säilib, ning nimetada sellele ametikohale teise ametniku, kelle ametikoht koondatakse. Niisugune ümberpaigutamine on lubatud üksnes juhul, kui ümberpaigutatava ametniku kvalifikatsioon ja teenistusalased näitajad on koondatava ametniku vastavate näitajatega võrreldes paremad. Ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staazi 1) alla kolme aasta - kahe kuu ametipalk; 2) 3 - 5 aastat - kolme kuu ametipalk; 3) 5 - 10 aastat - kuue kuu ametipalk; 4) üle kümne aasta - 12 kuu ametipalk. Ametnikku ei või koondamise, ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise või vanuse tõttu või atesteerimistulemuste põhjal teenistusest vabastada ajal, mil teenistussuhe on peatunud puhkuse ajal ja muudel juhtudel, mil ametnik on seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. Ametnikku tema raseduse ajal, samuti isikut, kes
Põhimaterjalikulu on: Variant Konverteeri- Tootmis- Esmaskulu miskulu kulu a) Jah Jah ei b) Jah Jah Jah c) Ei Jah Jah d) ei ei ei Vali üks: a. Ei;jah;jah b. Ei;ei;ei c. Jah;jah;jah d. Jah;jah;ei Küsimus 8 Küsimuse tekst Püsikulu, mida saab käsitleda otsekuluna, on Vali üks: a. Tellimusi vormistava töötaja ametipalk, kui kuluobjekt on varustusosakond b. Varu hoidmiseks mõeldud laoruumi rendikulu, kui kuluobjekt on varustusosakond c. Elektrikulu, kui kuluobjekt on sisekontrolli osakond d. Kontrolleri ametipalk, kui kuluobjekt on toode
Vali üks: a. Esmakulud ja põhitööliste palk b. Põhimaterjal ja töötlemiskulud c. Korrektsed on a ja c d. Korrektsed on b ja c . e. Põhimaterjal, põhitööliste palk ja tootmise lisakulud Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Püsikulu, mida saab käsitleda otsekuluna, on Vali üks: a. Varu hoidmiseks mõeldud laoruumi rendikulu, kui kuluobjekt on varustusosakond b. Tellimusi vormistava töötaja ametipalk, kui kuluobjekt on varustusosakond c. Kontrolleri ametipalk, kui kuluobjekt on toode d. Elektrikulu, kui kuluobjekt on sisekontrolli osakond Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kulud liigitatakse muutuv püsiv ja segakuludeks Vali üks: a. Kogukulude ja järelikult alternatiivsete otsusevariantide kasulikkuse prognoosimiseks b. Rahakäibe aruande koostamiseks c. Varude jäägi kindlaksmääratud d
2 üks kuni viis tööaastat vähemalt 30 kalendripäeva; * viis kuni kümme tööaastat vähemalt 60 kalendripäeva; * kümme ja enam tööaastat vähemalt 90 kalendripäeva. Avaliku teenistuse seadus: Ametniku teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimisel või ametniku koondamisel makstakse talle hüvitist. Kuni kolme aastase teenistuse staaziga makstakse kahe kuu ametipalk. Kolme kuni viie aastase staaziga makstakse kolme kuu palka. Viie kuni kümne aastase staaziga makstakse viie kuu ametipalka ning üle kümne aasta töötanud ametnikule makstakse kümne kuu palka. Ametnikul on õigus saada ka kindlustushüvitist: üle viie aastase tööstaazi korral ühe kuu ametipalk ning üle kümne aastase tööstaazi korral kahe kuu ametipalk. Ette teatamise tähtaeg on vähemalt üks kuu. Koondamise vormistamine
sõltumatust. Sõltumatus on välja toodud ka ProkS §1, mis sätestab, et prokuratuur on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes prokuratuuriseadusest, muudest seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest. Prokuratuuri sõltumatuse üks tahk moodustub sõltumatult tegutsevatest prokuröridest. Prokuratuuriseaduses on eraldi toodud jagu, mis käsitleb prokuröride sõltumatuse tagatisi. Seal on määratud kindlaks, et prokuröri ametipalk määratakse vähemalt üheks aastaks, mis peaks tagama prokurörile kindlustunde ja tegema vähem tõenäoliseks selle, et hirm palgamuutuse ees hakkaks mõjutama tema töökohustuste täitmist. Samuti on sätestatud kõnealuses jaos muud majanduslikku laadi tagatised sõltumatuse kindlustamiseks. Siiski on prokuröride sõltumatus vähemtagatud kui kohtunike puhul. Kohtunikud nimetatakse eluks ajaks ja nende palga suurus oleneb keskmise
Atesteerimistulemustest teatab konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees atesteeritule kirjalikult hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval. 45. Teenistussuhte peatumise mõiste Ametniku teenistussuhte peatumine tähendab ametniku ajutist vabanemist teenistusülesannete täitmisest ja ametiasutuse ajutist vabanemist kohustusest kindlustada ametnikule töö. Teenistussuhte peatumise ajaks säilitatakse ametnikule seaduses sätestatud juhtudel ja korras ametipalk koos lisatasudega või makstakse muud hüvitust. Teenistussuhte peatumise alused 1) ametniku kirjaliku avalduse alusel, kui teenistusse võtmise õigust omav isik või ametiasutus nõustub teenistussuhte peatumisega; 2) puhkuse ajaks; 3) ajutise töövõimetuse ajaks; 4) ajaks, mil ametnik seaduses sätestatud juhtudel täidab muid talle pandud riiklikke või kohaliku omavalitsuse ülesandeid; 41) ajateenistuskohustuse täitmise või asendusteenistuses teenimise ajaks;
02. saadi mobiilteenuste arve 95 EUR, tasuti arveldusarvelt 9.) 23.02.saadi ja tasuti arveldusarvelt käekella ostuarve summas 80 EUR. Käekell on juubelikingituseks firma töötajale. Arvutage tekkinud erisoodustustelt erisoodustusmaksud ja kandke tähtaja saabudes Maksu- ja Tolliametile 10.)25.02. Viiakse kogu sularaha kassast panka arveldusarvele 11.)25.02. Arvestatkse töötajatele veebruarikuutöötasud alljärgnevalt: Täiskohaga töötajad: (arvestatakse maksuvaba miinimumi): * Ants Kukk-ametipalk 900 EUR Antsule arvestati lisaks preemiat 100 EUR * Reet Rebane - ametipalk 1 200 EUR Töövõtulepingu alusel (ei( eiarvestata arvestatamaksuvaba maksuvabamiinimumi) miinimumi): * Indrek Ints - tükipalk 30 toodet 12 EUR/tk Kõik töötajad on liitunud kohustusliku kogumispensioniga ( 2%) 12)28.02
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES KODUT ppeaines: RAAMATUPIDAMISE ALUSED Ehitusteaduskond pperhm: KEI 52/62 Juhendaja: Helen Rihma Tallinn 2010 Ülesanne 1 Äriühingus on kolm töötajat, kes on tööle vormistatud järgmistel tingimustel: · Ants- ametipalk 7 000.- kr kuus. Töötasu maksmisel arvestatakse maksuvaba tulu määra. · Mart- tasu töövõtulepingu (ei arvestata maksuvaba tulu) alusel 3 100.- kr . · Kaarel- tükipalk( jaanuaris 140 toodet a 40.- kr). Tasub kogumispensioni makseid 2%. Töötasu maksmisel arvestatakse maksuvaba tulu määra. Kaarelile maksti jaanuarikuus preemiat 700.-kr. Kõik palgad kantakse üle töötajatele panga kaudu jooksva kuu viimasel tööpäeval
Ülikoolis, Mainori Kõrgkoolis ja Akadeemia Nordis. Koolipsühholoog peab ennast pidevalt täiendama ja olema kursis hariduseluga. Täienduskoolitusi korraldab teiste seas ka Eesti Koolipsühholoogide Ühing. Millised on karjäärivõimalused ja tulevikuväljavaated? Vajadus koolipsühholoogide järele kasvab probleeme teadvustatakse ja abi juletakse otsida üha enam. Usaldusväärne psühholoog leiab alati tööd kas koolis või erapraksises. Sissetulek ja soodustused Ametipalk sõltub koolist ja palgaastmest. Soodustused: pikk puhkus (56 päeva), teistmoodi tööreziim koolivaheaegadel. Enamasti võimaldab tööandja ka enesetäiendamist, tasudes osalemise eest koolitustel, seminaridel ja konverentsidel. Viited Eesti Koolipsühholoogide Ühingu koduleht www.koolipsyhholoogid.ee Koolipsühholoogi kutsestandard www.kutsekoda.ee Tunnused Siin on näha selle ametiga seotud olulised märksõnad - töötingimuste, hariduse, huvi ja
Töötuse erinuvus vanuseklasside järgi on olemas. Kõige rohkem on töötuid vanuses 25-50. http://www.jarva.ee/index.php?article_id=2413&page=654&action=article& 6. Leia peaministri ja riigikoguliikme palk. Kuidas määratakse riigikoguliikme palk? · Peaministri palk on 5200. eurot.http://www.vabaeestisona.com/index.php? option=com_content&view=article&id=271:eesti-presidendi-ja-peaministri-palk-maeaerati- eurodes&catid=15:eesti-uudised&Itemid=3 · Riigikogu liikme ametipalk saadakse seadusega fikseeritud koefitsendi korrutamisel Eesti keskmise palgaga. Eesti keskmise palga avaldab Statistikaamet ning see korrutatakse Riigikogu liikme ametipalga saamiseks koefitsendiga 4,0; komisjoni ja fraktsiooni aseesimehe palga koefitsent on 4,5; fraktsiooni ja komisjoni esimehel 5; Riigikogu aseesimehe ametipalga koefitsent on 5,5 ning Riigikogu esimehe palga koefitsent 6,0.
Ametnik teatab ette 1 kuu, et tahab lahkuda. 2. Koondamine. Tööalased näitajad on tähtsad. Ametnikele teatatakse ette vähemalt 1 kuu. Etteteatamine kirjalikult. Vormistus olgu arusaadav. 1-5 aastat töötanud 30 päeva ette. 5-10 aastat töötanud samas asutuses 60 kalendripäeva. Üle 10 aasta samas töökohas 90 kalendripäeva. Kui tähtaegu rikub tööandja, siis tuleb talle maksta selle eest hüvitust. Kogu tööstaaz loetakse kokku. Alla 3 aasta staasi 2 kuu ametipalk. 3-5 aastat staasi 3 kuu ametipalk. 5-10 aastat staasi 5 kuu ametipalk. Üle 10 aasta staasi 10 kuu ametipalk.Töölepinguga saab koondamise hüvitist 1 kuu keskmise. Riigi poolt hüvitatakse kindlustushüvitis ning seda makstakse kes töötab sama tööandja juures 5- 10 aastat. 3. Asutus on likvideeritud. Perekonnaseadus Juuni 2010 vastu võetud. · Esimese asjana vaadatakse abielu
VALIMISED: Eestis valitakse riigikogu(5a); kohalikke omav (4a); EU parlamenti(5a); saab osal referendumil. President-5a, riigikantsler-7a. kandideerimisõ: Riigik-21; EU.parla-21 (Est v Eu kodanik); omav- 21 (Est v Eu kod); presid-40 (Est kod). VALIMISÜST: 1)majoritaarne- nii palju kui saadikute kohti parlas, nii palju ka valimisrongkondi. igast ringk-st saab parla-ti 1. Nt. SB, puudus: soosib suuri erakondi, 40%- 30%-30% süst, siis saab 40%ne, st 60% häältest ei saa võimule. 2)proportsionaalne- saadikute arv ol häälte%st- 10% 10 kohta- häälet pige erakonna ja ideoloogia kui isiku poolt, väikeparteil võimalus (Estis ka valimiskünnis 5%, et saada parlamenti). DEMOKR VALITSEMISE PÕHIVORMID: 1. presidentaalne- USA; rahvas val parla ja presid (kes on peaminsit ja presid rollis). Presid valib valitsuse, õ panna parla otsustele veto, on relvajõudude kõrgeim juht. 2. poolpresidentaalne- rahvas val- *parla *presid- määrab peaministri- valib vali...
Kohtud VIII. peatükk Kohtu funktsioonid • Õigust mõistab ainult kohus (PS §146) • Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil (PS § 21 lg 2) • Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras (PS §43) • Maakohtu kinnistusosakonas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit (KS § 15) • Maakohtu registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut (KS § 16) • Pärnu Maakohtus on maksekäsuosakond, kus menetletakse maksekäsu kiirmenetluse avaldusi (KS § 161 ) Õigusemõistmise põhiseadusl...
• Indekseerides kõrgeima palgamäära ja korrutades selle koefitsiendiga, saame Riigikogu liikme palga, mis on 3444 eurot ja 22 senti • Kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% riigikogu liikme ametipalgast (RKLS § 30) • Eluasemekulud väljaspool Tallinna ja Tallinnaga piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi 20% riigikogu liikme ametipalgast • Riigikogu liikme volituste lõppemise hüvitis (RKLS §32) - Kolme kuu ametipalk, kui töötatud alla aasta; - Kuue kuu ametipalk, kui on töötanud vähemalt üle aasta - Kui Riigikogu liige astub tagasi, makstakse talle hüvitist üksnes juhul, kui ta oli Riigikogu liige vähemalt ühe aasta. Hüvitise suurus on Riigikogu liikme kolme kuu ametipalk - Hüvitist ei maksta, kui riigikogu liige nimetatakse teise riigiametisse, jõustub süüdimõistev kohtuotsus, on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma, surma korral
10. Defineeri lühidalt, mis on ohutusvaru? Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive (müügitulu) ületab müügikäibe kasumilävepunktis. Nii palju võib käive langeda, ilma et saabuks kahjum. 11. Mida nimetatakse jätkuvateks kuludeks ja mis on lõplikud kulud? Jätkuvkulu- bilansis olev kulu, on varade rühmas. Järk järgult kanname kasumiaruandesse. Lõplik kulu- kanname kohe kasumiaruandesse. 12. Uusi tooteid projekteeriva inseneri ametipalk on: a) püsikulu b) muutuvkulu c) arenduskulu d) perioodikulu 13. Arvuta puuduvad summad: Müügikäive 700 000 krooni JT= NK- MK Muutuvad kulud 520 000 krooni JT= 700 000- 520 000= 180 000 (EI SAA LEIDA!) Jääktulumäär A JTmäär= JT/NK* 100% Püsikulu B JTmäär= 180 000/ 700 000* 100%= 26% MK- NK= JT- PK [= EBIT] > PK= JT + NK MK
Seaduse kohaselt on kohtunikul vaikimiskohustus, mis tähendab, et ta ei tohi avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil ja see vaikimiskohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistusest lahkumist. Kohtunik on kohustatud juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate, kohtunikuabikandidaate ja üliõpilastest praktikante ning pidevalt täiendama oma erialateadmisi ja oskusi. Kohtuniku ametipalk on seotud Eesti keskmise palgaga ja on vastavalt Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusele maa- ja halduskohtunikel 4, ringkonnakohtunikel 4,5 ja Riigikohtu liikmetel 5,5 keskmist palka. Kohtuniku vanaduspension on 75% tema viimasest ametipalgast ja selle saamise õigus tekib isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt viisteist aastat ning on jõudnud vanaduspensioni ikka. Kohtunikupensioni ei
Tuleb aga mõista, et isegi väga hea erialaspetsialist tsiviilstruktuuridest ei pruugi olla suuteline tõhusalt sekkuma, kuna ei tunne piisavalt sõjaväelist keskkonda. See on üks suurimaid põhjuseid, miks tsiviilpsühholoogid ei mõista sõdurite mõtlemist. Spetsialistide värbamine ja koostööpartnerite valik nõuab organisatsioonilt põhjalikku taustauuringut ja kvaliteediriskide maandamist. Rõõm ,,odavalt" värvatud spetsialisti üle, kelle ametipalk jääb umbes kolmandiku piiresse tsiviilkolleegide omast, võib jääda üsna üürikeseks kuna, too ei suuda teenuse kvaliteeti tagada. Ostes teenust sisse võib pealiskaudne või puudulikult informeeritud ostuotsuse langetaja sattuda hea müügitöö ohvriks. Mõnikord on müügitöö nii hea, et suure vaimustusega leitakse vajalikud olevat ka rakendused, millel tõenduspõhisus üldse puudub. Selliste nähtuste kohta on isegi termin leitud: ,,ussiõli".
