• Asjaajamise lihtsustamine Inimressursi arendamine • Ettevõtlusega tegelemise motiveerimine • Konkreetsel tegevusalal vajalike oskuste ja teadmiste arendamine, tagades VKE-dele parema juurdepääsu koolitus- ja nõustamisteenustele. Finantseerimisvõimaluste parandamine Vajalik riigipoolne toetus. • VKE-dele tagatakse parem ligipääs finantseerimisvahenditele • Töötatakse välja uued finantsinstrumendid alustavate ja suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete vajaduste katmiseks Ettevõtlust toetava tugistruktuuri arendamine • Hästitoimiva tugistruktuuri kaudu tagatakse olemasolevate riiklike toetusmeetmete kättesaadavus kõigile VKE-dele • Ettevõtlusega alustamise lihtsustamine ja tegevuse soodustamine inkubatsioonikeskuste ja tööstusparkide loomise toetamise kaudu Ettevõtluse tugisüsteem: • EAS • EAS välisesindused
võetud ettevõtluse rahastamise Ühendkuningriikides ning kuidas COVID on seda mõjutanud ja mõjutab. Nende järeldused näitavad, et uute omakapitali tehingute maht Ühendkuningriigis on pärast COVID pandeemia puhkemist märkimisväärselt vähenenud. Need vähenesid 2020. aasta esimeses kvartalis peaaegu 40% võrreldes 2019. aasta omaga, samas kui hilise etapi tehingud on näidanud palju suuremat vastupidavust. Alustavate ettevõtete finantseerimine on kriisis kõige teravamalt olnud mõjutatud ning tuleb märkida, et tegu on staadiumiga, kus nagunii rahastamise võimalused on kõige kehvemad ja keerukamad olnud. See rahaline puudus on ettevõtmiste jaoks oluline teada, kuna uuringud näitavad, et majanduslanguse ajal sündinud idufirmad ei alusta mitte ainult väiksemalt, vaid kipuvad ka järgmistel aastatel väiksemaks jääma, isegi kui makromajanduslikud tingimused paranevad
4) parandada suhteid investorite ja koostööpartneritega. 7.Miks on riik huvitatud ettevõtete arengust? Mille läbi ja kuidas toetavad riigid ettevõtlust? Sest ettevõtlus annab valitsusele vahendeid ühiskonna toimimiseks- iga ettevõte peab maksma makse; ettevõtlusest saadav tulu on stiimul riigi valitsusele soodsa ettevõtluskeskonna loomiseks. Olulisemad ettevõtluse toetuseks rakendatavad meetmed on: alustavate ettevõtjate starditoetus- starditoetust eraldavad EAS, kohalikud omavalitsused ja Tööturuamet; ettevõtlusinkubaatorid- EI on majanduslik ja sotsiaalne üksus, mis pakub ettevõtjaile eriteadmisi, koostöövõrgustikku ja vajalikke vahendeid oma ettev alustamiseks ja arendamiseks; koolitustoetus- eesmärk stimuleerida ettevõtjaid investeerima oma töötajate koolitusse ja seeläbi tõsta tootlikkust ning konkurentsivõimet; nõustamistoetus- võimaldab ettevõtjatel osta
Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. Salary-Substitute Firms Ettevõtted mis põhimõtteliselt pakuvad oma omanikule või omanikele sarnast sissetuleku taset, mida nad teeniksid tavapärase tööga. Lifestyle Firms Ettevõtted, mis pakuvad oma omanikule või omanikele võimalust jätkata teatud elustiili ja ka teenida selle pealt. Entrepreneurial Firms Ettevõtted kes toovad uusi tooteid või teenuseid turule, luues
Kuura (2013) 8 Läti GEM uuringu (2005) põhitulemused (2) Millisel positsioonil oli siis Eesti? TEA indeks Mõned purunenud "müüdid": MÜÜDID: TEGELIKKUS: Lätlased on tavaliselt kas Alustavate ja ka edenenud põllumehed või ametnikud ettevõtjate hulgas on lätlasi (avalikus sektoris), ärimehed ligi kaks korda rohkem kui (st ettevõtjad) venelased venelasi Läti ettevõtluses on selgelt "Only about 40 per cent of all ülekaalus mehed early-stage entrepreneurs are women" (op. cit) Only ... 40% naisettevõtjaid on maailmas harukordne näitaja
Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. · Teda iseloomustab: · Võimalustele orienteeritus · Innovaatilisus · Enesekindlus · Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia · Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) · Visioon ja vaist · Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi: · Salary-Substitute firms- pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas · Lifestile firms- pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida · Entrepreneurial firms- firmad mis toovad turule uusi kaupu ja teenuseid luues ja püüdes võimalusi, hoolimata ressurssidest, mis neil sel hetkel kasutuseks on. 4
igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele ettevõtte kasvule. Teda iseloomustab: - Sõltumatuse vajadus - Saavutus ja tunnustusvajadus - Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust - Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. ERINEVUS: ettevõtja on orienteeritud uute võimaluste leidmisele firma kasvuks. Omanik mitte nii palju. Ettevõtjal on soov võtta suuremaid riske kui omanik eelistab mõõdukaid riske. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Ireland´i järgi. Palgatööd asendav ettevõte: tagab omanikule sarnase sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana Elustiili ettevõte: tagab omanikule võimaluse järgida teatud elustiili ja teenida sellega elatist. Innovatsioonidele orienteeritud ev.: toob turule uusi tooteid ja teenuseid, avastades ja luues võimalusi, sõltumata ressurssidest, mis tal jooksvalt on kasutada. 4
Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: · Võimalustele orienteeritus · Innovaatilisus · Enesekindlus · Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia · Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) · Visioon ja vaist · Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi: · Salary-Substitute firms- pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas · Lifestile firms- pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida · Entrepreneurial firms- firmad mis toovad turule uusi kaupu ja teenuseid luues ja püüdes võimalusi, hoolimata ressurssidest, mis neil sel hetkel kasutuseks on. 4
Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi: Salary-Substitute firms- pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas Lifestile firms- pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida Entrepreneurial firms- firmad mis toovad turule uusi kaupu ja teenuseid luues ja püüdes võimalusi, hoolimata ressurssidest, mis neil sel hetkel kasutuseks on. 4
Teda iseloomustab sõltumatuse vajadus, saavutus- ja tunnustusvajadus, soov kontrollida oma keskkonda ja saatust, võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtjat iseloomustab uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus, innovaatilisus, enesekindlus, proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia, enesemotivatsioon, suurem saavutusvajadus, visioon ja vaist, soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Ireland´i järgi. 1. Palgatööd asendav ettevõte. Ettevõte, mis tagab omanikule sarnase sissetuleku taseme ja töö-koormuse, mida teeniks ta palgatöötajana. 2. Elustiili ettevõte. Ettevõte, mis tagab omanikule võimaluse järgida teatud elustiili ja teenida sellega elatist. 3. Inovatsioonidele orienteeritud ettevõte. Ettevõte, mis toob turule uusi tooteid ja teenuseid,
Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi: Salary-Substitute firms- pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas Lifestile firms- pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida Entrepreneurial firms- firmad mis toovad turule uusi kaupu ja teenuseid luues ja püüdes võimalusi, hoolimata ressurssidest, mis neil sel hetkel kasutuseks on. 4
igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Ettevõtja Omanik-juht Kasvuettevõte Elustili-ettevõte Kiired muutused „Mugav“ aktiivsuse tase Suurem risk ja oodatav tulu Äraelamiseks piisav sissetulek Strateegiline juhtimine Rutiinne taktikaline juhtimine 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Ireland´i järgi. Palgatööd asendav Innovatsioonidele ettevõte Elustiili ettevõte orienteeritud ettevõte Ettevõte, mis tagab Ettevõte, mis tagab Ettevõte, mis toob turule
3. Vähenevad välisinvesteeringud 4. Ettevõtted kolivad oma tööstust riigist välja Need mõned näitad on ainult osa sellest, mis kollapsi võib üks hetk tekitada tööjõupuudus. Sellises seisus on võimatu maksta palkasid, mis rahuldaks töötajaskonda, kuna ettevõtetel jääb saamata suur osa tulust. Lahendus probleemile saab otsida haridusest, kus otseselt riigil on palju teha. Riiklikute õppetellimuste ümberkorraldamine, töötute suurem väljaõpe ja alustavate ettevõtete laialdasem toetamine. Need on need mõningad võimalikud lahendused, mis annaks vajaliku lükke tööpuuduse vähendamiseks ja tööjõupuuduse leevendamiseks. Tööjõu ka tööpuudus käivad käsikäes. Riigi roll tööturul ja tööhõivepoliitika Mis on tööhõivepoliitika? Tööhõivepoliitikat saab sisuliselt jagada kaheks. Passiivne tööturupoliitika tegeleb riigi tööpuuduse tagajärgede leevendamisega. Näiteks töötu abiraha või töötuskindlustuse maksmisega
- võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtja(entrepreneur) – iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: - Võimalustele orienteeritus - Innovaatilisus - Enesekindlus - Proaktiivusus, kindlameelsus, suur energia - Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus (self-motivated) - Visioon ja vaist - Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Ireland´i järgi. - Salary-Substitute firms – omanikul on sama suur sissetulek kui tavatöötajal ( ehk omanik sama suurt palka kui tava töötaja) - Lifestyle firms – firmad, mis pakuvad omanikule/omanikele järgida teatud elustiili, samal ajal sellega elatist teenides. - Entrepreneurial firms – firmad, mis luues ja püüdes uusi võimalusi, toovad turule uusi kaupu ja teenuseid,
kaudu. Ekspordile suunatud ühisturundus tähendab ettevõtjate jaoks soodsamat ja tulemuslikumat võimalust end sihtturul potentsiaalsetele klientidele ja tutvustada. Mujal maailmas läbi tehtud strateegiline koostöömeetod on end õigustanud eriti väiksemate ettevõtete seas, sest koostöö käigus õpitakse tundma erinevaid võimalusi ekspordi laiendamiseks või selle alustamiseks. Ettevõtjate ühiselt välisturule sisenemine võib paljude alustavate ettevõtjate jaoks olla ka ainuvõimalik samm. Ühisturunduse eelisteks on: · ühistegevustest tulenev sünergiaefekt, kogemuste ja teadmiste ühine rakendamine; · uute partnerite leidmine ja kaasamine suuremahuliste allhangete täitmiseks; · ressursside kuluefektiivne, tõhusam majandamine Ühisturu olemus regionaalsed ühendused on tänapäeva maailmas tihti läinud kaugemale lihtsatest kokkulepetest vaba kauplemise osas
Tootlikuma otsimine Isiklik huvi, midagi uut, erinevus kapitali andja funktsioonist, initsatiiv, risk 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Juhib ja korraldab igapäevast tegevust, kui ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõte kasvule. Ettevõtjat iseloomustab innovaatilisus ja püüdlus kasumi ja uudsuse poole. Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus. Areng. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. Palgatööd asendav ettevõte ettevõte, mis tagab omanikule sarnase sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana Elustiili ettevõte ettevõte, mis tagab omanikule võimaluse järgida teatud elustiili ja teenida sellega elatist Innovatsioonidele orienteeritud ettevõte ettevõte, mis toob turule uusi tooteid ja teenuseid,
Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. 4. Äriseadustiku poolne "ettevõtja" ja "ettevõtte" definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti
kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? (Burnsi põhjal) loeng 1, lk 64 Owner-manager on iseloomulik elustiiliettevõtetele – omanik juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele ja ettevõtte kasvule Ettevõtja puhul on iseloomulik, orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsimisele ja innovatsioonile. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Ireland´i järgi. (loeng 1, slaid 13) Jaotatakse kolmeks tüübiks: * ettevõtted, mis pakuvad ettevõtjale palgaasendust (sissetuleku tase võrreldav) * elustiiliettevõtted, mis võimaldavad ettevõtjal tegeleda oma hobiga ning samas ka raha teenida * entrepreneurial firms – eesmärgiks hõlvata ja luua turul võimalusi et teenida palju raha 4. Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon.
• Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust. • Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtjat (entrepreneur) iseloomustab: Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus. • Innovaatilisus. • Enesekindlus. • Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia. • Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. • Visioon ja vaist. • Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3.Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. Palgatööd asendav ettevõte: ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele sarnase sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana. Elustiili ettevõte: ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele võimaluse järgida teatud elustiili ja teenida sellega elatist. Innovatsioonidele orienteeritud ettevõte: ettevõte, mis toob turule uusi tooteid ja teenuseid,
Ettevõtja on majandusliku Suurem risk ja oodatav tulu Äraelamiseks piisav sissetulek aktiivsuse keskne looja. Strateegiline juhtimine Rutiinne taktikaline juhtimine Innovatsioonide liigid: 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. 1. Uue või täiustatud toote juurutamine. Salary-Substitute Firms pakub omanikule või omanikele samal tasemel 2. Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus. sissetulekut, mis nad teeniks tavalist tööd tehes. 3. Uue turu avamine.
kasvava töötuse kohta esitas Euroopa Komisjon 18. aprillil 2012. aastal mitu ettepanekut, mis sisaldasid tööhõivepaketti koondatud meetmeid töökohtade loomise hoogustamiseks. Nende ettepanekute eesmärk on muu hulgas toetada töökohtade loomist nõudluse poole pealt ning nendes esitatakse võimalused, kuidas liikmesriigid saaksid soodustada inimeste töölevõtmist tööjõumaksude vähendamise või alustavate ettevõtete toetamise kaudu. Ettepanekutega soovitakse samuti määrata kindlaks need majandusvaldkonnad, kus on suur töökohtade loomise potentsiaal näiteks roheline majandus, tervishoiuteenused ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Uuring näitab, et meeste tööhõive määr viis aastat järjest oli negatiivses trendis aga naiste tööhõive määr viimasel kahel aastal pisut tõusis. 11 KASUTATUD ALLIKAD
ajapikku hommikuvõimlemist andma ka Sandra Kanter-Üksine, Vaike Paduri, Herta Niitra ja Kaarel Üksine. Hommikuvõimlemise algaastail läbiti mitu katseperioodi. Anti tunde eraldi algajaile ja edasijõudnuile, naistele ja meestele. Katsetuste tulemusel jõuti lõpuks hommikuvõimlemiseni, mis sobis kõigile. Selle kohta on Ernst Idla ise kirjutanud "Eesti Võimlejas"(1938, ntr.1): "Kõik tunnid on koostatud anatoomilis-füsioloogilise tunniplaani alusel. Iga tund algab organismi alustavate harjutustega, millele järgnevalt tunni pinge tõuseb järk-järgult iga harjutusega, selle täitmise kestvuse või intensiivsusega. Tähtsal kohal oli ka vigade parandus.Idla suured kogemused töös nais- ja meesrühmadega võimaldasid tal eksimatult arvata, millised vead antud harjutuste sooritamisel esinevad. (Ingrid Idla, Dagmar Normet, Aksel Tiik, 1991, "Ernst Idla-võlur Tallinnast", lk 68) Idla koolkonna väljakujunemine. Aastad 1930-1940 olid Idla tegevuse kõrgperiood kodumaal
SISUKORD SISSEJUHATUS Viimastel aastatel on palju räägitud töötusest. Olen märganud, et inimesed soovivad saada head palka kuid hetkel vabad olevad töökohad ei paku neile kas piisavalt või pole inimestel vajalikku kvalifikatsiooni või hoopiski pealehakkamist. Samuti olen täheldanud, et tööle minnes, puudub paljudel eneseusk. Inimesed ei tea, kui palju nad väärt on ja ei oska vastavat palganumbrit küsida. Eelkõige võib seda öelda noorte alles oma karjääri alustavate inimeste kohta. Töötada on võimalik kas töölepingu, töövõtu lepingu või käsunduslepingu alusel. Töövõtu leping ja käsundusleping alluvad võlaõigusseadusele, tööleping aga töölepingu seadusele. Mõtlesin, et kuna osa tänapäeva inimestest, olles ise töötajad, ei pruugi tegelikult olla nii hästi kursis töölepingute, seaduste ning oma kohustuste- ja õigustega, kui võiks olla, siis selle referaadi eesmärgiks ongi lähemalt tutvustada üht töötamisega seotud osa
