Orgaanika KT III näidis 1) Kirjuta alljärgneva nukleofiilse liitumisreaktsiooni mehhanism.Anda nimetused (5 p) 2) Millistest lähteainetest saab sünteesida imiini. Esitage reaktsioonimehhanism. (5 p) 3) Kirjutage juurde alljärgnevates ühendites olevad karbohappelised vesinikud. (4 p) b) c) a) d) 4) Kirjuta kahe erinevasse aineklassi kuuluva ühendi keto- ja enoolvormid. 5) Kirjuta alljärgneva ühendiga toimuva aldookondetsatsiooni reaktsioonimehhanism. Anda nimetused. (6 p) 6) Miline on eelneva ülesande tekkiv krotoonne produkt. Kas selleks on vaja kuumutada? Nimetused (4 p) 7) Kirjuta alljärgneva ühendi esterkondentsatsiooni mehhanism. Nimetused(6p) 8) Kirjutage atsüülasendusreaksiooni mehhanism. Kas happeline katalüüs on vajalik? Anda nimtus lähteainele ja produktile. (6 p) 9) Kirjutage alljärgneva sahhariidi lineaarne vorm vesilahuses. Milline on tekkin...
Antikoodoni järel paiknevad nn. hüpermodifitseeritud nukleotiidid, mis pole võimelised aluspaare moodustama, nii on tagatud translatsiooni täpsus. tRNA teine oluline piirkond, 3' ots, paikneb aktseptor-õla otsas. tRNA kolm viimast nukleotiidi on CCA järjestus, mis ribosoomis seondub valguahela peptiidsideme moodustumist katalüüsiva piirkonnaga. tRNA 3' otsa seotakse ka ensüüm aminoatsüül- tRNA ligaasi vahendusel estersidemega vastav aminohape. Olgugi, et paljudele aminohapetele vastab mitu erinevat tRNAd, vastab igale erinevale tRNAle vaid üks konkreetne aminoatsüül-tRNA ligaas. Aminoatsüül-tRNA ligaas tunneb tRNA ära vastavate tRNA identsuse elementide järgi, milleks on kindlad, erinevatele tRNA molekulidele ainuomased nukleotiidid antikoodoni lingus ja aktseptoorses õlas. Valgusünteesi käigus ribosoomis lahutatakse tRNA antikoodoni ja mRNA koodoni paardumisel aminohape tRNAst ja lisatakse valguahelasse. 30. Geneetiline kood
PÄRILIKKUS Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused: Põhiprotsessid: 1) Replikatsioon ehk DNA süntees 2) Transkripstsioon ehk RNA süntees 3) Translatsioon ehk valgusüntees Molekulaarbioloogiliste põhiprotsesside kaudu kandub edasi ja avaldub pärilik informatsioon. DNA replikatsioon: o DNA kahekordistamine raku jagunemise eel o Raku tuumas, tagatakse rakkude paljunemine o Teostab DNA-polümeraas o Vastavalt komplementaarsusprintsiibile(A=T;G=C) sünteesitakse tsütoplasmas olevatest nukleotiididest esialgse ahela kõrvale uus o Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli Transkripstioon: ..on geeni struktuuris sisalduva info ümberkirjutamine mRNA-le rakutuumas interfaasi ajal RNA-polümeraasi toimel o mRNA süntees, mis toimub rakutuumas o RNA-pol...
funktsionaalsete rühmade vahele tekivad, kuidas on paigutunud. Struktuure fikseerivate sidemete liigid- Primaarsttruktuur- kovalentsed sidemed Sek-,Terts-,Kvat- Nõrgad sidemed(ioonsed sidemed, H-sidemed, hüdrofoobsed interaktisioonid, van der Waals'i interaktsioonid) Teke ja lokalisatsioon - 4. Lihtvalgud ja konjugeeritud e. liitvalgud mõisted, liitvalkude prosteetilised rühmad. Lihtvalgud- Valgud, mis koosnevad ainult aminohapetest Liitvalgud- Valgud, mis sisaldavad lisaks aminohapetele mitte-aminohappelist osa. Liitvalkude prosteetilised rühmad- Kui mitte-aminohappeline osa on funktsionaalselt oluline, siis nimetatakse seda prosteetiliseks rühmaks. Sõltuvalt sellest jaotatakse valgud glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo- ja flavoproteiinideks. 5. Valkude bioloogiliste funktsioonide loetelu, näiteid vastava funktsiooniga valkudest. Katalüütiline- Ribonukleaas Regulatoorne- Insuliin Transport- Hemoglobiin Struktuurne- Kollageen, alfa-keratiin
moodustab sorbendisse imbunud vesi. Vooluti nivool lastakse tõusta 5 10 mm kaugusele plaadi ülemisest servast, milleks kulub umbes 0,5 1 tund. Plaat võetakse kromatografeerimisnõust välja, frondi asukoht tähistatakse pliiatsiga ja plaat kuivatatakse algul õhukäes ja hiljem lõplikult kuivatuskapis. Kromatogrammi ilmutamiseks kasutatakse aminohapete segu lahutamisel ilmutina ninhüdriini lahust, millese plaat korralikult kastetakse. Aminohapetele iseloomulikud laigud ilmuvad plaadi kuivatamisel kuivatuskapis (60 70 oC juures). Laigud ümbritsetakse grafiitpliiatsiga tõmmatud ringidega. Ninhüdriin ja aminohape reageerivad omavahel leeliselises keskkonnas, andes produktidesk H2O, CO2, RCOH, aspargiini puhul oranzikaspruuni, proliini ja hüdroksüproliini puhul kollase ning ülejäänd teiste aminohapete puhul sinise või lilla värvusega ühendi. Katseandmed ja nende töötlus: Katse aeg: 19. 03 2007 10.30 12.00
koodon ja teises otsas sellele koodonile vastav 7.3 Valgusüntees. Uus õpik lk 109 - 113 aminohape. tRNA molekul, millega on ühi- antikoodon UAC. Seejärel siseneb ribosoomi nenud aminohape metioniin(Met), seostub teine tRNA molekul, mille küljes on järgmisele mRNA initsiaatorkoodoniga. Erinevaid tRNA koodonile vastav aminohape. Edasi sünteesi- molekule on sama palju kui aminohapetele takse ensüümide kaasabil tRNA molekulide vastavaid koodoneid. Iga tRNA molekul otste küljes olevate aminohapete vahele seostub vaid kindla aminohappega. Initsiaator- peptiidside. Ribosoom ,,liugleb" mRNA pinnal koodoniga ühinevat tRNA molekuli nime- ning samas liitub tekkiva ahelaga üha uusi tatakse initsiaator-tRNA-ks. tRNA seostub aminohappeid, kuni jõutakse stoppkoodonini.
