Vaikne ookean. Kolumbias on ainult üks poolsaar, mis on Guajira poolsaar. Kolumbiat läbib maailma pikim mäestikusüsteem Kordiljeerid, mille Lõuna- Ameerika osa nimetatakse Andideks. Riigi piires ulatuvad Andide kõrgemad tipud üle 5500 m. Alates 4700 meetrist katab neid igilumi, vaatamata sellele, et jalamil, otse ekvaatoril, valitseb igavene lumi.Cristobal Coloni mägi on 5800 m kõrge. Andidest läänes on suhteliselt kitsas Vaikse ookeani rannikumadalik. Kolumbia pealinna Bogota ja Eesti pealinna Tallinna vahemaa on 11 845 km. Eesti ja Kolumbia ajavahe on seitse tundi. Põhjas ja läänes on riigil merepiir, aga lõunas ja idas on maismaapiir. Idanaaberriik on Venezuela, kagus on Brasiilia , lõunas on Peruu, edelas Ecuador ja loodes on Panama. Kolumbia kuulub pindala poolest keskmiste riikide hulka, kuna tema pindalaks on 1 138 914 km ². Kolumbia jaguneb looduslikult kaheks erinevaks osaks- Ida- ja Lääne- Kolumbiaks.
Kolumbias on ainult üks poolsaar, mis on Guajira poolsaar. Kolumbiat läbib maailma pikim mäestikusüsteem Kordiljeerid, mille Lõuna- Ameerika osa nimetatakse Andideks. Riigi piires ulatuvad Andide kõrgemad tipud üle 5500 m. Alates 4700 meetrist katab neid igilumi, vaatamata sellele, et jalamil, otse ekvaatoril, valitseb igavene lumi.Cristobal Coloni mägi on 5800 m kõrge. Andidest läänes on suhteliselt kitsas Vaikse ookeani rannikumadalik. Kolumbia pealinna Bogota ja Eesti pealinna Tallinna vahemaa on 11 845 km. Eesti ja Kolumbia ajavahe on seitse tundi. Põhjas ja läänes on riigil merepiir, aga lõunas ja idas on maismaapiir. Idanaaberriik on Venezuela, kagus on Brasiilia , lõunas on Peruu, edelas Ecuador ja loodes on Panama. Kolumbia kuulub pindala poolest keskmiste riikide hulka, kuna tema pindalaks on 1 138 914 km ². Kolumbia jaguneb looduslikult kaheks erinevaks osaks- Ida- ja Lääne- Kolumbiaks. Orinoco
Maaimajaod: Ameerika(koos saartega) Aafrika Euroopa Austraalia ja okeaania Antartika Aasia 10 suuremat riiki Ameerikas: Pindala järgi Kanada Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiiilia-Brasiilia Argentina-Buenos aires Mehhiko-Mexico Peruu-Lima Colombia-Bogota Boliivia-Sucre Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Rahvaarvu järgi Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiilia-Brasiilia Mehhiko-mexico Colombia- Bogota Argentiina- Buenos aires Peruu-Lima Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Ecuador-Quito Guatemala-guatemala Aafrika Pindala järgi Alžeeria-Alžiir Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Sudaan-Hartum Liibüa-Tripoli Tšaad-N’Djamena Niger-Niamey Angola-Luanda Mali-Bamako Lõuna-Aafrika-Pretoria, Kaplinn, Bloemfontein Etioopia- Addis Abeba Rahvaarvu järgi Nigeeria-Abuja Etioopia-Addis Abeba Egiptus- Kairo Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Lõuna-Aafrika-Kapplinn, Pretoria, Bloemfontein
MADAGASKAR ANTANANARIVO (AUSTRAALIA JA OKEAANIA) AUSTRAALIA CANBERRA UUS-MEREMAA WELLINGTON (PÕHJA-AMEERIKA) USA (AMEERIKA) WASHINGTON KANADA OTTAWA MEHHIKO MEXIKO KUUBA LA HABANA JAMAICA KINGSTON (LÕUNA-AMEERIKA) VENETSUEELA CARACAS KOLUMBIA BOGOTA EKVATOOR QUITO PERUU LIMA TSIILI SANTIAGO ARGENDIINA BUENOS AIRES BOLIIVIA LA PAZ BRASIILIA BRASIILIA PARAGUAY ASUNCION URUGUAY MONTEVIDEO
riigid ja nende pealinnad jaapan-tokyo filipiinid-manila malaisia-kuala lumpur indoneesia-jakarta vietnam-hanoi laos-vingchan tai-bangkok bangladesh-dhaka sri lanka-colombo india-new delhi nepal-katmandu hiina-peking luna korea-soul mongolia-ulaanbaatar venemaa-moskva kasahstan-astana krgstan-bikek usbekistan-takent trkmenistan-agabat tadikistan-dusanlee pakistan-islambad afganistan-kabul iraan-teheran iraak-bagdad aserbaidaan-bakuu gruusia-thbilsi armeenia-jerevan trgi-ankara sria-damaskus liibanon-beruit iisrael-jeruusalemm jordaania-amann saudi araabia-ar ryad AE-abu dhabi maroko-rabat aleeria-aliir tuneesia-tunis liiba-tripoli egiptus-kairo austraalia-canberra USA-washingdon kanada-ottawa mehhiko-mexico jamaica-kingston venetsuela-caracas kolumbia-bogota equador-quito peruu-lima
Pärnu Ühisgümnaasium KOLUMBIA MAJANDUS Referaat Getri Mitt G1B Juhendaja õp. Marge Kurm Pärnu 2007 SISUKORD....................................................2 SISSEJUHATUS............................................3 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS.....................4 1.1.Üldandmed...........................................5 1.2.Geograafiline asend.............................6 1.3.Kliima...................................................7 1.4.Arengutase.................................................8 2.Rahvastik.....................................................9 3.Energiamajandus......................................10 4.Tööstus......................................................11 5.Turism ......................
Minu Kolumbia Illar Metsalu 10. C Autorist Ave Ungro Ave eesmärk oli kooli minna õpetama Õpetas seal inglise keelt, katoliiklastele Ta kirjutas raamatu, et jagada kogemust teistega Riigist/maast/linnast Pindala: 1 138910km² rahvaarv: 46 565 600 (2012) Iseseisvus: 20. juuli 1810 (tunnustati 1819. aastal) Riigikeel on hispaania keel Pealinn Bogota Loodus Rahvuspuu vahapuu Kasvatatakse banaane Läbi Kolumbia voolab Amazonase jõgi Papagoid on levinud Vaikse ookeani ja Kariibi mere ääres Piirneb Brasiilia, Peruu, Ecuadori, Venezuela ja Panamaga Rahva kombed ja tavad Linnad on halvas seisus Majad on vanad Katoliiklus on peamine usund Aastavahetusel põletatakse nukke Kolumblased on: Huumoririkkad Sõbralikud Külmanärviga Abivalmid Eesti ja Kolubia
PÕHJA- AMEERIKA Venezuela- Caracas Tsiili- Santiago Uruguay- Montevideo Brasiilia- Brasilia Argentina- Buenos Aires AAFRIKA Suriname- Paramaribo Alzeeria- Alziir Colombia- Bogota Angola- Luanda Peruu- Lima Benin- Porto- Novo Ecuador- Quito Botswana- Gaborone Paraguay- Asuncion Burkina Faso- Ouagadougou Boliivia- La Paz Burundi- Bujumbura Guyana- Georgetown Djibouti- Djibouti Prantsuse Guajaana- Cayenne Egiptus- Kairo Falklandi saared- Port Stanley Ekvatoriaal- Guinea- Malabo Elevandiluurannik- Yamoussoukro
PÕHJA- AMEERIKA Leedu- Vilnius Ameerika Ühendriigid- Washington Liechtenstein- Vaduz Antigua ja Barbuda- Saint John's Luksemburg- Luxembourg Bahama- Nassau Läti- Riia Barbados- Bridgetown Makedoonia- Skopje Belize- Belmopan Malta- Valletta Colombia- Bogota Moldova- Chisinau Costa Rica- San Jose Monaco- Monaco Dominica- Roseau Montenegro- Podgorica Dominikaani Vabariik- Santo Domingo Norra- Oslo Grenada- Saint George's Poola- Varssavi Haiti- Port- au- Prince Portugal- Lissabon Jamaica- Kingston Prantsusmaa- Pariis Kuuba- Havanna Rootsi- Stockholm Mehhiko- Mexico Rumeenia- Bukarest
Kolumbia Kolumbia asub LõunaAmeerika loode osas ja selle pealinn on Bogota´ .Tema naabriteks on Ecuador , Brasiilia , Peruu ja Venetsueela . Kolumbia kui ka LadinaAmeerika kuulub Kolmandale Maailmale , kus valitseb bürokraatia ja paberitega jooksutamine , isegi viisa suhtes . Õnneks mitmed sealsed ümberkaudsed riigid on oma kommunismi kompleksidest üle saanud ja lubavad Eestlasi ilma igasuguste küsimusteta riiki . Kolumbial on juba aastakümneid käimas kodusôja môôtmetega sisekonflikt vasakekstremistidest geriljadega, kes kannustatuna Fideli ja Che triumfist Kuubal püüavad järjekindlalt Kolumbiat kommunismi viia. Tegutsevad nad enamasti mägedes ja Dzunglis ning rahastavad nad ennast väljapressimisega, inimröövidega ja kokaiinimüügiga USAsse . Nagu välismaa kaupmeestel tavaks , üritavad nad turistidele pähe määrida igasuguseid tarbetuid esemeid . Hommikuti on enamus poode kinni , kuna...
Minu Kolombia LEND PAPAGOI NOKAL Ave Ungro PETRONE PRINT 2010 Sündmused leiavad aset aastatel 2003-2006 Kolumbias. Kolumbia asetseb põhjapoolkera ja lõunapoolkera piirimail, Lõuna-Ameerikas.Kolumbiat ääristavad 2 ookeani, Vaikne ja Atlandi, naaberriigid on Venetsueela, Ecuador, Peruu, Brasiilia ja Panama. Joonis 1. Ave teekond oli järgmine: Joonis 2. Kõigepealt jõudis ta lennukiga Bogotasse, Kolumbia pealinna. Seal Veetis ta 3 päeva ja sõitis edasi Manizalesesse.Manizaleses oli ta aasta aega ja ta jõudis selle aastaga ära käia ka Calis, siis sõitis ta edasi Medellini, kus töötas ülejäänud poolteist aastat. Medellinis elades käis ta ära ka Argentiinas ja Uruguays. Peamised tegevuspaigad on linnad Manizale...
RAHVASTIK 1. Maailma rahvaarv on? Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. 2. Analüüsi maailma rahvaarvu(õp.lk 38,tv lk.21 ül 3) Pika aja jooksul kasvas rahvaarv väga aeglaselt,sest tervisehoid oli väike,keskmine eluiga madal.Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 17.sajandil peamiselt Põhja riikides,sest elatustase läks lakke,elukvaliteet paranes oluliselt,inimarenguindeks suurenes.Esimene miljard täitus 1800.aastal.Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat,kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat.Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999.aastal. 3. Milliseid sotsiaal-majanduslikke probleeme toob kaasa rahvaarvu kasv? kuritegevus,tööpuudus,eluaseme probleemid 4. Analüüsi rahvaarvu muutusi erinevates regioonides,too välja muutuste põhjused (õp.lk.38,tv lk.21 ül.4) Kõige suurema rahvaarvuga koht on Aasia,järgneb Aafrika.Lõigekiiremini kasvab neis.Ei ...
Venezuela, Ecuadori ja Panama ning väiksemaid osi Costa Ricast, Peruust, Brasiiliast ja Guyanast. 1830 riik lagunes ja tänapäeva Colombia alal asunud Uus-Granada muutis 1863 oma nime Colombia Ühendriikideks ning 1886 Colombia Vabariigiks. 1903 lõi Colombiast lahku Panama. Colombias kaotati orjus 1851. aastal. 2. LÜHIÜLEVAADE LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST Kliima: Kliima on väga soe. Vihmahooaeg on maist novembrini. Jahedam on kõrgemates kohtades ja päris külm mägedes. Pealin Bogota on alati kevadine - jahedad päevad ja karged ööd. Colombia pinnamood: Tasased rannikualased madalikud, keskel mägismaa, kõrged Andes'e mäed, idapoolsed tasased niiduväljad. Colombia loodusvarad: nafta, maagaas, kivisüsi, rauamaak, nikkel, kuld, vask, smaragdid, hüdroenergia. Colombia keskkonnaprobleemid: raie, pinnase ja vee kvaliteedi kahju liigse putukamürgi tõttu, õhu saastatus (eriti Bogotas), sõidukite heitegaaside tõttu. Colombia Ohustatud liigid: 376
Autorist Olav Roots sündis 26. veebruaril 1910. aastal Rõngu Kihelkonnas, lõpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli klaveri ja kompositsiooni erialal, õpetajaks Heino Eller. Aasta hiljem lõpetas ta ka Tallinna Konservatooriumi. Oli Riigi Ringhäälinguorkestri peadirigent. Põgenes Teise maailmasõja ajal Eestist Rootsi ning 1954. aastal Kolumbiasse, kuhu ta jäi oma surmani 1974. aastal. Roots pole palju muusikat loonud. Sümfoonia, mille Roots kirjutas Bogota sümfooniaorkestrile, valmis 1967. aastal. (Allikas: Klassikaraadio saade ,,Täna kontserdisaalis" 26.02.2010) Kontsert tekitas väga vastakaid arvamusi. Ühelt poolt olid Sibelius, ERSO ning Alexandra Soumm suurepärased, tehes sellest kontserdist meeldivaima muusikaelamuse üle pika aja. Teiselt poolt oli Olav Roots ja tema ,,Sümfoonia" minu maitsele ikka vägagi vastuvõtmatu. Nädalateks jäid kõlama kaks küsimust: Miks jäädvustati videokaameratega
