Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandus-Töötus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suur töötuse määr töötute arv ja ?
  • Millises Eesti piirkonnas töötus kõige suurem millises väiksem?
  • Kesknadaleeg2uudised?
  • Kuidas määratakse riigikoguliikme palk?
  • Mis asjaoludel kui kaua makstakse?
  • Mis töötu abiraha?
  • Kui ei siis millistel tingimustel ja kui palju makstakse?

1.  Kui suur töötuse määr (töötute arv ja %)? 2011.a IV kv.

Töötuid oli 2011. aasta IV kvartalis 79 000 ja töötuse määr 11,4% .
http://www.stat.ee/13080

2. Millises Eesti piirkonnas töötus kõige suurem, millises väiksem?

Suurim tööpuudus valitseb Ida-Virumaa linnades, väikseim on tööpuudus Jõgevamaa ja Tartumaa
linnades.
http://www.ekspress.ee/news/kaardid_ja_edetabelid/kaardid/kaart-toopuudus-eesti-linnades.d?id=50172049&s2f=1
3. Kas suurem meeste või naiste seas?

Meeste töötus oli 2011. aastal suurem 13,1% kui naistel 11,8%
http://www.stat.ee/57487
4. Kas suurem eestlaste või muulaste seas?

Muulaste seas on suurem
http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=4329&sess_admin=d72fab34722ae35d993cb6baa30bcd95
5. Kas on erinevus vanuseklassides?

Töötuse erinuvus vanuseklasside järgi on olemas. Kõige rohkem on töötuid vanuses 25-50.
http://www.jarva.ee/index.php?article_id=2413&page=654&action=article &
6. Leia peaministri ja riigikoguliikme palk. Kuidas määratakse riigikoguliikme palk?


  • Riigikogu liikme ametipalk saadakse seadusega fikseeritud koefitsendi korrutamisel Eesti keskmise palgaga. Eesti keskmise palga avaldab Statistikaamet ning see korrutatakse Riigikogu liikme ametipalga saamiseks koefitsendiga 4,0; komisjoni ja fraktsiooni aseesimehe palga koefitsent on 4,5; fraktsiooni ja komisjoni esimehel 5; Riigikogu aseesimehe ametipalga koefitsent on 5,5 ning Riigikogu esimehe palga koefitsent 6,0.
    Palka arvestatakse eelmise aasta IV kvartali Eesti keskmise palga alusel. Lisaks hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumendi alusel tööga seotud kulutused kuni 30 protsenti Riigikogu liikme ametipalgast. Riigikogu juhatuse otsusega loetakse nendeks kulutusteks sõidukulud, side- ja postikulud, lähetuskulud, bürookulud, koolituskulud ning esindus - ja vastuvõtukulud
    . http://www.riigikogu.ee/index.php?id=33263&parent_id=48478

7.Töötu abiraha - suurus, mis asjaoludel, kui kaua makstakse?

  • Töötu abiraha suuruse ühe tööpäeva kohta otsustab ETTA konverents või volikogu . Töötu abiraha suurus alates 1. aprillist 2009 on 4,47 eurot (70 krooni) tööpäevas.
  • Õigus töötu abirahale on töötu staatust omaval ETTA liikmel, kes saab Töötukassalt töötuskindlustushüvitist, riigilt töötutoetust või töövõimetuspensioni. Töötu abiraha saamiseks peab töötu olema ETTA liige olnud vähemalt ühe aasta.
  • Vastavalt liikmestaažile makstakse töötu abiraha kuni 360 kalendripäeva (alates 1-aastasest pidevast liikmestaažist – 90 päeva ulatuses; 2-3-aastase pideva liikmestaaži korral – 180 päeva ulatuses; alates 3-aastasest pidevast liikmestaažist – 270 päeva ulatuses; alates 10-aastasest pidevast liikmestaažist – 360 päeva ulatuses). Kui üks kord on saadud töötu toetust täies mahus , siis tööle saades hakkab staaž töötu toetusfondis algusest jooksma.
    http://www.etta.ee/tootu_toetusfond?PHPSESSID=6ffbe254b83dd63d107b59e2a63199eb
    8.Kas töötuskindlustushüvitis sama, mis töötu abiraha?  
    Kui ei, siis millistel tingimustel ja kui palju makstakse?

  • Eestis makstakse töötule töötuabiraha ja teatud juhtudel töötuskindlustushüvitist. Töötu abirahale on õigus isikul, kes on ennast töötuna arvele võtnud Eesti Töötukassas ja on töötuna arvelevõtmise päevale eelnenud  12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud Eestis või on töötanud lähetatud töötajana välismaal.Töötu abiraha suurus alates 1. aprillist 2009 on 4,47 eurot (70 krooni) tööpäevas.
  • Töötuskindlustushüvitisele tekib inimesel õigus, kui ta on töötanud ja töötuskindlustusmakseid tasunud vähemalt 12 kuud arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul, ta on ennast registreerinud töötuks ning on nõus aktiivselt tööd otsima ja võimalusel kohe tööle asuma. Välismaalane, kes soovib Eestisse tööd otsima tulla, saab eksportida oma töötuskindlustushüvitise Eestisse, selleks peab ta pöörduma vormiga U2 (endine vorm E-303 ) Eesti Töötukassa osakonda . Maksimaalselt on võimalik saada 991 eurot ja 85 senti kuus .
    http://www.tootukassa.ee/index.php?id=15139
    http://www.eures.ee/print.php?id=15809

Annelin Kokk
11a


Majandus-Töötus #1 Majandus-Töötus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kannu Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Majanduse konspekt
6
doc

Majanduse konspekt

Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud

Ühiskond
Sotsiaalhooldusõigus
74
odt

Sotsiaalhooldusõigus

kulude korvamiseks eraldi toetus. Seejuures võivad nimetatud toetused olla ka universaalsed, st neid toetusi makstakse mitte ainult toitja surma korral, vaid ka teiste perekonnaliikmete surma korral, või spetsiifilised, mida makstakse erinevate kindlustusskeemide kaudu (nt eraldiseisvad toetused tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kindlustusskeemidest). 3.2.6. Tööpuudus Tööpuuduse korral esineb isiku nõue sissetuleku asendamisele. Nimetatud sotsiaaltoetuseks on töötu abiraha või töötuskindlustushüvitis (edaspidi töötu sotsiaaltoetus). Nõue töötu sotsiaaltoetusele on isikul, kes on töötu ja kes on töövahenduse käsutuses (otsib tööd). Töötuna võib vaadelda isikut, kes ajutiselt ei ole töösuhtes või kes teeb ainult väheldast tööd. Väheldasena saab vaadelda niisugust tööd, mis on seotud vähem kui 20 tunniga nädalas. Töövahenduse käsutuses on isik, kes on võimeline tööd tegema ning kes soovib tööd teha

Sotsiaalhooldusõigus
Tulumaksuseadus-TuMS
40
docx

Tulumaksuseadus (TuMS)

Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Lisaks maksustatakse tulumaksuga ka füüsilisele isikule tehtud erisoodustused, residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed. Samuti maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidil

Õigus
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja ­väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles ­ inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin

Ühiskonnaõpetus
Maksundus-kokkuvõtvalt
57
doc

Maksundus (kokkuvõtvalt)

Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE....................................................................................................7 2.1 Kapitalitulude maksustamine....

Majandus
Küsimuste vastused seadusandluse kohta maksuarvestuses
76
pdf

Küsimuste vastused seadusandluse kohta maksuarvestuses

Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. (TuMS § 1 lg 1) 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Füüsiline isik (TuMS § 48), residendist juriidiline isik (TuMS §-d 49-52), mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. (TuMS § 3 lg 2) 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Tulumaksumäär nii füüsilisel isikul kui ka ettevõttel on 20%. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu maksavad ka mitteresidendi püsivad tegevuskohad ning erisoodustusi tehes kõik t

Majandus
Kodanikuõpetus III kursusele
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise m?

Ühiskond
Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt
345
docx

Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo-ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing.

Õiguskaitseasutuste süsteem




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun