Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ankruoperatsioonid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju seekleid on vees?
  • Kuidas kett vaatab?
  • Kuhu kett vaatab?
  • Kuidas on ankur?
Ankruoperatsioonid.
Ankruseade
Näiteks laeval ” Star ” on kasutusel 2 ankrut kaaluga 5850 kg . Ankrute valmistaja on Kettenfabrik Master GMBH. Keti seeklite arv on 10 seeklit vasakus pardas ja 11 seeklit paremas pardas. Keti läbimõõt on 68 mm.
Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil.
Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankrumasinast. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum - ketikast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut ja üks sama suur ankur varuks .
Ankrut ühendab laevakerega ankrukett, mis kinnitub kere külge erilise seadme - ketihalsi abil. Ankrukett koosneb lülidest, mis moodustavad umbes 25 meetri pikkused ketilõigud. Need lõigud ühendatakse omavahel lahtivõetavate ühenduslülidega. Sel teel moodustatakse vajaliku pikkusega ankrukett. Ankruketi lülid on toetatud tugedega - kontraforssidega, mis annavad ketile erilise vastupidavuse.
Kett kinnitatakse ankruseekli külge lõpu- või ühendusseekliga, millele järgneb tugevdatud kontraforsita lõpulüli, sellele suurendatud kaliibriga kontraforsiga lüli, seejärel on keti keerdumist vältiv pöörel. Kolmanda lülina pärast pöörlit tuleb lahtivõetav ühenduslüli. Seejärel tuleb ettenähtud arv 25-meetri pikkusi ketilõike, mida samuti seovad ühenduslülid.
Ankruketi parda taha juhtimiseks on teki ja parda sisse tehtud läbiminekuavad. Et anda avade servadele ümardatud kuju ja tagada nende tugevus, varustatakse nad klüüsidega. Klüüs on terasest valatud tugev äärik, mis ääristab ankruketi läbiminekuava. Sõltuvalt asukohast eristatakse pardaklüüse ja tekiklüüse. Parda- ja tekiklüüsid ühendatakse omavahel paksuseinalise klüüsitoruga.
Ketihalss kinnitab keti teise otsa laevakere külge. Viimased detailid ketis enne ketihalssi on: ühenduslüli, pöörel, suurendatud kaliibriga lüli ja kontraforsita lõpulüli. Ketihalss peab võimaldama keti eraldamise laevakerest tekil, ankrumasina lähedal. Enamasti on kasutusel mingi käsitsi juhitav ülekandemehhanism, mis võimaldab tekilt avada ankruketi ketikasti või mõne muu laevakere detaili külge kinnitatud otsa.
Ankurdamine
Suurel sügavusel ja piiratud manööverdusvabadusetingimustes ankurdamise iseärasused
Suurtel sügavustel ankrusse jäämisel on oht, et ankrukett on liiga pikalt väljas rippumas ning kui soovitakse ankur hiivata, siis ankrupeli ei suuda seda enam välja tõsta ning ainus võimalik lahkumise võimalus on ankrukett lihtsalt katki lõigata või tervenisti ankrukett ära anda.
Tugeva vooluga kitsas sängis ankrusse jäämisel tekib kriitiline moment kui laev on peatunud vee suhtes. Sel ajal ei allu ta roolile ja “tõuge edasi” võib esile kutsuda järsu segamise . Siin on väga tähtis, et ankrud oleks eelnevalt klüüsist välja lastud ja ripuks otse veepinna kohal. See võimaldab lühima aja jooksul, praktiliselt piduri vabastamise hetkel, keti vabalt jooksma lasta. Sageli puudub jões küllaldane ruum laeva pöörlemiseks pika keti otsas kui hoovuse suund muutub. Seepärast peab keti hoidma lühikese. Hoidva jõu vähesuse kompenseerimiseks võib teatud hetkedel vaja minna masina abi, et hoida ära liigset triivi (ankru liigset roomamist). VO-l võib vaja minna kasutada masinat kui tõusu- või mõõnahoovus saavutab oma suurima kiiruse.
Ankrul seisva laeva triivi avastamise meetodid
Kui selgub , et laev triivib ankrul, kutsuge otsekohe kapten. Täpne laeva koha fikseerimine ja traaversilähedased peilingud aitavad tegeliku triivi olemasolu kindlaks teha. Igal juhul tuleb ankrukoha peilinguid kontrollida vähemalt iga tund, tugeva tuule, hoovuse ja lainetuse puhul aga sagedamini. Kasulik on seada radari liikuv kaugusmõõdiku ring mõnele objektile laeva ees või taga ja kontrollida seda samade intervallide järel. Kui samas ankrukohas on teisi laevu ülemäära lähedal, ei tule kaua oodata millegi ebameeldiva juhtumist.
Käsud laeva ankurdamisel.
Ankur ette valmistada! – Get the anchor ready ! – Приготовить якорь к отдаче!
  • Mõlemad ankrud ette valmistada! – Get both anchors ready! – Приготовить к отдаче оба якоря!
  • Vasak (parem) ankur ette valmistada! – Get the port (starboard) anchor ready! – Левый (правый) якорь к отдаче приготовить!
  • Olge valmis paremat (vasakut) ankrut alla laskma ! – Stand by the starboard (port) anchor! – Буте готовы отдать якорь с правого (левого) борта!
  • Laske parem (vasak) ankur alla! – Let go the starboard (port) anchor! – Отдать правый (левый) якорь!
  • Andke ketti järele! – Slack (pay) the chain ! – Дать слабину якорной цепи!
  • Hoidke kett lõtv! – Keep the chain slacked! – Держать якорь-цепь с слабиной!
  • Kui palju seekleid on vees? – How many shackles under water? – Сколько смычек в воде?
  • Andke 2 seeklit vette! – Slack away 2 shackles into water! – Травить две смычки в воду!
  • Kuidas kett vaatab? – How does the chain look ? – Как смотрит цепь?
  • Kuhu kett vaatab? – How is the chain leading ? – Куда смотрит цепь?
  • Kett on ettepoole – Chain is leading ahead (abeam) – Цепь смотрит вперёд
  • Kett on tahapoole – Chain is leading astern – Цепь смотрит назад
  • Kett on paremale – Chain is leading starboard – Цепь смотрит вправо
  • Pidurdage ketti! – Hold on the chain! – Держать якорь-цепь!
  • Peatage keti järeleandmine! – Stop slackening the chain! – Остановить якорь-цепь!
  • Kinnitage kett! – Make fast the chain! – Закрепить якорь-цепь!
  • Ankur ei pea, annab järele – Anchor drags, comes home – Якорь не держит, ползёт
  • Ankur ei pea – Anchor never holds – Якорь не держит
  • Hiivake ankur ! – Heave up the anchor (chain)! – Вира якорь!
  • Olge valmis ankrut sisse võtma! – Be ready to heave in! – К подыму якоря приготовиться!
  • Võtke sisse vasaku ankru kett! – Heave in the port anchor chain! – Выбирать (вирать) якорь левого борта!
  • Tõmmake kett pingule! – Heave short the cable ! – Набейте цепь!
  • Ankur on põhjast lahti – Anchor is atrip, Anchor is up and down – Якорь панерь
  • Ankur on veest väljas – Anchor is out, out of water – Якорь вышел из воды
  • Ankur on klaar – Clear anchor. The anchor is clear – Якорь чист
  • Kas ankur on klaar? – Is the anchor clear? – Якорь чист?
  • Kuidas on ankur? – How is the anchor? – Как якорь?
  • Ankur ei ole klaar – Foul anchor – Якорь нечист
  • Andke ankrut järele veepiirini – Veer out the anchor to the water edge! – Спустить (смайнать) якорь до воды
  • Pange peli tööle! – Put the windlass in gear! – Включить якорную лебёдки!
  • Pange peli seisma! – Disengage the windlass, wildcat! – Стоп якорная лебёдка!
  • Kinnitage ankur mereleminekuks! – Secure the anchor for sea! – Якорь по-походному!
  • Ankruoperatsioonid #1 Ankruoperatsioonid #2 Ankruoperatsioonid #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Hen010 Õppematerjali autor
    Ankurdamine

