istutamisega riigi rahanappuse tõttu . 3.2 Energiamajandus Kõige enam kasutatakse Columbias hüdroenegiat (81%),kuna riigil on mägine maastik ning arvukalt jõgesi.Umbes 3% riigis asuvatest jõgedest kasutatakse elektri tootmiseks. Fossiilsetest kütustest saadud energiat kasutatakse teisejärgulisena(19%).Kuigi riigil on palju taastuvaid energiaressurse nagu tuule-,päikese ja biomassi ei kasutata neid seal peaaegu üldse. Colombial on märkimisväärselt palju erinevaid energia ressursse,eriti söe ning gaasi tagavarasid.Riik on ka ühtlasi 16.kohal söe tootmiselt maailmas ning esimene ladina ameerikas(66 miljonit tonni 2006. aastal),kuna nad ise ei kasuta seda üldse ,sest nagu eelnevalt mainitud kasutavad nad enamasti hüdroenergiat. Nafta on üks suurim rahateenija riigile eksportides seda suurel hulgal USA-sse ning olles samal ajal ka tähtsaim varustaja.Aastast 1982 on kasvanud nafta tootmine meeletult, 7.4
6%, Brasiilia 6.5%, Venezuela 5.7% (2005) Peamised eksport kaubad on: nafta, kohvi, kivisüsi, nikkel, smaragdid, rõivad, banaanid ning lõikelilled. Peamised import kaubad on tööstusseadmed, transpordivahendid, tarbekaubad, kemikaalid, paberikaubad, kütused, elekter. 9 5. ISEÄRASUSED 5.1. Mäetööstus ja energia Colombia on hästi varustatud mineraalidest ja energiaallikatest. Colombial on Ladina-Ameerika suurim kivisöe reserv ja teiseks kõige rohkem hüdroenergia potentsiaali Brasiilia järel. Samuti omab märkimisväärset kogust nikklit, kulda, hõbedat, plaatinat ja smaragde. 5.2. Colombia kohvi kasvandused Colombia on teatavasti maailmas suuruselt teine Araabika kohvisordi kasvataja. Colombias on 500 000 farmi, keskmise farmi suurus kolm hektarit ning keskmine saak hektarilt 2500 kilo. Colombia on Ladina-Ameerika suuruselt neljas ning rahvastiku arvult teine riik
hulka. Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide piirkond on maailma arvestuses neljas majandus, Euroopa Liidu, USA ja Hiina järel ning India ja Jaapani ees. (List of Latin American and Caribbean countries by GDP (PPP), 2016) Sisemajanduse kogutoodangu järgi inimese kohta on Lõuna-Ameerika piirkond üldiselt keskmisest kõrgem, keskmisest madalamal on aga näiteks Ecuador ja Boliivia (Uus maailma atlas, 2010). Kõige suurem SKT Andide piirkonnas on Colombial, järgnevad Tšiili, Peruu, Ecuador ja Boliivia. Inimese kohta on SKT suurim Tšiilis, madalam on Colombias, Peruus, Ecuadoris ja Boliivias. (The World Factbook, 2016) Inimarengu indeksi poolest kuuluvad Andide riigid üldiselt kõrge arengutasemega riikide hulka, väga kõrge arengutasemega on Tšiili ning keskmise arengutasemega Boliivia (List of Latin American countries by Human Development Index, 2016).
annaabi.ee 
