Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Polümeeride amorfse faasi eksperimentaalne kirjeldus (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL


Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond
Polümeermaterjalide instituut
Polümeeride tehnoloogia õppetool

Polümeeride amorfse faasi
eksperimentaalne kirjeldus

Referaat




Üliõpilane: Karin Kinna


Üliõpilaskood: 072239
Juhendaja : professor Andres Krumme

Tallinn


2011
Amorfset faasi polümeerides
Polümeeride amorfse faasi eksperimentaalne kirjeldus #1 Polümeeride amorfse faasi eksperimentaalne kirjeldus #2 Polümeeride amorfse faasi eksperimentaalne kirjeldus #3 Polümeeride amorfse faasi eksperimentaalne kirjeldus #4 Polümeeride amorfse faasi eksperimentaalne kirjeldus #5 Polümeeride amorfse faasi eksperimentaalne kirjeldus #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kapik Õppematerjali autor
Polümeeride amorfse faasi eksperimentaalne kirjeldus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
docx

Materjaliuurimise KORDAMISKÜSIMUSED 2.KT

TEM kolonnis on kõrgvaakum 10-5 torri.TEM - Kujutise suurendamine toimub objektiiv ja projektsioonläätsede abil. Kujutis tekib fluorestseeruvale ekraanile. SEM : Kujutis tekitatakse sünkroonselt monitoril. SEM kolonn on lühem. ( kindlasti on mingi erinevus veel aga ei suutnud välja lugeda ) 20. Millised nõuded esitatakse TEM objektile? · Objekti paksus peab olema u. 100 nm · Objektid on tahked ained (metallid, keraamika, mineraalid, polümeerid, bioloogilised materjalid jt.). · Paksus umbes 5 m, dia 3 mm. · Mahulised objektid lõigatakse õhukesteks lõikudeks ja seejärel vähendatakse paksust veelgi elektrokeemilise või ioonsöövitamisega. Elektronid suudavad tungida läbi ainest paksusega umbes 100 nm.Pulbrilised materjalid dispergeeritakse süsinikust tugikile pinnal. 21. Millised on TEM lähedased tehnikad? · Röntgendifraktsiooon: mahulise objekti kristallograafiline informatsioon.

Materjalide uurimismeetodid
thumbnail
9
docx

I KT Kordamisküsimuste vastused

· plastilise deformatsiooni avastamine · legeerivate elementide avastamine · suletiste ja võõrkehade avastamine 5. Miks tuleb proov optilises metallograafias valada plastikusse? Selleks, et proovi lihvida ning seetõttu tuleb see kuhugi kinnitada, et oleks mugav ja täpne. 6. Millega on määratud metallide ja sulamite struktuur? Metallide ja sulamite struktuuri määravad ära neli põhilist tehnoloogilist võtet · Kristalliseerumine · Tahke faasi üleminekud · Deformatsioon · Lõõmutamine, karastamine (termotöötlus) Igaüks nendest omab kindlaid tunnuseid. 7. Millega on määratud metallide mikrostruktuur? Metallide mikrosturktuur on määratud materjali omadustega, nt tera suurus, kaksikute esinemine, teise faasi osakeste suurus, kuju ja jaotus on olulised enamike materjalide käitumise määramisel.(NB! See vastus tundub kuidagi kahtlane, aga paremat ma ei leidnud) 8

Materjalide uurimismeetodid
thumbnail
10
doc

Detergendid, polümeerid

hinnata kihistumise aja põhjal: mida aeglasemalt toimub emulsiooni kihistumine detergendi juuresolekul, seda efektiivsem on detergent. Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). See sõna on tulnud kreeka keelest (, polu, "palju"; ja , meros, "osa"). Hästi teatud polümeeride näiteid: plastmass, DNA, proteiinid. Lihtne näide polümeerist on polüpropeen (-CH2-CH(CH3)-) mille monomeeriks on propeen ( CH2=CH-CH3 ) Polümeerid on hulk naturaalseid ja sünteetilisi materjale erinevate kasutusalade ja omadustega. Looduslikud polümeerid nagu näiteks merevaik on olnud kasutusel juba sajandeid. Biopolümeerid nagu proteiinid ( juuksed, nahk, osa luustruktuurist) ja nukleiinhapped mängivad tähtsat rolli bioloogilistes protsessides

Keemia
thumbnail
32
doc

Fotograafia referaat

EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad........................................................................................7-9 5. Optiline kujutis......................................................................................10-11 6. Optiline süsteem........................................................................................12 7. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon.......................................13 8. Fotofi

Fotograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun