TEM kolonnis on kõrgvaakum 10-5 torri.TEM - Kujutise suurendamine toimub objektiiv ja projektsioonläätsede abil. Kujutis tekib fluorestseeruvale ekraanile. SEM : Kujutis tekitatakse sünkroonselt monitoril. SEM kolonn on lühem. ( kindlasti on mingi erinevus veel aga ei suutnud välja lugeda ) 20. Millised nõuded esitatakse TEM objektile? · Objekti paksus peab olema u. 100 nm · Objektid on tahked ained (metallid, keraamika, mineraalid, polümeerid, bioloogilised materjalid jt.). · Paksus umbes 5 m, dia 3 mm. · Mahulised objektid lõigatakse õhukesteks lõikudeks ja seejärel vähendatakse paksust veelgi elektrokeemilise või ioonsöövitamisega. Elektronid suudavad tungida läbi ainest paksusega umbes 100 nm.Pulbrilised materjalid dispergeeritakse süsinikust tugikile pinnal. 21. Millised on TEM lähedased tehnikad? · Röntgendifraktsiooon: mahulise objekti kristallograafiline informatsioon.
· plastilise deformatsiooni avastamine · legeerivate elementide avastamine · suletiste ja võõrkehade avastamine 5. Miks tuleb proov optilises metallograafias valada plastikusse? Selleks, et proovi lihvida ning seetõttu tuleb see kuhugi kinnitada, et oleks mugav ja täpne. 6. Millega on määratud metallide ja sulamite struktuur? Metallide ja sulamite struktuuri määravad ära neli põhilist tehnoloogilist võtet · Kristalliseerumine · Tahke faasi üleminekud · Deformatsioon · Lõõmutamine, karastamine (termotöötlus) Igaüks nendest omab kindlaid tunnuseid. 7. Millega on määratud metallide mikrostruktuur? Metallide mikrosturktuur on määratud materjali omadustega, nt tera suurus, kaksikute esinemine, teise faasi osakeste suurus, kuju ja jaotus on olulised enamike materjalide käitumise määramisel.(NB! See vastus tundub kuidagi kahtlane, aga paremat ma ei leidnud) 8
hinnata kihistumise aja põhjal: mida aeglasemalt toimub emulsiooni kihistumine detergendi juuresolekul, seda efektiivsem on detergent. Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). See sõna on tulnud kreeka keelest (, polu, "palju"; ja , meros, "osa"). Hästi teatud polümeeride näiteid: plastmass, DNA, proteiinid. Lihtne näide polümeerist on polüpropeen (-CH2-CH(CH3)-) mille monomeeriks on propeen ( CH2=CH-CH3 ) Polümeerid on hulk naturaalseid ja sünteetilisi materjale erinevate kasutusalade ja omadustega. Looduslikud polümeerid nagu näiteks merevaik on olnud kasutusel juba sajandeid. Biopolümeerid nagu proteiinid ( juuksed, nahk, osa luustruktuurist) ja nukleiinhapped mängivad tähtsat rolli bioloogilistes protsessides
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad........................................................................................7-9 5. Optiline kujutis......................................................................................10-11 6. Optiline süsteem........................................................................................12 7. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon.......................................13 8. Fotofi
Kõik kommentaarid