Ilmar Laaban (0)

Ilmar  Laaban  ja sürrealistlik luule
Esitlus annab lühiülevaate Ilmar 
Laabani loomingust ja sürrealismi 
olemusest.
Sobib kasutada 9.klassi kirjanduse tunnis.
Koostaja   Halliste  Põhikooli õpetaja Anneli  Merila .
 
 
Ilmar Laaban
(1921 – 2000)
Sürrealistliku luule viljeleja
 Publitsist
Tõlkija
Kirjanduskriitik
 
 
Sürrealismi olemus
xx saj  kirjandusvool
Tekkis Prantsusmaal ja tugineb S.Freudi õpetusel
Käsitab  lähtealusena unenägu,nägemust, 
vaistlikke seoseid
Eitab traditsioone ja loogikat
Eesti kirjanduses on   esinenud alates 1930. 
aastatest
 
 
Ilmar Laaban sürrealistliku luule viljelejana
 Juba kodumaal ilmunud luuletused “ Deliirium  
sügisest hobukastanile “ ja “Laul seitsmest ulmast 
ja hobusest”(1938) osutasid, et tema 
maailmavaateks on sürrealism.
 Sõja tõttu sai temast pagulane ning looming 
tervikuna  ilmuski seal.
 Kogu “Ankruketi lõpp on laulu algus” ilmus 
Stockholmis  1946. Siin mõtestatakse lahti luuletaja 
elukreedo: ELADA VABANA VÕI SURRA.
 
 
Si t saad lugeda viimast stroofi luuletusest “Elada vabana või surra :
 Elada rohuna mõrvari haual
 elada ühes käes kalju ja teises rõõm
 elada avastamaks lainete südant 
 elada vabana või surra
                                                  1946
1957. aastal ilmus teine kogu “Rroosi 
Selaviste”.Nimikangelane on sünnilt prantslanna, kelle 
aadressiks on Sala- mander.  Tekste  nimetab Laaban ise 
MITTE-TERADEKS.
                                      
 
 
Si t saad lugeda mitte- teri :
 Ainsa loogalöögiga loob Rroosi Selaviste oma loogelise  loogika .
 Rroosi Selaviste kasvatab üht ühtlast ja kaht kahtlast last.
 Mõrvarite märatsemine on vaid kõrvaline käratsemine.
 Meie ei saa! Kes sa oled taevas? Pühitsetud Saag? Usin  nimi?
 Rroosi Selaviste  laseb  süütenööri abil õhku süütu sütenööri.
 
 
Hilisem looming
 Viimased  paarkümmend aastat viljeles  
häälutusluulet ehk  sound  poetry`t.
Tallinnas on avaldatud  esinduslik  
värsikogumik “Oma luulet ja võõrast” 
(1990) ning artiklite kogumik “Marsyase 
nahk” (1997)
 
 
I.Laaban tõlkijana
On tõlkinud prantsuse keelest rootsi keelde 
valimiku “19 franska poeter”.
Tõlkinud ka eesti luuleloomingut rootsi 
(A.Alliksaar, B. Alver , J.Kaplinski, V.Luik, 
P-E.Rummo jt) ja saksa keelde (J.liiv, 
G.suits, J.Oks, M.Under, H.Visnapuu)
 
 
Värsse luuletusest “ Mikrokosmos ”
 Meri naeratab                                Pilkude valevõtmed
      nurm  tuhastub                                  tähtede lukkudes
     linn tantsib                                    tähtede valevõtmed
     laotus jookseb  verd                           laotuse lukkudes
                                                             laotuse valevõti
 Ma segan kaarte                                  millele lukku ei leidu
  ega saa hävida
 
 
Ilmar Laabani tähtsus
 On avanud keele 
 Tegi  koostööd 
rikkusi uudsest küljest
moodsate 
 Tema looming on 
frankofiilsete rootsi 
andnud loometõukeid 
noorluuletajatega 
mitmetele kodueesti 
luuletajatele, nt 
A.Ehinile, J.Üdile
 
 

Document Outline

• Ilmar Laaban ja sürrealistlik luule
• Ilmar Laaban (1921 – 2000)
• Sürrealismi olemus
• Ilmar Laaban sürrealistliku luule viljelejana
• Siit saad lugeda viimast stroofi luuletusest “Elada vabana või surra :
• Siit saad lugeda mitte-teri:
• Hilisem looming
• I.Laaban tõlkijana
• Värsse luuletusest “Mikrokosmos”
• Ilmar Laabani tähtsus