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Oscar Tammemäe 9c Klass Fidel Castro Referaat Tallinn 2011 Fidel Castro SISUKORD 1. Sissejuhatus..........................................lk 3 2. Fidel Castro lapsepõlv ..............................lk 4 3. Poliitika Castro elus.................................lk5-6 4. Tõus võimule.........................................lk7 5. Osa revolutsioonist...................................lk 8 6. Kokkuvõte.............................................lk 9 7. Allikad.................................................lk10 2 Fidel Castro Sissejuhatus Räägin Fidel Alejandro Castro Ruz, kes sündis 13 Augustil 1926.Ta on Kuuba poliitilinejuht ja endine kommunistlik revolutsionist.Nagu esmane juht Kuuba revolutsioonil, Castro oli peaminister Kuubas alates veebruarist 1959 detsember 1976 ning seejärel Kuuba riiginõukogu president...
Kõige nooremalt surnud Nobeli laureaat. Raske lapsepõlv, õppis ülikoolis filosoofiat.1934 astus kommunistlikkusse parteisse, aasta hiljem astus välja. Asutas oma töölisteatri. Võttis osa vastupanu liikumisest. Moto: mässan, järelikult elan. 1957 sai Nobeli. Tuntuimad romaanid: ,,Katk," ,,Võõras," ,,Langus," ,,Caligula," ,,Sisyphose müüt" Gabriel Garcia Marquez Sündis 6 märts 1928 elab siiani. Kolumbia kirjanik. Aracatacas sündinud. Õppis Bogota ülikoolis. Töötas ajakirjanikuna. Sai tänu sellele reisida väga palju. 1999 diagnoositi tal lümfivähk. 25 jaanuar 2006 teatas avalikult, et loobub kirjutamisest. Faukneri eeskujul lõi oma maa Ladina- Ameerikas, kus paljude teoste tegevus toimus. Sai mõjutusi ka Kafkalt. 1982 sai Nobeli preemia. 1955 ,,Kõdulehed" 1967 ,,Sada aastat üksildust" ,,Patriarhi sügis" ,,Armastus koolera ajal" ,,Minu mälestused kurbadest hooradest" ,,Elada, et sellest jutustada"
Jersey juuksur kes püüdis tuua Ameerikasse mitusada suusakeppi. Selgus, et iga suusakepi sisse oli peidetud 160 grammi heroiini. Heroiini on ka edasi toimetatud postiga. On leitud kirju mida on enne posti panemist uimastitega immutatud. Postkaarte on poolitatud, uimatitega ära täidetud ja hiljem uuesti kokku kleebitud, et neid postiga saata. 1970. aastate Vietnami sõja ajal toodi heroiini tagasi laibakottides. Mõndade surnute haavadesse topiti heroiini. 2000. aasta juunis pidas politsei Bogota lennujaamas kinni kaubasaadetise, milles oli 215 võltsitud lastele mõeldud pulgakommi. Iga kommi kaskele oli pandud nätsu asemel pandud 321 grammi kokaiini. 3.2 Sissetoppimine ja allaneelamine Üks populaarsemaid uimastite salavedamiseviise on toppida uimastid rõivaste alla või keha sisemusse. Selleks on mitmesuguseid viise. Näiteks tabati ükskord ühejalgne salakauba- vedaja, kes oli peitnud uimastid oma puujala sisse. 1990. aastate algul võeti kinni üks
LõunaAmeerika Liisi Marks Anabell Kinkar Marian Kübar Merlin Miido RK3 Üldine info: Maailma suuruselt neljas manner LõunaAmeerikas asub 13 riiki, millest suurim on Brasiilia (8 456 510km2) ja väikseim riik on Suriname (161 470km2) Rahvaarv on umbes 343,3 mln Suurim linnSao Paulo, Brasiilia ja 15,1 mln elanikku Tihedaima asustusega riik on Ecuador, 41 inimest 1km2 kohta Suurim järv on Titicaca, Boliivia/Peruu, 8340km2 Pikim jõgiAmazonas, Brasiilia, 6516km Kõrgeim tippCerro Aconcagua, Argentiina, 6959m Madalaim koht on Valdesi poolsaar, Argentiina, 40m allpool merepinda 13 riiki Lõuna Ameerikas: Argentiina *Peruu Boliivia *Prantsuse Guajaana Brasiilia *Suriname Colombia *Tsiili Ecuador *Uruguay Guyana *Venezuela Paraguay Pealinn: Buenos Aires Rahvaarv: 34,6mln Rahaühik: Agentina peeso Riigikeel: hispaania Iseseis...