    Sarnased õppematerjalid

    Sildumine
    12
    doc

    Sildumine

    Sildumisseadmed ml ,,Star" Sildumiseks ja sildumisotste manööverdamiseks kasutatakse elektrilisi vintse. Vööris on neli vintsi, millest kahte kasutatakse ka ankru alla laskmiseks ja üles tõstmiseks. Ahtris on samuti neli vintsi. Vintse kasutatakse vastavalt sildumise skeemile. Kõik vintsid on varustatud juhtpultidega nii, et kokku on neid neli kaks vööris ja kaks ahtris , vastavalt siis paremal ja vasakul laeva pardas. Juhtpuldi külgedel asuvad kangid ,mis kumbki on ühe vintsi jaoks. Ühest kangist saab otsi nii peale tõmmata kui neid ka järele anda. Lisaks on juhtpuldis ka iga vintsi tarvis näidik, mille peal on skaala teadmaks kui suur on parajasti tõmbetugevus. Vööris : 2 x peli kombineeritud vintsiga : Rolls-Royce tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400V, 435 Nm. 2 x sildumisvintsi: Rolls-Royce, tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400 V, 435 Nm. Ahtris: 2 x sildumisvintsi: Rolls-Royce, tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400 V, 435 Nm (Ahtri

    Laevade ehitus
    General terms SMCP
    20
    pdf

    General terms SMCP

    MÕISTED JA SELGITUSED Mõisted ja selgitused sisaldavad ka piiratud arvu tehnilisi mõisteid, mis ei esine IMO SMCP tekstis, kuid võivad osutuda kasulikuks kui konkreetse standardväljendi selgitus vajab uuendamist. 1 General terms 1 Üldised mõisted Abandon vessel (to) To evacuate crew and passengers from a vessel Laeva maha jätma Merehäda tingimustes following a distress laevapere ja reisijate laevast lahkumine Accommodation ladder Ladder attached to platform at vessel's side with Pardatrepp, Lamedate astmete ja flat steps and handrails enabling persons to paraadtrepp käsipuuga laeva emba

    inglise teaduskeel
    Laeva ekspluatatsioon eksam
    5
    doc

    Laeva ekspluatatsioon eksam

    1 Pilet tugev taimkiud või terastross. Vajalik tugevus (1) Laevapere liige vastutab meretöölepingu määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud 1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest. Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või

    Laeva ekspluatatsioon
    Meresõiduohutus ja laeva juhtimine
    103
    doc

    Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

    Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuiven

    Ohutus ja ohuteave
    Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused
    32
    doc

    Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused

    Pilet No. 01 1. Lateraalne ujuvmärgistus Kasutatakse laevatee märgistamiseks (faarvaatris). Euroopas kasutatakse IALA „A“ süsteemi kus paremale küljele jääb roheline poi (koonus, Fl G) ja vasakule punane poi (silinder, Fl R) ja Ameerikas kasutatakse IALA „B“ süsteemi kus on vastupidi. Lateraalsüsteem määratletakse põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole, suuremast veest väiksemasse vette. Punased on paaris numbrid, rohelised paaritud. Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus. 2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m

    Laeva ekspluatatsioon
    Exami küsimused ja vastused laevaehituses
    70
    doc

    Exami küsimused ja vastused laevaehituses

    Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: ­ un

    Laevaehitus
    Eksamipiletite küsimused ja vastused
    75
    doc

    Eksamipiletite küsimused ja vastused

    Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: ­ universaal

    Laevaehitus
    Laevade ehitus
    75
    doc

    Laevade ehitus

    Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: ­ universaal

    Laevandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun