Higistamine, …,…,… Isomeetrilisel lihaskontraktsioonil? Sarkomeer lüheneb, ei muutu, pikeneb,… Ca liikumine lihase tööl? Sarkoplasmast sarkoplasmaatilisse retiikulumi, sarkoplasmaatilisest retiikulumist sarkoplasmasse, Mis vererakud tagavad immuunsuse? leukotsüüdid Suured motoorsed ühikud rakenduvad lihastööl? Koheselt, suurel lihaspingutusel, enne aeglasi, peale aeglasi koostöös Mis reguleerib teiste endokriinnäärmete tööd? hüpofüüs, eessagar, kesksagar, tagasagar Kuulmiskeskus? Otsmikusagaras, kuklasagaras,kiirusagar ,oimusagar Neerus üleminek juhadele? Karikas, vaagen, ..., … Kilpnäärme H?türoksiin, trijoodtüroniin, kaltsitoniin, parathormoon Veres glükoosi vaja peamiselt? Erütrotsüütidele, lihasele, leukotsüütidele, … Hingamissagedus treenimatul rahulolekus? 6-8, 12-16, 20-26, … O2 puudus treenimatul? Tõstab pulssi, südame löögi tugevust,…,… Hingamiskeskuse töö intensiivistub
sündroom Melatoniini vähene tootmine põhjustab ka kevadväsimust Ajuripats Ajuripatsit peetakse kõige tähtsamaks sisenõrenäärmeks, sest ta kontrollib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd. Ajuripats asub peaajus ja on jaotatud kolme ossa: ees-, kesk- ja tagasagar. Eessagar ehk adenohüpofüüs Ajuripatsi eessagarast eraldub peamiselt vabastajahormoone, mis tekitavad teistes sisenõrenäärmetes hormoonide vabanemise. Kesksagar Eritab naha pigmentatsiooni reguleerivat hormooni intermediini. Täiskasvanul võib üldse puududa. Tagasagar ehk neurohüpofüüs Eritab peamiselt kahte hormooni: oksütotsiini ja antidureelist hormooni. Oksütotsiini kutsutakse ka õnne-, armu- ja emadushormooniks. Tuntumad ajuripatsi haigused Kääbuskasv somatostatiini vähesusel ja gigantism selle rohkusel Hüpopitutarism ühe või enama ajurpatsi hormoonide vähesusel Hüperpitutarism ühe või enama ajuripatsi hormooni rohkusel
moodustamist. Somatotroopne- ehk kasvuhormoon — stimuleerib valgusünteesi, glükoosi moodustumist ja rasvade lagunemist, tagab organismi kasvuprotsessi. Prolaktiin — reguleerib rinnanäärmete kasvu ja funktsiooni ning kutsub esile laktatsiooni ning järglaste eest hoolitsemise instinkti. *Troopsed hormoonid – hormoonid, mis stimuleerivad näärmete tööd ehk teiste hormoonide sünteesi. 2) Kesksagar sekreteerib järgmiseid hormoone: α-melanotsüüte stimuleeriv hormoon – toodab melaniini ja selle arvel suurendab naha pigmentatsiooni ning naha vastupidavust UV-kiirgusele. Beeta endorfiin – toimib valuvaigistina, omab stressivastast efekti, tagab närvisüsteemi toonuse vähenemise. γ-lipotroopne hormoon - kiirendab rasvhapete rasvade jaotumise nahas ning vähendab rasva sünteesi ja sadestumist.
Ajuripats ja tema hormoonid Referaat SISUKORD 1. Ajuripats ehk Hüpofüüs 3 lk. 2. Hüpofüüsi eessagara hormoonid 3 lk. 3. Hüpofüüsi tagasagara hormoonid 5 lk. 4. Hüpofüüsi haigused 6 lk. 2 1. AJURIPATS ehk HÜPOFÜÜS Ajuripatsi ehk hüpofüüsi ladina keelne nimetus on hypophysis. Hüpofüüs asetseb ajukolju alusel kiilluus nn. türgi sadula augus, olles paigutatud otsekui luust moodustunud kapslisse. Lehtri kaudu on ta ühenduses vaheaju alumise osa hüpotalamusega. Hüpofüüs on küll väike (läbimõõt ca 1 cm, kaal 0.5-1.0 g), kuid äärmiselt oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. Hüpofüüsis eristatakse ees-, kesk- ja tagasagarat, mis erinevad üksteisest nii morfoloogilises kui ka funktsionaalses mõttes. Hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs kujutab endast hormoone produtseerivate rakkude kogumit, millel on rikkalik verev...
Hormoonidel on erinev toimeaeg (erutus, hirm, kasvamine, arenemist, paljunemist, vananemist). Neurohormoone toodetakse hüpotaalamuses. Nad soodustavad või takistavad hüpofüüsi hormoonide teket. Steroidsed hormoonid: Valgulised hormoonid: Türosiini derivaadid: HÜPOFÜÜS 1. Hüpofüüs kontrollib teisi näärmeid. ·. Koosneb: ·. a) eessagar ·. b ) kesksagar ja hüpotaalamus. ·. c) tagasagar hüpofüüs ·. Hüpofüüsi tagasagar toodab: §. antidiureetilist hormooni (vee regulatsioon) §. oksütotsiini kutsub esile silelihaste (eriti emaka) kontraktsioone . ·. Kehaline koormus, valu, stress, nikotiin, morfiin soodusatavad hormooni ertumist, seega uriini vähem. Alkohol inhibeerib hormooni eritust, uriini rohkem! home.scarlet.be/~janson01/imgs/hersenen.JPG
hormoon -seemnerakkude valmimist testistes FSH (follitropiin) luteiniseeriv -kontsentratsioon tõuseb hüppeliselt hormoon ovulatsiooni ajal LH -soodustab folliikulite purunemist -kollaskeha moodustamist Hüpofüüsi -intermediin kesksagar Hüpofüüsi -antidiureetiline -Vee tagasiimendumise soodustamine tagasagar hormoon distaalsetes neerutorukestes -Diureesi vähendamine -Vererõhu suurendamne -ADH sekretsiooni regulatsioonis eristatakse 3 retseptorid:
2. Kopsud a) nim. kopsu pinnad kopsude pinnad: facies costalis, medialis et diaphragmatica b) mis sisenevad ja mis väljuvad kopsust kopsuvärati kaudu - peabronh, kopsuarter, ülemine ja alumine kopsuveen c) nim. bronhiaalpuu elemendid bronchus principalis -> bronchi lobares -> bronchi segmentales -> bronchi subsegmentales -> bronchi lobulares -> bronchioli terminales tl) nim. parema kopsu sagarad ja mis neid üksteisest eraldavad ülasagar, kesksagar, alasagar, lisasagar a) mis lõhe eraldab üla- ja alasagarat fissura obliqua b) kuidas nimetatakse parietaalse pleura osa, mis katab kopsutippu cupula pleura c) vasaku kopsu lingulaarosa segmendid segmentum laterale et mediale/ vasakul segmentum lingulare superius et lingulare inferius d) alveolaarpuu algus bronchiolus respiratorius e) mis moodustavad radix pulmonise peabronh, pulmonaal- ja bronhiaalveresooned, lümfisooned, -sõlmed ja närvid !
keskseinandi- ja vahelihasepindasid. Dorsaalne serv on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav.Viimasest kopsudesse tungivad sälgud jagavad kopsud sagarateks, mille arv loomaliigiti erineb. Kõige rohkem sagaraid esineb mäletsejaliste kopsudel. Mõlemal kopsul eristatakse tippsagarat ja vahelihasele toetuvat diafragmasagarat. Tippsagar jaguneb omakorda südamesälgu abil kraniaalseks osaks ja kaudaalseks osaks. Tippsagara ja diafragmasagara vahel esineb paremal kopsul kesksagar ning parema kopsu keskseinandipinnal keskseinandi ja kaudaalse õõnesveeni kurru vahel lisasagar.Kopsu sagarad jagunevad omakorda väiksemateks püramiidjateks või koonusjateks osadeks kopsusegmentideks, mis sidekoe varal jagunevad kopsusararikeks. Kopsud on kaetud serooskestaga kopsukelmega, mis muudab kopsude välispinna siledaks ja läikivaks ning on seotud kopsu sararikeks jagava sidekoega. Bronhiaalpuu lõpeb kopsudes terminaalbronhioolidega
Dorsaalne serv on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav.Viimasest kopsudesse tungivad sälgud jagavad kopsud sagarateks, mille arv loomaliigiti erineb. Kõige rohkem sagaraid esineb mäletsejaliste kopsudel. Mõlemal kopsul eristatakse tippsagarat ja vahelihasele toetuvat diafragmasagarat. Tippsagar jaguneb omakorda südamesälgu abil kraniaalseks osaks ja kaudaalseks osaks. Tippsagara ja diafragmasagara vahel esineb paremal kopsul kesksagar ning parema kopsu keskseinandipinnal keskseinandi ja kaudaalse õõnesveeni kurru vahel lisasagar.Kopsu sagarad jagunevad omakorda väiksemateks püramiidjateks või koonusjateks osadeks kopsusegmentideks, mis sidekoe varal jagunevad kopsusararikeks. Kopsud on kaetud serooskestaga kopsukelmega, mis muudab kopsude välispinna siledaks ja läikivaks ning on seotud kopsu sararikeks jagava sidekoega. Bronhiaalpuu lõpeb kopsudes terminaalbronhioolidega
keskseinandi- ja vahelihasepindasid. Dorsaalne serv on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav.Viimasest kopsudesse tungivad sälgud jagavad kopsud sagarateks, mille arv loomaliigiti erineb. Kõige rohkem sagaraid esineb mäletsejaliste kopsudel. Mõlemal kopsul eristatakse tippsagarat ja vahelihasele toetuvat diafragmasagarat. Tippsagar jaguneb omakorda südamesälgu abil kraniaalseks osaks ja kaudaalseks osaks. Tippsagara ja diafragmasagara vahel esineb paremal kopsul kesksagar ning parema kopsu keskseinandipinnal keskseinandi ja kaudaalse õõnesveeni kurru vahel lisasagar.Kopsu sagarad jagunevad omakorda väiksemateks püramiidjateks või koonusjateks osadeks kopsusegmentideks, mis sidekoe varal jagunevad kopsusararikeks. Kopsud on kaetud serooskestaga kopsukelmega, mis muudab kopsude välispinna siledaks ja läikivaks ning on seotud kopsu sararikeks jagava sidekoega. Bronhiaalpuu lõpeb kopsudes terminaalbronhioolidega
kas organism vajadusel uute rauda sisaldavate ühendite sünteesiks. Joodud vesi- värativeen (muutub hüpotooniliseks)- maksa, võtab H2O oma rakkudesse. Vere Ca nivoo konstantsuse tagamisel on vit D norm-l. SISESEKRETSTOON · Inimese endokriinsüsteemi üldine ülesehitus ja talitluse regulatsioon. Inimese endokriinnäärmed ja nende poolt produtseeritavad peamised hormoonid. *Hüpofüüsi eessagar : adrenokortikotroopne hormoon,folliikuleid stimuleeriv. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: antidiureetiline Hormoon :oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre :paratüreoidHormoon. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin; noradrenaliin. Kõhunääre..insuliin Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool. *Suguelundid: naistel- österogeen ja progesteroon; meestel- testosteroon. *Seedeelundid: gastriin. *Peensoole rakud-koletsüstokiniin, sekretiin.
Edasi jätkuvad hingamisteed alveolaarpuuna (arbor alveolaris). Endokriinorganid sünteesivad ja sekreteerivad hormoone. Tsentraalsed endokriinorganid on hüpotaalamus ja hüpofüüs. Hüpotalamus asub vaheajus (diencephalon) kõige alumise osana ja on ühenduses hüpofüüsiga. Reguleerib hüpofüüsi hormoonide sekretsiooni ja seega kontrollib ka praktiliselt kogu endokriinsüsteemi. Autonoomse NS kontrollkeskus. Hüpofüüs koosneb: eessagar (kasvuhormoon), tagasagar (oksütotsiini), kesksagar (intermediin). Ajuripats nõristab hormoone. Perifeersed endokriinorganid: käbinääre (glandula pinealis) kilpnääre (glandula thyreoidea) kõrvalkilpnääre (glandula parathyreoidea) neerupealised (gl. suprarenalis) sugunäärmed e gonaadid (testised ja munasarjad) pankrease saarekesed (insulae pancreaticae) tüümus (thymus) platsenta (placenta) difuusselt paiknevad endokriinrakud Käbikeha – epifüüs – asub vaheajus. Käbikeha on jaotunud sagarikeks, mis
erinevate rakkude talituse koordineerimine. Hormoone produtseeritakse sisenõre ehk endokriinnäärmetes ning eritatakse sealt otse verre- Hormoonid transporditakse verega kudedesse, kus nad mõjutavad rakude ainevahetusprotsesse. Ühe ja sama hormooni toime võib olla erinevates rakkudes erisugune. 1) Hüpofüüs Eessagar: adrenokortikotropiin, türotropiin, somatotropiin, gonadotroopsed hormoonid; Kesksagar: intermediin; Tagasagar: antidiureetiline hormoon, oksütotsiin. 2) Epifüüs Melatoniin. 3) Kilpnääre Türoksiin, trijoodotüroniin, kaltsitoniin. 4) Sugunäärmed Naine: östrogeenid, gestageenid. Mees: testosteroon. 5) Neerupealised Säsi: epinefriin (adrenaliin), norepinefriin (noradrenaliin). Koor: mineraalkortikoidid (aldosteroon), glükokortikoidid (kortisool),
Janu: rakuvälise vedeliku soolade konts. Tõusu(hüperosmootse) ja ka vedelikumahu vähenemise korral.veebilnassi retseptorid=vaheaju osmoretseptorid SISESEKRETSIOON *Hüpofüüsi eessagar : AKTH/ACTH (adrenokortikotroopne hormoon); TSH e. türotropiin; STH e. somatotropiin e. kasvuhormoon; FSH e. follikulotropiin; LH e. luteotropiin /naistel/ ja ICSH e. interstitsiaalrakke stimuleerivH /meestel/; PRL e. prolaktiin. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: ADH (antidiureetilineH) e. adiuretiin; oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre: PTH e. paratH e. paratüriin. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin e. suprareniin; noradrenaliin e. norepinefriin e. arterenool. *Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool. *Suguelundid: naistel- österogeen ja progesteroon; meestel- androgeenid (eriti testosteroon). *Seedeelundid: gastriin.
Inimese endokriinnäärmed ja nende poolt produtseeritavad peamised hormoonid. *Hüpofüüsi eessagar : AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) e. adrenokortikotropiin ACTH; TSH (türotroopneH ) e. türotropiin; STH (somatotroopneH) e. somatotropiin e. kasvuhormoon; FSH (folliikuleid stimuleeriv H) e. follikulotropiin; LH (luteiniseeriv H ) luteotropiin /naistel/ ja ICSH e. interstitsiaalrakke stimuleerivH /meestel/; PRL (laktogeenneH) e. prolaktiin. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: ADH (antidiureetilineH) e. adiuretiin; oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre: PTH (paratüreoidH) e. paratH e. paratüriin. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin e. suprareniin; noradrenaliin e. norepinefriin e. arterenool. *Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool. *Suguelundid: naistel- österogeen ja progesteroon; meestel- androgeenid (eriti testosteroon). *Seedeelundid: gastriin
annaabi.ee 