kaetud valge karvkattega ja üle silmade kulgevad mustad vöödid. (vt fotot lk 14) Nende keha on jässakas ja väike pea pikka koonuga, millega tuhnitakse välja toitu. Söögi peenestamiseks on võimsad lõuad varustatud suurte eespurihammastega. (Looduse entsüklopeedia, Tallinn "Varrak" 19989) Mägralinnakuteks on valitud metsas sellise pinnasega paigad, kuhu urge annab kaevata - liivane pinnas sobib hästi. Kui mägraurgudes on ainult üks- kaks sissekäiku, on tegemist iseseisvat elu alustavate noorloomadega. Tugevate, kaevamiseks kohastunud esikäppadega varustatud mägrad rajavad kuni kümne meetri pikkuste käikude süsteeme, millel võib olla kuni mitukümmend ava ja mitu korrust. Sageli elab ühes mägralinnakus mitu pesakonda, kes asustavad seda põlvest põlve, puhastades vanu käike ja kaevates uusi. Suured, mitmekorruselised ja paljude avaustega "ehitised" võivad olla alguse saanud tuhandeid aastaid tagasi! Mahajäetud
ning uute toodetena pakutakse tehnoloogialaenu finantseerimaks ettevõtjate tehnoloogiainvesteeringuid ka siis, kui neil napib pangast laenu saamiseks vajalikku omafinantseeringut. (Eesti Ettevõtluspoliitika Rakendusplaan: 2) Toetusprogrammidest toimib stardi- ja kasvutoetuse väljastamine. Olukorras, kus krediidiasutused ei soovi startivaid ettevõtjaid rahastada, seda eriti ebakindlates majandustingimustes, kus raha hind on küllalt kõrge, on oluline riigi poolt tagada alustavate ettevõtjate rahastamisskeem. Sel põhjusel tuuakse turule stardilaen. (Eesti Ettevõtluspoliitika Rakendusplaan: 2) Eesti ettevõtete rahvusvahelistumise toetamisel on oluline koht eksporditagatistel, mida väljastab AS KredEx Krediidikindlustus. Ka otsetoetused eksportivatele ettevõtetele toimuvad läbi EASi pakutava ekspordi arendamise toetuse, millesse on koondatud mitmed varasemad eraldiseisvad teotused. Samuti jätkub klastrite arendamine ja
arvatud loominguline või teaduslik tegevus. ETTEVÕTJA - füüsiline isik, kes tegeleb ettevõtlusega. SISEMINE ETTEVÕTLUS (intrapreneurship) - ettevõtte juhtimise stiil, mis integreerib traditsiooniliselt ettevõtlusega seotuks peetud riskide võtmist ja innovatsiooni. SISEETTEVÕTJA (intrapreneur) - üksikisikud, kelle ülesanne on innovaatilisuse suurendamine suurema organisatsiooni sees. 2. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer ́i ja Irelend ́ i järgi. 3. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? MIKROETTEVÕTE - töötajaid 0-9 VÄIKEETTEVÕTE - töötajaid 10-49 KESKETTEVÕTE - töötajaid 50-249 SUURETTEVÕTE - töötajaid 250+ 4. Väikeettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus ja tööhõives.
· Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtja" (entrepreneur)- kasvuettevõte, kiired muutused, suurem risk ja oodatav tulu, strateegiline juhtimine · Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus. · Innovaatilisus. · Enesekindlus. · Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia. · Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. · Visioon ja vaist. · Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. · Palgatööd asendav ettevõte Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele sarnase sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana. · Elustiili ettevõte Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele võimaluse järgida teatud elustiili ja teenida sellega elatist. · Innovatsioonidele orienteeritud ettevõte
1. Investeeringuteks (masinate jm tööstuslikku või teeninduslikku laadi põhivara soetamiseks) 2. Tootmis/teenindushoonete renoveerimiseks või euronõuetega vastavusse viimiseks 3. Kontoritehnika ja mootorsõidukite korral toetatakse nende liisimist. Starditoetus on jaotatud kaheks erineva suunitlusega toetuseks: 1. Kasvutoetus – see on mõeldud kiiret arengut planeeriva ettevõtte käivitamiseks. Eesmärk on toetada eksportivate elujõuliste alustavate ettevõtete loomist ja arengut. Toetuse maksimaalne suurus on 160 000 krooni eeldusel, et ettevõte prognoosib järgneva kolme aasta keskmiseks aastaseks müügituluks vähemalt 500 000 krooni. 2. Alustamistoetus – see on mõeldud väikeettevõtete loomiseks, millised tingimata ei pea omama suurt kasvupotentsiaali, kuid millised prognoosivad stabiilset käivet ja omavad kindlat turgu, aidates sellega kaasa töökohtade loomisele maakonnas. Toetuse maksimaalne suurus on 50 000 krooni.
www.eas.ee 2. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Juriidilised, väliskaubanduskonsultatsioonid www.koda.ee 3. Maaelu Edendamise SA Maaostulaen, laen, garantii www.mes.ee 4. Balti-Ameerika ettevõtlusfond Omakapitali investeeringud www.balaef.ee 6. Krediidi ja Ekspordi Ekspordigarantii, ettevõtlusgarantii, elamumajandusgarantii; Garanteerimise SA Finantseerib ekspordi arendamise programme www.kredex.ee 7. Maakondlike Arenduskeskuste Alustavate ja tegutsevate ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ning Infovärav mittetulundusühingute ja sihtasutuste nõustamine; Info jagamine http://mak.eas.ee rahastamisvõimaluste kohta. 8. Harju Ettevötlus- ja Ettevtõlustoetused arenduskeskus www.hedc.ee 9. Pöllumajanduse Registrite ja Põllumajandustoetused Informatsiooni amet www.pria.ee Muud: 1. EU teabeportaal EUROPA Info EU kohta http://ec.europa.eu 2
Vabaliige 4000 näitab tööd alustava (X=0) kõrghariduseta naise keskmist palka. Parameeter 120 näitab kui palju keskmiselt kasvab palk staaži kasvades 1 aasta võrra naistel, kel ei ole kõrgharidust. Parameeter 500 näitab, kui palju keskmiselt saavad tööd alustavad mehed naistest rohkem palka . Parameeter 800 näitab, kui palju keskmiselt saavad tööd alustavad kõrgharidusega inimesed rohkem palka võrreldes tööd alustavate kõrghariduseta inimestega. Parameeter -20 näitab, et meestel kasvab palk võrreldes naistega staaži kasvades ühe aasta võrra 20 ühiku (euro) võrra vähem muude tingimuste samaks jäädes. Seega palga piirkalduvus staazi suhtes ehk staazi marginaalne efekt on meestel 20 euro võrra väiksem kui naistel: naistel 120 ja meestel 120-20=100. Parameeter 100 näitab, et kõrgharidusega inimestel kasvab palk võrreldes
Ettevõtlus kui elustiil kaob. Ettevõtluse kui elustiili kadumise taga on riigi majanduspoliitika. Nähakse ju ettevõtjatena Eestis peamiselt ainult neid, kes loovad töö- kohti ning investeerivad kümneid või sadu miljoneid kroone. Näide: algajale 5 väikeettevõtjale mõeldud tugimeetmeid võib Eestis üles lugeda ühe käe sõrmedel. Kaks peamist on EASi pakutav alustavate ettevõtjate stardiprogramm ning tööturuameti toetus ettevõtluse alustamiseks. (Silm 2005) Neist kahest parem on vaieldamatult ettevõtjate stardiprogramm, kuna sealt on võimalik toetust saada kuni 160 000 kr. Nüüd on aga võtnud EAS suuna sellele, et stardiabi jaotamisel eelistatakse vaid n-ö jätkusuutlikke ettevõtteid, mis loovad ka ohtralt töökohti. Ainult oma pere liikmetele tööd ja leiba andvate väikeste firmade võimalused programmis osalemiseks seega kahanevad. (Ibid.)
Soov sõtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Omanik-juht (owner-manager) – iseloomulik elustiili ettevõtjale, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule Iseloomustab: Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus Tunnustusvajadus Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime võtta riske ja elada ebakindlates tingimustes 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. Salary-Substitute firms – pakuvad sama suurt sissetulekut kui tava firmas Lifestyle firms – omanikul võimalus järgida elustiili ja sellega elatist teenida Entrepreneurial firms – tooovad turule uusi kaupu ja teenuseid, luues ja püüdes võimalusi hoolimata ressurssidest, mis hetkel kasutuses 4. Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon.
Ehk siis tõmbad endale ise vee peale. Müügikaotus ei pruugi olla oluline kui on tegemist tiheda konkurentsiga turul. Käibekapitali vajadus - Investeering käibevaradesse (projekti käivitamine eeldab tavaliselt mitte ainult investeeringuid uutesse masinatesse ja seadmetesse ning nende paigaldusse ja koolitusse vaid ka puhtasse käibekapitali). Alustavate projektide probleem tihtilugu on kroonilised likviidsusprobleemid, sest käibekapitali vajadust pole osatud õigesti hinnata. Üldkulud - Üldkulud ning nende jagamine võib tekitada kunstliku rahavoo. Olulised on vaid projektiga lisanduvad üldkulud ettevõtte tasemel. 9. Miks pole finantseerimiskulud (n intressid) lisanduvad rahavood? Intressid ei ole projektide puhul lisanduvad rahavood, sest
Mille poolest nad erinevad? Ettevõtja kasvuettevõtja (orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile), kiired muutused, suurem risk ja oodatav tulu, strateegiline juhtimine Omanikjuht elustiili ettevõte ( juhib ja korraldab ettevõtte tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule), mugav aktiivsustase, äraelamiseks piisav sissetuleku tase, rutiinne, taktikaline juhtimine 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. 1) salarysubstitute firms firmad, mis põhimõtteliselt pakuvad omanikele samal tasemel palka, mis nad teeniksid tavalisel tööpostil. NTX raamatupidamine 2) lifestyle firms firmad, mis pakuvad oma omanikele võimalust järgida mingit kindlat eluviisi ja teenida sellega elatist. NTX alpinistkonstruktor 3) Enterpreneurial firms firmad, mis toovad uusi tooteid ja teenuseid
– Juridica 2005, 595 (601 jj). 84 V. Kõve. 10-aastane äriseadustik – tagasivaade senisele arengule. – Juridica 2005, 595 (601). 85 V. Kõve. 10-aastane äriseadustik – tagasivaade senisele arengule. – Juridica 2005, 595 (601). 86 Arengufondi juhatuse esimehe kohusetäitja P. Konsa selgitas iduühingute olemust oma 10.9.2014 Riigikogu ees esitatud ülevaates Arengufondi tegevusest aastatel 2013–2014 järgmiselt: „Tegu ei ole lihtsalt alustavate ettevõtetega, isegi mitte ekspordile suunatud ettevõtetega. Start-up on oma loomuselt tootearendusettevõte, elav ärilabor, mille eesmärk on võimalikult kiiresti reaalsetes tingimustes testida ühe või teise äriidee elujõulisust. See elujõulisus peab väljenduma skaleeritavuses. Tootel tuginev äri peab näitama – mitte paberil, vaid päriselus – kiiret kasvu.“; iduühingu ehk start up’i definitsiooni kohta vt ka nt eestikeelsest Vikipeediast ja ingliskeelsest Wikipedia’st.
kunstnikku, kuid palju vähem teatakse teme osast eesti rahvuslikus ärkamises ja rahvuskultuuri arengus. Johann Köleri elus ja tegevuses võib eristada kahte täiesti omaette arenevat joont: Köler kui kunstnik ja kui rahvuslane. Kunstnikuna elas ta vastavalt oma seisusele, liikus Peterburi omaaegses kõrgemas seltskonnas ja pääses isegi keisrikotta, rahvusliku tegelasena tundis ta aga sümpaatiat kehvade ja ühiskondlikult rõhutud eesti talupoegade ja oma tegevust alustavate haritlastega, kelle heaks ohverdas ta isegi oma karjääri ja suure vaevaga kogutud varanatukese. Köleri seisukohad eesti rahvuspoliitilistes küsimustes olid tolle aja kohta selged ja järjekindlad. Ajal, mil paljud eestlased kas saksastusid või venestusid, niipea kui nad olid suutnud endale võimaldada natukenegi haridust, et jõuda lahedama äraelamiseni, jäi Köler ustavaks oma rahvusele ja oli selle üle uhke.
kunstnikku, kuid palju vähem teatakse teme osast eesti rahvuslikus ärkamises ja rahvuskultuuri arengus. Johann Köleri elus ja tegevuses võib eristada kahte täiesti omaette arenevat joont: Köler kui kunstnik ja kui rahvuslane. Kunstnikuna elas ta vastavalt oma seisusele, liikus Peterburi omaaegses kõrgemas seltskonnas ja pääses isegi keisrikotta, rahvusliku tegelasena tundis ta aga sümpaatiat kehvade ja ühiskondlikult rõhutud eesti talupoegade ja oma tegevust alustavate haritlastega, kelle heaks ohverdas ta isegi oma karjääri ja suure vaevaga kogutud varanatukese. Köleri seisukohad eesti rahvuspoliitilistes küsimustes olid tolle aja kohta selged ja järjekindlad. Ajal, mil paljud eestlased kas saksastusid või venestusid, niipea kui nad olid suutnud endale võimaldada natukenegi haridust, et jõuda lahedama äraelamiseni, jäi Köler ustavaks oma rahvusele ja oli selle üle uhke.
Palgatase oleneb ka suuresti sellest, millises staadiumis on ettevõte. Kui ettevõte on alles algusjärgus (nii-öelda start-up faasis), siis ei ole ka tegevjuhi töötasu reeglina eriti kõrge või puudub sootuks (tegevjuhi rolli täidab mõni ettevõtte osanikest). Kui aga ettevõtte tegevjuhi vastutus kasvab, kasvab reeglina vastavalt ka töötasu. Konkreetseid palganumbreid ei osanud intervjueeritav välja tuua, sest töötasu sõltub mitmetest teguritest. Alustavate ettevõtete puhul võib esineda ka tulemustasukokkuleppe, kus tegevjuht omandab vastavalt oma töö tulemusele osaluse ettevõttes ehk niinimetatud optsiooniskeem. Keskmise suurusega ning suurettevõtetele otsitakse tegevjuhti reeglina väljastpoolt ettevõtet (Lisa 6), kuna see võimaldab tuua ettevõtte juhtkonda uusi oskusi ning kogemusi. Alustavate ettevõte puhul võib aga tegevjuht kasvada välja nii arendajast, finantstöötajast kui turundajast.
3. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED Ettevõtlusvormi valikuks ei saa anda päris üheseid soovitusi, sest siin võivad lisaks rahalistele asjaoludele olla määravaks näiteks ka ühiskondlik aktsepteeritus teatud ringkondades. Antud referaadis võrreldi FIE-t ja osaühingu ainuosanikku-juhatajat ettevõtlusest saadud tulu isiklikku tarbimisse mineku seisukohalt. Autori arvates mängib see hetkel Eestis ettevõtluse juriidilise vormi valikul eriti alustavate ettevõtjate puhul määravat rolli. FIE on ise ettevõtja, OÜ osanik seda ei ole, ka mitte OÜ ainuosanik ja juhatuse ainus liige. Siiski tuleks ettevõtluse alustamise puhul selle vormivalikust rääkides võrrelda nimelt neid kahte inimest, mitte FIE-t ja OÜ-d, sest ettevõtluse eesmärk on kõigepealt ikkagi inimesele igapäevaseks äraelamiseks raha teenimine. FIE ja OÜ ainuomaniku isiklikku tarbimisse võetud ettevõtluse tulu maksustamise seisukohalt
see proportsionaalsesse sõltuvusse müügikäibest. 19. Müügikäibe prognoosimine - Müügikäivet on raske prognoosida, tuleb arvestada paljude teguritega, sh makromajanduse arenguga, tootmis- ja teenindusvõimsusega, plaanitava reklaamiga jne. Seetõttu ei saa müügikäibe prognoosi teha kindlasti finantsosakond üksinda. Tänapäeval kasutavad suuremad ettevõtted planeerimisel spetsiaalset raamatupidamistarkvara, mis sisaldab ka planeerimise liidest. Alustavate ettevõtete äriplaanide tegemise jaoks on välja töötatud spetsiaalseid tarkvarasid (nt Eestis on levinud iPlanner). Traditsiooniliselt saab finantsplaane teha ka Excelis rakendatava tabelarvutuse meetodiga (spreadsheet method). Tuleb rõhutada, et õppimise momendis on kindlasti mõttekas just seda kasutada, sest vaid nii saab sisuliselt teada, kuidas finantskirjed on omavahel funktsionaalselt seotud ning mõista sügavamalt finantsloogikat. Erika 20
Samas peavad nad arvestama, et aktsiatelt saadav tulu on vähem prognoositav kui võlakirjadel. (14 lk 16) Kuigi aktsiad seostuvad inimestele börsiga, ei jõua valdav osa ettevõtteid kunagi aktsiate börsil noteerimiseni. Väiksematesse ettevõtetesse kaasatakse vajaduse korral tavaliselt tutvuste, ärisuhete või pere liinis üks-kaks uut investorit. Küllaltki levinud on ka variant, et leitakse mõni finantsinvestor (nn äriingel alustavate ettevõtete ja riskikapitalist mõnda aega tegutsenud ettevõtete puhul), kes on spetsialiseerunud kiiret kasvupotentsiaali pakkuvatesse ettevõtetesse raha paigutamisele. (14 lk 16) Kolmas võimalus, mis tavaliselt tuleb kõne alla suurte ettevõtete puhul ja viib börsile, on avaliku aktsiaemissiooni korraldamine ja aktsiate noteerimine börsil. See võib olla ettevõttele atraktiivne järgmistel põhjustel: (14 lk 16) · lisanduv kapital võimaldab ettevõttel tegevust laiendada,
toodetele, kliendid hakkavad uusi tooteid eelistama. Ehk siis tõmbad endale ise vee peale. Müügikaotus ei pruugi olla oluline kui on tegemist tiheda konkurentsiga turul. Käibekapitali vajadus - Investeering käibevaradesse (projekti käivitamine eeldab tavaliselt mitte ainult investeeringuid uutesse masinatesse ja seadmetesse ning nende paigaldusse ja koolitusse vaid ka puhtasse käibekapitali). Alustavate projektide probleem tihtilugu on kroonilised likviidsusprobleemid, sest käibekapitali vajadust pole osatud õigesti hinnata. Üldkulud - Üldkulud ning nende jagamine võib tekitada kunstliku rahavoo. Olulised on vaid projektiga lisanduvad üldkulud ettevõtte tasemel. 31. Miks pole finantseerimiskulud (intressid) lisanduvad rahavood? 7
toodetele, kliendid hakkavad uusi tooteid eelistama. Ehk siis tõmbad endale ise vee peale. Müügikaotus ei pruugi olla oluline kui on tegemist tiheda konkurentsiga turul. Käibekapitali vajadus - Investeering käibevaradesse (projekti käivitamine eeldab tavaliselt mitte ainult investeeringuid uutesse masinatesse ja seadmetesse ning nende paigaldusse ja koolitusse vaid ka puhtasse käibekapitali). Alustavate projektide probleem tihtilugu on kroonilised likviidsusprobleemid, sest käibekapitali vajadust pole osatud õigesti hinnata. Üldkulud - Üldkulud ning nende jagamine võib tekitada kunstliku rahavoo. Olulised on vaid projektiga lisanduvad üldkulud ettevõtte tasemel. 31. Miks pole finantseerimiskulud (n intressid) lisanduvad rahavood? Sest intressid on arvesse võetud hoopis projekti kuludes. 32. Tasuvusaja meetod (mõiste, rakendamine ning plussid ja miinused)
Lisaks on ilmne, et paarid ja üksikisikud leiavad väga erinevaid lahendusi samadele probleemidele. See tõenäoliselt selgitab nähtavaid kontraste arenenud tööstusriikide ühiskondades teises demograafilises üleminekus. Jaapan oli uuenenud sündimusülemineku trendilooja. Kuid vabaabielu ja väljaspool abielu sündimus on seal haruldane. Abielud sõlmitakse hiljem ja vähem. Seda mitte seetõttu, et kodanlik postmodernistlike väärtuse muutust ei esine ega sellepärast, et seksuaalelu alustavate isikute vanus ei ole langenud. Kuid sellepärast, nagu Retherford, Ogawa ja Matsukura veenvalt väidavad, praeguses olukorras abielu ei ole väga atraktiivne Jaapani naiste jaoks, samas kui mitte-abieluline suhe on sellele hea alternatiiv. Teine sündimusüleminek tuli hilja Lõuna-Euroopas. Nüüd sündimuse tase on erakordselt madal, samas vaba-abielu, lahutus ning mitteabieluline sündimus on vaevalt tõusnud
toodetele, kliendid hakkavad uusi tooteid eelistama. Ehk siis tõmbad endale ise vee peale. Müügikaotus ei pruugi olla oluline kui on tegemist tiheda konkurentsiga turul. · Käibekapitali vajadus - Investeering käibevaradesse (projekti käivitamine eeldab tavaliselt mitte ainult investeeringuid uutesse masinatesse ja seadmetesse ning nende paigaldusse ja koolitusse vaid ka puhtasse käibekapitali). Alustavate projektide probleem tihtilugu on kroonilised likviidsusprobleemid, sest käibekapitali vajadust pole osatud õigesti hinnata. · Üldkulud - Üldkulud ning nende jagamine võib tekitada kunstliku rahavoo. Olulised on vaid projektiga lisanduvad üldkulud ettevõtte tasemel. 37. Miks pole finantseerimiskulud (n intressid) lisanduvad rahavood? Sest intressid on arvesse võetud hoopis projekti kuludes. 8. loeng: Investeeringute hindamine (2)
siis hakata jälle tööd tegema. Ülejäänud päeva tegeleb juht üldjuhul klientidega kokkusaamiseks või muuks taoliseks. Kell 6 õhtul lõpetab juht üldiselt oma tööpäeva. Ettevõtte juhi sõnul peab ta alati olema kättesaadav telefoni teel, kuid nädalavahetustel ta ei tegele eriti tööasjadega, ta vaatab küll oma meile ja on telefoni teel kättesaadav aga muidu ta puhkab, kuna muidu kui ta ka nädalavahetusel tööd teeks, siis ta arvatavalt põleks kiirelt läbi, nagu seda juhtub alustavate ettevõtete juhtidega, kes arvavad, et peavad koguaeg 24/7 tööd tegema aga puhkama peab alati. 4 JUHI TÖÖGA TUTVUMINE 4.1 Juhi päeva pildistus Mintzbergi ja Fayoli järgi 07.00 juht vaatab üle kõik e-mailid, vastab kõige pakilistematele. Vaatab üle müügitabelid, broneeringute kontroll. Mintzbergi järgi on see informatsiooniga seotud roll. Juht võtab vastu informatsiooni ja samas ka edastab seda teistele. Fayoli järgi on tegemist info kogumisega
innovatsiooni ning tasustamisja motiveerimismeetodeid juba olemasoleva väljakujunenud organisatsiooni tegevusse. Siseettevõtjaks (intrapreneur) on suurema organisatsiooni töötaja, kellele antakse vabadus ja rahaline toetus uute toodete, teenuste, süsteemide jne loomiseks ning ei pea järgima ettevõtte tavapäraseid rutiine ja reegleid. Seega üksikisikud, kelle ülesanne on innovaatilisuse suurendamine suurema organisatsiooni sees. 2. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. 1. Palgatööd asendav ettevõte: Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele sarnase sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana. 2. Elustiili ettevõte: Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele võimaluse järgida teatud elustiili ja teenida sellega elatist. 3. Innovatsioonidele orienteeritud ettevõte: Ettevõte, mis toob turule uusi tooteid ja
Arvestada ka laenu tähtajaga. · Ettevõtte juhtkond ja omanikud peavad olema usaldusväärsed. · Projekti teostatavusega seotud riskid peaks olema avatud. Laenu saamist raskendavad: · Puuduseks võivad olla äriplaani üldine madal kvaliteet, kehv vormistamine, ebakonkreetne äriidee, puudulik turuanalüüs, loogikavead, otsesed vead finantsprognoosides, prognooside põhjendamatus (,,arvudega mängimine"), ka liigne pealiskaudsus. · Alustavate ettevõtete puhul ajaloo puudumine, riskantsus. · Laienemisplaane ei toeta finantseerimisallikate äranäitamine vajalikus mahus. (Investeeringud + käibekapital). · Miinuseks on ettevõtte senine nõrk finantsseis või ka probleemid varasemate laenude tagasimaksmisel. · Ettevõtte omanike ja juhtkonna varasem negatiivne krediidiajalugu. · Kapitali riskantne struktuur kaalu projekti etapiviisilist elluviimist ning erinevate
toodetele, kliendid hakkavad uusi tooteid eelistama. Ehk siis tõmbad endale ise vee peale. Müügikaotus ei pruugi olla oluline kui on tegemist tiheda konkurentsiga turul. Käibekapitali vajadus - Investeering käibevaradesse (projekti käivitamine eeldab tavaliselt mitte ainult investeeringuid uutesse masinatesse ja seadmetesse ning nende paigaldusse ja koolitusse vaid ka puhtasse käibekapitali). Alustavate projektide probleem tihtilugu on kroonilised likviidsusprobleemid, sest käibekapitali vajadust pole osatud õigesti hinnata. Üldkulud - Üldkulud ning nende jagamine võib tekitada kunstliku rahavoo. Olulised on vaid projektiga lisanduvad üldkulud ettevõtte tasemel. 37. Miks pole finantseerimiskulud (n intressid) lisanduvad rahavood? Sest intressid on arvesse võetud hoopis projekti kuludes. 8. loeng: Investeeringute hindamine (2)
omavalitsustele. Koostöös keskuse konsultandiga on võimalik koostada äriplaani, valmistada 11 ette projekti dokumentatsiooni ja saada teada ettevõtmise toetamise võimalustest, mida pakuvad peale EAS-i ka teised organisatsioonid Eestis. MAK-i nõustamine on ettevõtjatele teatud piirini tasuta. (Odres 2009: 14) Alustavate ettevõtete, mittetulundusühingute ja sihtasutuste nõustamine on täiesti tasuta. Tegutsevate ettevõtete nõustamine on mõningates küsimustes tasuta. Näiteks ,,kuidas leida partnereid ühiste arendusprojektide algatamiseks" või ,,milliste arendusplaanide elluviimiseks on võimalik saada toetust riiklikest tugiprogrammidest", kuid on ka tasulisi nõustamisi. (MAK 2009) Kredexi Stardilaen on üks hea viis alustavat ettevõtet finantseerida. Selle laenu idee on
annaabi.ee 