Rae liikmed valiti jõukate linnakodanike (eelkõige kaupmeeste) seast. Rae ülesandeks oli suunata ehitustöid ja juhtida linna majandust. Samas pidid raehärrad suhtlema ka teiste linnade, suurfeodaalide ja kuninga või keisriga. Raehärrad käisid koos tihti ja täitsid paljusid ülesandeid, ent palka nad ei saanud. Keskajal oli see auamet . Tihti tõi see auamet aga palju rikkust. Linna juhtimine omale kasulikus suunas tõi sisse rohkem kui ametipalk oleks toonud. Samuti olid raehärrad vabastatud mitmetest maksudest ning neil oli palju privileege (eesõigusi). Sagedased olid ka uhked peod, kus söödi ja joodi end linnarahva rahakoti arvel. Raehärrade arv olenes suurel määral linna suurusest. Näiteks Tallinnas koosnes raad 15.saj.keskpaigani 24 raehärrast ja 4 bürgermeistrist. Raad jagunes kaheks, kui pooled puhkasid, siis pooled valitsesid ja vastupidi. 15.sajandil oli pidevalt ametis 14
Vastus a) b) Ülesanne 1.5 On toodud mitmesugused kulud golfivarustust tootva firma kohta. Iga kulu puhul märkida tähtedega, millist liiki kuluga tegemist: NB! Ühte ja sama kulu võib liigitada mitmeti Kululiigid a) muutuvkulu b) püsikulu c) perioodikulu d) tootekulu e) halduskulu f) müügikulu g) tootmiskulu h) uurimis ja arendustegevuse kulu i) põhimaterjal j) põhitööliste palk k) tootmise lisakulu Kulud 1.Golfivarustuse tootmiseks kasutatud metall 2.Tsehhijuhataja ametipalk 3.Tsehhiruumide kütmiseks kasutatud gaas 4.Müüjate makstud komisjonitasud 5.Golfikotte valmistavate töötajatele makstud töötasu 6.Uut golfivarustust projekteeriva inseneri ametipalk 7.Firma presidendi sekretäri PC kulum Ülesanne 1.6. Firma toodab telefone. Ühe telefoniga seotud kulud on järgmised,: Põhimaterjal 120 Põhitööliste palk 30
ettepanekul. Riigikohtu esimees - nimetab üheksaks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu, esimees juhib ja esindab Riigikohut, teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks, teostab seaduses ettenähtud järelevalvet ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtuniku sõltumatuse tagatisteks on ka tema sotsiaalsed tagatised. Kohtuniku sots.tagatised - ametipalk, kohtuniku lisatasusid (reguleeritud kohtute seaduse), kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad tema ametiseisundiga. Kohtuniku ametist vabastamine - tema soovil; vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel; ametisse sobimatuse tõttu (3 a jooksul peale ametisse nimetamist); kohtu likvideerimisel; kohtunike arvu vähendamisel; jm seaduses loetletud põhjustel. I ja II astme kohtuniku vabastab ametist Vabariigi President Riigikohtu esimehe ettepanekul.
kursita riigiprokuröriks, eriasjade prokuröriks või ringkonnaprokuröriks. Samas puuduvad meil sotsiaal- sed garantiid, mis võimaldaksid peaprokuröri sujuvat tööleasumist väljaspool prokuratuurisüsteemi. Eesti oludes võiks siinkohal eeskujuna kaaluda teiste kõrgemate ametiisikute puhul kasutatavaid lahendusi. Näi- teks õiguskantslerile on ametiaja lõppedes ette nähtud hüvitisena kuue kuu ametipalk (õiguskantsleri sea- duse*60 § 14 lg 6), Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ja Kaitsepolitseiameti peadirektor võivad siirduda alates teise täieliku ametiaja lõppemise päevast pensionile (politsei ja piirivalve seaduse*61 § 101 lg 4) jne. 4.3. Peaprokuröri tagandamine Seadustega tuleb selgelt sätestada tingimused, millal peaprokuröri on võimalik ametist tagandada enne ametiaja lõppu
Kohtunike täiskogu on kogu, kuhu kuuluvad kõik Eesti kohtunikud. Seda juhtib Riigikohtu esimees. Arutab õigusemõistmise probleeme ja muid kohtutega seotud küsimusi. 6. Nimetage kohtunike kohustused. · Ülesandeid tuleb täita erapooletult ja omakasupüüdmatult · Käituda tuleb laitmatult teenistuses kui ka väljaspool · Vaikimiskohustus · Tuleb juhendada ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate jms 7. Millised on kohtuniku sotsiaaltagatised? Ametipalk, kohtuniku lisatasud, kohtuniku pension, kohtuniku puhkus. 8. Milline on kohtunike distsiplinaararvastutus? · Noomitus · Rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses · Ametipalga vähendamine kuni 30% kuni üheks aastaks · Ametist tagandamine 9. Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel? 10. Milline on kohtu esimehe ja kohtu haldusdirektori roll kohtu juhtimisel?