kandjavalgu vahendusel, kus prootonite liikumapaneva jõu energiat kasutatakse ainete transpordiks vastu elektrokeemilist gradienti Eristatakse kahte tüüpi kotransporti: 1) sümport - mõlemad ained liiguvad ühes suunas; 2) antiport - transporditavad ained liiguvad vastassuundades. *Seda tüüpi transport on oluline laenguta molekulide absorbeerimisel, samuti anioonide neeldumisel. [Prootonitega sümport nitraadi, kaaliumi, sulfaadi ioonidele ning ka aminohapetele, sahharoosile ja heksoosidele.] 5 *Iooniks kasutatakse prootonit, kuna seda on hulganisti H+-ATPaasi vahendusel välja transporditud ja kasutataksegi seda kotranspordis. Defineerige sekundaaraktiivne transport. Millised ained liiguvad taimerakkudesse sekundaaraktiivse transpordi vahendusel Sekundaaraktiivne transport ei kasuta otseselt ATP energiat, et aineid transportida, vaid
PÄRILIKKUS AKTIVAATOR regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- polümeraasi) seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga ALLEEL ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises ANTIKOODON tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga BIHEELIKS DNA molekuli teist järku struktuur DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE e DNA pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleiidid DIPLOIDNE KROMOSOOMISTIK enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena (erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised), tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46 naisel jaguneb see...
1) Laminohapped 2) (S)aminohapped Lahustuvus Lahustuvus vees on väga erinev. Lahustuvust saab parandada hapete või aluste lisamisega (soolade moodustumine) ja teiste aminohapete juuresolekuga. Orgaanilistes lahustites ei lahustu eriti hästi. UVabsorptsioon Aromaatsed aminohapped neelduvad 200230nm ja 250290nm. Valkude ja peptiidide määramiseks kasutatakse lainepikkust 280 nm. Keemilised reaktsioonid Karboksüülhapetele ja amiinidele omased reaktsioonid on omased ka aminohapetele. 100220C juures 1) Karboksüülrühmade esterdamine (+ R´OH) 2) Atsüülimine 3) Alküülimine (CH3I juuresolekul) 4) Arüülimine 5) Reaktsioonid karbonüülühenditega a. Transamineerimine b. Dekarboksüleerimine c. Streckeri lagunemine (aroom) Ninhüdriidi reaktsioon on Strecker'i lagunemise erijuht. Proliin annab kollase värvusega ühendi.
2) SG toimub kogu suguküpsuse perioodil, OG toimumine lõpeb looteeas 3) SG igast spermatogoonist moodustub neli seemnerakku, OG moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väiksemat polotsüüti hukkuvad 29. Mis on replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon, geneetiline kood? Replikatsioon on DNA süntees transkriptsioon on RNA süntees, translatsioon on valgusüntees, geneetiline kood on mRNA nukleotiidide triplettide vastavus aminohapetele valgu molekulis. 30. Miks on vaja transkrptsiooni? Et sünteesida RNA-d, mis edastaks infot, millist valku on vaja ribosoomis sünteesida. 31. Miks tekivad ühes organismis erinevad rakkud, kuigi nende tuumades olev DNA on sama? Rakkudes avalduvad erinevad geenid 32. Mis erinevus on geen ja genoommutatsioonides? geenmutatsioonides on hälve mõnes nukleotiidis geeni sees, genoommutatsioonis on muutused kromosoomide arvus 33. Mis on mutageenid
Valgumolekulide ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Valgu struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Aminohappelise koostise määramiseks kasutatakse värvusreaktsioone. Valkude denaturatsiooniprotesso uurimisel sadestamismeetodid. Kvalitatiivsed reaktsioonid jagunevad kahte tüüpi: universaalsed (biureedireaktsioonid), mis on omased kõikidele valkudele, ja spetsiifilised, mis on iseloomulikud ainult teatud aminohapetele valgu molekulis. Biureedireaktsioon Annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises keskkonnas annab valk Cu 2+ ioonidega sinakasvioletse, peptiid id aga roosa värvusega biureet kompleksi. Töö käik Valasin katseklaasi 1ml munavalgu lahust. Lisasin keskkonna leelistamiseks NaOH lahust, seejärel CuSO 4 lahust, mis andis lahusesse Cu2+ - ioone. Lahuse värv muutus koheselt lillakaks, mis tõestas, et valk on
aminohappelise koostise iseloomustamiseks kasutatakse värvusereaktsioone, denaturatsiooni protsessi uurimiseks, valkude eraldamiseks madalama molekulmassiga peptiididest ning erinevate valgusfraktsioonide lahustamiseks kasutatakse mitmeid sadestamismeetodeid. Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: Universaalsed ehk üldreaktsioonid, mis on omased kõikidele valkudele ja spetsiifilised ehk erireaktsioonid, mis on iseloomulikud ainult teatud aminohapetele valgu molekulis või vastavas lahuses. Biureedireaktsioon Biureedireaktsiooni annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises kekskonnas annab valk vask(II)ioonidega sinakasvioletse värvuse, peptiidid aga roosa värvusega biureet-kompleksi, mis moodustub vase ioonide seostumisel peptiidsidemete koostises oleva hapniku aatomitega. Värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses.
