Eesti kõrgusvõrk Uue kõrgusvõrgu projekteerimise lähtepunktidest lugege A. Torimi artiklit ajakirjas Geodeet nr 21, 2000: "Eesti kõrgusvõrgu renoveerimine". Teisest ja kolmandast rekonstrueerimistööde etapist ülevaate saamiseks lugege A. Torimi ja H. Jürma artiklit ajakirjas Geodeet nr 35, 2007: "Eesti kõrgusvõrgu rekonstrueerimine". Neljanda kordusnivelleerimise töödest ülevaate saamiseks lugege A. Torimi ja H. Jürma artiklit ajakirjas Geodeet nr 41, 2011: "Eesti kõrgusvõrgu nivelleerimine 2001- 2011/2012". Lugege lisaks AS Planserk aruande "Geodeetiliste tööde aruanne. Kõrgusvõrgu nivelleerimine " lk. 4-21, kui näidet kogu kordusnivelleerimise perioodi (2004-2010) ühe aasta jooksul tehtud nivelleerimistöödest. Vastake alltoodud küsimustele ja postitage vastused foorumisse "Eesti kõrgusvõrgu rekonstrueerimine". 1. Võrrelge artikleid Geodeedis nr 21 ja 41
kanalitrassid jne). Mõõdistustulemustest koostatakse mõõtkavaline plaan, kuhu on peale kantud kõik mõõdistatud objektid koos kõrgusarvudega. Seejärel liigub plaan projekteerija kätte, kes lisab plaanile uued ehitised, rajatised ja kommunikatsioonid ning seejärel võib alata uute objektide ehitus. 3.2 Ehituse algus. Enne üldse kui midagi hakatakse ehitama või kaevama, kutsutakse kohale geodeet. Alustatakse sellest, et mõõdistajale edastatakse arhitekti poolt vormistatud asendiplaan. Asendiplaanil arhitekt määrab ära hoonete nurgad ja muud tähtsad punktid. Geodeet vastavalt sellele joonisele märgib need 3 punktid maha. Nende punktidena sobivad puidust maavaiud, või asfaldinaelad kui ka terastorud, vardad. Puidust maavai võiks olla ca 30cm olenevalt pinnasest ja 3-5 cm läbimõõduga puittikk. Selle
Kordusnivelleerimised Lugege teemast ülevaate saamiseks Ants Torimi artiklit ajakirjas Geodeet nr 21, 2000: "Eesti kõrgusvõrgu renoveerimine" lk 3-4. Esimesest kordusnivelleerimisest detailsema ülevaate saamiseks lugege A. Torimi artiklit ajakirjas Geodeet nr 3, 1993: "Nivelleerimistööd Eestis (1868-1943)". Teisest ja kolmandast kordusnivelleerimisest üksikasjalikuma ülevaate saamiseks lugege A. Torimi artiklit ajakirjas Geodeet nr 38/39, 2009: "Eesti kõrgusvõrgu nivelleerimine aastail 1950-1996". Vastake alltoodud küsimustele ja postitage vastused foorumisse "Esimene, teine ja kolmas kordusnivelleerimine". 1. Milline oli kõrgusvõrgu konfiguratsioon esimese kordusnivelleerimise (1933-1943) ajal? Milliseid konfiguratsiooni muutuseid täheldate teise (1950-1969) ja kolmanda
6 kameraaltööd 10 10 Tabel 6. Tihendusvõrgu rajamise eelarve Etap Kohtade Aeg Töötasu kuus Etapi töötasu Ameti nimetus p arv päevades bruto (EUR) (EUR) projektijuht 1 5 1727.00 431.75 tehnik-geodeet 1 5 1178.00 294.50 I geodeet 1 5 990.00 247.50 973.75 projektijuht 1 20 1727.00 1727.00 sekretär-asjaajaja 1 20 867.00 867.00 II projekteerija 1 20 1516
lõplikult paika. Loe lähemalt siit Giordano Bruno Tartu tähetorn Enne Tõravere observatooriumi valmimist teostati vaatlusi siit, Selles tähetornis määras Struve ka Vega kauguse maast. Friedrich Georg Wilhelm Struve (1793 1864) Eesti päritolu astronoom ja geodeet. Mõõtis esimese kolme mehe hulgas tähe kauguse maast (Veega). Tegi koostööd C. Tenneriga triangulatsioonitööde alal ühendas Soome Venemaa triangulatsioonivõrku. Koos C. Tenneriga mõõtsid nn. Tartu meridiaani kaare pikkuse mis oma 25 kraadi ja 20 minutiga (2880 km) jäi
vajadus geodeetiliste tööde läbiviimiseks. Nimelt jõudis andmestikust (näiteks maapõuevarade otsingul), samas ühiskonna selles arengustaadiumis pärale tõdemus, et kui geodeetilistes ülesannetes on tihtilugu vajalik täpsetest kaartidest on abi riigivalitsemisel, maksude kasutada globaalse kattuvusega andmeid. Teiste kogumisel ja alatasa puhkevas sõjategevuses. Esialgu "teaduspuudega" astronoomia, okeanograafia, oli geodeet-topograaf vastutav terve geoloogia, kosmose- ja atmosfääriuuringutega on kaardistamisprotsessi eest, seega oli nii topokaardi geodeesial praegu sidemed pisut nõrgemad. täpsus kui esteetiline kujundus suuresti sõltuv töötäitja Kokkuvõtvalt, joonisel 1 kujutatud "kodumetsasalu" suhtumisest, loomingulisusest ja ilumeelest. Edasised uurides võib nii mõnigi lugeja üllatusega avastada, et
uusi programme. Tehnoloogia areneb väga kiirelt ning se muudab meie elu lihtsamaks nii navigeerimisel, andmete töötlemisel kui ka pärgingute koostamisel. Kasutatud kirjandus Eesti Geoinformaatika Selts. 2011. Mis on GIS? Kättesaadav: http://www.gispaev.ee/avaleht/mis-on-gis/ Tamme, L., 2004. Eesti geodeetiline süsteem ja taspinnalised ristkoordinaadid L- EST 92 ja L-EST 97. Kättesaadav: http://egu.ee.mic2.mikare.ee/uploads/userfiles/file/geodeet/geo29_tamme.pdf (viimati külastatud 15.12.11) Jürgenson, H. 2006. GPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline? http://egu.ee.mic2.mikare.ee/uploads/userfiles/file/geodeet/geo33_jyrgenson.pdf (15.12.11) AlphaGIS OÜ. 2011a. ArcGIS tooteperekond. http://www.alphagis.ee/menu.php? view=2,11,41 (15.12.11) AlphaGIS OÜ. 2011b. ArcPad. http://www.alphagis.ee/menu.php?view=2,11,41,53 (15.12.11)
Niemes’i tsentraalkooli ja aastast 1816 Montpellier’i ülikooli professorina. Matemaatikas töid algebrast (lineaarvõrrandite teooria, kombinatoorika) ja geomeetriast (kolmnurga geomeetria, 1827 andis joonte klassifikatsiooni). Gergonne’i punkt - E Kolmnurga siseringjoone ning külgede puutepunkte vastastippudega ühendavate sirgete lõikepunkt. Nagel’i punkt Christian August Nagel (17.05.1821 – 23.10.1903) – saksa geodeet ja matemaatik. Matemaatilised tööd peamiselt geomeetrias (kolmnurga Nageli punkti defineeris 1836). Nagel’i punkt Kolmnurga KLM külgringjoonte ning külgede puutepunkte vastastippudega ühendavate sirgete lõikepunkt - G. Isoperimeetriline punkt - J • Kolmnurga ABC selline sisepunkt J, mille korral tekkivate kolmnurkade ABJ, BCJ ja CAJ ümbermõõdud tulevad võrdsed. Spieker’i punkt Theodor Spieker [spi:ker] (08.08.1823 – 09.04
sentimeetrid ja meetrid. Maapinna kõrguse saamiseks vaadatakse läbi nivelliiri mõõdulatti ning märgitakse vihikusse mõõdulati lugem. Maapinna kõrguste erinevuse saamiseks mõõdetakse mitme maapinnapunkti kõrgused. Tänapäeval kasutatakse nivelliiri enamasti ehitusobjektidel (nt hooned, teed, rajatised). Maapinna kõrguste mõõtmiseks kasutatakse tahhümeetrit või täppis GPS-i. Nivelliiri kasutavad oma töös geodeedid, markseiderid (geodeet, kes on spetsialiseerunud mäendusobjektide mõõdistamisele ning omab ka vastavat väljaõpet), ehitusinsenerid. Nivelliir: 4 LEICA NA700 Series, NA720 Professionaalne optiline nivelliir on loodud kasutamiseks ehitusplatsil. Seda saab kiiresti üles seada, on väga täpne ning hinna- kvaliteedi suhe on hea. Leica NA720 on vastupidav: kerge mahakukkumine, vette kukkumine, raskemehhanismide
Muud tegevused Lisaks otseselt aineprogrammi kuuluvatele tegevustele kaasas juhendaja meid geodeedi elu köögipoolele. Meid kaasati käikudesse Pärnu LV planeerimisosakonna geodeesiateenistusse nind Maaameti Pärnu katastribüroosse. Esimeses ei peetud paljuks meile teenistuse tööd tutvustada ning arhiivi-materjale näidata. Sain teada, et Pärnus kantakse geodeesiateenistuses kõik tehtavad mõõdistused ühtesele kogu linna territooriumi hõlmavale kaardile. Geodeet peab linnas tehtavaid töid vormistades olema eriti hoolikas, et kõik andmed saaks kantud õigetele kaardikihtidele, see aitab ehitajal-projekteerijal aega/raha kokku hoida.
Töö oli vajalik selle tõttu ,et vajaminev materjal sai lühidalt kokkuvõetud ja vastavaid programme kirjeldatud. 8 Kasutatud kirjandus Eesti Geoinformaatika Selts. 2011. Mis on GIS? Kättesaadav: http://www.gispaev.ee/avaleht/mis-on-gis/ Tamme, L., 2004. Eesti geodeetiline süsteem ja taspinnalised ristkoordinaadid L- EST 92 ja L-EST 97. Kättesaadav: http://egu.ee.mic2.mikare.ee/uploads/userfiles/file/geodeet/geo29_tamme.pdf Jürgenson, H. 2006. GPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline? http://egu.ee.mic2.mikare.ee/uploads/userfiles/file/geodeet/geo33_jyrgenson.pdf AlphaGIS OÜ. 2011a. ArcGIS tooteperekond. http://www.alphagis.ee/menu.php?view=2,11,41 AlphaGIS OÜ. 2011b. ArcPad. http://www.alphagis.ee/menu.php?view=2,11,41,53 (15.12.11) www.pocketgpsworld.com/howgpsworks.php http://en.wikipedia.org/wiki/Global_Positioning_System https://et.wikipedia.org/wiki/Geoinfos%C3%BCsteem Kaplan, E
Töötas 18391840 Tartu ülikoolis astronoom-vaatlejana , töötas hiljem Peterburis. Bernhard Schmidt (11. aprill (30. märts) 1879 Naissaar 1. detsember 1935 Hamburg) Optik ja astronoom. Friedrich Georg Wilhelm von Struve (15. aprill 1793 Altona 23. november 1864) oli saksa päritolu vene astronoom ja geodeet. Ta määras esimesena teise tähe kauguse päikesesüsteemist, mõõtis koos Carl Friedrich Tenneriga Tartu Tähetorni läbiva meridiaani kaare pikkuse Doonau suudmest kuni Põhja-Jäämereni, koostas kaksiktähtede kataloogi. Fr. G. W. Struve juhtimisel toimus aastail 18161855 meridiaankaare mõõtmine, mille eesmärgiks oli maakera kuju ja suuruse kindlaksmääramine. Võivere ja Avanduse küla vahelisel tasasel põllualal mõõtis Fr. G. W. Struve 1827
Kõrgus kasv on maapinna kahe punkti kõrguste vahe. Plaan erineb kaardist nii palju, et plaanil kujutatakse ainult maa-alasid koos nendel asuvate esemetega, aga kaardil kas maa- alasid või riike ilma esemeteta. Struve kaar on Tartu Ülikooli täheteadlase F.G.W. Struve geodeetiline kaar, mis on 2820 km pikkune meridiaanilõik, ulatudes Põhja-Norrast Musta Mereni. 1810. aastal valmis Tartu Tähetorn ning 1818-1839 aastatel oli saksa päritolu vene astronoom ja geodeet F.G.W.Struve (1793-1864) selle direktor. Ta juhendas Tartu meridiaankaare mõõtmist. Praeguseks on Eestis säilinud Tartu ja Simuna 2 punktid. Struve kaar läbib mitut riiki, UNESCO kultuuripärandisse kanti aga igast riigist kaks punkti. Eestist ongi kantud Tartu ja Simuna punktid. C.F.Gauss, Göttigeni Ülikooli professor, tegeles nende mõõtmistega Saksamaal. Struve mõõdetud kaar on kõige pikem. F.G.W.Struve hea sõber ja kolleeg F.W
Roostalu, H., Piho, A. ja Saarnak, R., 1980. Mullastik - klimaatiliste ressursside kompleksest rajoneerimisest. EPA teadustööde kogumik, 122, lk.101 -116 (vene keeles ). Roostalu, H., Annuk, K. ja Lillak, R., 2000. Põllumajanduse arengulugu läbi aegade. Kaasaegse ökoloogia probleemid, VIII, lk.248 - 260. Saveli, O., 1997. Loomakasvatuse tulevik. EAA kogumik 11, lk. 59 - 64. Teras, T., !992. Eesti haritava maa kvaliteedist. Geodeet, 2 (26), lk. 22-24. Valler, V.,1973. Haritava maa hindamisest peamiste kultuuride kasvatamise seisukohalt. ' Sotsialistlik Põllumajandus,'20 ,lk. 925 -930. Valler, V.,1982. Eesti NSV põllumuldade rajoonimisest eri teraviljaliikide kasvatamisel. Teaduse saavutusi ja eesrindlikke kogemusi põllumajanduses, 10, lk. 9 - 14. Valler, V.,1987a. Kartulipõldude hindamisest eri põllumullarajoonides. Teaduse saavutusi ja eesrindlikke kogemusi põllumajanduses, 11, lk
