Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö sooritatud: Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: ................... Aruanne kaitstud: ...................... Juhendaja allkiri............................. Töö eesmärk Õppida tundma heterodüünanalüsaatori HP8590L omadusi ja kasutamist mitmesuguste signaalide spektri mõõtmisel. Kasutatud seadmed 1) spektrianalüsaator HP8590L, 2) signaaligeneraator HP33120A, 3) kõrgsagedusgeneraator HP8648B. Vastused kontrollküsimustele a) Kuidas seatakse analüsaatori põhiparameetrid SPAN, CENTER FREQUENCY, REFERENCE LEVEL ja RBW? nupu tähistus: [pealkiri] SPAN: [SPAN] 3 [MHz] CENTER FREQUENCY: [FREQ] 200 [MHz] REFERENCE LEVEL: [AMPLITUDE] REF LEVEL 0 dBm RBW: [BW] 300 [kHz] b) Kui suur on analüsaatori lahutusvõime? Lahutusvõime oleneb ribalaiusest fRBW ning on fL = (2 ... 3)*fRBW. c) Mis on analüsaatori dünaamiline ulatus? Dünaamiline ulatus (dünaamika diapasoon) on üheaegselt jälgitav maksimaalse ja minimaalse
Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1.) Tutvusime analüsaatori HP8590L kasutamisega [1]. - Analüüsitava sagedusala piiride seadmine (FREQUENCY) - Analüüsitava sagedusala laiuse seadmine (SPAN) - Vaadeldava amplituudi vahemiku seadistamine (AMPLITUDE, REF LEVEL) - Filtri ribalaiuse seadmine (RBW) - Markerite kasutamine signaali mõõtmiseks (MARKER) 2.) Jälgisime analüsaatori abil antud sagedusega siinussignaali spektrit. - Seadsime generaatori HP33250A väljundsignaali kujuks siinus, mille amplituud on vahemikus ug = 45..
Rain Ungert 062227 IATB Imre Tuvi 061968 IATB Juhendaja: Janno Pärn Töö sooritatud: 26.09.2008 Aruanne esitatud: ..............2008 Aruanne tagastatud: ...........2008 Aruanne kaitstud: .............2008 Juhendaja allkiri............................. Töö eesmärk: Tutvuda saatja ja vastuvõtukanaleid eraldava dupleksfiltri omadusetega. Töö käik: Koostasime mõõteskeemi Ühendades generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele lühise, mõõtsime võimsuse P0= -1,74 dBm Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele dupleksfiltri ja mõõtsime väljundvõimsused P1 (dBm) vahemikkus 440 -500 MHz, see järel vahetasime analüsaatori ja koormuse kaabli otsad ja mõõtsime uued väljundvõimsused P2 vahemikkus 440-500 MHz. Arvutasime dupleksfiltri ülekandekarakteristikud portide vahel, kasutades valemeid S21=P1-P0 ja S21=P2-P0 ja joonestasime ülekandekarakteristiku graafikud.
Leukogramm väljendab iga leukotsüüditüübi protsentuaalset osa leukotsüütide üldhulgast. Kui ühe tüübi osakaal suureneb, siis teise tüübi osakaal vastavalt väheneb. Analüsaatorid väljastavad tulemuse alati nii protsentides kui absoluuthulkades, mis lihtsustab tulemuste tõlgendamist. Ei ole soovitatav teha leukogrammi ilma automaatuuringuta, st ilma leukotsüütide üldarvuta, kuna sellisel juhul ei ole võimalik saadud tulemusi õigesti tõlgendada. Analüsaatori puudus seisneb selles, et nad sobivad vaid normaalse morfoloogiaga leukotsüütide diferentseeritud loendamiseks. Kui patsiendil on vereloomekahjustus või muu seisund, mille puhul vererakkude morfoloogia muutub, on vajalik vere mikroskoopiline uuring. Mikroskopeerimise näidustused: · vererakkude üldarvu mitteootuspärane tulemus · analüsaatori leukogrammi seletamatu tulemus · erütrotsüütide morfoloogia hindamine
1. Asetage valgusallikas , polaroidid ja fotoelement optilisele pingile 2. lülitage lap sisse ja kontrollige ,kas valgus langeb polaroidide ja fotoelemendi keskkohta. Kui ei ,siis saavutage see detailide kõrguse ja valguskiirte suuna muutmisega. 3. reguleerige polaroidide polarisatsioonitasandid teineteisega paralleelseks. Suurendage valgusallika ees oleva diafragma valgustatust seni,kuni mikroampermeetri näit enam ei suurene. 4. mõõtke fotovoolu tugevus polarisaatori ja analüsaatori tasandite vahelise nurga erinevate väärtuste puhul. Selleks pöörake analüsaatorit 0 kuni 180 ni ,mõõtes fotovool tugevust I iga 10 järel 5. Katseandmete põhjal koostage graafik If =f(cos2) ja võrrelge seda teoreetilisega. Töö teoreetilised alused. Polarimeetrit läbinud valguse intensiivsuse määrab Malusi seadus. I = I 0 cos 2 kus on polarisaatori ja analüsaatori tasandite vaheline nurk , I analüsaatorit
......................................... Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. Juhendaja allkiri: .................... Töö eesmärk Tutvuda saate ja vastuvõtukanaleid eraldava dupleksfiltri omadustega. Töö käik: 1. Tutvusime töö teoreetiliste alustega. 2. Koostasime mõõteskeemi vastavalt joonisele. 3. Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele lühise (duplseksfiltri asemele) ja määrasime analüsaatorisse jõudva signaali algse võimsus P0 [dBm]. Mõõdetud võimsus P0 = -0,17 dBm 4. Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele dupleksfilter vastavalt ülaltoodud joonisele. 5. Mõõtsime uuritava seadme väljundvõimsuse P1 [dBm] karakteristiku sagedusvahemikus 440-500 MHz sammuga 2 MHz. 6
XML formaadis. Joonis 1. Sisendpordi sobituse mooduli graafik. onis 1. Sisendpordi sobituse graafik 3. Ülekandetegurite mõõtmiseks tuleb siduanalüsaatorit täiendavalt kalibreerida. Selleks ühendasime DUT ja DET omavahel kaabliga, "Calibration" menüüs valisime "Create". Vajutasime avanenud aknas "read LOOP" nupule ning ootasime kuni kalibreerimine on lõppenud. Seejärel vajutatime "Update" nupule. Ühendasime madalpääsfilter uuesti analüsaatori külge, jätsime vaadeldav sagedsuvahemik samaks (0,1-27MHz) ning käivitasime skaneering ("Single"). Nägime ekranil pärisuunalise ülekande moodul |S21| (TL (dB)). Salvestasime saadud graafik .jpg formaadis. Salvestasime edasise võrdlemise eesmärgil sama graafik ka .XML formaadis. Joonis 2. Pärisuunalise ülekande graafik. 4. Mõõtsime eelmises punktis saadud graafikult markerite abil järgmised parameetrid: - filtri ülekanne pääsuribas = -0,5[dB]
See tähendab, et esimese polarisaatori läbinud valgus neeldub täielikult teises polarisaatoris. Kui aga kahe polarisaatori vahel on (kristalne) aine, mis suudab seda läbiva valguse võnketasapinda muuta, võib valgus ka teise polarisaatori läbida ja anda kujutise. Paralleelne valgusvoog läbib polarisaatori ja koondatakse läätse abil õhukesele proovi lõikele .Objektiivis toimub kujutise suurendamine, proovist lähtuv valgus läbib teise eelnevaga risti olevapolarisaatori ehk analüsaatori , saadud kujutis suunatakse läätse abil okulaari või mikroskoobikaamerasse. Vahel kasutatakse lisaks analüsaatorile veel ühte polarisaatorit (5a) mida nimetatakse ka 1/4 laine plaadiks või analüsaatoriks. Erinevalt lineaarsetest polarisaatoritest tekitab analüsaator ringpolarisatsiooni, mille tulemusena tekib kujutis, kus erinevad faasid on värvilisena esile toodud. PLM minimaalne lahutusvõime on piiratud nähtava valguse lainepikkusega ja on ligikaudu 1 m. Ka vajab
2. USB siduanalüsaator miniVNA 3. Mõõteobjektid: madalpääsfilter, pikk koakskaabel 4. Ühendusjuhtmed Töö käik praktikumis: 2.) Ühenda siduanalüsaatoriga uuritav madalpääsfilter (filtri sisendport on J1 ja väljund J2). Seadistada vaadeldavaks sagedsuvahemikuks 0,1-27MHz. Käivitada skaneering (Single) ja kuvada ekranile sisendpordi sobituse moodul |S11| (RL (dB)). Joonis1.- Sisendpordi sobituse graafik. 3.) Ühenda madalpääsfilter uuesti analüsaatori külge, jätta vaadeldav sagedsuvahemik samaks (0,1-27MHz) ning käivitada skaneering (Single). Kuvada ekranile pärisuunalise ülekande moodul |S21| (TL (dB)). Joonis2.- Pärisuunalise ülekande graafik. 4) Punktis 4. mõõdetud parameetrid: -filtri ülekanne pääsuribas: -0,47[dB] - pääsuriba lõikesagedus: 9, 943 [MHz] - filtri ülekanne tõkkeribas: -50,73 [dB] - tõkkeriba lõikesagedus: 20,244 [MHz]
Meeleelundid 1. Analüsaatori mõiste Analüsaator on ühtne funktsionaalne üksus, mis koosneb kolmest osast: 1) Retseptoorne osa võtab ärritust vastu 2) Juhtiv osa pea- või seljaaju sensoorne närv 3) Tsentraalne osa suuraju poolkerade koore vastav väli 2. Kõrva ehitus Kõrv koosneb sise-, kesk- ja väliskõrvast. a) Väliskõrv kõrvalest, välimine kuulmekäik b) Keskkõrv trummiõõs, kuulmeluuke, kuulmetõrv c) Sisekõrv luulaburünt, kilelaburünt, perilümf (vedelik) 3. Kuulmisanalüsaatori osad a) Retseptoorne osa kuulmerakud, mis erutuvad ja puudutavad kattelestet b) Juhtiv osa VIII peaajunärv (esikuteonärv) c) Tsentraalne suuaju poolkerade oimusagara koor 4. Tasakaaluanalüsaatori osad a) Retseptoorne osa lookjuhade ampullid ja sisekõrva esik b) Juhtiv osa VIII peaajunärv ja seljaajunärvid c) Tsentraalne osa väike- j...
1.Töö eesmärk 1.Tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. 2.Määrata RO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis 3.Arvutada liigõhutegur põlemisgaasides. 2.Tööks vajalikud vahendid 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator. 2.Analüüsitava põlemisgaasi allikas, milleks on gaasipõleti. 3.Töö käik 1.Kontrollida, kas analüsaator on korralikult koostatud. 2.Asetage sond värske õhuga ruumi ja suruge analüsaatori (I/O) nupule. 3.Avage maagaasi torustiku kraan, süüdake põleti ning reguleerige välja üks võimalik põlemisreziim. 4.Asetage sond põlemisgaaside torusse ja kinnitage. Valige seadmelt kütuseliik. 5.Sooritage katse. 6.Katse lõpetamiseks võtke sond torust välja. Laske pumbal töötada, kuni seade on täitunud värske õhuga. Hapnikusisalduse näit on sealjuures ligikaudu 20,9% 7
endast vaid osa keerukast aparaadist, mis võimaldab inimesel tajuda välis- ja sisekeskkonna ärritusi. Selle koostisse kuulub kompleks tsentripetaalseid neuroneid erinevates närvisüsteemi osades, sealhulgas nägemise projektsiooni, kuulmistaju, rõhu ja muud tundlikkuse tsoonid suuraju poolkerade koores. Kõikide üksiklülide, mis kuuluvad selle apparadi alla, nimetatakse kas tundeelunditeks või analüsaatoriteks. Nii analüsaatorite struktuur kui ka funktsioon on väga keeruline. Iga analüsaatori funktsionaalses elemendis sisaldub: retseptor; esimine tundeneuroon, mis paikneb alati väljaspool kesknärvisüstemi( lülidevahelised, poolkuujad, spiraalganglionid jne); teine neuron- seljaajus või keskajus; kolmas neuron- nägemiskühmudes või põlvikkehas; neljas neuron- suuraju koores. Peale selle analüsaatorite tegevus seotus neuronitega, mis paiknevad retikulaarformatsioonis, väikeajus ja teistes aju osades.
hüpohondriline- teravdatud haiguse tunnetus, liialdatud mõtlemine, haiguse põhjustest arusaam. Infantiivsel, lapsikul inimesel. paaniline-kõrge ärevus, teravdatud haiguse tunnetus. Ravisse suhtumine kaootiline, vahel eitav. Kõrge nõudlusnivooga inimene. passiivne- haiguse tunde ignoreerimine, ravi ignoreerimine. Skisoidne ja asteeniline inimene. eitav- kõrgenenud mina hinnangu korral. 6.TAJUMISE KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED HÄIRED: Tajumise kvantitatiivsed häired analüsaatori ärrituvuslävi on häiritud ja sellest tuleneb tajumise intensiivsuse muutus. Kvantitatiivsed häired on : anestesia analüsaator pärsitud; hüperestesia analüsaatori ülitundlikkus; hüposteesia analüsaatori alatundlikkus. Tajumise kvalitatiivsed häired Analüsaatori telg on häiritud- väär tegelikkuse peegeldus ajukoores e. meelepete Meelepete tajuelamus ei vasta tegelikule objektile.; psühhosensorsed häired üksikaistingute süntees häiritud.
2. Lülitage polerimeetri lamp sisse ning reguleerige pikksilma vaateväli tervaks 3. Leidke polerimeetri nullasend. Selleks pöörake analüsaator sellisesse asendisse ,kus pikksilma vaateväli on ühtlaselt nõrgalt valgustatud. Märkige üles skaala lugem 0 4. Paluge praktikumi juhendajal kontrollida nullasendit ning täpsustada tööülesannet. 5. Asetage uuritava lahusega täidetud küvett polerimeetrisse. Tervavustage uuesti pikksilma vaateväli. Leidke analüsaatori asend ,mille korral pikksilma vaateväli on jällegi ühtlaselt nõrgalt valgustatud. Märkige üles vastav lugem 1 6. Võtke lahus polerimeetrist välja ,teravustage pikksilma vaateväli , ja määrake uuesti nullasend 0. Mõõtes korrd lahusega,kord ilma tehke 6 mõõtmist. Mõõtmistulemused kandke tabelisse. 7. Leidke polarisatsioonitasandi pöördenurk =1-0. Tulemustest võtke aritmeetiline keskmine 8. Leidke suhkrulahuse eripöörang valemi (2) abil. 9
tööülesannet. 5. Valmistage ca 100 cm3 lahust juhendaja poolt etteantud kontsentratsiooniga. Suhkur kaaluge elektrilisetel kaaludel täpsusega 0,01 g. 6. Peske polarimeetri küvetti (otstest klaasidega suletav toru) esialgu veega, seejärel aga valmistatud suhkrulahusega.Valage uuritav lahus küvetti ning sulgege see. Jälgige ,et küvetti ei jääks õhumulle. 7. Asetage uuritava lahusega täidetud küvett polerimeetrisse. Tervavustage uuesti pikksilma vaateväli. Leidke analüsaatori asend ,mille korral pikksilma vaateväli on jällegi ühtlaselt nõrgalt valgustatud. Märkige üles vastav lugem 1 8. Võtke lahus polerimeetrist välja ,teravustage pikksilma vaateväli , ja määrake uuesti nullasend 0. Mõõtes korrd lahusega,kord ilma tehke 6 mõõtmist. Mõõtmistulemused kandke tabelisse. 9. Leidke polarisatsioonitasandi pöördenurk =1-0. Tulemustest võtke aritmeetiline keskmine 10. Leidke suhkrulahuse eripöörang valemi (2) abil. 11
16 8 4 2 1 2 astmes 0-3 1 0 0 1 0 Arv 2nd süsteemis Kuna minu skeemil on tegemist 19nd loenduriga (st loendur loendab 0st 12ni) siis teisendame kümnendsüsteemist arvu 19 kahendsüsteemi. Vastavalt tabeli järgi saame 10010 (19=18+1). Joonis 3. Analüsaatori sisu. Järeldus Trigerid nullitakse kui loendur on lugenud 19 ühikut (0-12) ehk 2 nd süsteemis 10010 ja 16nd süsteemis 12, ehk kui indikaator kuvab näidu ,,12" siis süsteem teeb restardi ja loendamine hakkab jälle ,,0"st pihta.
Kõikide üksiklülide, mis kuuluvad selle apparadi alla, nimetatakse kas tundeelunditeks või analüsaatoriteks. Analüsaatorite kaudu kesknärvisüsteemi saabuvatel signaalidel on organismi funktsioonide regulatsioonis oluline osa. Need signaalid kutsuvad ühel juhul esile uusi reaktsioone, teisel juhul korrigeerivad antud momendil toimuvat tegevust, kolmandal- jätavad jäljed, mida kasutatakse edaspidises tegevuses, real juhtudel isegi küllalt pikka aja möödudes. Iga analüsaatori funktsionaalses elemendis sisaldub: retseptor, mitu tundeneurooni ja peale selle analüsaatorite tegevus seostub neuronitega, mis paiknevad retikulaarformatsioonis, väikeajus ja teistes aju osades. Rääkides sümpaatilisest ja parasümpaatilistest närvisüsteemi osadest võib öelda, et sümpatikus aitab adekvaatselt reageerida väliskeskkonna mõjule, ja parasümpaatikus korrastab sisekeskkonda. Sümpaatilise närvisüstemi osa avalduv jargmiseid toimeid: silmapupill laieneb, sülje
Kirjeldus Teostava analüüsi kirjeldus Analüüsi tulemus Teostatud analüüsi tulemus Analüüsi tulemuse id (PK) Analüüsi tulemuse identifikaator Analüüsi numbr väärt Analüüsi tulemuse numbriline väärtus Analüüsi id (FK) Viit teostatud analüüsile Analüüsi kpv Teostatud analüüsi kuupäev Analüsaator Masin, mis teostab analüüsi Analüsaatori id (PK) Analüsaatori identifikaator Analüüsi id (FK) Viit teostatavale analüüsile Tellimuse id Viit teostatava analüüsi tellimusele Proovimaterjali id Viit analüüsitavale proovimaterjalile Analüüsi tulemuse id Viit analüüsi tulemusele Vastus Analüüsi valideeritud tulemus Vastuse id (PK) Vastuse identifikaator Vastuse numbr väärt Vastuse numbriline väärtus Informaatikainstituut 14
torust välja ja puhastatakse see. Reaktsioonisegu valmistamiseks lisatakse eraldi katseklaasis 25 ml-le määratletud kontsentratsiooniga (näiteks 0.1M kuni 0,00625M)) suhkru lahusele 1 ml ensüümi (invertaas), ning koheselt fikseeritakse reaktsiooni alguse aeg, käivitades stopperi. Loputataksepolarimeetri toru ja täidetakse (mullideta) reaktsioonisegust võetud prooviga. Toru asetatakse polarimeetrisse ning mõõdetakse polarisatsioonitasandi pöördenurka, seades analüsaatori poolvarjuasendisse (või automaatselt polarimeetriga POLAMAT). Esimese mõõdetud nurga võetakse polarisatsioonitasandi pöördenurgaks lühimal ajahetkel, mis võimalik. Edasi teostatakse mõõtmiseid kindla ajavahemiku tagant (alguses tihemini ~2 min. või 5 min, järel, siis 10 min järel, ning mida aeg edasi, seda harvemini). Viimase lugemi võtmisel eeldatakse, et reaktsioon on toimunud. Katseandemete tabelid: Katse 1,2 % sahharoosilahusega.
Selleks pöörake analüsaator sellisesse asendisse, kus pikksilma I1 I 2 kogu vaateväli on ühtlaselt nõrgalt valgustatud, st (vt joonise 21.3 keskmine osa). Märkige üles skaala lugem α0 . 4. Paluge praktikumi juhendajal kontrollida nullasendit ning täpsustada tööülesanne. 5. Asetage uuritava lahusega täidetud küvett polarimeetrisse. Teravustage uuesti pikksilma I1 I 2 vaateväli ( ). Leidke analüsaatori asend, mille korral pikksilma kogu vaateväli on jällegi I1 I 2 1 ühtlaselt nõrgalt valgustatud ( ). Märkige üles vastav lugem . Sellega on üks katse teostatud. 6. Mõõtes nurka kord ilma lahuseta, kord lahusega, teostage kokku 5...10 katset. Mõõtmistulemused kandke tabelisse 21.1. 1 0 7
ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid. 68.Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: Parasümpaatilise NS keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Närvid: III; VII; IX; X peaajunärv.Perifeersed parasümpaatilised ganglionid paiknevad elundite vahetus läheduses või nende seintes. Innerveeritakse vt. 61 69. Analüsaatori mõiste , nimeta analüsaatori osad , nende ülesanded: Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb kolmest osast. a) Retseptoorne osa – vastuvõttev osa b) Juhtiv osa - pea- või seljaaju närvi sensoorne osa. c) Tsentraalne osa - suuraju poolkerade koore vastav väli. 70.Silmamuna ehitus ja abiseadeldised (elundid): Seadeldised: a) Silmamuna liigutavad lihased - 6 vöötlihast aitavad liigutada silmamuna ning avada ja sulgeda silma.
see. Reaktsioonisegu valmistamiseks lisatakse eraldi katseklaasis 25 ml-le määratletud kontsentratsiooniga (näiteks 0.1M kuni 0,00625M)) suhkru lahusele 1 ml ensüümi (invertaas), ning koheselt fikseeritakse reaktsiooni alguse aeg, käivitades stopperi. Loputatakse polarimeetri toru ja täidetakse (mullideta) reaktsioonisegust võetud prooviga. Toru asetatakse polarimeetrisse ning mõõdetakse polarisatsioonitasandi pöördenurka, seades analüsaatori poolvarjuasendisse (või automaatselt polarimeetriga POLAMAT). Esimese mõõdetud nurga võetakse polarisatsioonitasandi pöördenurgaks lühimal ajahetkel, mis võimalik. Edasi teostatakse mõõtmiseid kindla ajavahemiku tagant (alguses tihemini ~2 min. või 5 min, järel, siis 10 min järel, ning mida aeg edasi, seda harvemini). Viimase lugemi võtmisel eeldatakse, et reaktsioon on toimunud. Katse 0,2% sahharoosilahusega Aeg,mi n 2,10 0,7 4,00 0,62
- astmetena (1+, 2+, 3+, 4+); positiivne, negatiivne (pH ja erikaal antakse arvväärtusena). 10. Uriini keemilise uurimise tehnika Kasutada hästi segatud, tsentrifuugimata uriini, mis on toatemperatuuril seisnud vähem kui ½ 1 tund. Asetada testriba täies ulatuses uriini ja tõmmata riba kohe uriinist puudutades vastu anuma äärt (et eemaldada ribalt liigne uriin). Testriba puudutada ühe küljega vastu kuivatuspaberit ja asetada kiirelt analüsaatori tööalusele. Testriba tuleb analüsaatori alusele asetada 10 sekundi jooksul peale uriinist välja võtmist, kui aega kulub rohkem, saame vale vastuse. Üleliigne uriin tuleb alati eemaldada, et reagendid ei satuks ühelt padjalt teisele, ka ei tohi riba hoida uriinis liiga kaua, kuna kemikaalid imbuvad padjalt uriini. Mõlemal juhul saame vale vastuse. Kui vastust hinnatakse visuaalselt, tuleb värvuse muutust hinnata täpselt firma poolt ette nähtud aja jooksul (kuna see aeg võib
Tunnetusprotsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mis on vajalikud informatsiooni vastuvõtmiseks ja selle töötlemiseks. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTING Aisting annab edasi esemete ja nähtuste üksikomadusi (kuju, värvus, lõhn jne.) Aistingud jagunevad: a) klassikalised : nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompeaisting. b) uued: temperatuuri-, tasakaalu-, valuaisting. Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs. Analüsaator koosneb retseptoritest, mis võtavad ärritusi vastu, närvikiududest, mis toimetavad närviimpulsse edasi ja peaaju piirkondadest, kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Nägemine Nägemismeel on kõige tähtsam selle kaudu saab 80-90% informatsioonist. Nägemisaisting tekib valguse mõjul silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes ning tekkiv erutus
Ebaspetsiifiline tundlikkus samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga) Sünesteesia sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad) Adaptatsioon kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne) Sensibilisatsioon tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel) 7.Taju mõiste ja liigid Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajude liigitus: · nägemistaju · kuulmistaju · kompimistaju · liigutustaju · maitsmistaju · haistmistaju · ajataju · ruumitaju 8.Taju omadused Taju omadused: · taju terviklikkus püüdlus tervikliku struktuuri poole · taju konstantsus taju püsivus sõltumata keskkonna tingimustest
Parasümpaatilise NS keskused asuvad ajutüves ja seljaaju koonuses. Parasümpaatilise närvisüsteemi moodustab peaajutüvi koos 3, 7, 9 ja 10 peaajunärviga. Innervatsiooni iseloom: toimub puhkeolekus. 3. peaajunärv innerveerib silmamuna silelihaseid; 7. innerveerib pisaranäärmeid ja suuõõnt ning nina limaskesta näärmeid; 9. innerveerib kõrvasüljenääret; 10. innerveerib (peaaegu) kõiki rindkere- ja kõhuõõneelundeid. Meeleelundid: 173. Analüsaatori mõiste, analüsaatori osad. Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb alati 3 osast: a) Retseptoorne osa vastuvõttev osa b) Juhtiv osa pea- või seljaaju närv, juhtija c) Tsentraalne osa - suuraju teatud piirkond, mis võtab vastu informatsiooni ja lõpptulemuseks on aistingud. 174. Kõrva ehitus: välis-, kesk-, ja sisekõrv - joonis Väliskõrv: välimine kuulmekäik, trummikile. Keskkõrv: kuulmeluukesed (3), trummiõõs. Sisekõrv: lookkanalid (3)->tasakaaluelund, esik, 8
see. Reaktsioonisegu valmistamiseks lisatakse eraldi katseklaasis 25 ml-le määratletud kontsentratsiooniga (näiteks 0.1M kuni 0,00625M)) suhkru lahusele 1 ml ensüümi (invertaas), ning koheselt fikseeritakse reaktsiooni alguse aeg, käivitades stopperi. Loputatakse polarimeetri toru ja täidetakse (mullideta) reaktsioonisegust võetud prooviga. Toru asetatakse polarimeetrisse ning mõõdetakse polarisatsioonitasandi pöördenurka, seades analüsaatori poolvarjuasendisse (või automaatselt polarimeetriga POLAMAT). Esimese mõõdetud nurga võetakse polarisatsioonitasandi pöördenurgaks lühimal ajahetkel, mis võimalik. Edasi teostatakse mõõtmiseid kindla ajavahemiku tagant (alguses tihemini ~2 min. või 5 min, järel, siis 10 min järel, ning mida aeg edasi, seda harvemini). Viimase lugemi võtmisel eeldatakse, et reaktsioon on toimunud. Katseandmed: Tabel 1. Sahharoosilahus 9,6% Aeg reaktsiooni
Sensoorsed protsessid kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Tulemus on aisting. Pertseptiivsed protsessid tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Tulemus on taju. Mnestilised protsessid tunnetatust luuakse mälu kujundid. Tulemus on kujutlus. Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid kajastuvad esemete ja nähtuste seosed. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes mida madalam on lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Positiivne adaptsioon tundlikkuse suurenemine tavaliselt nõrga ärritaja korral (pimedusadaptsioon) Negatiivne adaptsioon aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel (kontserdilt tulles ei kuule linnulaulu) Kestval kokkupuutel mingit laadi ärritajaga tekib selektiivne adaptsioon selle ärritaja/tunnuse suhtes. Taju on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemsutest,
see. Reaktsioonisegu valmistamiseks lisatakse eraldi katseklaasis 25 ml-le määratletud kontsentratsiooniga (näiteks 0.1M kuni 0,00625M)) suhkru lahusele 1 ml ensüümi (invertaas), ning koheselt fikseeritakse reaktsiooni alguse aeg, käivitades stopperi. Loputatakse polarimeetri toru ja täidetakse (mullideta) reaktsioonisegust võetud prooviga. Toru asetatakse polarimeetrisse ning mõõdetakse polarisatsioonitasandi pöördenurka, seades analüsaatori poolvarjuasendisse (või automaatselt polarimeetriga POLAMAT). Esimese mõõdetud nurga võetakse polarisatsioonitasandi pöördenurgaks lühimal ajahetkel, mis võimalik. Edasi teostatakse mõõtmiseid kindla ajavahemiku tagant (alguses tihemini ~2 min. või 5 min, järel, siis 10 min järel, ning mida aeg edasi, seda harvemini). Viimase lugemi võtmisel eeldatakse, et reaktsioon on toimunud. Katseandmed: Tabel 1. Sahharoosilahus 2,4% Aeg reaktsiooni
(helilainete vastuvõtmine nahaga) · Sünesteesia - sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad). · Adaptatsioon - kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne) · Sensibilisatsioon tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel). 5. Taju mõiste ja liigid -> Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess nägemistaju kuulmistaju kompimistaju liigutustaju maitsmistaju haistmistaju ajataju ruumitaju 6. Taju omadused -> · taju terviklikkus - püüdlus tervikliku struktuuri poole · taju konstantsus - taju püsivus sõltumata keskkonna tingimustest
see. Reaktsioonisegu valmistamiseks lisatakse eraldi katseklaasis 25 ml-le määratletud kontsentratsiooniga (näiteks 0.1M kuni 0,00625M)) suhkru lahusele 1 ml ensüümi (invertaas), ning koheselt fikseeritakse reaktsiooni alguse aeg, käivitades stopperi. Loputatakse polarimeetri toru ja täidetakse (mullideta) reaktsioonisegust võetud prooviga. Toru asetatakse polarimeetrisse ning mõõdetakse polarisatsioonitasandi pöördenurka, seades analüsaatori poolvarjuasendisse (või automaatselt polarimeetriga POLAMAT). Esimese mõõdetud nurga võetakse polarisatsioonitasandi pöördenurgaks lühimal ajahetkel, mis võimalik. Edasi teostatakse mõõtmiseid kindla ajavahemiku tagant (alguses tihemini ~2 min. või 5 min, järel, siis 10 min järel, ning mida aeg edasi, seda harvemini). Viimase lugemi võtmisel eeldatakse, et reaktsioon on toimunud. Katse andmed: Tabel 1. Sahharoosilahus 1,2% Jrk nr. Proovi Aeg katse Polamat
Marina, Kristina, Maria 13 Kõrva füsioloogia · HELIVASTUVÕTT Perilümfi lainetuse tagajärjel hakkab võnkuma basilaarmembraan. Corti organi asend muutub ning kuulmirakkude karvakesed puutuvad kokku kattembraaniga (membrana tectoria), sellega toimub helitundlike rakkude ärritus. Marina, Kristina, Maria 14 Kuulmiskahjustus Tingitud helilainete või närviimpulsside ülekande häirest kuulmissüsteemi eri osades Analüsaatori ehituse ja/või talitluse muutuste põhjused võivad kujuneda igas vanuses Kristiina 15 Kuulmiskahjustus Kuulmissüsteemi ehituse alusel jaguneb kuulmiskahjustus: 1) Perifeerseks 2) Tsentraalseks Kristiina 16 Perifeerne kuulmiskahjustus tingitud välis-, kesk ja sisekõrva vedelike patoloogiast, võib olla ühes või mõlemas kõrvas erisuguse raskusastmega, koos morfoloogiliste muutustega
temperatuuidel (1000-1800 °C), reaktsooniproduktide lahutamist ja detekteerimist. Reaktsiooni tulemusel sadakse CO2, H2O, N2, NO2. Hapnik määratakse eraldi, He keskkonnas. CH analüsaator (1923) Kuumutamine hapniku joas oksüdeerijate juuresolekul, aine oli Pt ampullis (katalüsaator). CO2 ja H2O seoti selektiivselt asbestile kantud NaOH või Mg(ClO4)2 torudes, kogus määrati torude kaalu kasvu järgi. Lämmastikuühendeid ei registreeritud. Simon’i CHN analüsaatori tööpõhimõte Pt tiiglis segatuna hõbedasoolaga (V, W), kusjuures tekkib NOx taandatakse Dumas meetodil N2-ks koos hapnikuga CuO-ks. H2O ja CO2 adsorbeeritakse nagu CH analüsaatoris, kaalumise asemel mõõdeti soojusjuhtivust. VÕimalik määrata ka N2. CHNS+O analüsaatori ehituspõhimõte C, H, N, S määramine, O eraldi. Tinakapslis põletuskambrisse proov, 1800 °C temperatuur tänu tugevatele eksotermilistele effektidele. NOx taandatakse N2-ks Cu kolonnis
(helilainete vastuvõtmine nahaga) Sünesteesia - sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad) Aistingutega seotud nähtused Adaptatsioon - kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne) Sensibilisatsioon - tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel) 1)Nägemisaisting Näeme 360-760 nm elektromagnetlaineid. Silm töötab fotoaparaadi põhimõttel. Nägemiskeskus asub aju kuklasagaral. Värvinägemine: Kromaatiline (värvinägemine valguses) kolvikesed: *punane vs roheline *sinine vs kollane *must vs valge -daltonism (värvipimedus) -Akromaatiline (pimedas nägemine) - kepikesed * kanapimedus Nägemine Pimetähn - nägemisnärvi asukoht silma võrkkestal
erinevates suundades dsina=k, kus k=0,+-1,+-2..Valguse polarisatsioon- tavaliselt valgusallikast lähtuvas valguses toimuvad elektri-ja magnetvälja võnked kõikides valguse levimissuunaga risti olevates sihtides, polariseeritud valguses ainult ühes kindlas sihis. Polarisatsioon näitab, et valguslained on ristlained. Polaroid- Polaroid on kristall, mis väänab valguse laine meile vajalikus suunas polarisatsioonitasandi pööramine- valguse intensiivsuse muutus polaroidide(polarisaatori ja analüsaatori) pööramisel. Kui polarisaatori (P) ja analüsaatori (A) polarisatsioonitasandid on paralleelsed, siis valgus pääseb neist läbi. Kui tasandid on risti, siis ei pääse. Ühe täisringi ajal on selliseid olukordi kumbagi 2 ja neile vastavad valguse intensiivsuse I maskimumid ja miinimumid. valguse hajumine-toimub keskkonnas olevate tolmu ja aerosooliosakeste tõttu ning mikroskoopilisel tasandil ka molekulide kaootilisest liikumisest. Hajumise
Preganglionaarsed kiud on parasümpaatiliste tuumade neuronite aksonid. Nad kulgevad vastavate peaajunärvide (silmaliigutaja-, näo-, keele-neelu- ja uitnärvi; vt. innervatsioon) ning seljaaju ristluuosa närvide (väikevaagnaelundite ja sigmakäärsoole parasümpaatiline innervatsioon) koosseisus perifeersete ganglionideni, kus toimub nende ümberlülitumine. Perifeersed parasümpaatilised ganglionid paiknevad elundite vahetus läheduses või nende seintes. 173. Analüsaatori mõiste, nimeta analüsaatori osad, nende ülesanded: Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb kolmest osast. a) Retseptoorne osa - võtab vastu ühte kindlat ärritajat, moodustuvad sensoorsete rakkude dendriididest. b) Juhtiv osa - pea- või seljaaju närvi sensoorne osa. c) Tsentraalne osa - suuraju poolkerade koore vastav väli. jalus alasi vasar 174
seosed, varjatud ja vahetult mitte antud omadused. Meeleline tunnetuse moodustavad aistingud, tajud ja kujutlused, MT-sele järgnevad tunnetusprotsessid omandavad kvalitatiivse eripära. Loogiline tunnetus rajaneb meelelise tunnetuse andmetel ja on vahendatud meelelise tunnetusega mälu- ja tähelepanuprotsesside kaasabil. Ärritaja Meeleorganile mõjuja Erutus ärritusel tekkiv närviprotsess. Retseptor tundenärvi lõpmed Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, spets. meeleorganeis ( silm ,kõrv) või siseorganeis (2) närviimpulssi edasi kandvad närvikiud, (3) erutust töötlevad peaasju osad. Aistingud Nägemis -, kuulmis-, kompimis-, maitsmis-, haistmisaistingud. (tänapäeval loendatud 20) Kontaktsed taktiilsed (kombitav) ja maitsmisaistingud, puudutus Distantsed nägemine, kuulmine, haistmine.