(Population - South America, 2016) Iive selles piirkonnas on positiivne. Kuigi väheneb sündimus, väheneb ka suremus ja sündimus on siiski suurem kui suremus. (List of countries by natural increase, 2016) 8 3.3. Linnastumine Peamine Andide riikide asustus on just Andides. Andides on mitmete riikide pealinnad ja suurimad linnad. Suurimad ja tähtsamad linnad on: Colombia pealinn Bogota ja sama suured linnad Medellin, Cali, Ecuadori pealinn Quito, Peruu pealinn Lima, Boliivia pealinn La Paz ja Andide lõpus on ka Tšiili pealinn Santiago. Mitmes neis linnas on üle 5 miljoni elaniku ja leidub ka palju mõne miljoni elanikuga linnu. (Uus maailma atlas, 2010) Joonisel 4 on kujutatud peamised keskused Andides. Joonis 4. Andide suuremad keskused (2016) Lõuna-Ameerika ei ole enam peamiselt maapiirkond. Linnad on kiiresti kasvanud ja nüüdseks elab 4/5 inimestest linnades
1987- MMil kuld trekisprindis + N Liidu meister. 2 maailmarekordit, millest üks püsib tänaseni- 500m lendstardis aeg 29, 655. 1988- Souli OMi kuld trekisprindis. 24. Sept finaal Rothenburgeri vastu sõitudega 2- 1. 1989- MMil kuld trekisprindis 1990- MMil sprindis 9.- 12. koht. 1991- N Liidu meister + MMil sprindis 9.- 12. koht. 1992- Barcelona OMi kuld trekisprindis. Esimene taasiseseisvunud Eesti olümpiakuld. 1994- MMil sprindis 8. koht. 1995- Bogota MMil pronks trekisprindis + MMil 500m paigaltstardiga sõidus 5. koht ja Adelaide'I MK- etapi võit. 1996- Atlanta MMil 6. koht. Karjääri lõpetamine. Nõukogude Liidu Olümpiakomitee liige 1988- 1991. Aastast 1997 Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu trekikomisjoni liige ja Eeesti Olümpiakomitee liige. 1.1.6. Aavo Pikkuus Alustas rattatreeninguid 1967. Aastal Tartus E. Randami, T. Eomõisa, R. Kirsipuu juhendamisel (5). Olümpiavõitja 100km meeskonnasõidus
(~ hI Cuntiitiba. Rio de Janeiro Bogota 6,422,000 CHILE ~) Cali Medellin 2,129,000 1,885,000 Pe rsons per sq. mile Persons per
conducting the main classical repertoire by heart. 1 Thanks to Roots, Estonian music became known in Latin America: in 1955, the Fifth Symphony of Tubin was performed there for the first time; in 1957, his Double Bass Concerto. SIIT ON PUUDU ÜLEVAATED ROMAN MATSOVI, NEEME JÄRVI, ERI KLASI JA PEETER LILJE LOOMINGUST!!!!! XXIX. ESTONIAN SYMPHONISTS ABOUT CREATIVITY. 1 La Orquestra Sinfonica de Colombia. Bogota 1962, p.49. I have drawn up a short survey on the characteristic viewpoints of several composers about the sense and purposes of creativity. I hope that something essential and typical of the Estonian world view will rise to the surface. More creeds of other composers can be found in the text. It is up to the readers to draw their own conclusions. NB! SUUR OSA ALLJÄRGNEVATEST TSITAATIDEST TULEKS UUESTI TÕLKIDA RUDOLF TOBIAS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