tarbetut tööd vundamendi süvistamiseks. Palkidest talumajad ehitati väga madala vundamendiga- pandi lihtsalt kivi iga nurga alla ja sellest piisas. Tänapäeval teevad väikemajade ehitajad sageli nii võimsaid vundamente, et nende peale võiks viiekorruselisi kivimaju püstitada. [1] Eramajade ehitusel on levinuimad vundamentide tüübid lint (4)-, plaat (3)-, post (2)- ja (1) vaivundament. Enne ehitustööd on vajalik vundamendi mahamärkimine, mille peab tellima geodeedilt. Geodeet märgib maha hoone nurgad ja kõrgusreeperi ning vundamendi asukoha koordinaadid määratakse projektiga. [2] Vundamendi tüübi määrab projekteerija vastavalt geoloogiale ja pealisehitusele. Projekteerija koostab projekti, mis koosneb erinevatest staadiumitest: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt, mis tagavad detailsuse ja ulatuse. Tööprojekti üheks osaks on vundamendi tööprojekt, kus sisalduv
kõrgusarv. 70. Trass, trassi piketeerimine Liiniehitiste nagu tunnelid, torujuhtmed, liiklusmagistraalid telge nimetatakse trassiks. Liiniehitiste rajamine toimub mitmes etapis: projekteeritakse trass topograafilisel kaardil; trassi mõõdistamine suures mõõtkavas; detailne projekteerimine; märkimistööd; ehitustööd. Vaatleme mõõdistamist autotee trassi järgi, sest see on kõige keerukam. Geodeet peab maastikul trassi tähistama ja kindlustama, mõõtma pöördenurgad, märkima kõverad, tegema trassi piketeerimise koos maariba mõõdistamisega, sooritama geomeetrilise nivelleerimise, koostama trassi plaani piki ja ristprofiilid. Autotee koosneb sirglõikudest, mis ühendatakse omavahel sujuvalt kõveratega, tavaliselt kasutatakse ringi kõveraid, suurema sujuvuse saavutamiseks paigutatakse sirge ja kõvera vahele muutuva raadiusega üleminekukõverat ehk klotoidi
Rangeid kontrolli võmalusi pole. Kontrolliks võrreldakse edasi ja tagasi suuna kõrguskasve. hedasi+htagasi= h lub. h=50 hedasi+htagasi Kui erinevus h on lubatud piirides, siis arvutatakase iga sektsiooni kohta tema keskmine kõrguskasv. h1keskm.= h1edasi-h1tagasi/2 h2keskm.= h2 edasi-h2 tagasi/2 H1=HRp+h1 kesk. H2=H1+h2 kesk. 23.Trassi piketaaz. Kõigepealt projekteerija valib trassi suuna kas topograafilisel kaardil või aero fotode põhjal. Geodeet peab märkima selle trassi maastikule ning tegema mõõdistamise.Maastikul tähistatakse trassi alguspunkt, pöördenurkade tipud ja trassi lõpp.Need punktid leitakse kaardilt graafiliste koordinaatide abil. Seejärel määratakse sirglõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad. Trassi pikkuse mõõtmise käigus märgitakse trassile iga 100 m tagant punkt ja seda nim. Piketiks. PIKETT-1)100 m lõigud; 2)vaiaga tähistatud punkt maastikul.
merel ja laugjal maastikul, kus puudub vajadus kõrgusepidevaks määramiseks. Asukoht arvutatakse siis kolme satelliidi abil. GPS SEADMETE VÄLJATÖÖTAMISE AJALOOLISEID TÄHELEPANEKUID GPS jäljed toovad meid Eestisse, nimelt Tartusse Friedrich Georg Wilhelm von Struve (vene keeles Василий Яковлевич Струве; 15. aprill 1793 Altona – 23. november 1864 Pulkovo) oli saksa päritolu vene astronoom ja geodeet. Ta määras esimesena teise tähe kauguse päikesesüsteemist, mõõtis koos Carl Friedrich Tenneriga Tartu Tähetorni läbiva meridiaanikaare pikkuse Doonau suudmest kuni Põhja-Jäämereni, koostas kaksiktähtede kataloogi. Fr. G. W. Struve õppis aastatel 1808–1813 Tartu ülikoolis, töötas aastatel 1813–1820 ülikooli tähetorni observaatorina ning aastatel 1820–1839 tähetorni direktorina, ühtlasi oli ka professor astronoomia ja geodeesia alal. Fr. G. W
Vahelaed ja katuslagi on tehtud 265 mm paksustest õõnespaneelidest. Hoone välisseinad on monteeritavad raudbetoon SW-paneelid. Hoone kõrgus on 12 meetrit. Hoone ehitusalune pind on 857,8 m2. Hoone suletud netopind on 2125,2 m2. Hoone maht on 8 056,3 m3. 3 2. EHITUSTÖÖDE KIRJELDUS 2.1. Mullatööde kirjeldus Enne mullatööde algust märgib geodeet maha hoone gabariidid, mille järgi teostatakse väljakaevet. Pärast seda märgitakse maha hoone teljed, mis tavaliselt tähistatakse süvendist väljapoole, 4-6 meetrit hoonest eemale, märkraamidele. Kui hoone ning ajutiste teede osa on väljakaevatud, siis hakatakse rajama ajutiste teede killustikaluseid. Suures osas saab ajutiste teede aluseid kasutada hiljem teede ja platside alustena, mis kiirendab tunduvalt teede ja platside rajamist. 2.2. Hüdroisolatsiooni kirjeldus Hoone 1
1832). 1854 esimene eestikeelne kaart, 1859 esimene eestikeelne atlas. 1973 Jakobsoni kooliatlas, eelnevatest atlastest odavam, atlas kuulus maateaduste õpiku juurde. Samal aastal tehti ka gloobus, neid jagati maakoolidele. 1880 venestamine, mis tähendas eestikeelsete kaartide ilmumise lõppu. 101. W. Struve ja K. Tenneri tegevus Eestis Struve: Saksa päritolu astronoom ja geodeet. Struve ajal oli Tartu ülikool geodeetide parim koolitaja Venemaal. 1816-1819 triangulatsiooni mõõdistamine, 1821-31 Tartu meridiaani ja kaardi mõõdistamine Tenner: Vene geodeesia rajaja. Esimene kokkupuude geodeesiaga Saare mõisas, 1805-1807 Hiina ekspeditsiooni kaardistaja, 1809 Siberi ja Mongoolia atlas 1809-1811 Kaardistas Peterburi-Tallin-Tartu. 1816-1858 Triangulatsioonimõõdistamine Vilno-Poola.
Huvilised saavad esialgse ülevaate antud teema kohta lihtsamal kujul, kui seda on kõikvõimalikud inglise keelsed teaduslikud tekstid Oma töös keskendusin peamiselt ülevaate andmisele erinevatest mõõtmismeetoditest ja kasutusvõimalustest. Kuna töö on siiski ülevaatliku iseloomuga, puuduvad tehnilisemad seletused ja täpsemad kirjeldused. 12 Kasutatud kirjandus 1. Rüdja, A. GPS Geodeet, 1993, nr. 5, lk. 18-27. 2. 2.1 GPS, http://www.hot.ee/maits00/sisukord/1sisu.htm, 12/10/2003 3. Before GPS GPS: A New Constellation, http://www.nasm.si.edu/galleries/gps/before.html, 07/10/2003 4. EUROPA Energy and Transport GALILEO, http://europa.eu.int/comm/dgs/energy_transport/galileo/index_en.htm, 20/10/2003 5. Global Positioning System Primer, http://www.aero.org/publications/GPSPRIMER/index.html, 08/10/2003 6. GPS GSM positsioneerimise seade, http://www.infors.ee/gps.html,
Töö käigus koostatakse abriss nagu ruutude meetodi puhul ja ka plaani koostamine on analoogiline. Trassi mõõdistamine 1. Üldist Liiniehitiste nagu tunnelid, torujuhtmed, liiklusmagistraalid telge nimetatakse trassiks. Liiniehitiste rajamine toimub mitmes etapis: projekteeritakse trass topograafilisel kaardil; trassi mõõdistamine suures mõõtkavas; detailne projekteerimine; märkimistööd; ehitustööd. Vaatleme mõõdistamist autotee trassi järgi, sest see on kõige keerukam. Geodeet peab maastikul trassi tähistama ja kindlustama, mõõtma pöördenurgad, märkima kõverad, tegema trassi piketeerimise koos maariba mõõdistamisega, sooritama geomeetrilise nivelleerimise, koostama trassi plaani piki ja ristprofiilid. Autotee koosneb sirglõikudest, mis ühendatakse omavahel sujuvalt kõveratega, tavaliselt kasutatakse ringi kõveraid, suurema sujuvuse saavutamiseks paigutatakse sirge ja kõvera vahele muutuva raadiusega üleminekukõverat ehk klotoidi
väärtused. Iga kõvera alguse ja lõpu punkti kohta antakse tema kaugus eelmisest ja järgmisest piketist. Kauguste ja maapinna kõrguste järgi konstrueeritakse nn. must profiil, see on maapinna joon. Projekteerija kannab profiilile ka projektandmed nt. projekteeritud tee kalded ja kõrgused. 46. Kõverate detailne märkimine. Kõverad märgitakse detailselt välja vahetult enne tööde algust. Seda teeb kas töödejuhataja või geodeet. Detailse märkimise põhimõtteks on: Vaiad peavad olema asetatud kaarele nii tihedalt, et praktiliselt võib kahe naabervaia vahelist kaart võtta sirgelt. Olenevalt kõvera raadiusest on märgistamise tihedus kas: 5, 10 või 20m. Kõverate detailseks märkimiseks on olemas väga mitmeid mooduseid. Ristjoonte viis (ristkoordinaatide viis) Ristjoonte puhul x telg läheb mööda tangensit KA-st või KL-st NP poole ja y puhul on temaga risti
väärtused. Iga kõvera alguse ja lõpu punkti kohta antakse tema kaugus eelmisest ja järgmisest piketist. Kauguste ja maapinna kõrguste järgi konstrueeritakse nn. must profiil, see on maapinna joon. Projekteerija kannab profiilile ka projektandmed nt. projekteeritud tee kalded ja kõrgused. 46. Kõverate detailne märkimine. Kõverad märgitakse detailselt välja vahetult enne tööde algust. Seda teeb kas töödejuhataja või geodeet. Detailse märkimise põhimõtteks on: Vaiad peavad olema asetatud kaarele nii tihedalt, et praktiliselt võib kahe naabervaia vahelist kaart võtta sirgelt. Olenevalt kõvera raadiusest on märgistamise tihedus kas: 5, 10 või 20m. Kõverate detailseks märkimiseks on olemas väga mitmeid mooduseid. Ristjoonte viis (ristkoordinaatide viis) Ristjoonte puhul x telg läheb mööda tangensit KA-st või KL-st NP poole ja y puhul on temaga risti
heinamaid kujutada maakasutuse poole pealt. Kaart, plaan- põhilised allikad mida uuritakse. Kaart on tänapäeval valdavalt kasutatavad allikmaterjalina, maa-ala- tingmärkidega matemaatiliselt määratud kujutised. Plaan- matemaatiliselt määramata piirkonna kujutised. Plaanid ei arvesta maakera kumerust ja koordinaadistamist nagu kaartidel. Suuremõõtmelised kaardid- detailsed kujutised, väiksemõõdulised- ülevaatlikud. F. G. Wilhelm Struve(saksa päritolu vene astronoom ja geodeet, õppis TÜ-s) viis aastatel 1816-19 läbi Liivimaa triangulatsioon (geograafilise kolmikpunkti abil määratud kaart). 1821-1827 meridiaankaar- meridiaanivõrgu abil määratud kaar. Läbib kaarena maakera, selle kaare abil võimalik veel täpsemalt suuremaid alasid kirjeldada kaardil. Eesti kohta esimene kujutis araablase Al Idrise kaardil 1154. a. Kaartidel ja plaanidel oli palju vigu nagu ka kroonikatel.
annaabi.ee 