varjatud ja vahetult mitte antud omadused. Meeleline tunnetuse moodustavad aistingud, tajud ja kujutlused, MT-sele järgnevad tunnetusprotsessid omandavad kvalitatiivse eripära. Loogiline tunnetus rajaneb meelelise tunnetuse andmetel ja on vahendatud meelelise tunnetusega mälu- ja tähelepanuprotsesside kaasabil. Ärritaja Meeleorganile mõjuja Erutus ärritusel tekkiv närviprotsess. Retseptor tundenärvi lõpmed Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, spets. meeleorganeis ( silm ,kõrv) või siseorganeis (2) närviimpulssi edasi kandvad närvikiud, (3) erutust töötlevad peaasju osad. Aistingud Nägemis -, kuulmis-, kompimis-, maitsmis-, haistmisaistingud. (tänapäeval loendatud 20) Kontaktsed taktiilsed (kombitav) ja maitsmisaistingud, puudutus Distantsed nägemine, kuulmine, haistmine.
Hügieen, desinfektsioon ÕE TEGEVUS ANALÜÜTILISES FAASIS Sobivateks materjalideks on: 1. Täisveri (EDTA lisandiga katsut) 2. Suulimaskesta kaabe (Isohelix Buccal Swab) Laborispetsialist võtab vastu katsuti proovimaterjaliga, skanneerib triipkoodi kleepsult, saatekirjalt patsiendi andmetega; registreerib proovimaterjali saabumise, patsiendi nime, kellaaja ja tellitud analüüsi. Laborispetsialist võtab katsuti proovimaterjaliga, paneb analüsaatori sisse. Katsuti liigub edasi, seejärel pritsib reageent. Seejärel tulemused peegelduvad arvutiprogrammis; Vastus: 1. Genotüüp C/C viitab primaarsele laktoosi talumatusele 2. Genotüüp T/T ja T/C viitab primaarse laktoosi talumatuse puudumisele Analüüside tulemuse põhjal koostab laborispetsialist analüüside vastuse ja saadab tellijale; Analüüs teostatakse kemoluminestsentsmeetodiga; Analüüsi teostas laborispetsialist.
Istingu neurofüsioloogia Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Ärritaja meeleorganile mõjuja Ärritus - mõjuprotsess Erutus ärritusel tekkiv närviprotsess Aistingu aluseks on närviimpulss. Mitte kõik närviimpulsid ei vii aistinguni! Selleks on vaja teatud hulka teatud piisava tugevusega ja kvaliteediga närviimpulsse. Aistingu tekkimine toimub analüsaatori kompleksi vahendusel. Analüsaatori moodustavad: retseptorid kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis närviimpulssi edasi kandvad närvikiud erutlust töötlevad peaaju osad kõik need osad moodustavad psüühika sensoorse sfääri. Analüsaatori töö on reflektoorne. Aistimine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult. Liigid ja üldised seaduspärasused Liigid
Mis on foneetilise analüüsi ja sünteesi eesmärk? Eesmärgiks on eestikeelse kõne modelleerimine, akustiliste ja tajumudelite väljatöötamine. Mis on morfoloogilise analüüsi ja sünteesi eesmärk? Eesmärgiks on olemasoleva morfoloogiatarkvara edasiarendamine kahes suunas: a) morfoloogia funktsioonide täiendamine b) allkeelte valiku laiendamine Mis on süntaktilise analüüsi ja sünteesi eesmärk? Eesmärgiks on olemasoleva pindsüntaktilise analüsaatori edasiarendamine rakendusi võimaldava tasemeni, samuti formaalsete keelekirjelduste loomine eesti keele süvasüntaktilise analüüsi ja süntaktilise sünteesi programmide väljatöötamiseks. Mis on semantilise analüüsi ja sünteesi eesmärk? Eesmärk on valida sõnade ja lausete semantilise esituse vorm eesti keele lihtlausete jaoks; valida ja töötada läbi valdkonnad, mille alaseid tekste hakatakse töötlema; koostada
Pseudohallutasinatsioone iseloomustab see et haige tunnetab subjektiivselt hallutsineeritud nähtusi teistsugustena kui reaalselt tajutavaid nähtusi. Pseudohallutsinatsioonid on haige jaoks ,,erilised" tajuelamused, mis eksisteerivad temast väljaspool ja temast sõltumatult. Tuleb silmas pidada, et kuigi haige eristab pesudohallutsinatsioone reaalsetest tajudest , ei ole tal siiski objektiivset kriitilist suhtumist oma elamustesse. Selle alusel, millise analüsaatori piirkonnas hallutsinatsioonid esinevad, jaotatakse neid nägemis, kuulmis- ,haistmis- ,maitsmis- ,puute- ,temperatuuri- ja kehatundehallutsinatsiooniks. Kliinilised kogemused on näidanud , et hallutsinatsiooni laadil on seos teadvuse seisundiga. Kui haige teadvus on hägunenud, nt. mürgistuse, trauma, infektsiooni ms. toimel, ilmnevad pealmiselt visuaalsed hallutsinatsioonid. Selle kõrval võib ette tulla ka akustilisi, kõige sagedamini lihtsaid helilisi ebatajusid
dorsaaljuurtes olevates närvisõlmedes – spinaalganglionides. Rakukehast lähtub algselt üks jätke, mis seejärel haruneb kaheks Jätke üks haru – perifeerne – juhib erutust retseptoritest rakukehasse, teine haru – tsentraalne – rakukehast selja- ja peaaju neuronitele Spinaalmotorika aferendid - Aferentsed impulsid lähtuvad lihastes, kõõlustes, nahas ja liigeskapslites paiknevatest retseptoritest . Retseptor – analüsaatori perifeerne osa, mis võtab vastu välisärritusi ja kust saavad alguse KNS-i suunduvad aferentsed närvikiud. Spinaalmotoorika retseptorid – lihaskäävid, kõõlusorganid, naha- ja liigesretseptorid Lihaskäävid – Ümbritsetud sidekoelise kapsliga, kapslis paiknevad intrafusaalsed lihaskiud. Paigutunud paralleelselt ekstrafusaalsete (tavalised) lihaskiududega. Reguleerivad lihase pikkust Kõõlusorganid ehk Golgi organid
Aistingu neurofüsioloogia Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Meeleorganile mõjujat nimetatakse ärritajaks, mõjuprotsessi aga ärrituseks. Ärritusel tekkiv närviprotsess on erutus. Meeleorganid transformeerivad ärrituse energia organismi enda energia vahendusel tekkivateks närviimpulssideks , mis on aluseks aistingule. Mitte kõik närviimpulsid ei vii aistinguni.Aistingu tekkimine toimub analüsaatoriks nimetatud kompleksi vahendusel . Analüsaatori moodustavad 1)tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganeis ja siseorganeid, 2) närviimpulssi edasi kandvad närvikiud ja 3) erutust töötlevad peaaju osad. Kõik analüsaatorid kogumis moodustavad psüühika sensoorse sfääri. Aistingu tekkimise tingimuste skeem: 1. Ärritaja energia sisaldav infot maailma kohta; 2. Retseptorid muundavad ärritaja energia närviimpulssideks; 3.Sensoorne närv edastab kodeeritud info KNS-i 4
Aistingu neurofüsioloogia Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Meeleorganile mõjujat nimetatakse ärritajaks, mõjuprotsessi aga ärrituseks. Ärritusel tekkiv närviprotsess on erutus. Meeleorganid transformeerivad ärrituse energia organismi enda energia vahendusel tekkivateks närviimpulssideks , mis on aluseks aistingule. Mitte kõik närviimpulsid ei vii aistinguni.Aistingu tekkimine toimub analüsaatoriks nimetatud kompleksi vahendusel . Analüsaatori moodustavad 1)tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganeis ja siseorganeid, 2) närviimpulssi edasi kandvad närvikiud ja 3) erutust töötlevad peaaju osad. Kõik analüsaatorid kogumis moodustavad psüühika sensoorse sfääri. Aistingu tekkimise tingimuste skeem: 1. Ärritaja energia sisaldav infot maailma kohta; 2. Retseptorid muundavad ärritaja energia närviimpulssideks; 3.Sensoorne närv edastab kodeeritud info KNS-i 4
aktiivses seisundis. Nt. intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu või mõningate emotsionaalsete seisundite (viha, rõõm) korral. 124. Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Parasümpaatilise närvisüsteemi moodustab aga peaajutüvi koos 3, 7, 9 ja 10 peaajunärviga ning seljaaju ristluu osa (sealt lähtuvad närvid). Innerveerimine toimub valdavalt puhkeolekus. 125. Analüsaatori mõiste, nimeta osad: analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis alati koosneb kolmest osast: · Retseptoorne ehk perifeerne osa ehk vastuvõtja paikneb meeleelundites ja perifeerias. Suudab reageerida vaid teatud kindlatele ärritajatele; Tallinn · Juhtiv osa vastav peaaju- või seljaajunärv, mis toob informatsiooni meeleelundist;
MEELELINE JA ABSTRAKTNE TUNNETUS Tegelikkuse tunnetamises eristatakse meelelist ja abstraktset astet. Meelelise tunnetuse moodustavad aistaingud, tajud, kujutlused. Abstraktne e. teoreetiline tunnetuse aste on oma arenenud vormis omane ainult inimestele. AISTINGU NEUROFÜSIOLOOGIA Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Meeleorganile mõjujat nimetatakse ärritajaks, mõjuprotsessi aga ärrituseks. Ärritusel tekkiv närviprotsess on erutus. Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs. Analüsaator koosneb retseptoritest, mis võtavad ärritusi vastu, närvikiududest, mis toimetavad närviimpulsse edasi ja peaaju piirkondadest, kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Analüsaatori töö on reflektoorne. igale aistingule järgneb alati vastureaktsioon kas liigutusena, muudatusena aktivatsioonis, vegetatiivses safaris või nende kombinatsioon
peaaju posttsentraalvagusse. 2. Millist teed mööda liigub info varvastest kontrollima basseini vee temperatuuri tuleb ristluupõimikusse, ristluu segmentidesse(+ 1 nimme), liigub mööda valgeainevääte - kulgevad alt üles peaaju posttsentraalkääru. Posttsentraalkäär võtab vastu tundmuse. (otsus kas külm või soe, keeruline kust tuleb). Kortikaalne ja subkortikaalne on seotud ainult alanevate juhteteedega. ,,1+1" ja ,,Armastus" recommended films Meeleelundid 71. Analüsaatori mõiste, nimeta analüsaaroti osad. Analüsaator ühtne funktsionaalne süsteem. Koosneb; * retseptoorne ehk vastuvõetav osa * juhtiv osa pea-või seljaaju närvi sensoorne osa kõik, toovad koguaeg signaale * tsentraalne osa - suuraju poolkerade koore vastav väli. Iga vastuvõtja on spetsiifilised orienteeritud. Pretsentraalkäär tsentraalvao käär, kust lähtuvad käsklused(tahan, lähen panen ukse kinni, ei taha). Hipikombi käärukonksu tead ? 72
varasema nii individuaalse kui ka ühiskondliku kogemusega, sünteesitakse ja korrastatakse mõtlemises ning kontrollitakse praktilises tegevuses. Võimaldab jõuda nähtumuslikult olemuslikuni. Aistingu tekkimine toimub analüsaaotriks nimetatud kompleksi vahendusel, mille moodustavad 1. tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, meeleorganeid või siseorganeis 2. närviimpulssi edasi kandvad närvikiud 3. erutust töötlevad peaaju osad. lk 85 skeem. Analüsaatori töö on reflektoorne. Igale aistingule järgneb vastusreaktsioon liigutusena, muudatusena aktivatsioonis, vegetatiivses sfääris või nende kombinatsioon. Aistmine on aktiivne protsess millest võtavad osa paljud eri analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult. Kui ärritajate intensiivsus kahaneb või kaob siis inimene rahuneb kuni uinumiseni. Sensoorne nälg- muutumatute ärritajate tõttu tekkiv vajadus uute ärritajate järele. LIIGID:
on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nähtustest, aktiviseerivad aistingud kogu psüühhilist tegevust, aidates organismil muutustega ümbritsevas keskkonnas kohaneda.
annaabi.ee 
