Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suhkrulahuse eripöörang (1)

1 HALB
Punktid
TALLINNA TERVISEHOIU KÕRGKOOL
Optomeetria õppetool
Üliõpilane:
Teostatud : 06.10.2013
Õpperühm: OP 1
Kaitstud:
Töö nr. 12
TO:
SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG
Töö eesmärk: Suhkrulahuse eripöörangu või kontsentratsiooni määramine
Töö vahendid: Poolvarju polarimeeter, analüütilised kaalud, mensuur, mõõtjoonlaud, suhkur
Skeem
1 2 3 4 5 6 7 8
1 – lamp 2 – kondensor 3 – valgusfilter 4 – polarisaator 5 – kvartplaadiga diafragma
6 – uuritava vedelikuga täidetud toru 7 – analüsaator 8 – pikksilm
Töö teoreetilised alused
Mitmetel kristallidel ja lahustel on omadus pöörata neid läbiva lineaarselt poleriseeritud valguse polerisatsioonitasandit. Niisugused aineid nimetatakse optiliselt aktiivseteks. sEllisteks on näiteks kvartsikristallid ,suhkru,kampri,nikotiini lahused . Optiliselt aktiivset ainet läbinudvalguse polerisatsioonitasandi pöördenurk  sõltub ainest ,ainekihi paksusest l , temperatuurist t ,valguse lainepikkusest  ja lahuste korral ka masskontsentratsioonist c. Osutub ,et antud temeratuuri ja lainepikkuse korral on valguse polerisatsioonitasandi pöördenurk  lahustes võrdeline lahusekihi paksusega ja lahustunud optiliselt aktiivse aine kontsentratsiooniga :
 = []t l c
Suurust []t nimetatakse optiliselt aktiivse aine eripööranguks. Ta näitab kui suure nurga võrra pöördub polerisatsioonitasand ,kui valgus läbib ühikulise kontsentratsooniga ja ühikulise paksusega lahuse kihti. Mõõtmised viiakse tavaliselt läbi naatriumi d-joone lainepikkusel ning temeratuuril t=20c. Vastavat eripöörangut tähistatakse []20D
Seega
 =[]20D l c
ja
[]20D =  / ( l c )
Valemist on näha ,et lahuse eripöörangu määramiseks tuleb valmistada kindla kontsentratsiooniga lahus , mõõta lahusekihi paksus l ja polerisatsioonitasandi pöördenurk . Pöördenurga  saab määrata polerimeetriga-
Töö käik
  • Tutvuge polerimeetri ehitusega ja tema reguleerimisvõimalustega
  • Lülitage polerimeetri lamp sisse ning reguleerige pikksilma vaateväli tervaks
  • Leidke polerimeetri nullasend. Selleks pöörake analüsaator sellisesse asendisse ,kus pikksilma vaateväli on ühtlaselt nõrgalt valgustatud. Märkige üles skaala lugem 0
  • Paluge praktikumi juhendajal kontrollida nullasendit ning täpsustada tööülesannet.
  • Asetage uuritava lahusega täidetud küvett polerimeetrisse. Tervavustage uuesti pikksilma vaateväli. Leidke analüsaatori asend ,mille korral pikksilma vaateväli on jällegi ühtlaselt nõrgalt valgustatud. Märkige üles vastav lugem 1
  • Võtke lahus polerimeetrist välja ,teravustage pikksilma vaateväli , ja määrake uuesti nullasend 0. Mõõtes korrd lahusega,kord ilma tehke 6 mõõtmist. Mõõtmistulemused kandke tabelisse.
  • Leidke polarisatsioonitasandi pöördenurk =1-0. Tulemustest võtke aritmeetiline keskmine
  • Leidke suhkrulahuse eripöörang valemi (2) abil.
  • Eripöörang andke nii suhkru- kui nurgakraadide kaudu. Leidke tulemuse viga. Seejuures arvestage ,et lahuse eripöörangu sõltuvus temperatuurist on üldiselt väike ,mistõttu viga,mis tuleb sellest ,et lahuse temperatuur ei ole täpselt 20c, ei ole suur
    Katseandmete tabelid
    Suhkrulahuse masskontsentratsioon
    Lahusekihi paksus
    Skaala vähima jaotise väärtus
    Nooniuse täpsus
    Katse nr.
    0
    1