Ükskõik, mis liigutuse puhul antakse välja käskkiri (puhukusele minek, preemia ...) Teenistusse astumiseks vajalikud dokumendid: - isikut tõendav dokument - avaldus - hariduse kohta dokument - omakäeline kinnitus, et värske ametnik vastab tingimustele - tööraamat - soovitused, tõendid, diplomid - esmakordselt ametisse astumisel tuleb anda ametivanne (kirjalikult) - elulookirjeldus Ametnike õigused: - ametipalk - teenitud aastate eest ( al. 5 aastast makstakse 5% lisatasu; 10-15 aastat makstakse 10% lisatasu; üle 15 aasta 15% ametipalgast lisatasu juurde). - kraadid ( magister 10% ametipalgast, doktor 20% ametipalgast juurde). - võõrkeelte valdamise eest lisatasu (max 30%) - lisaülesannete täitmine - töötasu diferentseerimine (suurendada kuni 50%; otsustab ametiasutuse juht)
•Kõrgeim palgamäär on 5298 eurot ja 80 senti •Indekseerides kõrgeima palgamäära ja korrutades selle koefitsiendiga, saame Riigikogu liikme palga, mis on 3444 eurot ja 22 senti Kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% riigikogu liikme ametipalgast (RKLS §30) •Eluasemekulud väljaspool Tallinna ja Tallinnaga piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi 20% riigikogu liikme ametipalgast •Riigikogu liikme volituste lõppemise hüvitis (RKLS §32) -Kolme kuu ametipalk, kui töötatud alla aasta; -Kuue kuu ametipalk, kui on töötanud vähemalt üle aasta -Kui Riigikogu liige astub tagasi, makstakse talle hüvitist üksnes juhul, kui ta oli Riigikogu liige vähemalt ühe aasta. Hüvitise suurus on Riigikogu liikme kolme kuu ametipalk -Hüvitist ei maksta, kui riigikogu liige nimetatakse teise riigiametisse, jõustub süüdimõistev kohtuotsus, on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma, surma korral. 3.26VABARIIGI PRESIDENT President on riigipea
· Seadusandlus · Sotsiaalsed ootused 2. Organisatsioonisisesed tegurid: · Tegevusharu suurus · Kasumi suurus ja maksevõime · Kapitali- või tööjõumahukus · Olemasolev palgapoliitika · Ametiühingute olemasolu 3. Tööga seotud tegurid: · Oskused · Vastutus · Jõupingutus · Töötingimused 4. Töötajaga seotud tegurid: · Töötulemused · Kogemused · Tööstaa · Isiklikud eelistused ·Kirjeldage motiveeriva palga struktuuri Motiveeriva palga struktuur: PÕHIPALK Ametipalk - saadakse ametikoha hindamise tulemusena Individuaalne väärtuspalk - väljendab töötaja isiklikku panust, saadakse töötaja hindamisel. LISAPALK Tulemuspalk - hinnatakse püstitatud eesmärkide saavutamist. Individuaalne tulemuspalk - makstakse juhi otsusel oluliste tööalaste tulemuste eest. · Nimetage on personali hindamise olulisemad eesmärgid · Efektiivne organisatsiooni juhtimine · Töö efektiivsuse suurendamine · Töötajate optimaalne rakendamine
VÄÄRTUSPALK = põhipalk + lisatasu. Väärtuspalga rakendamisel tuleb vaadelda töötajaid individuaalselt ning vastavalt ametikohast. Väärtuspalga rakendamisel kasutatakse tihti hindamisperioodi ( kvartal). Aluseks võttes tehtud tööd ( hulk, tulemus jne.), perioodi ning oskuseid ( tööks vajalikud teadmised, nende rakendamine). Rakendamist leiavad järgmised palgavormid: ajapalk on kuupalk või ametipalk, mis on normeeritud tööülesannetega. Kui suurendatakse töömahtu, peab suurendama ka palka või maksma lisatasu. Ka siin on teatud kindel tulemus, mis tuleb saavutada. See ei ole alati mõõdetav ( näit. juhtimistegevus) Aluseks töötatud aeg, ajaühikuks tund ( tunnipalk), teenistujatel kuu ( kuupalk). Eeliseks- palgaarvestuse lihtsus, pingete vältimine. Puuduseks- ei stimuleeri töötajat toodangu hulka suurendama
tagatised, kohtuniku kohustused, sotsiaalsed tagatised) ning miks on vajalik, et kohtunikud oleksid sõltumatud? sõltumatuse tagatised: eluaegne amet: max 67 a ametist võib tagandada ainult kohtuotsuse alusel kriminaalasjas süüdistus vaid Riigikohtu üldkogu ettepanekul. erapooletu, omakasupüüdmatu, teenistushuvide järgimine ka väljaspool teenistust sotsiaalsed tagatised: ametipalk, lisatasu vanaduspension, väljateenitud aastate, töövõimetus ja toitjakaotuspension puhkus 49 päeva, Riigikohtu kohtunikel 56 päeva 53. Kirjeldage kohtunikus saamise võimalusi ja tingimusi, kohtunike sõltumatuse tagatisi, ametikitsendusi, kohustusi. ei või tööta üheski muus ametis, v.a. õppe ja teadustöö ei või olla ka vahekohtunikud, ega keegi muu 54. Kirjeldage, mis on ja millega tegelevad üldkohtud, erikohtud, erakorralised kohtud, kas ja
45. Kuidas on Eesti valitsemissüsteemis tagatud kohtuniku sõltumatus (sõltumatuse tagatised, kohtuniku kohustused, sotsiaalsed tagatised) ning miks on vajalik, et kohtunikud oleksid sõltumatud? Sõltumatuse tagatised: eluaegne amet: max 67 a. Ametist võib tagandada ainult kohtuotsuse alusel. Kriminaalasjas süüdistus vaid Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Erapooletu, omakasupüüdmatu, teenistushuvide järgimine ka väljaspool teenistust Sotsiaalsed tagatised: ametipalk, lisatasu, vanaduspension, väljateenitud aastate, töövõimetus ja toitjakaotuspension, puhkus 49 päeva, Riigikohtu kohtunikel 56 päeva. Nõuded: õiguse magister, kõrge kõlbelisus, vajalike võimete ja isikuomadustega. Kitsendused: Ei või tööta üheski muus ametis, v.a. õppe ja teadustöö; ei või olla ka vahekohtunikud, ega keegi muu. 46. Kirjeldage, mis on ja millega tegelevad üldkohtud, erikohtud, erakorralised kohtud, kas ja millised on need Eestis.
töötajatele kokku = 90737,5 krooni ja ühe lihttöötaja palk on vastavalt 12 5337,5 krooni kuus. Arvutispetsialisti palk on 125 krooni tunnis. Ta töötab poole kohaga, seega 900 tundi 112500 aastas. Aastapalk on 125 * 900 = 112500 ja kuupalk vastavalt = 9375 krooni. 12 Ülejäänud töötajatel on ametipalk. Puhkusetasud on arvutatud järgnevate reeglite järgi: · puhkusetasu arvutamisel korrutatakse arvutatud päevatasu puhkuse kalendripäevade (mille hulka ei arvestata rahvuspühi ja riigipühi) arvuga; · päevatasu arvutamisel liidetakse eelmise perioodi jooksul teenitud palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade (mille hulka ei arvestata rahvuspühi ja riigipühi) arvuga, saades sel viisil ühe kalendripäeva keskmise päevatasu.
Motiveeriv, õiglane, selge, lihtne, ühtne, mõõdetav, optimeeriv 3. Nimetage tegurid, mis mõjutavad töötasu taset. välised tegurid (tööjõuturg, seadusandlus, sotsiaalsed, geograafilised tegurid) org sisesed tegurid (tegevusharu suurus, kasumlikkus, palgapol) tööga seotud (oskused, vastutus, töötingimused) töötajaga seotud tegurid (tulemused, kogemus, staaz). 4. Kirjeldage motiveeriva palga struktuuri. PÕHIPALK( ametipalk, individuaalne väärtuspalk) LISAPALK (tulemuspalk, individuaalne tulemuspalk) 5. Nimetage personali hindamise olulisemad eesmärgid Efektiivne org juhtimine, töö efektiivsuse suurendamine, töötajate motiveerimine, tööoskuste hindamine, tugevuste ja nõrkuste analüüs. 6. Nimetage olulisemad ametikohtade hindamise põhimõtted Hinnata tuleb ametikohta, mitte seal töötavat inimest.
naarkaristuse ning sama teo eest kriminaal-, haldus- või tsiviilkorras karistamine ei välista distsipli- naarkaristuse kohaldamist (KS § 88 lg 3). Distsiplinaarasja menetlemise ajaks võib kohtuniku ajutiselt teenistusest kõrvaldada (KS § 95: seega karistusena seda vahendit kohaldada ei saa). Teenistusest kõrvaldamise ajaks võib distsiplinaarkollee- gium kohtuniku palka vähendada kuni poole võrra, samas kui näiteks tavaametnikule tuleb sellel ajal ametipalk koos kõigi ettenähtud lisatasudega säilitada (ATS § 110). Kohtuniku õigeksmõistmise kor- ral või distsiplinaarkolleegiumi sellekohase otsuse alusel hüvitatakse kohtunikule täielikult või osali- selt ajutise teenistusest kõrvaldamise tõttu vähendatud palgaosa ja makstakse välja seadusest tulenev intress (KS § 98). Distsiplinaarkaristus kustub aasta jooksul distsiplinaarotsusest, tingimusel, et kohtunik pole selle aja jooksul toime pannud uut süütegu (KS § 88 lg 6)
ametiasutus nõustub teenistussuhte peatumisega; 2) puhkuse ajaks; 3) ajutise töövõimetuse ajaks; 4) ajaks, mil ametnik seaduses sätestatud juhtudel täidab muid talle pandud riiklikke või kohaliku omavalitsuse ülesandeid; 4.1) ajateenistuskohustuse täitmise või asendusteenistuses teenimise ajaks; 4.2) ajaks, mil ametnik täidab riikliku eksperdi ülesandeid Euroopa Liidu institutsioonide juures. Käesoleva punkti alusel teenistussuhte peatumise ajaks säilitatakse ametnikule ametipalk ning õigus asuda pärast peatumise lõppemist teenistusse endisele või sama laadi ametikohale; 5) õppekogunemise ajaks, samuti ajaks, mil reservväelane mobilisatsiooni tõttu ei saa täita oma ametiülesandeid; 6) ajaks, mil ametnikult ebaseaduslikult nõutakse ülesannete täitmist teisel teenistuskohal ning ta keeldub niisuguste ülesannete täitmisest; 7) ajaks, mil ametnik on ametist kõrvaldatud käesoleva seaduse § 109 1. lõike või § 110 1.
ametiasutus nõustub teenistussuhte peatumisega; 2) puhkuse ajaks; 3) ajutise töövõimetuse ajaks; 4) ajaks, mil ametnik seaduses sätestatud juhtudel täidab muid talle pandud riiklikke või kohaliku omavalitsuse ülesandeid; 41) ajateenistuskohustuse täitmise või asendusteenistuses teenimise ajaks; 42) ajaks, mil ametnik täidab riikliku eksperdi ülesandeid Euroopa Liidu institutsioonide juures. Käesoleva punkti alusel teenistussuhte peatumise ajaks säilitatakse ametnikule ametipalk ning õigus asuda pärast peatumise lõppemist teenistusse endisele või sama laadi ametikohale; 6) õppekogunemise ajaks, samuti ajaks, mil reservväelane mobilisatsiooni tõttu ei saa täita oma ametiülesandeid; 7) ajaks, mil ametnikult ebaseaduslikult nõutakse ülesannete täitmist teisel teenistuskohal ning ta keeldub niisuguste ülesannete täitmisest; 8) ajaks, mil ametnik on ametist kõrvaldatud käesoleva seaduse § 109 1. lõike või § 110 1.
riigipea suvaotsustus, mida ta võib teha humaansetel kaalutlustel. 3.2.8. Õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise algatamine. President algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise. Vastava ettepaneku teeb president Riigikogule riigiprokuröri taotlusel. Tal on õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega. Presidendi osa nimetatud menetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikuga. 4. Presidendi ametihüved. Vabariigi Presidendi ametihüve on ametipalk ning muu presidendiks valitud isiku soodustus. Ametihüved on kehtestatud Vabariigi Presidendi ametihüve seadusega. Vabariigi Presidendi ametipalga määraks on Eesti keskmise palga korrutis koefitsendiga 7,0. Peale selle saab Vabariigi President esinduskulude katteks esindustasu, mille suurus on 20% ametipalgast. Ametivolituste ajal on Vabariigi Presidendil õigus kasutada ametikorterit, ametiautot ja autojuhti. Tal on õigus saada aastas puhkust 35 päeva. Puhkuse aja ja kestuse
arvestust peetakse Eesti Vabariigi vääringus, ümberhinnatuna tehingupäeval kehtiva Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 Eesti Panga valuutakursi järgi. Kursimuutustest tuleneva võlakohustuse suurenemine või vähenemine kirjendatakse muu ärikuluna või muu ärituluna. Võlad töövõtjatele Ajatöötasu saavatele töötajatele arvutatakse palka tööl oldud aja ja kuupalga alusel. Kui töötaja ei töötanud tervet kuud, jagatakse ametipalk antud kuu kalendaarsete tööpäevade arvuga ja korrutatakse tegelikult töötatud päevadega. Keskmine palk arvutatakse üldjuhul maksmise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kuu jooksul töötaja poolt teenitud palga kogusummast. Keskmise päevapalga arvutamisel liidetakse eelpoolnimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku täistööajaga töötava töötaja tööajanormi järgse tööpäevade arvuga, saades sel viisil ühe tööpäeva keskmise palga.
· Vabariigi Presidendi otsus ja käskkiri on üksikaktid · Vabariigi President võtab oma põhiseaduslike ülesannete täitmiseks vastu otsuseid · Riigikaitse kõrgeima juhina ja Vabariigi Presidendi Kantselei tegevuse korraldamiseks annab Vabariigi President käskkirju · Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad jõustuvad nende allakirjutamisega, kui nendes enestes ei sätestata teist tähtaega Vabariigi Presidendi ametihüved (vt Presidendi ametihüve seadus) · Ametipalk · President saab esinduskulude katteks esindustasu, mille suurus on 20% ametipalgast · Ametivolituste ajal on presidendil õigus kasutada riigi kulul too-, elu- ja esindusruume ning ametiautot koos nende korrashoiu ja kasutamisega seotud · Ametivolituste ajal on presidendil õigus saada aastas kuni 35 kalendripäeva puhkust · Ametivolituste lõppemise korral on presidendil õigus saada kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist
Ülemnõukogu liikmete puhul on sama klausel, mis vanaduspensioni korral. Toitjakaotuspension määratakse Riigikogu liikme surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele. Ülalpeetavateks perekonnaliikmeteks loetakse neid isikuid, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni teiste riiklike pensione sätestatavate seaduste alusel. Toitjakaotuspensioni suuruseks on 30% Riigikogu liikme palgast iga ülalpeetava perekonnaliikme kohta, kuid kogusummas mitte rohkem kui parlamendiliikme ametipalk. Riigikogu liikmele, kellel on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni määratakse üks pension tema valikul. Eelpool mainitud pensioni garanteerimise põhimõtted ei laiene Riigikogu liikmele, kelle volitused lõpetatakse ennetähtaegselt teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. 11.9.Vabariigi Presidendi ametipension Vabariigi Presidendi ametipension on sätestatud Vabariigi Presidendi ametihüve seadusega (RT I 1996, 51, 966; I 29.12.2012,1). Vabariigi Presidendi
teenistus staazi olemasolu staaz katkeb, kui on sooritatud kuritegu - , lahkunud Eesti kodakondsusest) · 2 nädalat enne katseaja lõppu vestlus ülemusega fikseeritakse dokumendile atesteerimisleht. · Teenistusleht atesteerimis tulemused, ergutused, distsiplinaar karistused. · Teenistujate õigused: -palk (palga astme järgi 7 väikseim palgaaste, 35 suurim palgaaste) ametipalk. · Ametipalga lisad: teenistus aastate eest 5-10a 5% palgalisa, 10-15a. 10% palgalisa, 15a. 15%; lisatasu akadeemilisekraadi eest: magistrikraad 10% palgalisa, doktorikraad 20% palgast; võõrkeelte valdamine vähemalt 3 ja kasutab neid töös alates 3 keelest 10 % max 30%; töötasu diferentseerimine 50%. · Puhkus ametnikel 35 kalendripäeva, alates 3dast tööaastast saab ametnik 1 lisapuhkuse päeva, max 10 päeva puhkust
sundvalitseja vahekohtunik. Immuniteet PS § 153 Kriminaalvastutusele saab võtta üksnes Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Riigikohtu esimeest ja liikmeid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. Kohtuniku sotsiaalsed tagatised PS § 147 KS 10.ptk Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" Ametipalk Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadus. Lisatasud, kohtunikupension, penisonieas ja 15 a staazi - 75% ametipalgast; kohtuniku vanaduspension kui 30 a staazi; suureneb pidevalt. Kohtuniku puhkus alates 1.04.2013 35 päeva. (Hetkel I ja II 49, RK 56 p) 9.6. Järelevalve kohtute ja kohtunike tegevuse üle Kohtu esimees -Õigusemõistmise korrakohase toimimise, kohtunike kohustuste täitmise