vastasmõjudega. · Denaturatsioon valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine (nõrgad sidemed grupeeruvad ümber, kuid säilivad aminohapete vahelised peptiidsidemed). · Valkude kindlakstegemiseks kasutatakse värvusreaktsioone: · Biureedireaktsioon: universaalne (omane kõikidele valkudele). · Spetsiifilised erireaktsioonid (tiool-, ksantoproteiin-, Milloni reaktsioon): omased ainult teatud aminohapetele valgu molekulis/aminohapete lahuses. Valkude reaktsioonid 1. Biureedireaktsioon Aine peab sisaldama vähemalt kahte peptiidsidet. Tugevalt leeliseline keskkonnas annab valk vask(II)ioonidega sinakasvioletse, valgu mittetäieliku hüdrolüüsi produktid (peptiidid) roosa värvusega biureetkompleksi. Töö käik: 1 ml munavalgu lahust + 1ml NaOH + 2 tilka 1% CuSO4 lahust (loksutan) Tulemus: Hakates lahusele lisama CuSO 4 lahust muutus lahus kohe helelillaks ja tumenes
aminohappelise koostise iseloomustamiseks kasutatakse värvusereaktsioone, denaturatsiooni protsessi uurimiseks, valkude eraldamiseks madalama molekulmassiga peptiididest ning erinevate valgusfraktsioonide lahustamiseks kasutatakse mitmeid sadestamismeetodeid. Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: Universaalsed ehk üldreaktsioonid, mis on omased kõikidele valkudele ja spetsiifilised ehk erireaktsioonid, mis on iseloomulikud ainult teatud aminohapetele valgu molekulis või vastavas lahuses. 1.1.1 Biureedireaktsioon Biureedireaktsiooni annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises kekskonnas annab valk vask(II)ioonidega sinakasvioletse värvuse, peptiidid aga roosa värvusega biureet-kompleksi, mis moodustub vase ioonide seostumisel peptiidsidemete koostises oleva hapniku aatomitega. Värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses.
aminohappelise koostise iseloomustamiseks kasutatakse värvusereaktsioone, denaturatsiooni protsessi uurimiseks, valkude eraldamiseks madalama molekulmassiga peptiididest ning erinevate valgusfraktsioonide lahustamiseks kasutatakse mitmeid sadestamismeetodeid. Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: Universaalsed ehk üldreaktsioonid, mis on omased kõikidele valkudele ja spetsiifilised ehk erireaktsioonid, mis on iseloomulikud ainult teatud aminohapetele valgu molekulis või vastavas lahuses. 1.1.1 Buireedireaktsioon Biureedireaktsiooni annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises kekskonnas annab valk vask(II)ioonidega sinakasvioletse värvuse, peptiidid aga roosa värvusega biureet-kompleksi, mis moodustub vase ioonide seostumisel peptiidsidemete koostises oleva hapniku aatomitega. Värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses.
aminohappelise koostise iseloomustamiseks kasutatakse värvusereaktsioone, , valkude eraldamiseks madalama molekulmassiga peptiididest, denaturatsiooni protsessi uurimiseks ning erinevate valgusfraktsioonide lahustamiseks kasutatakse mitmeid sadestamismeetodeid. Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: Universaalsed ehk üldreaktsioonid, mis on omased kõikidele valkudele ja spetsiifilised ehk erireaktsioonid, mis on iseloomulikud ainult teatud aminohapetele valgu molekulis või vastavas lahuses. 1.1.1 Biureedireaktsioon Biureedireaktsioon on üldreaktsioon, mida annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises kekskonnas annab valk vask(II)ioonidega sinakasvioletse värvuse, peptiidid aga roosa värvusega biureetkompleksi, mis moodustub vase ioonide seostumisel peptiidsidemete koostises oleva 4 lämmastiku aatomiga. Värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses.
võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis.(värvusreaktsioonid, väljasadestamine, väljasoolastamine) Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: universaalsed ehk üldreaktsioonid, mis on omased kõikidele valkudele ja spetsiifilised ehk erireaktsioonid, mis on iseloomulikud ainult teatud aminohapetele valgu molekulis või vastavas lahuses. 1.1.1 Buireedireaktsioon Biureedireaktsiooni annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises keskkonnas annab valk Cu(II)ioonidega sinakasvioletse värvuse, valgu mittetäieliku hüdrolüüsi produktid aga roosa värvusega biureedikompleksi. Cu2+ ioonid seostuvad nelja peptiidsideme koostisesse kuuluva lämmastiku aatomiga, kaks kummastki polüpeptiidahelast või selle fragmendist. Struktuur? Töö käik:
jaotumisega kaheks alaosaks. 69. Geneetiline kood ja selle omadused. Geneetiline kood põhineb nukleotiidide tripletitel, kolm nukleotiidi määravad ära ühe aminohappe polüpeptiidis. Geneetiline kood ei ole kattuv. Geneetiline kood on komavaba, kõik mRNA-s asuvad koodonid loetakse translatsioonil järjest, ühes lugemisraamis (reading frame). Geneetiline kood on degenereerunud e. kõdunud: peaaegu kõigile aminohapetele vastab enam kui üks koodon. Geneetiline kood on seaduspärane. Geneetilisse koodi kuuluvad spetsiifilised koodonid, mis on signaaliks translatsiooni initsiatsioonile ja terminatsioonile. Geneetiline kood on (v.a. mõned erinevused mitokondrites) universaalne kõigile elusorganismidele. 70. Koodon-antikoodon paardumine, selle täpsus. Mis on supressor-tRNA? Koodan mRNA kolme nukleotiidine triplet, antikoodon tRNA kolmenukleotiidne järjestus, mis vastab
Tüvirakud diferentseeruvad mingi kindla koe rakuks. Rakkude juures keskonnas asuvad spetsiifilised valgulised (kasvu)faktorid ja signaalmolekulid suunavad rakkude diferentseerumist. INDUKTSIOONI abil – näiteks lahustuv signaalmolekul indutseerivast rakust seostub tüviraku rakupinna retseptorile, mis seejärel omandab ensümaatilise aktiivsuse ja edastab signaali järgnevatele molekulidele nende ensümaatilise modifitseerimie abil (nt fosforüülimise ehk fosforo lisamise aminohapetele seriin, türosiin või treoniin). Need omakorda modiftseerivad järgmisi valke. Signaaliülekande raja (ahela) viimane aktiveeritud lülivalk liigub tuuma ja osaleb antud rakutüübi funktsioneerimiseks vajalike geenide ‘’sisselülitamises’’. Tüviraku potentsus (võime diferetseeruda eri rakutüüpideks) väheneb diferentseerumise käigus järk- järgult. Näitena luuüdi tüvirakk. 21. Rakkudevaheline signaliseerimine
Tüvirakud diferentseeruvad mingi kindla koe rakuks. Rakkude juures keskonnas asuvad spetsiifilised valgulised (kasvu)faktorid ja signaalmolekulid suunavad rakkude diferentseerumist. INDUKTSIOONI abil näiteks lahustuv signaalmolekul indutseerivast rakust seostub tüviraku rakupinna retseptorile, mis seejärel omandab ensümaatilise aktiivsuse ja edastab signaali järgnevatele molekulidele nende ensümaatilise modifitseerimie abil (nt fosforüülimise ehk fosforo lisamise aminohapetele seriin, türosiin või treoniin). Need omakorda modiftseerivad järgmisi valke. Signaaliülekande raja (ahela) viimane aktiveeritud lülivalk liigub tuuma ja osaleb antud rakutüübi funktsioneerimiseks vajalike geenide `'sisselülitamises''. Tüviraku potentsus (võime diferetseeruda eri rakutüüpideks) väheneb diferentseerumise käigus järk- järgult. Näitena luuüdi tüvirakk. 21. Rakkudevaheline signaliseerimine
Oletame, et 1 tühiku trahv on -1 ja tühikute seeria pikkuse trahv on -2 Siis: (kokkulangevus) (mittekokkulangevus) (tühik) (seeria pikkus) S1= 10 *1 + 2* (-1) + 7*(-1) + 5*(-2) = -9 (kokkulangevus) (mittekokkulangevus) (tühik) (seeria pikkus) S2= 10*1 + 2* (-1) + 7*(-1) + 4*(-2) = -7 4. Konstrueerida oma skoorimaatriks järgmistele aminohapetele nende füüsikaliste omaduste põhjal. Lisada põhjendused. i. Ala, Gly, Cys, Trp, Lys, Ile. Ala(A) Gly(G) Cys(C) Trp(W) Lys(K) Ile(I) Ala(A) 0 Gly(G) -1 0 Cys(C) -1 -1 0 Trp(W) -4 -4 -3 0 Lys(K) -5 -3 -4 -3 0
sojaõli, sojapiim, sojajogurt, tofu jne.). 4 2. Sojaoa biokeemiline koostis Sojauba sisaldab keskmiselt: 1. valku 28-45%; 2. taimset rasva 16-23%; 3. süsivesikuid 14-20%; 4. kiudaineid 5-9%; 5. mineraale 3-6% Sojauba on kõige valgurikkam kaunvili, sisaldades kuni 45% taimset valku, millest inimorganism omastab 91-96%. Sojavalk on heade raviomadustega ning kergesti seeditav tänu temas leiduvatele hargnevate ahelatega aminohapetele. Sojavalk sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid, mida organism ise ei suuda toota. Kuni 90% sojavalgust on vees lahustuv ja organism omastab teda kergesti selle poolest erineb sojavalk teiste tera- ja kaunviljade valkudest. Sojauba on ka üks suuremaid taimse õli allikaid. Sojaõli on üks odavamaid, kusjuures see on vaid valgurikka toiduaine ja sööda kõrvalprodukt. Erinevate sortide õlisisaldus on 14-24%. Sojaubades leiduv väärtuslik õli on kõrge
Geen on pärilikkuse elementaarüksus, DNA lõik, mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Regulaatorgeenid on geenid, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Struktruurgeenid on geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRna sünteesi. Geneetiliseks koodiks nimetatkse mRNA nukleotiidide koodonite vastavust aminohapetele (valgu molekulis). Koodon ehk triplett koosneb kolmest nukleotiidist, igale aminohappele vastab oma koodon. Antikoodon on tRNA molekuli kolmenukleotiidiline järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. mRNA- informatsiooni RNA, päriliku info ülekanne rakutuumast ribosoomidesse. tRNA- transpordi RNA, aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomi. Mutatsioon on kromosoomide arvu või struktuuri muutumisest tulenev genotüübi muutus.
hulka. Nende manustamine ei tõsta veresuhkru taset. 16.Selgitada, miks on osa aminohappeid inimkeha jaoks asendamatud. Analüüsida AH sünteesi võimalikke probleeme Osad AH on asendamatud, kuna inimorganismi rakud ei suuda enid sünteesida (või ei sünteesi vajalikus koguses). Nende saamine toiduga on hädavajalik ja nendeks on : Val, Ile, His, Met, Leu, Lys, Phe, Thr, Trp. Biosünteesivõimetuse põhjuseks on nendele aminohapetele vastavate α-ketohapete puudumine või vähesus organismis. 17.Milliste eriülesannetega biomolekulide jaoks on aminohapped eelühenditeks (etanoolamiin, kreatiin, karnosiin, NAD, NO, polüamiinid, glutatioon, tauriin) Etanoolamiin – Ser Kreatiin – Gly, Arg Karnosiin – His NAD – Gln NO – Arg Polüamiinid – Orn (tema süntees toimub Glu baasil), Met Glutatioon – Gly, Glu, Cys Tauriin – Cys 18.Türosineemia, türosinuuria, alkaptonuuria, albinism
DNAst sõltub RNA- polümeraas. 13. Mis asi on replikon? Replikon on replikatsiooni ühik 14. Mitu aminohapet liitub peptiidahelaga ühes sekundis (valgu sünteesil)? 7 aminohapet sekundis 15. Mis asi on geneetiline kood? Kindel vastavus nukleiinhapete koodonite ja valke moodustatavate aminohapete vahel. Kogu 64 nukleotiidsest tripletist, mis määravad 20 aminohapet. 16. Nimeta viis geneetilise koodi omadust. 1. Tripletsus – kindlate aminohapetele sobivad kindlad nukleotiidide tripletid 2. Pidevus – koodonid järgnevad vahetult üksteisele 3. Kattumatus – iga nukleotiid kuulub ainult ühte koodonisse. Aminohapete järjestus valgus on üksteisest sõltumatu 4. Kolineaarsus – koodonite järjestus mRNA-s ja aminohapete järjestus polüpeptiidide ahelas on lineaarselt kõrvutatud 5. Sünonüümsus – ühte ja sama aminohapet võib kodeerida mitu tripletti 17
hüdrolaaside poolt. Duodenumis resorbeeritakse 50...60% toiduvalgust, kuni iileumini on 80...90% toiduvalgust resorbeeritud. Intaktsed valgumolekulid resorbeeritakse vähesel määral pinotsütoosi teel, kuid see ei oma nutritiivset tähtsust. Peptiidid resorbeeritakse di- ja tripeptiididena kandja abil aktiivselt või passiivselt. Aminohapete transporterid on Na+ sõltuvad ja Na+sõltumatud ning jagunevad omakorda: a) neutraalsetele aminohapetele, b) kaksik- aluselistele aminohapetele, c) dikarboksüülsetele aminohapetele, d) iminohapetele, e) glütsiinile Kolm esimest transpordivad aminohappeid soolerakku sarnaselt glükoosi transpordile Na+- sümpordi mehhanismina (sekundaarne aktiivne transport). Struktuurselt sarnased 20 aminohapped konkureerivad omavahel sama kandja pärast. Basolateraalse membraani läbivad aminohapped kergendatud difusiooni teel.
Vanad rakud surevad programmeeritud rakusurma ehk apoptoosi käigus. Rakkude juures keskonnas asuvad spetsiifilised valgulised (kasvu)faktorid ja signaalmolekulid suunavad rakkude diferentseerumist. Induktsiooni abil – näiteks lahustuv signaalmolekul indutseerivast rakust seostub tüviraku rakupinna retseptorile, mis seejärel omandab ensümaatilise aktiivsuse ja edastab signaali järgnevatele molekulidele nende ensümaatilise modifitseerimie abil (nt fosforüülimise ehk fosforo lisamise aminohapetele seriin, türosiin või treoniin). Need omakorda modiftseerivad järgmisi valke. Signaaliülekande raja (ahela) (signal transduction pathway) viimane aktiveeritud lülivalk liigub tuuma ja osaleb antud rakutüübi funktsioneerimiseks vajalike geenide ‘’sisselülitamises’’. Tüviraku potentsus (võime diferetseeruda eri rakutüüpideks) väheneb diferentseerumise käigus järk-järgult. Rakkudevaheline signaliseerimine.
3 järjestusega. Loetav N-terminusest C-terminuse poole. Lehekülg 3. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapetest. Liitvalgud sisaldavad lisaks aminohapetele ka mitte-aminohappelist osa. Kui mitte-aminohappeline osa on funktsionaalselt oluline, siis nim sed prosteetiliseks rühmaks. © MIHKEL HEINMAA, kevad 2010 4. Bioloogilised funktsioonid: katalüütiline (ribonukleaas); regulatoorne (insuliin); transport (hemoglobiin); struktuurne
moodustusid polüpeptiidahelad (toimus dehüdraatumine). Ta arvas, et ürgsel Maal võis selline Mikrobioloogia I 2017 protsess aset leida näiteks vulkaanilises keskkonnas. Aastal 2014 ilmus töö, milles jällegi analüüsiti vanu Stanley Milleri 1958 aasta katsete proove, milles oli ürgookeani imiteerivasse lahusesse lisatud katse käigus tsüaanamiidi (vett eemaldav ja kondenseeriv aine). Samu katseid korrati ka uuesti. Lisaks aminohapetele leiti ka lühikesi peptiide (dipeptiide), näiteks: Gly-Gly, Ala-Gly, Glu-Gly. Vaata ka videot. http:// Mikrobioloogia I 2017 science360.gov/obj/video/823dece7-396a-4c18-9d6 Millised võisid olla esimesed valgud? Prebiootilised aminohapeteks (need, mis võisid moodustuda abiootilise sünteesiga)
Laialt levinud rakukultuuriks on hiina hamstri munasarja rakud, mille abil toodetakse suures mahus terapeutilisi valke. Sebrakala (Danio rerio) on varasel arenguperioodil pea läbipaistva kehaga, mis tagab unikaalse visuaalse juurdepääsu looma siseanatoomiale. Kass (Felis sylvestris catus) on oluline mudelorganism võrdlevas imetajate genoomikas, kuna on obligatoorne karnivoor (suurem vajadus teatud loomset päritolu aminohapetele). Ka biomeditsiinis on kassid olulised, eriti neuroteadustes, käitumisbioloogias, reproduktiivses psühholoogias ja endokrinoloogias. Kodukana (Gallus gallus domesticus) kasutatakse arengubioloogilistes uuringutes, kuna ta on amnioot ning väga sobiv mikromanipulatsioonideks ja geeniproduktide üleekspresseerimiseks. Ta on kasulik ka toksikoloogilistes uuringutes tänu ägedale reageeringule keskkonnamürkidele, mille väljendumist saab määrata väliste
üksteisele lähestikku kromosoomis. 25. Mida tähendab “Linkage disequilibrium (LD)”? Kahes või rohkemas lookuses olevate alleelide mittejuhuslik assotsiatsioon. 26. Kuidas saaks higusgeeni isoleerida kui on teada selle geeni poolt kodeeritud valk? Valk isoleeritakse, puhastatakse ja aminohappelise järjestuse alusel leitakse cDNA ning raamatukogusid skriinides saab leida järjestuse. Proov peab koosnema võimalike järjestuste segust, kuna osadele aminohapetele vastab mitu koodonit. Teine võimalus on sünteesida valgu vastu antikeha. Seejärel kloonida sobivas ekspressioonivektoris ning jälle vaadata cDNA ekspressiooni raamatukogusid. 27. Mida tähendab nn. Knudsoni “Two-hit hypothesis?” vähkkasvajate tekkes (Kahe tabamuse hüpotees). Knudsoni hüpotees – Knudson on püstitanud kahe tabamuse hüpoteesi (two-hit hypothesis), mille põhjal selleks, et areneks vähk,
toimuma nukleotiidi täpsusega, vastasel juhul läheb lugemisraam paigast ära. Splaissingu läbiviimiseks moodustub makromolekulaarne struktuur, mida nimetatakse splaissosoomiks. Kõik nimetatud protsessid toimuvad tuumas. Protsessitud mRNA transporditaksetsütoplasmasse, kus ta transleeritakse. 29. Geneetiline kood Igale aminohappele vastab DNA molekulis kolmest nukleotiidist koosnev koodon ehk triplett. Geneetiline kood – mRNA nukleotiidide triplettide vastavus aminohapetele valgu molekulis. Omadused: universaalne, sünonüümne (ühel aminohappel mitu koodonit), ühetähenduslik (ühel koodonil ei ole mitu aminohapet) mittekattuv. Initsiaatorkoodon ehk alguskoodon – AUG Sopp ehk terminaatorkoodon – UGA, UAA, UAG 30. Translatsioon, tRNA ja ribosoomide ehitus Translatsioon – ehk valgusüntees on tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel toimuv valkude tootmise protsess. Valke sünteesitakse aminohapetest
jaotumisega kaheks alaosaks. 69. Geneetiline kood ja selle omadused. Geneetiline kood on kood, mille järgi DNA-st RNA-sse kandunud geneetiline informatsioon tõlgitakse nukleotiidide järjestusest polüpeptiidahela aminohapete järjestuseks. 1. Kolm nukleotiidi määravad ära ühe aminohappe polüpeptiidis 2. Geneetiline kood ei ole kattuv 3. Kõik mRNA-s asuvad koodonid loetakse translatsioonil järjest, ühes lugemisraamis 4. Peaaegu kõigile aminohapetele vastab enam kui üks koodon 5. Geneetiline kood on seaduspärane 6. Geneetilisse koodi kuuluvad spetsiifilised koodonid, mis on signaaliks translatsiooni initsiatsioonile ja terminatsioonile 7. Geneetiline kood on universaalne kõigile elusorganismidele. 70. Koodon-antikoodon paardumine, selle täpsus. Mis on supressor-tRNA? tRNA antikoodonjärjestus paardub mRNA-s asuva koodonjärjestusega koodoni kahe esimese
Traumatropism – vigastuse tagajärjel, juured reag neg. Võrsed algul pos, pärast neg reageering. Elektrotropsim – elektrostaatilises väljas, võrsed anoodi suunas, juured katiooni suunas. Nastid : Esineb ka suund, sõltub reageeriva organi struktuurist. Turgorliikumistega seotud. Seismonast – tingib taime raputamine. Tigmonast – puudutused, raputused. Spets liigendrakud. Kemonast – näärmekarvad, tundlikud. Reag keemilistele ühenditele. Aminohapetele reag, valkudele. 8mm minutis, reaktsiooniaeg alla minuti Fotonast – tingitud öö-päeva vahetusest. Õied avanevad valguse käes. Termonast –? Õied avanenud öösel, päeval suletud. Nt jäneskapsas. Osaliselt turgor- või kasvuliikumised. Epinast – kiire kasvamine, Termonast – temperatuurile mõju. Avanevad soojas. IV TAIM VAENULIKUS KESKKONNAS Stressi toimed taimedele. Elastne ja plastiline vastureaktsioon.
tulemusena kodeeritakse erinevaid valke). 3) Geneetiline kood on komavaba: pole väljajäetavaid nukleotiide, kõik mRNA-s asuvad koodonid loetakse translatsioonil järjest, ühes lugemisraamis (reading frame); Lugemisraame saab põhimõtteliselt olla 3 erinevat, edasi hakkab minema nagu 1. lugemisraam, kuna kood koosneb tripletitest (joonis 21). 4) Geneetiline kood on degenereerunud e. kõdunud: peaaegu kõigile aminohapetele vastab enam kui üks koodon (v.a. metioniin/Met ja trüptofaan/Trp, joonis 20); 5) Geneetiline kood on seaduspärane (ingl. k. ordered): ühte aminohapet määravad koodonid ning samuti sarnaseid aminohappeid määravad koodonid on oma nukleotiidselt järjestuselt sarnased ja erinevad sageli üksteisest vaid ühe nukleotiidi poolest (näiteks Phe ja Leu, joonis 20); 6) Geneetilisse koodi kuuluvad spetsiifilised koodonid, mis on signaaliks translatsiooni
üksikside ja pikem kui kaksikside · Tänu kaksiksideme iseloomule on peptiidsideme 4 aatomit asetunud planaarselt · Peptiidi põhiskelett on kergelt laetud: amiidrühma N on osaliselt positiivne; karbonüülrühma O osaliselt negatiivne. · Lihtvalgud valgud, mis koosnevad ainult aminohapetest · Liitvalgud valgud, mis sisaldavad lisaks aminohapetele mitte- aminohappelist osa - Kui mitte-aminohappeline osa on funktsionaalselt oluline, siis nimetatakse seda prosteetiliseks rühmaks - Sõltuvalt mitte-aminohappelisest osast jaotatakse liitvalgud glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo- ja flavoproteiinideks · Ensüümvalkudes nimetatakse struktuurilt lihtsaid prosteetilisi rühmi kofaktoriteks, keerulisi koensüümideks
Protsessi viib läbi ensüüm RNA-polümeraas. Promootor on kinnitumispiirkond DNAl, millega seostub RNA-polümeraas, mis keerab järk-järgult lahti DNA biheeliksi. Terminaator on koht DNAl, kus lõpeb transkriptsioon ja DNA omandab endise biheeliksi kuju. Geen avaldub ainult siis, kui sellelt geenilt toimub RNA süntees. GENEETILINE KOOD Koodoniks nimetatakse mRNA nukleotiidikolmikut. Geneetiliseks koodiks nimetatakse mRNA koodonite vastavust aminohapetele valgu molekulis. Geneetiline kood on: Universaalne: ühesugune koodonite vastavus on peaaegu kõigis eu- ja prokarüootsetes rakkudes. Sünonüümne: ühele aminohappele vastab mitu koodonit. Ühetähenduslik: kunagi ei vasta ühele koodonile samaaegselt mitu aminohapet. Mittekattuv: ükski mRNA nukleotiid ei kuulu samaaegselt kahe kõrvuti asetseva koodoni koosseisu. Initsiaatorkoodon (AUG) määrab ära geneetilise info lugemise alguse
Antikoodoni järel paiknevad nn. hüpermodifitseeritud nukleotiidid, mis pole võimelised aluspaare moodustama, nii on tagatud translatsiooni täpsus. tRNA teine oluline piirkond, 3' ots, paikneb aktseptor-õla otsas. tRNA kolm viimast nukleotiidi on CCA järjestus, mis ribosoomis seondub valguahela peptiidsideme moodustumist katalüüsiva piirkonnaga. tRNA 3' otsa seotakse ka ensüüm aminoatsüül-tRNA ligaasi vahendusel estersidemega vastav aminohape. Olgugi, et paljudele aminohapetele vastab mitu erinevat tRNAd, vastab igale erinevale tRNAle vaid üks konkreetne aminoatsüül-tRNA ligaas. Aminoatsüül-tRNA ligaas tunneb tRNA ära vastavate tRNA identsuse elementide järgi, milleks on kindlad, erinevatele tRNA molekulidele ainuomased nukleotiidid antikoodoni lingus ja aktseptoorses õlas. Valgusünteesi käigus ribosoomis lahutatakse tRNA antikoodoni ja mRNA koodoni paardumisel aminohape tRNAst ja lisatakse valguahelasse. Ribosoomide ehitus ja funktsioon http://et.wikipedia
Delgarno järjestus. 28. mRNA protsessing. 29.Geneetiline kood. 30.Translatsioon, tRNAde ja ribosoomide ehitus. Igat aminohapet polüpeptiidis kodeerib üks nukleotiiditriplett. Tripletid ei kattu omavahel ning pole ka väljajäetavad nukleotiidede koostisest(?). Kood on kõdunud- ühele aminohappele vastab rohke kui üks koodon, erinevus on enamasti viimases nukleotiidis. Sarnastele aminohapetele vastavad sarnase järjestusega koodonid. Stopp-koodonid. Koodi universaalsus. Translatsiooni lõpetab stopp-koodonile seostuv realase factor. 31. Valgusünteesi regulatsioon. 32. Ribosüümid ja RNA maailm. 33.Geeniekspressioon, selle regulatsioon. Geeni ekspressioon- geeni transkriptsioon (ja translatsioon). Geeniekspressiooni spetsiifika- ajaline ja ruumiline (koe- ja rakuspetsiifika).
3)nüüd on ribosoomi subühikud valmis ühinema uue polüpeptiidahela sünteesiks. 68. Geneetiline kood ja selle omadused. gen.kood põhineb nukleotiidide tripletitel, kolm nukleotiidi määravad ära ühe aminohappe polüpeptiidis. gen. kood ei ole kattuv g.k. on komavaba, kõik mRNA-s asuvad koodonid loetakse translatsioonil järjest, ühes lugemisraamis g.k. on degenereerunud e. kõdunud: peaaegu kõigile aminohapetele vastab enam kui üks koodon g.k. on seaduspärane g.koodi kuuluvad spetsiifilised koodonid, mis on signaaliks translatsiooni initsiatsioonile ja terminatsioonile g.k. on (v.a. mõned erinevused mitokondrites) universaalne kõigile elusorg- le 69. Koodon-antikoodon paardumine, selle täpsus. Mis on supressor-tRNA? tRNA antikoodonjärjestus paardub mRNAs asuva koodonjärjestusega koodoni kahe
Seejärel on ribosoomi subühikud jällegi valmis ühinema järgmise polüpeptiidahela sünteesiks. 69. Geneetiline kood ja selle omadused. 1) põhineb nukleotiidide tripletitel, kolm nukleotiidi määravad ära ühe aminohappe polüpeptiidis; 2) geneetiline kood ei ole kattuv; 3) komavaba, kõik mRNAs asuvad koodonid loetakse translatsioonil järjest, ühes lugemisraamis; 4) geneetiline kood on degenereerunud ehk kõdunud: peaaegu kõigile aminohapetele vastab enam kui üks koodon; 5) geneetiline kood on seaduspärane; 6) geneetilisse koodi kuuluvad spetsiifilised koodonid, mis on signaaliks translatsiooni initsiatsioonile ja terminatsioonile; 7) geneetiline kood on (va mõned erinevused mitokondrites) universiaalne kõigile elusorganismidele. 70. Koodon-antikoodon paardumine, selle täpsus. Mis on supressor-tRNA? Supressor-tRNA on stopkoodoniga paarduv mutantne tRNA. Koodon – tRNA
Antikoodoni järel paiknevad nn. hüpermodifitseeritud nukleotiidid, mis pole võimelised aluspaare moodustama, nii on tagatud translatsiooni täpsus. tRNA teine oluline piirkond, 3' ots, paikneb aktseptor-õla otsas. tRNA kolm viimast nukleotiidi on CCA järjestus, mis ribosoomis seondub valguahela peptiidsideme moodustumist katalüüsiva piirkonnaga. tRNA 3' otsa seotakse ka ensüüm aminoatsüül-tRNA ligaasi vahendusel estersidemega vastav aminohape. Olgugi, et paljudele aminohapetele vastab mitu erinevat tRNAd, vastab igale erinevale tRNAle vaid üks konkreetne aminoatsüül-tRNA ligaas. Aminoatsüül-tRNA ligaas tunneb tRNA ära vastavate tRNA identsuse elementide järgi, milleks on kindlad, erinevatele tRNA molekulidele ainuomased nukleotiidid antikoodoni lingus ja aktseptoorses õlas. Valgusünteesi käigus ribosoomis lahutatakse tRNA antikoodoni ja mRNA koodoni paardumisel aminohape tRNAst ja lisatakse valguahelasse. Ribosoomide ehitus ja funktsioon http://et.wikipedia
). · Omadused: Põhineb nukleotiidide tripletitel, kolm nukleotiidi määravad ära ühe AH polüpeptiidis. Gen. kood ei ole kattuv iga nukleotiid mRNA molekulis kuulub ainult ühte koodonisse. Gen. kood on komavaba kõik mRNAs asuvad koodonid loetakse translatsioonil järjest, ühes lugemisraamis. Gen. kood on degenereerunud ehk kõdunud peaaegu kõigile aminohapetele vastab enam kui üks koodon. Gen. kood on seaduspärane teatud AH'd määravad koodonid ja sarnaseid AH'id määravad koodonid on oma nukleotiidselt järjestuselt sarnased. Gen. koodi kuuluvad spets. koodonid, mis on signaaliks translatsiooni initsiatsioonile ja terminatsioonile. Gen. kood on universaalne kõigile elusorganismidele (v.a. mõned erinevused mitokondrites). 70
aminohappe polüpeptiidis; 2) Geneetiline kood ei ole kattuv: iga nukleotiid mRNA molekulis kuulub ainult ühte koodonisse (v.a. erandjuhtumid, kus tegemist on kattuvate geenidega, mis kodeerivad erinevaid valke); 3) Geneetiline kood on komavaba: pole väljajäetavaid nukleotiide, kõik mRNA-s asuvad koodonid loetakse translatsioonil järjest, ühes lugemisraamis (reading frame); 4) Geneetiline kood on degenereerunud e. kõdunud: peaaegu kõigile aminohapetele vastab enam kui üks koodon; 5) Geneetiline kood on seaduspärane: teatud aminohapet määravad koodonid ja sarnaseid aminohappeid määravad koodonid on oma nukleotiidselt järjestuselt sarnased ja erinevad sageli üksteisest vaid ühe nukleotiidi poolest; 6) Geneetilisse koodi kuuluvad spetsiifilised koodonid, mis on signaaliks translatsiooni initsiatsioonile ja terminatsioonile; 7) Geneetiline kood on (v.a. mõned erinevused mitokondrites) universaalne kõigile elusorganismidele. 70
ammoniaagi mürgistustumise ja organismist eemaldumise protsessi viimane etapp. Kusiaine moodustamiselt kasutatakse lisaks vabale ammoniaagile ka mitmesuguseid ogaaniliste ühendite aminorühmi. Kusiaine eemaldatakse organismist neerude kaudu uriiniga. 51. Valkude biosüntees Organismi rakud ei suuda sünteesida mitmeid aminohappeid, neid nimetatakse asendamatuteks aminohapeteks (Val, Ile, His, Met, Leu, Lys, Phe, Thr, Trp). Biosünteesivõimetuse põhjuseks on nendele aminohapetele vastavate -ketohapete puudumine või vähesus organismis. Ülalnimetatud aminohapete saamine toiduga on hädavajalik. Asendavate aminohapete sünteesi üldrada on nende süntees -ketohapetest. Transamiinimisega sünteesitakse Pyr-st alaniini, OAA-st aspartaati ja AKG-st glutamaati. Argiini sünteesitakse neerudes. 52. Nukleiinhapete ainevahetus Nukleiinhapped on biopolümeerid, milles nukleotiidijäägid on seostunud fosfodiestersidemetega.
Geneetilise koodi üksus: kolmest järjestikusest nukleotiidist moodustuv triplett; igale aminohappele vastab üks triplett. OMADUSED: (1) Geneetiline kood põhineb nukleotiidide triplettidel, kolm nukleotiidi määravad ära ühe aminohappe polüpeptiidis (2) Geneetiline kood ei ole kattuv 37 (3) Geneetiline kood on komavaba, kõik mRNA-s asuvad koodonid loetakse translatsioonil järjest, ühes lugemisraamis (reading frame) (4) Geneetiline kood on degenereerunud e. kõdunud: peaaegu kõigile aminohapetele vastab enam kui üks koodon (5) Geneetiline kood on seaduspärane (ingl. k. ordered) (6) Geneetilisse koodi kuuluvad spetsiifilised koodonid, mis on signaaliks translatsiooni initsiatsioonile ja terminatsioonile (7) Geneetiline kood on (v.a. mõned erinevused mitokondrites) universaalne kõigile elusorganismidele 70. Koodon-antikoodon paardumine, selle täpsus. Mis on supressor-tRNA? tRNA antikoodonjärjestus paardub mRNA-s asuva koodonjärjestusega koodoni kahe esimese nukleotiidi
või siis ainult kindla keemilise ühendi teatud muundumisprotsesse. Täpsemalt eristatakse ensüümide spetsiifilisuses järgmisi aspekte: 1) Stereokeemiline spetsiifilisus. Selle all mõistetakse tõsiasja, et ensüümid eristavad substraatide stereoisomeere. Tüüpiliseks näiteks on siin aminohapete D- ja L- isomeerid: D-aminohapete oksüdaasi ei toimi L-aminohapete suhtes ega L- aminohapete oksüdaasid D-aminohapetele. 2) Sidemespetsiifilisus. Teatud ensüüm on võimeline katalüüsima vaid kindla keemilise sideme moodustumise või lagunemise protsessi. Näiteks glükogeeni molekulis, mis koosneb glükoosi jääkidest, on viimased omavahel seotud kas α(1,4) või siis α(1,6)glükosiidsidemetega. Glükogenolüüsi protsessis, mille teostumiseks on vaja glükoosijäägid glükogeeni molekulist järkjärgult vabastada, toimib kummagi
CpG-saarekest. Nende naabruses olev DNA on ülitundlik DnaasI põhjustavate katkestuste suhtes ja lisaks sisaldab ta muutunud nukleosoome ● Histoonide atsetüülimine soodustab transkriptsiooni aktivatsiooni. Metüülitud DNA põhjustab vastupidiselt astetüülimisele geeniekspressiooni pidurdamist. Geeniekspressioonile mõjub ka valkude metüülimine e posttranslatsiooniline modifikatsioon, kus valgu aminohapetele arginiinile või lüsiinile lisatakse 1,2 või 3 metüülrühma, millega valgu aktiivsusomadused muutuvad. ● DNA metülatsioon põhjustab geenide avaldumise pidurdamist, CpG ala metülatsioon promootoralas vaigistab geeni ekspressiooni (vähkkasvajate tekkes oluline - on täheldatud, et kasvajate puhul on geeni ekspressioonide vähenemine tingitud nii mutatsioonidest kui ka CpG alade hüpermetülatsioonist, isegi rohkem viimasest). 49
Valgusüntees toimub hämmastava kiirusega: nii näiteks nõuab 146 aminohappest koosneva hemoglobiini -polüpeptiidahela süntees kõigest 21 sekundit, seega liitub ühes sekundis 7 aminohapet. 8 Geenid, alleelid ja lookused Teatud DNA lõigud kodeerivad teatud kindlaid polüpeptiide. Sellest tulenevalt võib lihtsustatult määratleda geeni kui DNA lõiku, mis koosneb ühe kindla polüpeptiidi aminohapetele vastavatest nukleotiididest. Siiski selliseid geene esineb kõrgematel loomadel äärmiselt harva. Tänapäeval on teada, et geenid koosnevad erinevatest piirkondadest e lõikudest, millest vaid osa sisaldab informatsiooni, mida kantakse üle mRNA-le ja mille järgi toimub polüpeptiidide süntees. Genoomiosi, millelt toimub informatsiooni ülekandmine mRNA-le, nimetatakse eksoniteks, kuna need genoomiosad on "eksponeeritud" ribosoomidel. Lisaks nimetatuile on
Struktuurid sarnased, kuna liituvad ribosoomi samasse saiti- erinevused antikoodoni ja aktseptorõla osas (ka teised nukleotiidid võivad olla erinevad) 5. Mittestandartne paardumine (Wobble base pairing), milleks vajalik? Uridiin-Guaniin; Adenosiin-Inosiin; Tsütidiin-Inosiin; Uridiin-Inosiin Vajalik selleks, et erinevaid koodoneid on 64 (aminohapetele 61) ja siis pole nii palju erinevaid tRNA-sid vaja. Põhilised ensüümid, mis peavad tRNA molekuli identifitseerima on aminoatsüül-tRNA süntetaasid e. ligaasid (ARL või ARS või ka Ala- RS, Phe-RS).tRNA identsuse elemendid- tRNA struktuuri elemendid,
annaabi.ee 
