Ilmar Laaban Elu ja looming Sünd ja õpingud Ilmar Laaban sündis 11. detsembril 1921 Tallinnas. Oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. 1934 – 1940 käis ta Tallinna Reaalkoolis ja hakkas juba enne selle lõpetamist Tallinna Konservatooriumis klaverit õppima. Oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. 1940. aasta sügisel läks Laaban Tartu ülikooli, kus ta õppis ühe aasta vältel romaani keeli. Järgmisel sügisel tuli ta tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida Heino Elleri juures kompositsiooni. Peale klassikalise muusika huvitas teda džäss ja dodekafoonia. Rootsis valminud kirjutised 1943. aasta mais pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Ta jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmis. Samal ajal hakkas Laabanit huvitama kõlaluule, milles tema eeskujuks oli Kurt Schwitters
Saaremaa Ühisgümnaasium Ilmar Laabani elu ja looming Referaat Autor: Evelin Varris 12a Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. ELULUGU.............................................................................................................................4 2. LOOMING............................................................................................................................ 6 2.1. Üldiseloomustus ...................................
Ilmar Laaban Gedi Pähnapuu ja Ragne Joosep Ülevaade elust 1921 2000 Eesti läti segaperekond Sihiteadlik sürrealist Eesti luuletaja, tõlkija, publitsist Tallinna Reaalkool Klaveriõpingud Tartu Ülikool Tallinna Konservatoorium Ülevaade elust Dzäss ja dodekafoonia Pages Rootsi Stockholmi Ülikool Tõlkimine Kriitika kirjutamine Rahvusvaheline Kunstikriitikute Ühing Eesti Kirjanike Liit Halvatud/kõnevõimetu Looming "Eesti Looming II" "Sürrealismi perspektiiv" " Ankruketi lõpp on laulu algus" "Rroosi Selaviste" Häälutused 5000 palindroomi "Autoportree" Ma olen kanatiib mille on kulland raju ma olen jäämäe öökuub ja köietantsija nutt ma olen automootor mis õgib sipelgaid ma olen must lipp ahvi peos Ma olen kogelev vanker linnutee kraavis ma olen sülekoerkäsigranaat
Ilmar Laaban ja sürrealistlik luule Esitlus annab lühiülevaate Ilmar Laabani loomingust ja sürrealismi olemusest. Sobib kasutada 9.klassi kirjanduse tunnis. Koostaja Halliste Põhikooli õpetaja Anneli Merila. Ilmar Laaban (1921 2000) Sürrealistliku luule viljeleja Publitsist Tõlkija Kirjanduskriitik Sürrealismi olemus xx saj kirjandusvool Tekkis Prantsusmaal ja tugineb S.Freudi õpetusel Käsitab lähtealusena unenägu,nägemust, vaistlikke seoseid Eitab traditsioone ja loogikat Eesti kirjanduses on esinenud alates 1930. aastatest Ilmar Laaban sürrealistliku luule viljelejana Juba kodumaal ilmunud luuletused "Deliirium sügisest hobukastanile " ja "Laul seitsmest ulmast ja hobusest"(1938) osutasid, et tema maailmavaateks on sürrealism.
Sürrealistliku luule viljeleja Publitsist Tõlkija Kirjanduskriitik Ilmar Laaban sündis Tallinnas. Eestlasest isa ja lätlannast ema. 193440 Tallinna Reaalkool. Tallinna konservatoorium (klaver). Tartu ja Stocholmi Ülikool. Mais 1943 pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Viimasel viiel eluaastal oli osaliselt halvatud ja kõnevõimetu. Autori sürrealistlik luulestiil on avardunud eesti lüürika võimalusi ning leidnud erinevas tihenduses ja laadis kasutamist nooremate luuletajate loomingus. Viljeles eesti keeles esimesena sürrealistlikku luulet "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1949 ) Loonud mitmesuguseid helisid, kõnet ja muusikat ühendavat nn kõlalist luulet ehk häälutusi. "Rroosi Selaviste" (1957)luulekogu Aforistlikes värssides andub totaalsele foneetilisele ja semantilisele keelemängule, kasutab paralleelselt mitme keele väljendeid " Oma luulet ja võõrast" (1990) värsikogumik
Ilmar Laaban "Formalism kirjanduses kui sotsialistliku realismi vaenlane" - kokkuvõte Eesti keel ja kirjandus, 1946/2 Uus, sotsialistlik reiim tahab kultuurile tagasi anda tema kodanliku reiimi ajal kaotatud positsiooni. Uus kultuuriideaal on sotsialistlik realism. See tähendab uut esteetikat, kunstiteose uut struktuuri. Sotsialistlik realism ei ole mitte ainult sotsialistlik, vaid ka realism. Sellele vastanduvad kaks suunda: formalism ja naturalism, mida sotsialistlikul realistil oleks vajalik tunda. Formalism tähtsustab kunstiteoses üle kõige vormi. See printsiip avaldub alles sisu ja vormi vahekorda võrreldes. Muidugi ei saa neid kvantitatiivselt mõõta, aga vorm on ülearune siis, kui see hakkab täitma mingit funktsiooni, mis ei kuulu tema ülesannete alla. Igale vormielemendile peaks vastama sisuline kvaliteet (põhjendusena selle kasutamiseks). Kui vorm ei vasta sisule, siis on ühega neist üle pingutatud. Ühiskondlikus terminoloogias: formalismi puhul muutub sisulin
Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920)
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent
Kõik kommentaarid