Misantroop Moliere Tegelased: Alceste- Celimene'i austaja Philinte- Alceste'i sõber Oronte- Celimene'i austaja Celimene- Alceste'i armastatu Eliante- Celimene'i nõbu Arsinoe- Celimene'i sõbratar Acaste- markii Clitandre- markii Basque- Celimene'i teener Aukohtu käskjalg Dubois- Alceste'i teener Tegevus toimub Pariisis, Celimene'i majas. Esimene vaatus I stseen: Alceste ja Philinte tülitsevad, sest Alceste vihkab kogu inimsugu selle silmakirjalikkuse tõttu( ta ei salli viisakust, tema arust peaksid inimesed olema otsekohased, mitte võltsid)
Tal oli aga silmarõõm, kes oma olemuselt sugugi nendesse piiridesse ei mahtunud, kuid keda Alceste siiski armastas. Probleemid said alguse Orontest, kes soovis, et Alceste ja Philinte tema sonetti kommenteeriksid. Loomulikult ootas mees heakskiitu, kuna oli varem Alceste ´ile austust avaldanud ja lootis nüüd vastutasu. Kui Philinte seda teavani kiitis, siis ausa mehena ütles Alceste aga välja, et see oli jama ja et ta ei peaks enam iialgi värsse ritta seadma. Oronte aga solvus selle peale ja nagu hiljem välja tuli, kaebas ta sellest kohtule. Järgnevalt valmistas Alceste´ile probleeme tema armastatu Céliméne austajate rohkus. Ta nägi, et naine on kõigi vastu liiga lahke ja soovitas see tal lõpetada. Ta pani Céliméne'i valiku ette - kas tema või keegi teine. Celiméne pidas seda jaburaks ning ei vastanud. Kohale sadasid aga markiid ja algas üks suur tagarääkimine erinevatest inimestest.
Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. ''Misantroobi'' lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll koomiline, ent tegelikult väga efektne. Teost etendasid kuus näitlejat kokku üheteistkümnes osas. Peaosades olid Tanel Saar Alcestena ja Elina Pähklimägi Céliménena. Enim osi oli täita Katariina Laugil, kes mängis kokku viite tegelast. Philintet, Alceste sõpra mängis Meelis põdersoo, Ago Soots täitis Oronte ja Acaste osa, Margo teder mängis Clitandret. Céliméne oli paljude austatu, Alceste ja Oronte armastatu. Ise ta eriti ei teadnudki, kas ja keda tema armastab. Etendus keerleski selle ümber, kes kellega kokku jääb ja kellele kuidas kätte maksab. Osatäitjad olid väga head, mida muud ka professionaalsetelt näitlejatelt oodata. Näoilmed ja kehakeel olid sellise minimalistliku kujunduse juures väga
Tal on väga terav keel pilkamaks abielumehi, kellele naine on sarvi teinud, ent lõpuks saab ka ise petetud. Agnés on naiivne ning harimatu tütarlaps. Ta on Arnolphe kasvandik ning too soovib temaga ka abielluda. Horace on Agnési kallim, Arnolphe hea sõbra poeg. Alain ja Georgette on talupoiss ja talutüdruk, mõlemad on Arnolphe teenistuses. Nad on veidike kohtlased, kuna teevad kas sõna-sõnalt nii nagu nende peremees ütleb või asjast valesti aru saades risti vastupidi. Chrysalde ja Oronte on mõlemad Arnolphe sõbrad. Enrique on Chrysalde`i õemees. Tegevus toimub Pariisis. Etendus algab sellega, et Arnolphe räägib Chrysalde`le oma abiellumissoovist. Chrysalde on selle pärast mures, kuna Arnolphe on teisi nii palju pilganud ning see võib talle endale kurjasti kätte maksta. Arnolphe aga vaigistab ta kartused, kinnitades, et temaga nii et juhtu, kuna tal on kõik planeeritud. Arnolphe abikaasa pidi olema harimatu, truu, usklik ja hoolas. Ta ei
kes vihkab inimeste pahesid, peenutsemist ja ülimat viisakust seltskonnas viibides. Tema ideaalideks on ausus ja otsekohesus. Ta armub seltskonnadaami Céliméne'i, kes esindab kõike seda, mida Alceste ei suuda taluda. Lavastus algab Alcaste'i ja tema sõbra Philinte dialoogiga, kus Alcaste kirub inimkonda maa alla nende harjumuste ja käitumise pärast. Céliméne'il on aga austajaid rohkem kui Alcaste, on veel Oronte ja kaks markiid: Acaste ja Clitandre. Céliméne otsustab hoida mitut rauda tules ja avaldab kõikidele meestele armastust. Ta keerutab meestega ringi ja tahab kõigi meele järgi olla. Lõpuks saavad kõik mehed ja Céliméne kokku ja kosilased paluvad kõik Céliméne'i kätt, kuid ta keeldub. Meestele kirjutatud kirjad loetakse ette ning sealt kuulevad kosilased, kuidas Céliméne on neile nende kirjades armastust avaldanud ja teiste kirjades pilanud
Teatriretsensioon Moliére ,,Misantroop'' Käisin 12. november 2010 Kuressaare Linnateatris vaatamas Moliere etendust ,,Misantroop". Tegevus toimus Pariisis, Celimene'i majas. Näidend jutustas keerulisest armastusest, kus kõige keskmes oli ilus naine Céliméne, keda proovisid võrku püüda Alceste ja Oronte.Ta meeldis ka kahele markiile Acastele ja Clitandrele. Naine ise ei suutnud selgusele jõuda, keda ta armastab. Etenduse on lavastanud sveitslane Marcus Zohner. Ta on teinud väga hea töö. Tegelaste näoilmed ja olemus oli suurepäraselt paika pandud. Lavakujunduse lahendus oli samuti väga leidlik. Laval ei olnud mitte ühtegi eset. Selle asemel oli kogu mööbel kriidiga tahvelpinnale joonistatud. See mõjus väga uudselt. Selle kaudu saavad ka pealtvaatajad rohkem fantaasiat kasutada
kirjutatud näidendi peategelasel Alcestel. Alcest on mees, kes eristub õukonnarahvast oma aususega. Ta ei salli inimesi, kes on koguaeg võltsilt sõbralikud ning kahepalgelised. Alceste soov on, et kõik oleks üksteisega ausad, isegi siis kui see võib mainet alla tõmmata. Alceste ise püüab sellist käitumist vältida ning on ootamatult agressiivne ja otsekohene, mida on ka tunda etenduse alguses, kui ta ütleb välja kõik mis ta Oronte sonettidest arvab. Sellise käitumisega ta aga muudab end teistele vastikuks ja ebameeldivaks. Juhuse tahtel on Alceste aga armunud just sellisesse naisesse- celimene'i, kellel on kõik need halvad harjumused ja iseloomujooned. Celimene on võrgutava iseloomuga seltskonna hing, kellel pole hetkegi aega olla iseendaga. Tal on ukse taga järjekord külalisi ootamas, kes soovivad temaga aega veeta. Celimene paistab välja oma nutikuse ja arukusega, mille abil on ta võitnud terve õukonna
Misantroobi lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll koomiline, ent tegelikult väga efektne. Osades kokku oli 6 näitlejat ja seda kokku 11.erinevas rollis. Alceste-Tanel Saar .Phililinte Meelis Põdersoo,Orononte-Ago Soots.Celimene-Elina Pähklimägi.Eliante,Arsinoe,Basque,Aukohtu käskjälg ja Dubois-Katariina Lauk.Acaste-Ago Soots. Etendus rääkis sellest,et Celimene oli paljude meeste lemmik ning sellepärast oli tal ka palju austajaid .Tema suurimateks austajateks olid ,aga Oronte ja Alceste .Ise ta,aga ei teadnud,kas ja keda ta armastab.Etendus keerleski selle ümber kes kellega kokku jääb ja kuidas kellegile kätte maksab.Kuid lõpuks ei ole ikka saanud Celimen ja Alcaste kokku,kuna Alcaste ei usaldanud teda piisavalt. Mingeid erilisi lavakujundusi ei olnud .Mäng kais tühjas ruumis, kuhu näitlejad kõik mänguks vajaliku kriitidega joonistasid. Nii olid tagumisele lavaseinale kritseldatud kapp riiulite ja
Misantroobi lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll koomiline, ent tegelikult väga efektne. Osades kokku oli 6 näitlejat ja seda kokku 11.erinevas rollis. Alceste-Tanel Saar .Phililinte Meelis Põdersoo,Orononte-Ago Soots.Celimene-Elina Pähklimägi.Eliante,Arsinoe,Basque,Aukohtu käskjälg ja Dubois-Katariina Lauk.Acaste-Ago Soots. Etendus rääkis sellest,et Celimene oli paljude meeste lemmik ning sellepärast oli tal ka palju austajaid .Tema suurimateks austajateks olid ,aga Oronte ja Alceste .Ise ta,aga ei teadnud,kas ja keda ta armastab.Etendus keerleski selle ümber kes kellega kokku jääb ja kuidas kellegile kätte maksab.Kuid lõpuks ei ole ikka saanud Celimen ja Alcaste kokku,kuna Alcaste ei usaldanud teda piisavalt. Mingeid erilisi lavakujundusi ei olnud .Mäng kais tühjas ruumis, kuhu näitlejad kõik mänguks vajaliku kriitidega joonistasid. Nii olid tagumisele lavaseinale kritseldatud kapp riiulite ja
Baptiste Poquelin ja tõlkinud August Sang. Misantroop (kr. misantropos) tähendab tõlkes inimeste vihkajat või inimpõlgurit. Etendus algas kell seitse õhtul ja osalisi etenduses oli üksteist, näitlejad oli, aga kuus. Alceste`d, Celimene`i ühte austajat mängis Tanel Saar, kes oli kirjanik ja ühtlasi ka misantroop. Celimene`d, kes oli aadliku tütar ja kes oli ka väga ilus ning kellel oli kolm armunud kosilast, mängis Elina Pählimägi. Oronte, kes üritas kirjutada luuletusi ja sellega Celimene südant võita, mängis Ago Soots. Ago Soots mängis veel Acasted, kes oli Pariisis tähtis markii. Kolmas Celimene austaja oli Clitandre, kes oli samuti markii. Clitandre osa mängis Margo Teder. Tegevus toimus Pariisis, Celimene majas. Kolm Celimene austajat olid väsinud ootamast ning nad tegid abielu ettepaneku. Celimene, aga nautis kõigi tähelepanu ning utsitas ja mängis nendega
NAISTE KOOL Komöödia viies vaatuses TEGELASED: ARNOLPHE, teise nimega de la Souche. AGNÉS, naiivne tütarlaps, Arnolphe´i kasvandik. HORACE, Agnési armsam. ALAIN, talupoiss, Arnolphe´i teener. GEORGETTE, talutüdruk, Arnolphe´i teenija. CHRYSALDE, Arnolphe´i sõber. ENRIQUE, Chrysalde´i õemees. ORONTE, Horace´i isa, Arnolphe´i hea sõber. NOTAR. Tegevus toimub Pariisis, väljakul Arnolphe´i maja ees. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Arnolphe teatab, et ta kavatseb abielluda. Chrysalde näeb selles aga suurt hädaohtu, probleeme ning sekeldusi. Arnolphe räägib, kuidas ta ühe väikse tütarlapse enda kasvatada võttis, oma kasvandikuks tegi, et üks päev ta endale naiseks võtta. On hoidnud teda muust maailmast eraldatuna, et ta oleks piisavalt rumal, alandlik jne
oli haige olnud, ent Orgonit paistab huvitavat ainult see, kuidas Tartuffel läinud on. KUUES STSEEN Cleante peab pahaks Orgoni poolehoidu Tartuffe suhtes. Mees ise arvab aga, et tänu Tartuffele suudab ta näha nüüdsest asju teisiti. Isegi tema sõprade, abikaasa või laste surm ei kurvastaks teda mitte põrmugi. Cleante vaidleb temaga tuliselt, et talle aru pähe panna, ent Orgon jääb oma seisukohtade juurde. Cleante kutsub Tartuffe teesklejaks ning teeb ted Oronte silmis igati maha. Uurib, et kas ta andis Valerile nõusoleku abielluda tema tütrega. Oronte aga ei anna jah sõna, vaid puikleb küsimustest kõrvale ja lahkub. Cleante leiab, et Valere õnn on ohus ning tema kohus on asjad uuesti õigeks muuta. TEINE VAATUS ESIMENE STSEEN Orgonil on Marianele üks tähtis jutt. Uurib temalt, et kuidas talle Tartuffe meeldib. Marianel on nõus tegema kõike, mida isa ütleb. TEINE STSEEN
And, to destroy a man, will have the boldness To call their private grudge the cause of heaven; All the more dangerous, since in their anger They use against us weapons men revere, And since they make the world applaud their passion, And seek to stab us with a sacred sword. There are too many of this canting kind. Still, the sincere are easy to distinguish; And many splendid patterns may be found, In our own time, before our very eyes Look at Ariston, Periandre, Oronte, Alcidamas, Clitandre, and Polydore; No one denies their claim to true religion; Yet they're no braggadocios of virtue, They do not make insufferable display, And their religion's human, tractable; They are not always judging all our actions, They'd think such judgment savoured of presumption; And, leaving pride of words to other men, 'Tis by their deeds alone they censure ours. Evil appearances find little credit With them; they even incline to think the best Of others
annaabi.ee 