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas 3-2-1-6-08 - Juridica, 2009, 1) Töötasu mõiste ja koostisosad 9 Töötasu - töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud või mis tuleneb seadusest või muust õigusaktist. Lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. Määratakse kindlaks brutotasuna, millest tööandja arvestab maha seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu koostisosad Astmepalk, töötasu, põhipalk, ametipalk, juurdemaks astmepalgale, tulemustasu (majandustegevuse tulemustest saadav tasu ja tehingutelt makstav tasu), lisatasu (ületunnid, öötöö, valveaja tasu (?), riigipühade ajal töötamise tasu), preemia (täiendavad rahalised motivatsioonipaketid). Töötasuks ei loeta hüvitisi (kulutuste eest, nt töölähetuskulud), koolituskulud, puhkusetasu, hüved (ametiauto, telefon, söömine). Hüvede ja töötasu eristamise eesmärgiks on vältida
3. Tootmiskulud klassifitseeritakse järgmiselt: põhimaterjal, põhitööliste palk ja tootmise lisakulud ning põhimaterjal ja töötlemiskulud. 4. Põhimaterjalikulu on tootmiskulu ja esmaskulu. 5. Kui kulukäituri maht muutub, siis ühiku muutuvkulud jäävad samaks, kuid muutuvad püsikulud ühiku kohta. 6. Turunduskulud on perioodikulud. 7. Püsikulu, mida saab käsitleda otsekuluna, on tellimusi vormistava töötaja ametipalk, kui kuluobjekt on varustusosakond. KULUDE KÄITUMINE 1. Olulisusvahemiku tähtsus seisneb selles, et ta on vahemik, kus tooteühiku muutuvkulud ja püsikulude kogusumma jäävad konstantseks. 2. Tootmispinna kuurent on esmaskulu ja mittekapitaliseeritav kulu. 3. Astakkulu on segakulu erijuhus ning sarnaneb segakulule vähese ulatusega olulisusvahemikus. 4. Üldjuhul on kõige usaldusväärsemalt võimalik prognoosida muutuvkulusid tooteühiku kohta. 5
Vaikimiskohustus on tähtajatu. Kohtunik peab täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgima teenistushuve ka väljaspool teenistust. Kohtunik peab juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikekandidaate, kohtunikuabikandidaate ja üliõpilastest praktikante ning pidevalt täiendama oma erialateadmisi ja -oskusi. 7. Millised on kohtuniku sotsiaaltagatised? Sotsiaaltagatised: Ametipalk - seotud Eesti keskmise palgaga. Kohtuniku lisatasud - juhendamise eest 5% juhendamise ajal. Kohtumaja juhile määrab justiitsminister 5 - 15 % ametipalgast lisatasu. Kohtu esimehe ülesannete täitmise eest 15 -35 % ametipalgast. Kohtuniku pension - 75% tema viimasest ametipalgast. Õigus saada isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt 15 aastat ja kes on jõudnud pensioniikka. Kohtuniku puhkus - enamusel 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva. 8
9. Hüvitus 10. Tükitööpalk Palgaosa, mille määramise aluseks on toodetud tükkide või teenuste hulk. 11. Palgakorraldust mõjutavad tegurid Organisatsiooni eesmärgid ja tegutsemise strateegia. Organisatsiooni välis- ja sisekeskkonna muutuseid arvestav personalipoliitika. Personalipoliitikast tuleneb palgapoliitika. 12. Tööturg ja astmepalgad 13. Motiveeria palga struktuur Põhipalk · Ametipalk-saadakse ametikoha hindamise tulemusena · individuaalne väärtuspalk- väljendab töötaja isiklikku panust, saadakse töötaja hindamisel. Lisapalk · Tulemuspalk- hinnatakse püstitatud eesmärkide saavutamist · individuaalne tulemuspalk (makstakse juhi otsusel oluliste tööalaste tulemuste eest). 14. Palgasüsteemi väljaarendamise protsess
inimesed lähevad omaniku teenistusse. Nii omanikud kui mänedzerid lähtuvad kasumipüüdlusest. Sellest tuleneb eesmärgikonflikt, mis võib klassikalise ettevõtteteooria järgi ilmneda kahel viisil: 1) Mänedzer seab esiplaanile käibe kasvu (põhieesmärk) ja selle kaudu kasumi kasvu (alameesmärk), sest tahab tõsta oma isiklikku sissetulekut lähiperspektiivis. Nimelt sõltub mänedzeri ametipalk sageli sellest, millisesse suurusgruppi vastaval tegevusalal ettevõte käibe alusel kuulub. Omanik seab esiplaanile kasumi kasvu, kuid seda eriti pikaajalises perspektiivis. 2) Mänedzer püüab oma sissetuleku suurendamise eesmärgil ettevõtte eelarvet suurendada. Nimelt võib mänedzeri kompetents ja ametipalk oleneda ettevõtte eelarvemahust või mõnest teisest ettevõtte tegevusmahtu iseloomustavast näitajast (varade väärtus, kapitali suurus, bilansimaht).
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis. 135. Millised on kohtunike kohustused? Kohtunike kohustused on sätestatud kohtute seaduse (KS, RT I 2002, 64, 390; 04.03.2011, 1) 9. peatükis. Kohtunikul on üldkohustused, vaikimiskohustus, nõupidamissaladuse hoidmise kohustus, juhendamiskohustus ja enesetäiendamise kohustus. 136. Millised on kohtunike sotsiaaltagatised? Kohtunike sotsiaaltagatised on sätestatud KS 10. peatükis – kohtuniku ametipalk, kohtuniku lisatasud, kohtunikupension, kohtuniku vanaduspension, kohtuniku väljateenitud aastate pension, kohtuniku töövõimetuspension, kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspension, pensioni suuruse ümber arvutamine, toetus kohtuniku surma korral, kohtuniku puhkus, kohtuniku ametiriietus, muud sotsiaaltagatised. 137. Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus? Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või
annaabi.ee 
