja semantilisele keelemängule, kasutab paralleelselt mitme keele väljendeid " Oma luulet ja võõrast" (1990) värsikogumik On tõlkinud, kirjutanud esseesid, artikleid nii kirjanduse kui kunsti kohta. Oluline on esse Baudelaire`ist ja Sartre`ist.
Suudnuma- bound to Tõstma- to heave up Sügavus- depth Sügavus- depth Varjuma- to shelter Tekimadrus- deck-hand Väljaviiratud ankruketi pikkus- scope of chain/cable Tekimadrus- deck-hand Tõusu-mõõnahoovus- tidal stream Tõusu-mõõnahoovus- tidal stream Vööriga vastu hoovust- to be stem on the current Tõus ja mõõn- tide Tõus ja mõõn- tide Tõstma- to heave up
1943. aasta mais pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Ta jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmis. Samal ajal hakkas Laabanit huvitama kõlaluule, milles tema eeskujuks oli Kurt Schwitters. Laaban ise nimetas oma sedalaadi teoseid häälutusteks. Tema häälutused tõukuvad enamasti prantsuse või rootsi keelest. 1998 anti Rootsis välja Laabani häälutustest koostatud CD "Ankarkättingens slut är sångens början" (Ankruketi lõpp on laulu algus). Koopia sellest plaadist ilmus Laabani luulest tehtud lätikeelse valimiku „Putnu mistiskais mugurkauls” lisana. Ta kirjutas 5 tuhat palindroomi. Enamik neist on eestikeelsed, kuid on ka rootsi-, saksa- ja prantsuskeelseid. Rootsikeelsetest ilmus 2007 raamat „Palingarderomb”, mis sisaldab ka portreeanagramme ja nö pseudoverbaariumit, eestikeelsetest ilmus 2008 raamat „Eludrooge ego-ordule”. Tõlketöö
(regulaatorist) (analoogiline ülalkirjeldatuga), ja selle poolt elektriliste signaalidega juhitavast reguleerivast klapist Regulaator on püsireziimis, kui vee tasapind on elektroodide vahel, tasapinna tõusmisel või langemisel regulaator aktiveerib klapi 8. Ankruseadmete automatiseerimine. Kaasajal on paljudel uutel kõrge automatiseerimisastmega laevadel ankruseadmed automatiseeritud. Automatiseerimine võimaldab sillalt ankrut viirata ja kontrollida vettelastud ankruketi pikkust. Teatud juhtudel võimaldab see vältida ohtlikke olukordi seoses vajadusega kiirelt ankur hiivata, ka võimaldab see kergendada pootsmani tööd, sest puudub vajadus pidevaks valveks pakil. Joonisel on toodud üks elektropneumohüdrauliline ankruseadme kaugjuhtimise põhimõtteline skeem. Käigureziimis on ankrupeli trummel 11 pidurdatud pidurilindiga 12, mis surutakse kokku käsirattaga 8. Pidurilindi 12 üks ots koos mutriga 9 on jäigalt ühendatud
meetrit,masinaruumis 15 meetrit,tekil kuni 20 meetrit.Eriti laiadel laevadel 25 meetrit.Voolikud peavad olema sellise pikkusega,et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikust.Joatoru otsikud võivad olla diameetriga 12,16,19mm.Joatorud peavad olema kombineeritud tüüpi,andma pihustatud ja kompaktse veejoa. 15)Millest koosneb ankruseade? Ankruseade koosneb:ankrud,ankrukett koos ketihalsiga,ankrupeli,stopparid ankruketi kinnitamiseks,ketikast,ankru-ja ketiklüüs,juhtpult. 16)Ankrusse jäämine väikesel sügavusel: Ketitrummel lahutatakse võllist ja tema pöörlemiskiirust(ankru langemiskiirust)reguleeritakse lintpiduriga 17)Kuidas kontrollida ankrus oleva laeva triivi? 18)Ankru vabastamine võõrast ketist/trossist. Ankur tõstetakse nii kõrgele,kui võimalik. Võetakse tugev taimkiud või terastross.Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi
Sihiteadlik sürrealist Eesti luuletaja, tõlkija, publitsist Tallinna Reaalkool Klaveriõpingud Tartu Ülikool Tallinna Konservatoorium Ülevaade elust Dzäss ja dodekafoonia Pages Rootsi Stockholmi Ülikool Tõlkimine Kriitika kirjutamine Rahvusvaheline Kunstikriitikute Ühing Eesti Kirjanike Liit Halvatud/kõnevõimetu Looming "Eesti Looming II" "Sürrealismi perspektiiv" " Ankruketi lõpp on laulu algus" "Rroosi Selaviste" Häälutused 5000 palindroomi "Autoportree" Ma olen kanatiib mille on kulland raju ma olen jäämäe öökuub ja köietantsija nutt ma olen automootor mis õgib sipelgaid ma olen must lipp ahvi peos Ma olen kogelev vanker linnutee kraavis ma olen sülekoerkäsigranaat ma olen Peipsist õhumullina tõusnud kell mille osuteiks on haug ja pussiga jälitav tint Ma olen leinava ema rõve tants
6p. Vanemast põlvkonnast lahkusid Eestist kolm luuleklassikut: Gustav Suits, Marie Under ja Henrik Visnapuu. Teatud mõttes hakkas pagulusluule traditsioon toetuma just neile kolmele vaalale. 4. Nimeta nooremaid kirjanikke, kes tõusid esile 1960.-1970. aastatel. (3) 6p. Paguluskirjanike noorimas põlvkonnas kus vanusevahed on veninud õige pikaks paistavad enam silma Ivar Ivask, Ilona Laamann ja Urve Karuks. 5. Miks on Ilmar Laabani kogu ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" eesti kirjanduses eriline? 1p. Laabani debüütkogu ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" oli esimene sürrealistlik luulekogu eesti kirjanduses ja lugejatele väga ootamatu."Anklruketi" vastuvõtus oli kõike teravat eitust, hämmeldust ja lõpuks argset jaatustki. Niivõrd, kuivõrd jaatus on aastatega tugevnenud, on järjest selgemaks saanud ka Laabani algatuslik roll. 6. Mis on andnud inspiratsiooni suurele osale Ivar Grünthali luulest? 2p.
Käis Tallinna Reaalkoolis Enne selle lõpetamist õppis Tallinna Konservatooriumis klaverit. Varasemad luuletused ilmusid 1936-38 õpilasajakirjas Realist. Tartu ülikoolis ta õppis ühe aasta vältel roomaani keeli. Järgmisel sügisel tuli Laaban tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida Heino Elleri juures kompositsiooni. Mais 1943 pages Laaban Rootsi. Jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmi ülikoolis. „Ankruketi lõpp on laulu algus”1946 1957 „Rroosi Selaviste” „Oma luulet ja võõrast” 1990 „Sõnade sülemid, sülemite süsteemid” 2004 Samal ajal hakkas Laabanit huvitama kõlaluule (sound poetry), milles tema tähtsamaks eeskujuks oli Kurt Schwitters Laaban ise nimetas oma sedalaadi teoseid „häälutusteks”. Ilmar Laaban kirjutas umbes 5000 palindroomi.
Madrus laskub mööda tormi kahju, vastutab reederile tekitatud kahju eest äärte nimetused on parem ja vasak, loetuna redelit ankru juurde. Toob allalastud trossi vaba kuni oma keskmise kuupalga ulatuses. merelt tuleva laeva suhtes või kokkuleppeliselt otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob allalastud (3) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel (väinades). Vasaku ääre märkidel on paaris, viskeliini otsa külge. Viskeliini abil tõstetakse on raske hooletusega tekitanud reederile kahju,
Tekkis Prantsusmaal ja tugineb S.Freudi õpetusel Käsitab lähtealusena unenägu,nägemust, vaistlikke seoseid Eitab traditsioone ja loogikat Eesti kirjanduses on esinenud alates 1930. aastatest Ilmar Laaban sürrealistliku luule viljelejana Juba kodumaal ilmunud luuletused "Deliirium sügisest hobukastanile " ja "Laul seitsmest ulmast ja hobusest"(1938) osutasid, et tema maailmavaateks on sürrealism. Sõja tõttu sai temast pagulane ning looming tervikuna ilmuski seal. Kogu "Ankruketi lõpp on laulu algus" ilmus Stockholmis 1946. Siin mõtestatakse lahti luuletaja elukreedo: ELADA VABANA VÕI SURRA. Siit saad lugeda viimast stroofi luuletusest "Elada vabana või surra : Elada rohuna mõrvari haual elada ühes käes kalju ja teises rõõm elada avastamaks lainete südant elada vabana või surra 1946 1957. aastal ilmus teine kogu "Rroosi Selaviste".Nimikangelane on sünnilt prantslanna, kelle aadressiks on Sala- mander
l Tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) l Looming: „Kivi südamelt” (1935), „Mureliku suuga” (1943), „Sädemed tuhas” (1954) l Tunnustused: Henrik Visnapuu kirjandusauhind (1955; 1964) Ilmar Laaban (1921-2000) l Oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist l 1943. aasta mais pages Soome kaudu Rootsi l Esimene luulekogu „Ankruketi lõpp on laulu algus” ilmus 1946 Stockholmis, mida peetakse esimeseks taotluslikult sürrealistlikuks luulekoguks eesti kirjanduses. l Looming: "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1946), "Rroosi Selaviste" (1957), "19 moderna franska poeter" (1948, koos Erik Lindegreniga) Helga Nõu (1934) l On eesti kirjanik ja õpetaja l 1944. aastal pere põgenes Rootsi, Helga oli siis 10aastane l
Esikteos on ,,Nägu koduaknas". 13 luulekogu. Lorilaulud- ,,Minul on karvased sääred" Tema eeskujud: J.Liiv, G.Suits. 1965-loomingu loosung. Ilmar Laaban- Eesti sürrealismi isa. Ta kasutab keeleuuenduslikke võtteid ja võõrsõnu. Muutis luulet, tuues sinna sisse erootika, suguorganid. Luuletustes esines roppusi. Tema luule oli tihti rütmivaba, esines homonüümia. Tema luules oli surm unenäoline ja midagi ilusat. Kirjutas ka limerikke, häälutusi. Oskas palju keeli. , 1. luulekogu ,, Ankruketi lõpp on laulu algus" Olulisemad kujundid on meri, liiv, neitsi. Lemmiksõnad: looming, häving, armastus, surm. 2. luulekogu ,, Rroosi Selaviste" Eestis ilmus 1990. kogu ,,Oma luulet ja võõrast". Proosa vanad: Bernard Kangro- Kirjutas ühe õhtuga raamatu. Oma luules väljendab kodukohta ja ümbruskonna loodust. Ta romaanid keerlevad reaalsuse-kujutluse piirimail. Tema tuumteos oli "Tartu sari"-see koosneb 6 romaanist. Tema algatusel loodi Eesti Kirjanike Kooperatiiv
"Tuulisui" rühmituse kokkukutsuja vastupanuluule, kirjanik võõras maailmas, maapaos olemise mõtestamine traditsiooniline vorm, assotsiatiivne luule, rahvaluule mõjutused, intertekstuaalsus Raimond Kolk (1924-1992) Ivar Grünthal (1924-1996) murdekeelsus luule sõjast ja erootikast, autobiograafil. ja ajaluule "Ütsik täht" (1946) sonett, riimileidlikkus Ilmar Laaban (1921-2000) modernist- sürrealist "Ankruketi lõpp on luule algus" (1946) "Rroosi Selaviste" paguluses hariduse saanud noored: Ivar Ivask (1927-1992) identiteeditunde väljendamine Ilona Laaman (1934) Urve Karuks (1936) Pagulasproosa Eestist lahkunud juba küpsed kirjanikud: August Gailit, August Mälk, Karl Ristikivi Eestis juba avaldanud, kuid veel laiemalt tundmata kirjanikud: Bernhard Kangro, Valev Uibopuu, Ain Kalmus, Pedro Krusten, Gert Helbemäe
..........................................................................3 1. ELULUGU.............................................................................................................................4 2. LOOMING............................................................................................................................ 6 2.1. Üldiseloomustus ...........................................................................................................6 2.2. ,,Ankruketi lõpp on laulu algus. Luuletusi 1943-1945"................................................ 6 2.3. ,,Rroosi Selaviste"....................................................................................................... 10 2.4. ,,Oma luulet ja võõrast"...............................................................................................13 2.5. ,,Magneetiline jõgi".....................................................................................................14
August paralleelset kirjandustraditsiooni Raimond Kolk Mälk ,,Hea sadam". Marie Under ,,Mureliku suuga". väliseesti pagulaskirjandusja kod Hendrik Visnapuu ,,Tuule-ema". Ilmar Laaban kirjandus. ,,Ankruketi lõpp on laulu algus", Kalju Lepik ,,Nägu koduaknas", Raimond Kolk ,,Ütsik täht", Jaan Kruusvall ,,Pilvede värvid", 1950 Luule Poeem, võitlus ja igatsusluule. Juhan Smuul, Rudolf Sirge, Juhan Smuul ,,Kirjad Sõgeda külast", Rudolf Sirge Proosateoseid ilmus vähe, nende
Tallinna Reaalkool (lõpetas 1940) 2. Tallinna Konservatoorium (klaveriõpingud jäid pooleli) 3. Tartu Ülikool (õppis romaani keeli 4. Stockholmi ülikool (lõpetas 1949) Kuulus ka rühmitusse ,,Elbumus". Laaban oli polüglott, ta on kirjutanud lisaks eesti keelele ka inglise, saksa, prantsuse, rootsi, soome, itaalia ja hispaania keeles. Elu lõpul tegeles aktiivselt tõlkimisega ja häälutustega. Ilmar Laabanit peetakse eesti sürrealismi rajajaks. ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" (1946, Stockholm) Kogus esineb: 1. assotsiatsioonide vaba voolamine 2. võõrsõnalembus 3. vabavärss 4. tahtlikult rabav sõnade valik 5. rütmi puudumine Raamatu olulised kujundid on meri, liiv, neitsi ja lumi, mis sümboliseerivad Tõde ja Ilu. Kogule heideti ette sonimist, roppust, rütmi puudumist. ,,Rroosi Selaviste" (1957, Stockholm)
laeva vöör vastu kaid. Esmalt antakse maale vööri pikiots ja spring. Vajadusel tuleb töötada vöörispringil, kasutades masinat ja rooli, et ahter viia kai äärde. Sildumine, kui ruumi on vähe. Kaile tuleb läheneda peaaegu täisnurga all äraantud merepoolse ankruga. Ankrut lohistatakse mööda põhja. Lähenedes kaile, tuleb keerata laev kai suhtes 30º-40º nurga alla. Selleks kasutatakse masinat ja rooli ning reguleeritakse ankruketi väljalaskmist. Lähenedes kaile, antakse esmalt kaile vöörispring ja vööri pikiots. Sildumise käigus tuleb jälgida, et ankrukett ei omaks lõtku. Töötades masinaga vöörispringil ja kasutades rooli, viiakse laeva ahter sujuvalt kai äärde ja antakse kaile ahtriotsad. Sildumine kai ääres seisvate laevade vahele, kui ruumi on napilt. Kaile tuleb läheneda 40º-50º nurga all. Kui võimaldab põhja iseloom ja sügavus ning kui
Ilmar Laaban Luuletaja, tõlkija ja publitsist. Välis- Eesti autor, kes pani aluse sürrealismile. Luule on sügav ja mõtestatud. Sündis Tallinnas, käis Reaalkoolis ja enne selle lõpetamist hakkas õppima Konservatooriumis klaverit. Tartu Ülikoolis õppis üks aasta romaani keeli ja siis naases Tallinna Konservatooriumisse kompositsiooni õppima. 1943 pages Rootsi, kus jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist. Tema esimest luulekogu ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" peetakse esimeseks taotluslikult sürrelistlikuks luulekoguks eesti kirjanduses. Edasi hakkas teda huvitama kõlaluule. Rootsis elades tõlkis ta rootsi keelde prantsuse, saksa ja eesti luulet ja ka vastupidi eesti keelde prantsuse, saksa, rootsi luulet. Teosed eesti keeles: ,,Ankruketi lõpp on laulu algus", ,,Rroosi Selaviste", ,,Oma luulet ja võõrast", ,,Marsyase nahk", ,,Magneetiline jõgi", ,,Sõnade sõlemid, sülemite süsteemid", ,,Eludrooge ego-ordule".
üle.Fondi auhind-1945. pälvisid Viirlaid ja Visnapuu auhinna.Ta loobus 1997.a L.Mere poolt talle määratud Riigi- vapi III klassi teenetemärgist.I.Laaban-Modenistlik luuletaja.Oli polüglott,on kirjutanud ingl,sks,pr,soome,rootsi,it ja hisp keeles.Valdas 8-t keelt.Peetakse Eesti sürrealismi rajajaks.Sürrealism-kirjandus ja kunstivool,tekkis 40ndatel Pr-l- absurdne,ilma loogikata. Aluseks:unenägu,nägemus.Loome prots. oluline osa:alateadvus."Ankruketi lõpp on laulu algus". Dadaistlik-"Rroosi selaviste"Dadaism-L-Eur. kirjandus-ja kunstivool,mis pidi tähistama vabanemist sellistest normidest,loogilistest seostest teksti ülesehitamisel.Dada- istid kasut. primitiivseid,naiivseid väljendusi,häälitsusi.1920-ndatel sulandus dadaism sürre- alismi.Tuntuim dadaist oli Tristan Tzara. Limerik-harilikult. Rrosi- liidrite omane;mäletsema- nõrgalt mäletama;erutuma-erru saatma;imetlema-imema;pigistama- pigi eritama;koristama- korisema panema
tungidele. Sürrealism eesti kirjanduses Eesti kirjanduse suur sürrealist on ka rahvusvaheliselt tuntud luuletaja ja kunstiteadlane, Rootsis elanud Ilmar Laaban Tema looming on andnud loometõukeid mitmetele kodueesti luuletajatele, nt A. Ehinile, J. Üdile Kodu-Eesti kirjanikest Ilmar Laaban (1921 –2000) ongi sürrealistlikku Ilmar Laaban Luuletaja, kriitik, publitsist, tõlkija. II maailmasõja tõttu sattus pagulusse Rootsi. Luulekogu “Ankruketi lõpp on laulu algus” (1946) Väike kogu keelemängulist luulet, aforisme “Rroosi Selaviste” (1957) – nimikangelane on sünnilt prantslanna, kelle aadressiks on Sala- mander. Tekste nimetab Laaban ise MITTE- TERADEKS Luuletaja elukreedo: ELADA VABANA VÕI SURRA. Mitte-teri Ainsa loogalöögiga loob Rroosi Selaviste oma loogelise loogika. Rroosi Selaviste kasvatab üht ühtlast ja kaht kahtlast last. Mõrvarite märatsemine on vaid kõrvaline käratsemine.
Päevamärk on kolmnurk tippuga alla. Udusignaal 1 pikk, 2 lühikest iga 2 min. tagant. • Ankru vabastamine veealusest kaablist või teise laeva ankruketist. Ankur tõstetakse nii kõrgele kui võimalik. Võetakse vajaliku tugevusega tross. Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel, seal madrus toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob selle allalastud viskeliini külge. Selle abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi tekile, pingutatakse ja kinnitatakse pollarile. Tasapisi laseme ankrupeliga om ankru allapoole. Heal juhul vabanevad meie ankru käpad võõrast ankruketist esimesel katsel. Võõras ankrukett jääb trossi otsa rippuma. Ankur klüüsi. Seejärel võõra ankru vabastamine see on OHTLIK kuna kinnitatud pollarile.
värvikas on ka stseen, kus Indrek räägib oma elu raskusest, mispeale tuleb Maril jällegi näole päris õnnetu ja pettunud ilme. Ja kui kellelegi jääb ette mõni lause, kus on juttu mäest ja tulest, siis palun öelge kohe. Saame ometi kiiremini lõpule. PROFESSOR: „Lõpp on vaikus.“ INDREK: Kuidas palun? PROFESSOR: Shakespeare. Hamlet. Tema viimased sõnad. „The rest is silence.“ INDREK: Mis sellega on? PROFESSOR: Ei midagi. Lihtsalt. „Ankruketi lõpp on laulu algus“. Rroosi Selaviste. Ilmar Laaban. INDREK: Kui teie teaksite, milline on minu elu, siis te ei tuleks siin oma Hamletist üldse rääkima... PROFESSOR: Vabandust, härra projektijuht… (Palu, 2016) Niisiis kui ei oleks Professorit, kes Marit kaiseb, saaks viimane ehk koguni lavastuse heidiku rolli. Isabellal ja Maril on mitmeid ühiseid jooni kuid ka mitmeid erinevusi. Isabella justkui ongi Mari peegeldus, ehk ka Mari noorena, kuid eelkõige Mari sisekõne
Ankruseade M/S Star-il on kaks peaankrut, mille ühe ankru mass on 5850 kg. Laevas pole varuankruid ja hoovuseankruid. Ketti läbimõõt on 58 mm, ühe ankruketti pikkus on 11 seeklit ehk 275 meetrit. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru 23 ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Ankruseade koosneb: ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankrumasinatest. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum – ketkast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut üks sama suur ankur varuks. Mõnel laeval võib olla varuks ka abiankruid, mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtud
4. Tegevus „Inimene üle parda“ korral Tekil olles: viskad päästerõnga üle parda ja annad häire, võimaluse korral võimalikult palju jälgida. Sillas olles: Williamsoni pööre, vajutada funktsioon MOB nuppu, teavitada päästeoperatsiooni keskusi, et keegi on üle parda kukkunud. Pilet No. 07 1. Laeva ankruseade, otstarve, hooldus, kasutamine, tehnilised nõuded Koosneb: ankru, ankrukett koos ketihalsiga, ankrupeli, stopperid (lintstopper) ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ketiklüüs ning juhtpult, pesusüsteem (asub ankru klüüsis). Akrusedmete ülesandeks on tagada laeva asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Ankrupeli peab suutma hiivata üheaegselt kaht ankrut 50m sügavuselt, kiirusega 8m/min. Ankurit võib alla lasta niisama oma raskusjõul, kuni 40m. Enne aga tuleb ankru peli mootori abi alla lasta veeliinini ja
Parim lahendus mida kasutatakse on seest õõnes ehk torukujuline tugipost, et optimiseerida laeva kaalu, samaaeg toestades suuremat pinda. 23. Vööri ehitus: tugevdamine, ruumid, funktsioon Vöörtääv – kiilust kuni suvise veeliinini ulatuv torkujuline konstruktsioon. Sellise konstruktsiooni mõtteks on kõverduda kokkupõrke korral ja neelata energiat, hoides kahjustused minimaalsetena Vööris asub ankru ketikast, Ketikasti mõõtmed on vastavalt ankruketi mõõtmetele ja pikkusele Klüüsitoru on torukujuline, ning äääred tehakse ümarad, vältimaks höördumist. Manööverdamise jaoks kitsastes vetes, kasutatakse vööripõtkurit Pirnikujuline vöör võimaldab laeval kiiremini liikuda, väendab laeva liikumisest tekitatud takistusi. Vööri kuju Joon. 3.3. tavaline kaldvöör annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist,
1940. aasta sügisel läks Laaban Tartu ülikooli, kus ta õppis ühe aasta vältel romaani keeli. Järgmisel sügisel tuli Laaban tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida Heino Elleri juures kompositsiooni. Peale klassikalise muusika huvitas teda dzäss ja dodekafoonia. Mais 1943 pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Ta jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmi ülikoolis, kus ta hiljem töötas lektorina. Ilmar Laabani ainus luulekogu ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" ilmus 1946 Stockholmis. Seda peetakse esimeseks taotluslikult sürrealistlikuks luulekoguks eesti kirjanduses. Pärast seda loobus Laaban järjekindlast luuletuste kirjutamisest, kuid avaldas 1957 väikese kogu keelemängulisi aforisme pealkirja all ,,Rroosi Selaviste". Samal ajal hakkas Laabanit huvitama kõlaluule (sound poetry), milles tema tähtsamaks eeskujuks oli Kurt Schwitters. Laaban ise nimetas oma sedalaadi teoseid ,,häälutusteks".
võtma meetmeid nende tagasi saatmiseks ja takistamaks nende pardale tulekut. Vahiohvitseri kohustused sadamas Tekivahi ülevõtmine Enne tekivahi ülevõtmist peab vahti üleandev tüürimees informeerima vahtiastuvat tüürimeest alljärgnevast: - sügavustest kai ääres ja laeva süvisest, kõrg- ja madalvee kõrgusest ja ajamomentidest, kinnitusotste seisukorrast, ankrute asendist ja veesoleva ankruketi pikkusest, peamasina seisundist ja kasutamise võimalusest vajaduse korral - laeval teostavatest töödest, lastitud või lossitud kauba kogusest, laevas olevast kauba kogusest - vee tasemest tankides ja pilssides - põlevatest signaaltuledest - nõutud laevapereliikmete arvust pardal - kõrvalistest isikutest pardal - tulekustutusseadmete seisukorrast - erilistest sadama reeglitest
11.2004. On laevakere kõige eespool paiknev ruum. Eest piirab teda vöörtääv ja tagapool on piiriks esimene veetihe vahesein põrkevahesein. Vöörpiiki kasutatakse ballastvee tsisternina. Selle ballasti hulgaga saab reguleerida laeva trimmi (diferentsi). Vöörpiigis puudub topeltpõhi. Joon. 3.32. Vöörpiik, pakk, ketikast ja põrkevahesein. Ketikast, (chain locker, cable locker, ) Tavaliselt vöörpiiki ehitatud ruum ankruketi mahutamiseks. Ketikastis kinnitub kett laevakere külge lahtiandmist võimaldava seadme abil. Pakk, (forecastel, , ) Vööris paiknev pardast pardani ulatuv tekiehitis. Algab vöörtäävist ja võib ulatuda kuni laeva keskosani (pikendatud pakk). Kaitseb tekki ja tekilasti vastulaine eest, vähendades selle sattumist tekile. Pakk suurendab laeva tormikindlust, ujuvusvaru ja mõjutab püstuvust. Poolpakk on väiksematel laevadel esinev madalam tekiehitis.
Vaade ahtrist; mastitopis üks tuli, mis on valge. Pikkus üle 20m: Vaade vöörist; all paremal roheline tuli ja vasakul punane tuli ning üleval mastitopis kaks tuld järjestades alt ülesse- roheline ja punane .Vaade ahtrist; all keskel üks valge tuli ja mastitopis kaks tuld alt üles poole, roheline ja punane. Pilet 7 1. Laeva ankruseade, otstarve, hooldus Ülesanne on võimaldada laeva peatamist ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga ühendava ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ahtris. Ankruseade koosneb ankrutest, ankruketist, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankrumasinatest. Ankruseadmete juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum- keti- kast. Laevadel on üldiselt kaks peaankrut, üks samasuur ankur on varuks. Osadel laevadel on ka abiankrud, mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtud asendis paeankrutel seismise ajal. 2
kanepinöörist või peenest terastrossist leierit. Trepi alla ja selle ümber seatakse spetsiaalne võrk. Välimise käsipuu ja leierite külge ülemise ja alumise platvormi vahel võib olla kinnitatud purjeriidest tuulekaitse, millele harilikult on kirjutatud laeva nimi. 33. Ankruseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid.
kanepinöörist või peenest terastrossist leierit. Trepi alla ja selle ümber seatakse spetsiaalne võrk. Välimise käsipuu ja leierite külge ülemise ja alumise platvormi vahel võib olla kinnitatud purjeriidest tuulekaitse, millele harilikult on kirjutatud laeva nimi. 33. Ankruseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid.
kanepinöörist või peenest terastrossist leierit. Trepi alla ja selle ümber seatakse spetsiaalne võrk. Välimise käsipuu ja leierite külge ülemise ja alumise platvormi vahel võib olla kinnitatud purjeriidest tuulekaitse, millele harilikult on kirjutatud laeva nimi. 33. Ankruseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid.
Kahe laeva vööride tõukumine nende kohakuti jõudmise hetkel. (vii) Vastaskurssidel möödumisel peaks interaktsioon vööre teineteisest eemale tõukama. Läbides jõe või kanali käänakut võib vööri kaldast tõukumise nähtus tingida vajaduse rooliga vastu hoida. 7. Ankrukoha valik. Laeva minek ankrukohale ja ankrusse panek. Ankru hoidev jõud ja ankruketi pikkuse arvutus. Vahiohvitseri kohustused ankrusse minekul. Üldised nõuded ankrukoha ja ankrusse paneku suhtes Ankrukoha valikul tuleb arvesse võtta järgmisi tingimusi: see peab olema võimalikult kindlalt kaitstud tuulte ja lainetuse eest; võimalikult parema ankrut hoidva põhjaga ja paraja sügavusega; heade juurdepääsudega ankru andmise kohale; küllaldaselt suur veeala ohutuks manööverdamiseks ootamatul ankrust lahkumisel ilmastikuolude halvenemisel.
Mis on kujutatud pildil? 4. Luuk katlal kolde puhastamiseks 5. Klinketuks 6. Pardaluuk 37. Nimeta joonisel tähistatud sildumisseadmete osad 1..................................................2.....................................3................................. 4................................................... 4. Kirjelda, kuidas tähistatakse ankruketi esimese ja teise seekli ühenduskoht ................................................................................................................................... ................................................................................................................................. ................................................................................................................................. 5
ei näe. Religioosne pilt hakkab tugevnema. 22. Ilmar Laabani luule ja häälutused. (1921-2000) Eesti tõlkija, kirjanduskriitik, tegutseb korraga nii rootsikeelses kui eestikeelses kultuuris. Sürrealism tekib 1930ndate lõpul, esimes näiteid võib leida Laabanilt, gümnasistina debüteerib kooliväljaandes ja 40ndatel kultuuriajakirjanduses üldisemalt. Luuletus Stalinile on ilmunud koondkogudes. Looming: 1945 Ankruketi lõpp on laulu algus I periood, eeskujulik sürrealism, esikkogu iseloomustab dümaanilisus 1957 Rroosi Selaviste II periood, postsürreaalne hoiak e sürrealismi teisenemine IIMS järel. 1990 Oma luulet ja võõrast 1998 Ankarkättlingens slut är sängens början 2004 Sõnade sülemid, sülemite süsteemid III periood Laaban hakkab üha rohkem huvi tundma keeleliste eksperimentide vastu, avastab häälutused saavad kokku muusika, tehnika ja kirjandus. 23
mainekate eesti kirjanike ja kultuuritegelaste loomingule, kirjutatud nende juubeli või surma puhul. Tema kogud on nt: 1946 „Nägu koduaknas“, 1948 „Mängumees“, 1949 „Kerjused treppidel“, 1955 „Muinasjutt Tiigrimaast“, 1973 „Verepõld“, 1985 „Kadunud külad“, 1991 „Tagasitulek“, 1992 „Öötüdruk“. 20) Ilmar Laabani luule ja häälutused Luuletusi, arvustusi ja artikleid hakkas avaldama 1938. I luulekogu „Ankruketi lõpp on laulu algus“ ilmus 1946 – see on eesti luules esimeste hulgas ja samas kõige järjekindlamalt järgib prantsuse sürrealistide esteetilisi tõekspidamisi. Eraldumine senisest luulesüsteemist oli nii järsk, et vastuvõtt kriitikas oli pigem ebalev kui tunnustav. Laabani maailm oli pluralistlik. Ta otsis lüürilist sünteesi mitte ühest, vaid mitmest vaimsest keskpunktist lähtudes. Ta hülgas kujundiehituses valitsenud loogilise, mõistuspärase sidevuse printsiibi
ootuspärase korduse asemel on kontrast, mis eriti lõikavalt mõjub. Kaks teemaderingi tema luulel - metafüüsilised küsimused ja poliitika ja neile lisandub maapaoelamuse mõtestamine. Tähtsus eesti luule liikumisel realistlik-sõmbolistlikust voolusängist välja. 22. Ilmar Laabani luule ja häälutused. ILMAR LAABAN (1921 2000) Hasso Krull, Paragramm ja tämber. Rmt: Millimallikas (2000) 1946 Ankruketi lõpp on laulu algus - Sürrealism. Laaban oli programmiliselt elitaarne ja ülerahvuslik. Kosmopoliitne hoiak. 1957 Rroosi Selaviste intellektuaalsed mängud keelega, kõlaefektile rajatud paradoksid ja anagrammid. 1990 Oma luulet ja võõrast (Teosed VII VIII) 2004 Sõnade sülemid, sülemite süsteemid 1998 Ankarkättingens slut är sångens början häälutus sound poetry 23. Eesti pagulasproosa põhisuundumusi ja autoreid.
punktides esteetika haakub. Modernism on katusmõiste, kuhu alla mahub palju asju ja üks võimalus oleks vaadata mod selle pilguga, et ühelt poolt on need autorid, kes klassikalise luule suure tendentsiga selgemini kokku kõlavad ja teiselt poolt pisikesed autorid, kes teevad veidraid asju ja nende puhul seda suurust näha ei või. Ilmar Laaban (1921-2000) + tõlkija, kirjanduskriitik, tegutseb korraga nii rootsikeelses kui eestikeelses kultuuris. 1945 "Ankruketi lõpp on laulu algus" 1957 "Rroosi Selaviste" 1990 "Oma luulet ja võõrast (Teosed I-VII)" 2004 "Sõade sülemid, sülemite süsteemid" 1998 "Ankarkättlingens slut är sängens början" häälutus - sound poetry Hasso Krull. Paragramm ja tämber Sürrealism Eellugu: sürrealismi tuleb algab 1930ndate lõpul. Esimesi ilusaid näited võib leida Laabanilt, gümnasistina debüteerib kooliväljaandes ja 40ndatel kultuuriajakirjanduses üldisemalt
paralleelselt see pole tavaline. Pagulased elavad tavaliselt oma maailmas, mis puudutab kultuurimaailma. Laaban tuleb Eestisse tagasi. Talle on esimese visiidi ajal Luulekassett 88 (teistmoodi luule). Kui ta hakkab tihemini Eestis käima, siis hakkab ta ümber tiirlema noor Kivisildnik jt. Ta tähendus on permanentse revolutsiooni idees kirjandus peab olema alati teistmoodi või püüdlema põhihoovusest välja. · 1946 Ankruketi lõpp on laulu algus (tegemist on esimene sürrealistliku luulekoguga eesti kirjanduses. ) · 1957 Rroosi Selaviste o 1990 Oma luulet ja võõrast (Teosed VII-VIII) o 2004 Sõnade sülemid, sulemite süsteemid (koonkogu) 1998 Ankarkättingens slut ära sångens början Häälutus - sound poetry ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" on enamvähem eeskujulik sürrealistlik luulekogu. On näha,
Suureneb ka intertekstuaalsus, sidudes oma luule eesti luule klassikaga (Liiv, Suits). Tema luuletustele igavikulise mõõtme annab ka Piibel. Lepiku luule liigub 1950ndatel moodsa maailma adekvaatsema kajastuse poole. Tähtsamaiks on tema jaoks siiski väärtused. 23. Ilmar Laabani luule ja häälutused Eesti pagulaskirjanduse kosmopoliit ja avangardist. Tegutses vabakutselise kirjanikuna. Ta oli programmiliselt elitaarne ja ülerahvuslik. Esikkogu väljapeetud sürrealismiga ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" (1946) tekitas oma loominguga võõristust, eemaldus eesti traditsioonist. Kasutas modernismi uuemad võimalusi. Avaldas rootsi luuletaja Erik Lindegreniga valiku prantsuse moderluulet rootsi keeles (1948). Aforismikogu ,,Rootsi Selaviste" (1957) see sisaldas intelektuaalseid mänge keelega, sisaldades kõlaefektidele rajatud paradokse ja anagramme. Laaban soovis sellega teostada pööret, milleni püüdsid jõuda suuremad rühmitused, kuid ta ei jõudnud selleni.
sõukruvi. Tekitab laevaga risti suunatud jõu. Võimsus 100kW kuni 2500kW 30. Ankruseade. Otstarve, osade nimetused, ankrute tüübid Ankurseade Ankruseade tagab laeva paigalpüsimise sise- või välisreidil ja ka mujal, kus vesi on madal. Ankruseadmed on tavaliselt vööris, jäämurdjatel, puksiiridel (vedurlaevadel) ja erilaevadel võivad olla lisaks veel ka ahtris. Ankruseadme efektiivsuse määrab põhja haardejõud (veealuses pinnases) Haardejõud sõltub ankru kujust ja massist, ankruketi pikkusest ja massist ning haardepinnase olemusest. Haardejõu määramist käsitleb põhjalikult merepraktika kursus. Ankruseade koosneb (alates ankrust) · Ankur (ankruseekel lõpuseekel - lõpulüli tugevdatud lüli pöörel - tugevdatud lüli - ketilüli) · Ankrukett (ketilüli - tugevdatud lüli ühenduslüli (lahtivõetav, eraldab keti seekleid ) tugevdatud lüli ketilüli) · Klüüs (ankruklüüs, avaus läbi korpuse, läbi teki ja alla ketikasti)
otsad on lahtised, on paigutatud elektri (hüdro)ajamiga, fikseeritud või reguleeritava sammuga sõukruv i. Tekitab laevaga risti suunatud jõu. Võimsus 100kW kuni 2500kW 30. Ankruseade. Otstarve, osade nimetused, ankrute tüübid Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ahtris. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankrumasinast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut. Mõnel laeval võib olla ka abiankruid mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtu asendis peaankrutel seismise ajal. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruumketikast.See ruum hoiab ankruketti. Ankrukett koosneb lõhidest, mis ´??????moodustavad umbes 25 meetri pikkused ketilõigud 31. Lastimisseade. Mastid. Otstarve, osade nimetused
samuti oli see esteetiliselt palju mitmekesisem. Pagulusluulet on palju ka tõlgitud. Tähelepanuväärsemad autoritest avaldas G. Suits 1959. aastal kogu ,,Kogutud luuletused, Underilt ilmusid ,,Sädemed tuhas" ja ,,Ääremail", Visnapuult paljude teiste seas ,,Tuuline teekond", ,,Esivanemate hauad" (poliitiline isamaalüürika). Veidi nooremast põlvkonnast väärivad mainimist B. Kangro, I. Laaban (väga omanäoline luuletaja, järgib sürrealistide tõekspidamisi), teostest näiteks ,,Ankruketi lõpp". Lüürilise tipptaseme saavutas ka K.Ristikivi oma ainsa luulekoguga ,,Inimese teekond". Proosas püsis realistlik traditisoon. 40-50-ndail domineerisid ühiskondlikult ja poliitiliselt aktuaalsed teemad, kujutati sündmusi pagulusesperioodist. Psühholoogilist süvenemist oli vähe, v.a Ristikivi, kes on sügavam ja tundlikum. Kuigi temaatika laienes, moodustab eesti rahva käekäiku kirjeldav kirjandus ligi 50%. Palju avaladati romaanisarju. Autoritest
H.Visnapuu pagulasluule (Tuuline teekond, Esivanemate hauad, Ad astra, Mare Balticum, Linnutee) on paljuski poliitiline isamaalüürika, kaaspagulaste poole pöördub ta julgustavalt ja lohutavalt, samas esineb ka julge ideega Baltoskandiast. Keskmine põlvkond: B.Kangro, K.Lepik, I.Laaban (täiesti teistsugune luuletaja, järgib oma loomingus prantsuse sürrealistide tõekspidamisi, esimene kogu Ankruketi lõpp on laulu algus, tema luule tekitas mittemõistmist, autori enda sõnul mõjus see nagu "suur segadus rongkäigus", luuletaja esitusviis on vihjeline, ta soosib uudissõnu a la Aavik ning on silmatorkavalt võõrsõnalembeline, Laabani tuntuim kogu on 1957 ilmunud Rroosi Selaviste. R.Kolgi esimesed kogud olid võrumurdelised. Lüürilise kõrgtaseme saavutas oma ainsas luulekogus eesti proosa suuremaid meistreid K.Ristikivi (Inimese teekond)
avaldati 1959, M.Underilt ilmusid Rootsis tema viimased kogud Sädemed tuhas ja Ääremail, H.Visnapuu pagulasluule (Tuuline teekond, Esivanemate hauad, Ad astra, Mare Balticum, Linnutee) on paljuski poliitiline isamaalüürika, kaaspagulaste poole pöördub ta julgustavalt ja lohutavalt, samas esineb ka julge ideega Baltoskandiast. Keskmine põlvkond: B. Kangro, K. Lepik, I. Laaban (täiesti teistsugune luuletaja, järgib oma loomingus prantsuse sürrealistide tõekspidamisi, esimene kogu - Ankruketi lõpp on laulu algus, tema luule tekitas mittemõistmist, autori enda sõnul mõjus see nagu "suur segadus rongkäigus", luuletaja esitusviis on vihjeline, ta soosib uudissõnu a la Aavik ning on silmatorkavalt võõrsõnalembeline, Laabani tuntuim kogu on 1957 ilmunud Rroosi Selaviste. R .Kolgi esimesed kogud olid võrumurdelised. Lüürilise kõrgtaseme saavutas oma ainsas luulekogus eesti proosa suuremaid meistreid K. Ristikivi (Inimese teekond). Noorem põlvkond: Ivar
Talle ei istunud romantiline muusika. Samast allikast on teada ka tema suur huvi kunstiajaloo vastu juba gümnaasiumipäevil. (A. Tamjärve intervjuu siinkirjutajale 17.05.2006 Stockholmis). 299 Sound poetry - “häälutus” e keelemuusika on poeesiastiil, kus tekst ja keelevälised häälutused markeerivad ürgset luulet. Näiteks väljaande Ilmar Laaban “Ankarkättingens slut ãr sångens början” (Ankruketi lõpp on laulu algus) Poesi & ljudpoesi 1944–1993 juurde kuulub ka CD (Stockholm: 1998, 48 s. + CD Producer: Teddy Hultberg). 300 Klubi praeguseks eestvedajaks on I. Laabani kasupoeg Mats Tiigiste (A. Tamjärve poeg esimesest abielust Ants Tiigistega), kes on ise hea bluusikitarrist ja kes väidab, et džässipisiku sai ta oma kasuisalt. (Intervjuu siinkirjutajaga 22.01.2005 Hägerstenis). 121 E
annaabi.ee 