  • Suhkrulahuse eripöörang #1 Suhkrulahuse eripöörang #2 Suhkrulahuse eripöörang #3 Suhkrulahuse eripöörang #4 Suhkrulahuse eripöörang #5 Suhkrulahuse eripöörang #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 375 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hibens Õppematerjali autor
    Lihtsalt ja kergelt sõnastatud praktikum suhkrulahuse eripöörangust

    Sarnased õppematerjalid

    Füüsika praktikumi protokoll nr 12 OPTIKA
    4
    doc

    Füüsika praktikumi protokoll nr 12"OPTIKA"

    Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12 (optika) OT SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG Töö eesmärk: Töövahendid: Suhkrulahuse eripöörangu või Poolvarju polerimeeter,analüütilised kaalud, kontsentratsiooni määramine. mensuur,mõõtjoonlaud,suhkur. Skeem 1 2 3 4 5 6 7 8 · 1 ­ lamp · 2 ­ kondensor · 3 ­ valgusfilter · 4 ­ polarisaator

    Füüsika
    SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG
    16
    docx

    SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG

    Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 21 OT SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG Töö eesmärk: Töövahendid: Suhkrulahuse eripöörangu määramine. Poolvarju polarimeeter, küvett uuritava suhkru lahusega. Skeem 1. Töö teoreetilised alused 2 2. Töö käik 1. Tutvuge polarimeetri ehitusega ja tema reguleerimisvõimalustega. Määrake polarimeetri ringskaala nooniuse täpsus. 2

    Füüsika
    Sahharoosi ensüümreaktsiooni kineetiliste parameetrite määramine
    4
    docx

    Sahharoosi ensüümreaktsiooni kineetiliste parameetrite määramine

    Osutub, et antud temperatuuri ja lainepikkuse korral on valguse polarisatsioonitasandi pöördenurk lahustes võrdeline lahusekihi paksusega ja optiliselt aktiivse aine kontsentratsiooniga lahuses: Suurust nimetatakse optiliselt aktiivse aine eripööranguks. Ta näitab, kui suure nurga võrra pöördub polarisatsioonitasand, kui valgus lainepikkusega läbib ühikulise kontsentratsiooniga ja ühikulise paksusega lahuse kihi, mille temperatuur on T . Käsiraamatutes antakse eripöörang tavaliselt naatriumi D-joone lainepikkusel ( = 589,3 nm ) ning temperatuuril T = 20 oC . Vastavat eripöörangut tähistatakse . Seega: Valemist on näha, et lahuse eripöörangu määramiseks on vaja teada lahuse kontsentratsiooni, lahusekihi paksust l ja polarisatsioonitasandi pöördenurka. Seetõttu reaktsiooni kulgemisel polarisatsioonitasandi pöördenurk väheneb, muutub võrdseks nulliga ja seejärel negatiivseks. Reaktsiooni lõppemisele vastab konstantne negatiivne piirväärtus

    Füüsikaline ja kolloidkeemia
    Analüütiline keemia
    12
    pdf

    Analüütiline keemia

    Polarisatsioonitasandi kõrvalekalde nurka algtasemest nimetatakse pöördenurgaks ja seda tähistatakse -ga. Pöördenurga suurus sõltub 1) optiliselt aktiivse aine omadustest ehk aine aktiivsusest, 2) polariseeritud valguse lainepikkusest, 3) teepikkusest (mida pikem tee, seda suurem on pöördenurk) ja 4) lahustist teatud määral. Enamasti tegu vesilahusega. Kuna erinevatel ainetel on erinevad omadused, siis ühtlustamiseks on sisse toodud eripöörangu mõiste ([]). Eripöörang näitab, kui aktiivselt, kui tugevalt muudab antud aine polarisatsioonitasapinda. Eripöörang on arvutuslik suurus, mis väljendab monokroomse valguse pöördenurga muutust, kui see on läbinud teepikkuse 1 dm keskkonnas (s.o. lahusekihi paksus), mis sisaldab optiliselt aktiivset ainet kontsentratsioonis 1 g/ml. Mida suurem eripöörang, seda optiliselt aktiivsem on aine. Eripöörang alati määratakse ja kõik pöördenurga muutused määratakse temperatuuril 20oC ja

    Analüütiline keemia
    Füüsikaline maailmapilt
    109
    doc

    Füüsikaline maailmapilt

    Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................

    Füüsikaline maailmapilt
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi



    Kommentaarid (1)

    leonidly profiilipilt
    14:03 20-02-2017



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun