Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pärilikkus (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
PÄRILIKKUS
Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused:
Põhiprotsessid:
  • Replikatsioon ehk DNA süntees
  • Transkripstsioon ehk RNA süntees
  • Translatsioon ehk valgusüntees
    Molekulaarbioloogiliste põhiprotsesside kaudu kandub edasi ja avaldub pärilik informatsioon.
    DNA replikatsioon:
    • DNA kahekordistamine raku jagunemise eel
    • Raku tuumas, tagatakse rakkude paljunemine
    • Teostab DNA-polümeraas
    • Vastavalt komplementaarsusprintsiibile(A=T;G=C) sünteesitakse tsütoplasmas olevatest nukleotiididest esialgse ahela kõrvale uus
    • Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli
    Transkripstioon:
    ..on geeni struktuuris sisalduva info ümberkirjutamine mRNA-le rakutuumas interfaasi ajal RNA-polümeraasi toimel
    • mRNA süntees, mis toimub rakutuumas
    • RNA-polümeraas
    • RNA-pülumeraas kinnitub DNA promootorpiirkonnale ja hakkab DNA ahelat lahti tegema. Kui mingilt geenilt toimub transkriptsioon , siis öeldakse,et geen avaldub.Korraga avldub rakus ~10% geenidest , see tagab raku eripära. RNA-polümeraas lõpetab töö terminaatorpiirkonnas.
    Vastavlt avaldumisel eristatakse geene, mis avalduvad:
  • Kõikides rakkudes korraga
  • Ühe kindla koe rakkudes
  • Teatud eluetapil või teatud juhtudel
  • Ning geenid ,mis ei avaldu mitte kunagi.
    Translatsioon:
    ..valgu tootmine RNA abil.
    • Toimub ribosoomida
    • Valgu sünteesi regulatsioon toimub kahel tasandil:

  • Kas transkirptsioon toimub( RNA-polümeraasi seostumine promootorpiirkonnaga) või ei
  • RNA-polümeraas ei saa seostuda, kui selle piirkonnaga on juba seotud repressorvalk
  • Ei sa ka siis seostuda,kui puudub aktivaatorvalk.
  • Üleliigsed RNA-d lõhutakse ära
    Geene on kahte tüüpi:
  • struktuurvalgud-määravad ära raku ehituses olevate rakkude sünteesi
  • regulaatorgeenid -kontrollivad struktuurgeenide avaldumist
    Kui mRNA on valmis toodetud liigub ta tuumast välja ribosoomi. DNA lõiku,mis määrab ära ühe RNA sünteesi, nim geeniks. mRNA sisaldab informatsiooni valgu aminohappelise järjekorra kohta. Informatsiooni lugemine algab initsiaatorkoodonist. Aminohappelist jrk saab määrata koodonipäikeselt. Koodoniks ehk tripletiks nim kolme järjestikulist nukleotiidi RNA-d.
    Initsiaatorkoodon on AUG.
    Stopp - ehk terminaatorkoodoniteks on UGA,UAA, UAG.
    Koodipäikese omadused:
  • sünosüümsus-ühele aminohappele võib vastata mitu koodonit
  • ühetähenduslikkus-ühele koodonile vastab 1 aminohape
  • mittekattuvus-1 nukleotiid ei kuulu mitte kunagi kahte kõrvuti olevasse koodonisse korraga
  • universaalne-kehtib kõikidel elusorganismidel
    Initsiaatorkoodon määrab lugemisraami.Info lugemise lõpetab stoppkoodon .
    Translatsiooni käik:
    • mRNA siseneb ribosoomi kahe osa vahele ning mRNA liigub ribosoomis nii kaugele kuni ribosoomi vahele jääb initsiaatorkoodon
    • ribosoomi vahele mahub korraga 2 koodonit.
    • Järgnevalt liigub ribosoomi suurde osasse trnaspordi mRNA koos kantava aminohappega.
    • Transpordi RNA päises paiknev koodon on antikoodon ning see peab olema komplementaarne koodoniga.
    • Kui esimene transpordi RNA on seostunud saab ribosoomi siseneda teine. Kui toimub teise antikoodoni ja koodoni seostumine, siis ühinevad nende transpordi RNA ja aminohape omavahel.
    • Järgnevalt toimub mRNA ja ribosoomi nihkumine 1 koodoni võrra. Tühjale kohale siseneb uus transpordi RNA ja kogu protsess kordub. Kogu protsess toimub stoppkoodonini.
    Pärilikkus-organismide võime taastoota sarnaseid järglasi
    Geneetika- teadusharu ,mis uurib pärilikkust ja muutlikkust
    Geen- DNA lõik, mis määrab ära RNA molekuli sünteesi
    Kromosoom -pärilikkuse salvestaja,geenide materiaalne kandja
    Terminaator -koht DNA-l,kus lõpeb transkriptsioon ja DNA omastab endale biheeliksi kuju
    Geneetilne kood-mRNA nukleotiidide triplettide vastavus aminohapetele valgu molekulis
  • Pärilikkus #1 Pärilikkus #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor KadiM Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Molekulaargeneetilised alused
    3
    docx

    Molekulaargeneetilised alused

    Molekulaargeneetilised alused Geneetika- teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi Pärilikkus- looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt sarnanevad järglased oma ehituselt ja talitluselt vanematele Muutlikkus- liigisisene organismide erinemine üksteisest Pärilikkuse kandjad- kromosoomid Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi(ühe valgu aminohappe järjekorra) Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal(antakse alati arvuliselt) (Inimese genoom on 24 kromosoomi- sugukromosoomid X ja Y loetakse eraldi) Genotüüp- ühe isendi kromosoomistikus olev geenide ja nende eri vormide kogum Fenotüüp- ühe isendii vaadeldavate/avalduvate tunnuste kogum Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused: · Molekulaargeneetikas saame rääkida kolmest põhiprotsessist: replikatsioon,transkriptsioon, translatsioon · Need on universaalsed protsessid · Kõik on matriits?

    Molekulaarbioloogia
    Molekulaarbioloogia
    3
    doc

    Molekulaarbioloogia

    MOLEKULAARBIOLOOGIA. ... ­ teadus, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust ning nende toimumise seaduspärasusi Geneetika mõistet kasutati alles hiljem kui pärilikkuse ja muutlikkuse mõistet. pärilikkus ­ looduse üldine seaduspärasus, mille alusel järglased sarnanevad oma vanematele (mitte vaid välimuselt kui ka talitluselt) muutlikkus ­ liigisisene erinevus üksteisest Geneetika looja ­ Gregor Mendel (tsehhi vaimulik). * avastas pärilikkuse seaduspärasuse 1869 ­ Miescher eraldas rakutuumast nukleiinhappe. 1953 ­ Watson, Crick, Wilkins, (Franklin) tegid kindlaks DNA biheeliksi struktuuri, said Nobeli preemia. * loetakse molekulaargeneetika alguseks

    Bioloogia
    Pärilikkus
    5
    doc

    Pärilikkus

    1. Antikoodon ­ tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. 2. bakteriofaag ­ viirus, mille peremeesrakuks on bakter. 3. DNA - viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA 4. Fenotüüp ­ isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. 5. Geen ­ DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 6. Geeniteraapia ­ geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma. 7. Geneetika ­ teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 8. Geneetiline kood ­ mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgumolekulis. 9. Genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. 10.

    Bioloogia
    Tööleht-Pärilikkuse molekulaarsed alused
    4
    doc

    Tööleht: Pärilikkuse molekulaarsed alused

    Tööleht: Pärilikkuse molekulaarsed alused I Vasta küsimustele: (7p) 1. Mis on pärilikkus? 2. Palju on inimese keharakkudes kromosoome? 3. Nimeta inimesel esinevaid tunnuseid, mille kujunemisele on keskkonnal suur mõju 4. Mis on maatritssüntees, too näiteid. 5. Kas ja kuidas mängib geenide avaldumises rolli meid ümbritsev keskkond? 6. Kui palju on inimese sugurakkudes kromosoome? 7. Millega tegeleb geneetika? II Võrdle replikatsiooni ja transkriptsiooni. Too välja erinevused ja sarnasused. (8p)

    Bioloogia
    Molekulaargeneetika alused
    2
    doc

    Molekulaargeneetika alused

    Kordamisküsimused: Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Millega tegeleb geneetika? Geneetika uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 3. Kui palju on kromosoome a) inimese keharakkudes b) inimese sugurakkudes? a) Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. b) Inimese sugurakkudes on 23 kromosoomi. 4. Mitmest kromosoomist koosneb inimese genoom? Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist.

    Bioloogia
    Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid
    6
    rtf

    Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid

    Bioloogia kontrolltöö: Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid 1) hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel; Organismi tunnused kujunevad geenide ja keskkonna koosmõjus. Ka haigestumine võib olla tingitud nii pärilikkusest, keskkonnast kui ka geenide ja keskkonna koosmõjust. Ühe geeni poolt põhjustatud ehk monogeenseid haigusi on geeniuuringutega lihtne tuvastada. Kui suguvõsas leidub selliseid haigusi, siis on pärilikkusnõustamise abiga võimalik välja selgitada, kui suure tõenäosusega kandub haigus edasi järglastele. Lootevett uurides on võimalik varakult selliste haiguste esinemist tuvastada ning ravimatute raskete haiguste puhul võib arst soovitada raseduse katkestada. Sirprakne aneemia on raske monogeenne haigus, mida põhjustab mutatsioon hemoglobiini, verelibledes asuva hapnikku siduvat molekuli tootvas geenis. Selle mutatsiooni tulemusena moodustab hemoglobiin ahelaid ning punased verelibled on tavapärase

    Molekulaarbioloogia
    Pärilikkus
    3
    doc

    Pärilikkus

    PÄRILIKkUS-organismi omdus sarnaneda oma vanematega *pärilikus aine on DNA *DNA sisaldab geene, mis määravad organismi tunnused *Geenide erinevaid vorme nim alleelideks: Dominantne ja retsessiivne *Isendi kõik geenid moodustavad genotüübi *Isendi trunnused kujunevad geenide paasil ja keskkonna tegurite toimel Genotüüp(määrab fen.)-->fenotüüp(isendi om. Tunnused)<--keskkonna tegurid *Dominantsed tunnused määravad dominantsed alleelid *Retsessiivsed tunnused määravad retsesiivsed alleelid Dominatsed tunnused Retsesiivsed tunnused tumedad silmad Heledad silmad Tömp pöial Terav pöial tedretähnid Kõrvanibud kinni Tumedad juuksed Heledad juuksed A ja B veregrupp Rh negatiivne ja 0 veregrupp Rh(reesus) postiivne veregrupp Märgit

    Bioloogia
    Pärilikkus ja DNA
    2
    odt

    Pärilikkus ja DNA

    Pärilikus: Omadus või seadus pärasus mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt oma vanematele. Pärilikust uurib geneetika. Geen: Määrab ära ühe või mitu inimese tunnust. 1 geen määrab ära ühe valgu ehituse. Valkude abil avalduvad kõik meie keha tunnused. Genoom: Ühe liigi sees kogu geenide hulk. Igal inimesel on temale omane genotüüp. Igal inimesel on temale omane fenotüüp ehk kirjeldatav välimus. Replikatsioon- raku DNA kahekordistumine(toimub mitoosi interfaasis; toimub raku tuumas) Transkriptsioon- DNA 1 geeni materjali mahakirjutamine RNA molekuli peale(toimub raku tuumas) Transkriptsioon- RNA pealt loetakse maha, kuidas valmistada 1 valk(toimub tsütoplasma ribosoomides) mRNA- infoRNA tRNA- transpordiRNA rRNA- ribosoomiRNA DNA kahekordistumine ehk replikatisoon: DNA on päriliku info kandja. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist (kahekromatiidiline kromosoom kahest DNA molekulist) Matriitsünt

    Bioloogia




    Kommentaarid (2)

    j4ne2 profiilipilt
    j4ne2: Oli abiks!!
    21:17 22-01-2013
    bulsad profiilipilt
    bulsad: ok
    10:32 01-04-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun