Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Tallinna Tehnikaülikool

Füüsikainstituut

Üliõpilane: Natalia Novak
Teostatud:
Õpperühm: YAMB31
Kaitstud:
Töö nr. 21
OT

SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG

Töö eesmärk:
Suhkrulahuse eripöörangu määramine.
Töövahendid:
Poolvarju polarimeeter, küvett uuritava suhkru lahusega.
Skeem
  • Töö teoreetilised alused
  • Töö käik
    1. Tutvuge polarimeetri ehitusega ja tema reguleerimisvõimalustega. Määrake polarimeetri ringskaala nooniuse täpsus.
    2. Lülitage polarimeetri lamp sisse ning teravustage okulaari pööramisega pikksilma vaateväli . Vaatevälja poolte intensiivsused peavad sel juhul olema erinevad:
    (vt joonise 21.2 vasakvõi parempoolset osa). Fokuseeritud pildi korral on heleda ja tumeda poolringi lahutusjoon selgepiiriline.
    3. Leidke polarimeetri nullasend. Selleks pöörake analüsaator sellisesse asendisse, kus pikksilma kogu vaateväli on ühtlaselt nõrgalt valgustatud, st
    (vt joonise 21.3 keskmine osa). Märkige üles skaala lugem α0 .
    4. Paluge praktikumi juhendajal kontrollida nullasendit ning täpsustada tööülesanne.
    5. Asetage uuritava lahusega täidetud küvett polarimeetrisse. Teravustage uuesti pikksilma vaateväli (). Leidke analüsaatori asend, mille korral pikksilma kogu vaateväli on jällegi ühtlaselt nõrgalt valgustatud ( ). Märkige üles vastav lugem . Sellega on üks katse teostatud.
    6. Mõõtes nurka kord ilma lahuseta, kord lahusega, teostage kokku 5...10 katset. Mõõtmistulemused kandke tabelisse 21.1.
    7. Leidke iga katse korral polarisatsioonitasandi pöördenurk α =α1 −α0 . Arvutage nende aritmeetiline keskmine .
    8. Leidke suhkrulahuse eripöörang valemi (5) abil.
    9. Hinnake tulemuse liitmääramatus , kasutades pöördenurga A-tüüpi ning kontsentratsiooni ja lahusekihi paksuse B-tüüpi määramatust. (Kuna lahuste eripöörangu sõltuvus temperatuurist on üldiselt nõrk, siis parand , mis tuleneb sellest, et lahuse temperatuur ei ole täpselt 20 ºC, on üsna väike ega vaja arvesse võtmist).
    10. Võrreldes oma tulemust töökohal antud tabeliväärtustega, määrake suhkru liik.
    Tabel 21.1. Valguse polarisatsioonitasandi loomuliku pöördumise määramine suhkrulahuses
    Suhkrulahuse masskontsentratsioon
    Lahusekihi paksus
    Põhiskaala vähima jaotise väärtus
    Nooniuse jaotiste arv
    Nooniuse täpsus
    Katse nr.
    1
    2
    3
    4
    5
    6
    7
    8
    9
    10
    3. Arvutused koos veaarvutusega.
  • Leian suhkrulahuse eripöörangut valemi (5) abil:
  • Hindan tulemuse liitmääramatust, kasutades pöördenurga A-tüüpi ning kontsentratsiooni ja lahusekihi paksuse B-tüüpi määramatust:
    Pöördenurga liitmääramatus:
  • Vasakule Paremale
    SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG #1 SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG #2 SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG #3 SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG #4 SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG #5 SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG #6 SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG #7 SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 198 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Natalia_N Õppematerjali autor
    füüsika II prax nr21 SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG, arvestatud ja kaitstud protokoll
    1. Teoreetiline osa
    2. Töö käik
    3. Arvutused koos veaarvutusega.
    4. Järeldus

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    4
    doc

    Füüsika praktikumi protokoll nr 12"OPTIKA"

    Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12 (optika) OT SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG Töö eesmärk: Töövahendid: Suhkrulahuse eripöörangu või Poolvarju polerimeeter,analüütilised kaalud, kontsentratsiooni määramine. mensuur,mõõtjoonlaud,suhkur. Skeem 1 2 3 4 5 6 7 8 · 1 ­ lamp · 2 ­ kondensor · 3 ­ valgusfilter · 4 ­ polarisaator

    Füüsika
    thumbnail
    6
    docx

    Suhkrulahuse eripöörang

    TALLINNA TERVISEHOIU KÕRGKOOL Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud : 06.10.2013 Õpperühm: OP 1 Kaitstud: Töö nr. 12 TO: SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG Töö eesmärk: Suhkrulahuse eripöörangu või Töö vahendid: Poolvarju polarimeeter, kontsentratsiooni määramine analüütilised kaalud, mensuur, mõõtjoonlaud, suhkur Skeem 1 2 3 4 5 6 7 8 1 ­ lamp 2 ­ kondensor 3 ­ valgusfilter 4 ­ polarisaator 5 ­ kvartplaadiga diafragma

    Füüsika praktikum
    thumbnail
    8
    xlsx

    SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG kõik arvutused ja tabel

    20 D       2  lc   с  l 2   с l  suhteline v 5.725395 Suhkrulahuse 0.040 masskontsentratsioon g/cm3 Lahusekihi paksus 2.002 dm Põhiskaala vähima

    Füüsika
    thumbnail
    15
    pdf

    FUUSIKALISTE SUURUSTE MOOTMINE MOOTMISVEAD MOOTEHALBED J

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT FÜÜSIKALISTE SUURUSTE MÕÕTMINE. MÕÕTMISVEAD, MÕÕTEHÄLBED JA MÕÕTEMÄÄRAMATUS FÜÜSIKA PRAKTIKUMIDES 1. Füüsikaliste suuruste mõõtmine Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Mõõtetulemus on mõõtmise teel saadud mõõtesuuruse väärtus, mis koosneb mõõtarvust (arvväärtusest) ja vastavast mõõtühikust. Mõõtetulemuse täielik esitus peab sisaldama informatsiooni mõõtemääramatuse kohta. Määramatus (ebakindlus) mõõtmistes tekib nii mõõdetava objekti kui selle mõõtmise olemuslikust ebatäiuslikkusest (ligikaudsusest). Esialgu võtame teadmiseks, et mõõtemääramatus on mõõtetulemuse kui juhusliku suuruse hajuvust iseloomustav parameeter, mis piiritleb vahemiku, kuhu mõõdetava suuruse väärtushulk usutavasti satub. Tavaliselt on määramatuse arvuliseks väärtuseks selle vahemiku poolla

    Füüsika
    thumbnail
    54
    pdf

    Elektrimõõtmiste konspekt

    ELEKTRIMÕÕTMISED ELECTRICITY MEASUREMENTS 3. parandatud ja täiendatud trükk LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem

    Elektrimõõtmised
    thumbnail
    151
    pdf

    PM Loengud

    V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

    Pinnasemehaanika, geotehnika
    thumbnail
    97
    pdf

    Biokeemia praktikumi juhend

    Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................

    Biokeemia
    thumbnail
    240
    pdf

    Elektriajamite elektroonsed susteemid

    3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

    Elektrivarustus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun