Islam ja Araabiamaade kultuur Islam tuleneb araabiakeelsest sõnast aslama ehk ’allutab end‘. Tegemist on alistumisega Allahi tahtele, mis on ilmutatud inimestele prohvetite kaudu. Moslem on inimene, kes on Jumala tahtele alistunud (ka islamiusulised, muslimid või muhameedlased). Nad tunnistavad nii judaismi kui ka ristiusu prohveteid (Aadam, Abraham, Mooses, Saalomon, Jeesus). Kuid moslemite jaoks on kõige tähtsam viimane prohvet, Meka kaupmees Muhamed. Ta on ajalooline isik, kes sündis Meka linnas Araabia poolsaarel umbes aasta 570 paiku (varakeskajal).
Mille poolest erineb Eesti keskaeg Lääne-Euroopa omast? Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänidesüsteem oli valitsev ka seal. (?)
"Keskaeg Eestis – ühisjooned ja eripärad võrreldes Lääne-Euroopaga" Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest, et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänide süsteem oli valitsev ka seal.
Euroopaga. Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest, et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänidesüsteem oli valitsev ka seal.
Hiina pärast II maailmasõda: Hiina jaguneb rahvavabariigiks ja hiina vabariigiks, tuntud ka kui Taiwan Hiina praegune president Xi Jinping Pealinn Peking, rahvarohkeim riik, suuruselt 4. Hiina teises maailmasõjas: Teise maailmasõja ajal toimus aastatel 1937-1945 Hiina-Jaapani sõda, mis lõppes Jaapani alistumisega Hiinas moodustus kaks vastandlikku jõudu: Lõuna-Hiinas Guomindang (Hiina Rahvuslik Rahvapartei) ja Loode-Hiinas HKP (Hiina Kommunistlik Partei) Kodusõda: 46-49 Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee haaras oma valdusesse Mandzuuria Veerand riigi territooriumist oli hiina KP 1049 oli Rahvavabastusarmee käes pealinn Nanking Chang Kaishekil, Guomindangi liidril ei jäänud midagi üle ja ta taandus Taiwani saarele, kus USA sõjajõudude kaitse all säilis Hiina Vabariik
Järgnesid Kämbla lahing, Kanavere lahing ja Sõjamäe lahing. Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas. Ülestõus saartel 1343, päev enne jaagupipäeva, kordusid jüriöö sündmused saartel, kui korraga tõusid võõrvõimu vastu üles osaliselt Saare-Lääne piiskopkonnale ja osaliselt Liivi ordule kuuluvad Saaremaa ja Muhumaa. Kaks aastat iseseisvad olnud saarlaste tingimusliku alistumisega 1345. aastal sai läbi kokkuvõtlikult Jüriöö ülestõusuna ajalukku läinud maarahva viimane suurejooniline katse pealesunnitud ristiusku maha raputada ja muistset iseseisvust tagasi saada. Ülestõus halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. Tänan kuulamast!
oli see neile väga valus. Räägitakse, et isegi 17 aastat hiljem olid pommitamisele lähedamal olnud jaapanlased rohkem stressis kui need, kes sellest piirkonnas kaugemale jäid, kuna ellujäänutel tekkisid süümepiinad ja mälupildid, mida nii lihtsalt mälust kustutada ei saanud. Jaapan ja jaapani rahvas mõistis, et neil ei ole nii võimsale relvale, nagu tuumapomm, midagi vastu panna ja otsustasid veel suuremate kahjude vältimiseks alistuda. Jaapani alistumisega lõppes ka teine maailmasõda. PS! Huvitav fakt on ka see, et ühel jaapanlasel (Tsutomu Yamaguchi´l) oli nii palju ebaõnne, et ta sattus mõlemasse linna täpselt sellel ajal, kui nendele linnadele tuumapomm visati. Samas oli tal jällegist nii palju õnne, et ta suutis mõlemast pommitamisest eluga pääseda. Tsutomu elas Nagasakis, aga ta läks Hiroshimasse ärireisile. Just sellel päeval, kui ta pidi tagasi oma kodulinna naasma, visatigi Hiroshimale tuumapomm. Tsutomu sai lööklaine
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Aastatel 1208-1227 toimus muistne vabadusvõitlus, milles osalesid eestlased ja ristisõdijad. Muistne vabadusvõitlus algas sakslaste rüüsteretkedega Ugandisse ja Otepää linnuse põletamisega. Lõpp pikalt kestnud sõjale tuli 1224 aastal Tartu langemisega, kus võeti mandriosa võõraste valitsejate võimu alla ja lõplik võit ristisõdijatele tuli 1227 Muhu ja Valjala alistumisega, peale mida oli terve Eesti ristitud. Kuid miks võitsid vaenlased muistse vabadusvõitluse? Eestlastel puudus ühtne malev. Maakonnad ei teinud omavahel koostööd ja nende sidemed olid väga nõrgad. 1208 aastal, kui alustati Ugandi ja Sakala ründamisega, oleksid eestlased pidanud koondama oma väed ning vastulöögi andma ja ristisõdijaid täielikult ära ehmatama. Kahjuks sõdisid siis ristisõdijate vastu vaid Sakala ja Ugandi enda võitlejad. Kuigi
Termini hellenism võttis kasutusele J. G. Droysen XIX sajandi alguses, mis tähendas orjandusliku antiikühiskonnaperioodi. Hellenismiperiood algas Makedoonia kuninga Aleksander Suure vallutusretkega 338. eKr ja lõppes 30. eKr Augustuse ainuvalitsejaks saamisega või Egiptuse kui viimase hellenistliku riigi alistumisega Roomale. Periklese ajal oli olnud Hellase sisemise õitsengu kõrgaeg, hellenismi ajal jõudis Kreeka K. Marxi sõnade järgi suurima välise õitsenguni. See väljendus eripärastes majanduse, ühiskonna ja kultuuri muutustes, mis peale Mandri-Kreeka hõlmasid ka Itaaliat, Egiptust, Nuubiat ja Indiat ning avaldasid mõju isegi Musta mere rannikualadel ja Hiinas. Hellensim hõlmas kogu vanaaja maailma ning tema järelmõjud ilmnesid veel Bütsantsi ajalgi. Hellensimi
Kolm käitumisviisi Alistuv käitumine jätab vastutuse teistele. "Mina ei tea, ütle sina" ; "Teeme nii nagu sina tahad" Alistuva käitumise plussid avaldab muljet kuna see meetod aitab vältida konflikte; alistumine on vältimise, edasilükkamise ja konflikti varjamise viis; alistuv inimene on isetu, hea kaaslane jne; alistujal väikseim vastutusekoorem:"Mulle sobib ükskõik mis, vali sina"; alistujad on abitud-ahvatlevad teisi end toetama; alistumisega suudetakse teisi kontrollida: märtri, piripilli või lipitseja võim agressori üle. "Ma suudan kõike välja kannatada aga mitte naisterahva pisaraid..." Alistuva käitumise miinused kenaks olemise fassaad, mis varjab räpast sisu; elamata jäänud elu, tema tee valivad teised; puuduvad kestvad, siirad ja sügavad sõprussuhted- teesklus; liigne ohvrimeelsus sünnitab vastuolu ja viha-kaob kiindumus; suutmatus oma tundeid kontrollida (viha
Piiskop Berthold-oli Ikskile piiskop. Piiskop Albert-oli Riia piiskop Aastaarvud 9000 ekr-vanimad teadaolevad inimasutuste jäljed Eestis 9000-5000 ekr-keskmine kiviaeg e mesoliitikum 1030-Jaroslav Tark tegi sõjakäigu eestlaste vastu, võitis ja rajas Tartusse tugipunkti. Mille ta nimetas Jurjeviks. 1198-1290- Liivimaa ristisõda 1202-Riias asutatakse Mõõgavendade ordu 1208-algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210-Ümera lahing 1217-Madisepäeva lahing 1227-Saaremaa alistumisega lõpeb eestlaste muistne vabadusvõitlus 1238-Stensby leping, Tallinn, Rävala, Harju ja Virumaa lähevad Taani valdusesse 1343-1345-Jüriöö ülestõus 1421-peetakse esimene Liivimaa maapäev 1535-ilmub esimene eesti keelne raamat Wanrati ja Koelli katekismus 1629-Altmargi vaherahu, kogu Mandri-Eesti Rootsi võimu alla 1632-avatakse Tartu ülikool 1700-1721 Põhjasõda 1739- Piibel esmakordselt eesti keeles 1802-avaldatakse Eestimaa talurahvaregulatiiv ,,Iggaüks"
(Sakala vanem Lembitu) 1219 juuni vallutusse sekkuvad ka taanlased (maabuvad Tallinna all) 1220 rootslaste sissetungikatse Läänemaale lüüakse Lihulas tagasi 1223 eestlastel õnnestub lühikeseks ajaks vabaneda võõraste ülemvõimust, vaid Tallinn jääb taanlaste valdusse 1224 august Tartu langemisega on kogu Mandri-Eesti taas võõrvõimu all 1227 3. veebruar Muhu ja Saaremaa alistumisega lõpeb eestlaste muistne vabadusvõitlus. Algab võõrvõimude võitlus Liivimaa jagamise pärast. Võõrvõimud on: Riia peapiiskop ja piiskopid, Mõõgavendade ordu ja Taani kuningas. Lõplik maa jaotamine toimus Stensby lepinguga 1238 pärast Saule lahingut 1236, kus lakkas olemast Mõõgavendade ordu, mis kujundati ümber Saksa ordu Liivimaa haruks. Algas Vana- Liivimaa ajajärk. 5) Eestlaste lüüasaamise põhjused. Loetle ja analüüsi
ristida võimalikult paljusid inimesi, hävitades sealjuures eestlaste pühi hiiekohti. Rootsi linnus süüdati põlema ning suur osa rootslastest tapeti. Rootsi ei sekkunud enam aktiivselt Liivimaa asjusse järgmised kolmsada aastat. 1224- Tartu vallutamine- ainsana oli iseseisev veel Saaremaa. 1227- Muhu ja Valjala linnuse vallutamine- nõnda oli alistatud ka Saaremaa ning kogu Eestimaa oli nüüdsest ristisõdijate valduses. Valjala alistumisega lõppes küll Muistne vabadusvõitlus Mistoimusningmillesseisnessündmusetähtsus? Isikud: Meinhard- Theoderich- oluline Liivimaa ristisõja juhtfiguur, oli arvatavasti liivlaste vanema Kaupo ristija, kindlasti aga tema ideoloogiline nõustaja ning Mõõgavendade ordu rajaja. Innocentius III- paavst, kinnitas Mõõgavendade ordu reeglid. Albert- Riia piiskop, asutas Riia linna. Henrik- saksa preester, tema kirjutataud Liivimaa kroonika on eestlastega
m. a. 5 korral maadluse), tema poeg Hetoimokles (saavutas 604--588 e. m. a. 5 korda olümpiavõidu maadluses), Milon Krotonist (tuli a. 540 ja 532-- 516 e. m. a. 6 korral esikohale maadluses), Astylos Krotonist foli 488--476 e. m. a. 8 korda, teistel andmetel 488--480 e. m. a. 7 korda parim jooksuvõistluses) ja Leonidas Rhodoselt (võitis 164--152 e. m. a. 12 korral staadioni ja kilbijooksu). Antiikolümpiamängude hiilgeaeg oli 6. ja 5. sai. e. m. a. Kreeklaste alistumisega roomlaste ülemvõimule kaasnes olümpiamängude kordkorraline langus. Kristlik kirik pidas mänge paganlikeks ja keiser Theodosius I keelas need a. 394 m. a. j. Antiikolümpiamänge oli peetud 293 korral. Ajapikku hävis ka Olümpia (408. a. rüüstati templid, 426. a. andis keiser Theodosius II käsu need purustada). Olümpias korraldas esimesed väljakaevamised 1875--81 saksa arheoloog Ernst Curtius (1814-- 96)
alistuma.Vatupanu oli sellele vaatamata vga ge.Nukogude ved kandsid suuri kaotusi.Hitler sooritas enesetapu.(vttis mrki) Kohtumine Elbel. Elbeli jel kohtusid Ameerika ja Nukogude ved.Lnerinne ja Idarinne said kokku.Kohtumine mdus sbralikult.Hitleri pooldajatele oli see suureks pettumuseks. Nad arvasid et kui kaks rinnet kokku saavad siis nad hakkavad omavahel sdima.Kuid midagi sellist ei juhtunud. 8.mail 1945. Saksamaa kirjutas alla kapituleerumisele. Berliini alistumisega ei olnud Euroopa sjasndmused veel tiesti lppenud.Prahas olevad Saksa ved ei tahtnud veel alla anda.KOhalike Tsehhi lestusnute ja sakslaste vahel toimus veel lahing.Ja siis sakslased ikka kapituleerusid.
kujutletud kaitsjate otsinguil, lõpetada taevaste liitlaste väljamõtlemine ja loota rohkem isiklikele pingutustele siin maa peal, et muuta maailm elamiskõlblikuks kohaks..." (Miks ma kristlane ei ole ? Me tahame seista iseenese jalgadel ja vaadata maailmale otse silma, kõigele, mis on temas head ja halba, ilusat ja inetut, näha maailma sellisena, nagu ta on, ja mitte teda karta. Vallutada maailma mõistusega, aga mitte alistumisega neile hirmudele, mida ta sünnitab." Maailm olemegi ju meie, inimesed. Mõnes mõttes tähendaks see ju seda, et me ei tohiks alistuda iseendale, et me peaks põgenema iseenda eest ? Hirme sünnitame meie, kas me peame siis üle olema iseendast ? Kui me ei keskendu siin ilmas iseendale, siis millele meil on keskenduda ? enda hirmude ületamine enese vastu võitlemine ? --- Eestis protsessid : 1520-1819 145 protsessi, 218 süüdistust, surma mõisteti 65
Suurbritannia) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi). Sõda lõppes, kui Antandid ja Saksamaa esindajad kirjutasid alla Compiegne'i vaherahule, Saksamaa alistus. Talle suruti peale Versailles'i rahu, mis nõrgendas Saksa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas sõjalise ja potensiaalse jõu NL vastu. Versaille'i rahu 10.01.1920 jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I MS. Compiegne'i vaherahu lõpetas I MS Saksamaa alistumisega. See kohustas Saksamaad evakueeruma ja demilitariseerima Reini jõe vasaku kalda ning parema kalda 50miili ulatuses. II MS 1.09.1939 kuni 2.09.1945. Sellesse olid kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja algatajateks peetakse NL ja Saksamaad. Sõda algas sellega, kui Saksamaa tungis kallale Poolale, kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurpritannia kui ka Prantsusmaa Saksamaale sõja. Suur ülemaailmne majanduskriis 24.10.1929 toimus NY börsil aktsiahindade järsk
19.Kes ja miks hakkasid ajama uut idapoliitikat? Milles see seisnes? Sotsiaaldemokraadid.Sõlmiti lepingud suhete parandamiseks Poola, Tsehhoslovakkia, NSVLi ja Ida- Saksamaaga. 20.Mida tähendas sotsiaalne turumajandus? Riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid mida ettevõtjad peavad järgmima.Tähtsaks põhimõtteks on ettevõtjate vaba konkurents. 21.Teise maailmasõja tulemus Jaapani jaoks. II MS lõppes Jaapani jaoks tingimusteta alistumisega ning riik sattus USA okupatsiooni alla. 22.Mis rahuga ja millal lõppes USA okupatsioon Jaapanis? San Fransisco rahulepinguga 1951. aastal 23.Kes on Jaapani riigipea? Jaapani riigipeaks on keiser, eelmine oli Hirohito, hetkel on Akihito. 24.Millal võeti Jaapanis USA survel vastu põhiseadus? 1945. 25.Miks toimus Jaapani majandusime? Põhjalike ümberkorralduste tõttu ja tänu Korea sõja ajal USA armeele sõjavarustuse tarnimisele. 26
Pihkva vürst Dovmont (Daumantas) rüüstas tagasiteel Virumaad. · 1269 - Irboska langes ajutiselt Liivi ordu kätte, kuid Pihkvat ei suudetud vallutada. · 1270 - leedulased Traidenise juhtimisel, käisid röövretkel Läänemaal ja Saaremaal, neid tõkestama tulnud orduväed said rängalt lüüa Karuse lahingus, ordumeister Otto von Lutterberg langes. · 1271 - esimene teadaolev rannarootslaste küla Eestis, Haabneeme. · 1290 - semgalite alistumisega lõppesid Balti ristisõjad. Hakkas kujunema hiljem Vana-Liivimaaks nimetatud riikidekooslus. · 1294 - Novgorodlased põletasid Narva. · 12971330 - Liivimaa kodusõda Riia linna ja ordu vahel. Linn allutati lõpuks ordule, maad rüüstasid aga mitu korda Riia liitlased leedulased. · 1299 - Liivi ordu väed said Pihkva all vürst Daumantaselt lüüa. Sellest aastast on teada saarlaste, kes on tõenäoliselt Saare-Lääne piiskopiga liidus, vastuhakud ordu vastu
3 religioosseid vaateid. Isegi USA poliitika on olnud nii Lähis – Idas ja islamimaailmas läinud suurte ebaõnnestumisteta, kui tuua näideteks nii Kuuba kui Vietnami. 9 Mil määral on Huntingtoni hüpotees 15 aasta hiljem vaadatuna realiseerunud ja millised võiksid olla tuleviku tendentsid tsivilisatsioonide kokkupõrke teoorias? Ajalool on pahatihti komme ennast korrata ja Euroopa on olnud üsna lähedal islami vallutajatele alistumisega mitusada aastat tagasi ja miski ei välista, et samasugune olukord võib seista ees tulevikus. Seekord aga oleks see tingitud aga kultuurilise ekspansiooniga. Pärast islami esialgse ekspansiooni tagasitõrjumist Viini all 1683. aastal on islami maailm olnud pigem kaitsval positsioonil ja lasknud lääne maailmal, eelkõige Euroopal, nautida kolonialismi ajastust ja hiljem USA hegemooniat 20. sajandil. 10 Võib öelda, et islam on ennast selgelt tagasi hoidnud ja lasknud läänel domineerida
2)1202-Asustati Mõõgavendade ordu. 3)1208-Ümera piirkonna latgalid võtsid vastu ristiusu; eestlaste võitluse algus. 4)1210-Eestlased võitsid Ümera lahingu, mis suurendas eneseusku. 5)1217-Madisepäeva lahing; (Otepää piiramine). 6)1219-Taani kuningas maabub sõjaväega Tallinna alla. 7)1220-Rootslaste sissetungikatse Läänemaale lüüakse tagasi. 8)1224-Tartu langemisega on kogu Mandri-Eesti taas võõrvõimu all. 9)1227-Valjala alistumine ja Muhu langemine. Saaremaa alistumisega lõpeb eestlaste muistne Vabadussõda. 10)1236-Saule lahing Mõõgavendade ordu ja leedulaste vahel. 11)1237-Loodi Saksa ordu Liivimaa haru ehk Liivi ordu. 12)1238-Loodi Stensby leping 13)1241-Taani hindamisraamat. 14)1343- 23.aprill Jüriööl algas ülestõus. 15)1346-Taani müüs oma valdused Saksa ordule, mis omakorda andis 1347.aastal need valdused Liivi ordule. Millal ja miks toimus eestlaste ülestõus, mis selle käigus tehti? Ülestõus toimus 1223
riigikorda Soloni ajal) 6.Hellenism: mõiste tähendus ja avaldumisvormid. Termini hellenism võttis kasutusele J. G. Droysen XIX sajandi alguses, mis tähendas orjandusliku antiikühiskonnaperioodi. Hellenismiperiood algas Makedoonia kuninga Aleksander Suure vallutusretkega 338. eKr ja lõppes 30. eKr Augustuse ainuvalitsejaks saamisega või Egiptuse kui viimase hellenistliku riigi alistumisega Roomale. Periklese ajal oli olnud Hellase sisemise õitsengu kõrgaeg, hellenismi ajal jõudis Kreeka K. Marxi sõnade järgi suurima välise õitsenguni. See väljendus eripärastes majanduse, ühiskonna ja kultuuri muutustes, mis peale Mandri-Kreeka hõlmasid ka Itaaliat, Egiptust, Nuubiat ja Indiat ning avaldasid mõju isegi Musta mere rannikualadel ja Hiinas. Hellensim hõlmas kogu vanaaja maailma ning tema järelmõjud ilmnesid veel Bütsantsi ajalgi
ja Itaalia teatasid, et on Ühendriikidega sõjajalal. Sõja algus oli Jaapanile edukas. Poole aastaga suutsid nad hõivata kõik lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu- Aasias. 11) Stalingradi lahing 1942. aasta novembriks oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all. 19. Novembril 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ja piirasid sisse Saksa armee. Lahingud Stalingradi all kestsid veel kaks kuud ja lõppesid 2. Veebruaril 1943 sakslaste alistumisega. Sakslased said hoobi, millest nad ei toibunud. 12) Punaarmee suurpealetung 1944. aastal (ka Eesti) Idarindel algas 1944. Aasta Punaarmee rünnakutega. Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all pandi punaväe edasitung kauemaks kui pooleks aastaks seisma. Suuremat edu saavutas Punaarmee Ukrainas. 22. Juuni 1944 algas Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Punaarmee tungis Poolasse, liikus edasi Varssavi poole. Poolas alustatud vastupanuliikumise
iseseisvus / pärast seda Pärsia riik kreeklasi enam sõjaliselt ei ohustanud Peloponnesose sõda 5.saj eKr (431-404 eKr) / Ateena ja Sparta vahel / Spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, hankisid sealt raha, ehitasid endalegi võitlusvõimelise laevastiku. Ateena piirati sisse nii maalt kui merelt ja pidi alla andma. Linna ja selle sadamate kaitsemüürid lõhuti, Mereliit saadeti laiali. / sõda lõppes Ateena lüüasaamise ja alistumisega Makedoonia vallutus Philippos II valitsusajal. / 338 eKr purustati Chaironeia lahingus kreeklaste ühendatud vägi ja Makedoonia alistas kreeka oma ülemvõimule Perikles Ateena riigimees / kujundas ja suunas pikka aega Ateena sise- ja välispoliitikat (460-430 eKr) Aleksander Suur Makedoonia kuningas/väejuht. Vallutas mõne aastaga Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani, jõudis Kesk-Aasiasse. Likvideeris sellega Pärsia impeeriumi.
1945 Auschwitzi uksed avatakse Nõukogude vägede poolt. Venelased jõuavad Berliini: Hitler sooritab enesetapu ja Saksamaa annab 7. mail alla. Trumanist saab USA president, kui Roosevelt sureb ja Attlee asendab Churchilli. Peale Hiroshima ja Nagasaki pommitamist annab Jaapan alla 14. augustil, mis ühtlasi kuulutab ka sõja lõppu. (Allikas: Robinson, B) Tagajärjed Teine maailmasõda lõppes maailma mastaabis ametlikult 1945. aasta 2. septembril Jaapani alistumisega. Peale Teise maailmasõja lõppu oli suur osa Euroopast ja Aasiast varemetes, uued piirid olid kehtestatud ja toimusid massilised matmised, sest sõjas hukkus tollasest maailma populatsioonist 4% ning see kõik toimus kuue aastase ajaperioodi jooksul (Taylor, A, 2011). Võitjariigid võtsid suurel määral üle kaotajate riikide territooriumid ja sõjatööstused, et vältida nende järjekordset ülestõusu. Sõjakuritegude kohtuistungid toimusid jõudsalt, hukates
viievõistlus. Viimasel päeval autasustati võitjaid Zeusi templis õlipuuokstest pärjaga. Olümpiavõitjaid ülistati nagu rahvuskangelasi, kodukohas anti neile suuri eesõigusi. Esimene olümpiavõitja oli Elisest pärit kokk Koribos. Antiikaja kuulsaimad olümpiavõitjad olid Philombrotos Spartast, Chionis Spartast, Hipposthenes Spartast, tema poeg Hetoimokles, Milon Krotonist, Astylos Krotonist ja Leonidas Rhodoselt. Antiikolümpiamängude hiigelaegolo 6. ka 5. sajand e.m.a. Kreeklaste alistumisega roomlaste ülemvõimlue kaasnes olümpiamängude kordkorraline langus. Kristlik kirik pidas mänge paganlikeks ja eise Theodosius I keelas need aastal 394 e.m.a. Antiikolümpiamänge oli peetud 293 korral. Ajapikku hävis ka Olümpia (408. aastal rüüstati templid, 426. aastal andis keise Theodosius II käesu need purustada). Olümpias korraldas esimesed väljakaevamised 1875-41 saksa arheloog Ernst Curtius . Leiti 130 marmorkuju ja bareljeefi, 13 000 pronkseset, palju münte ja raidkirju
eesmärkidel. Enne 1941. aastat olid Hitleri võimu ja kuulsuse suurendamist saatnud hämmastavad triumfid. Kuid vallutused ise ei saa kaasa tuua lõplikku võitu. Pärast 1941. aastat said Hitlerile osaks vaid õnnetused ja hädad. Tema muutlik meeleolu kõikus ühest äärmusest teise: optimism ja veendumus, et tema tahe jääb lõpuks ikkagi peale ja, et kõigevägevam ei jäta teda maha, vaheldus täieliku depressiooni ja saatusele alistumisega, kui ta tunnetas oma võimetust teha midagi võimu saavutamiseks või kaotusest pääsemiseks, millega käisid kaasas raevuhood, mille käigus ta lahmis vasakule ja paremale, peatudes ainult enesekriitika ajel. Kuni nähtavate langusemärkide ilmsikstulekuni tema valitsemise lõpukuudel jäi see võim siiski puutumatuks murdumatuks selles mõttes, et tema käske täideti ja sõnakuulmatuid ei olnud, ning ka selles mõttes, et see oli endiselt
oli 15.sajand. Eesti ala oli naabrite huvipunktis olnud juba kaua enne sakslaste sissetungi. Ka ristiusuga olid eestlased mõningal määral tutvunud. Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandikeskpaigast. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Eestlaste vabadusvõitlus lõppes Saaremaa alistumisega 1227. aastal. Vana-Liivimaa sisepoliitilised olud olid pärast maa vallutamist kõike muud kui stabiilsed. Juurde voolas pidevalt uusi väikevasalle, kes kõik tahtsid jätkata endisel seisuslikul tasemel ning tõstsid seetõttu pidevalt talupoegade koormisi ja makse. See viis 1343. aastal talupojad mässuni, mida me tunneme Jüriöö ülestõusuna. See ülestõus näitas, et vabanemise lootus polnud eestlaste hulgas kustunud.
puutumata ala Saaremaa. Nad olid iseseisvamad ja sinna oli vähem tulnud ristirüütleid. Saaremaa alistamine võttis veel 3 aastat aega, sest ristirüütlid olid sunnitud ootama külma ja suurt pakast. Oli vaja jääteed, et transportida relvi ja vägesid saaremaale. 1227 talvel suur pakane, mis jäätas ära suure väina ning ristirüütlid said oma relvad üle viia. Muhus viimane lahing. Edasi mindi Saaremaale valjala linnuse juurde. Seal ei olnud lahingutl sest saarlased nõustusid alistumisega. Seega oligi viimane lahing muhus ja sellega muistne vabadusvõitlus ka lõppenud ja eestlased oma vabaduse kaotanud. Miks kaotati? 1. Maakonnad olid eraldatud, puudus nendevaheline koostöö. 2. Puudus tolleaegne kaasaegne sõjavägi. Puudusid ka sõjariistad. 3. ei olnud abiväge, suletud ühiskond. Täisealisi mehi polnud piisavalt, ristirüütlitel oli aga pidev juurdevool Euroopast. 4
staadionijooksus võitjaks), Hipposthenes Spartast (võitis 632- 608 e.m.a. 5 korral maadluses), tema poeg Hetoimokles (saavutas 604- 588 e.m.a. 5 korda olümpiavõidu maadluses), Milon Krotonist ( tuli a. 540 ja 532- 516 e.m.a. 6 korral esikohale maadluses), Astylos Krotonist (oli 488-476 e.m.a. 8 korda parim jooksuvõistluses) ja Leonidas Rhodoselt ( võitis 164- 152 e.m.a. 12 korral staadioni- ja kilbijooksu). Antiikolümpiamängude hiigelaeg oli 6. ja 5. saj. e.m.a. Kreeklaste alistumisega roomlaste ülemvõimule kaasnes olümpiamängude kordkorraline langus. Kristlik kirik pidas mänge paganalikeks ja keiser Theodosius I keelas need a. 394 m.a.j. antiikolümpiamänge oli peetud 293. korral. Ajapikku hävis ka Olümpia (406. a. rüüstati templid, 426. a. andis keiser Theodosius II käsu need purustada). · Olümpiahümn Olümpiahümni mängitakse olümpiamängude ava- ja lõpp-pidustustel ning ROK-I istungijärkude avamisel. 1896. a
(saavutas peale isa veel 5 korda järjest võidud maadluses), Milon Krotonist (tuli a. 540 ja 532 516 eKr 6 korral esikohale maadluses), Astylos Krotonist (oli 488-476 eKr 8 korda, teistel andmetel 7 korda, parim jooksuvõistluses) ja Leonidas Rhodoselt (võitis 164-152 eKr 12 korral staadioni- ja kilbijooksu). (vt Lisa 2.) Antiikolümpiamängude hiilgeaeg oli 6. ja 5. Saj eKr. Kreeklaste alistumisega roomlaste ülemvõimule kaasnes olümpiamängude kordkorraline langus.(Olümpiamängud 1980: 8) 2. Olümpiamängude teke: müüdid ja legendid Olümpiatraditsioonide alguse kohta on käibel hulgaliselt legende ja müüte. Ühes pajatatakse, et mängudele panid aluse Idaiose Herakles ja tema 4 venda: Epimedes, Paeonaios, Iassos ja Akessidas. Nad treenisid truult Zeusi kuni täisealiseks saamiseni. Seejärel lahkusid
Horos. Kui kaalukausid näitasid, et inimene ei olnud elanud korralikult, neelas surnu koletis Ammit. Osirise juures toimub ülekuulamine, surnu pidi üles lugema keelatud ning halvad teod, mida ta elus ei olnud teinud. Need olid kirjas "surnuteraamatus". Seal ja juhised, kuidas surnute riigis hakkama saada. Vana Kreeka usndid Vana-kreeka ajalugu hõlmab ligikaudu 6000 aastat kestnud arengu, mis algas esimestest paiksetest,maaviljelusel põhinevatest asulatest ja lõppes Kreeka alistumisega Roomale.Sellest ajast 2000 viimast aastat on ainult seotud kreeka keelt kõneleva rahvaga Kreeka jumalad Kreeka jumalad olid antropomorfsed Kreeklased olid esimesed, kes tulid selle peale, et luua jumalad omaenese näo järgi. Varem oli jumalaid kõigele inimlikule kindlalt vastandatud .Neid kujutleti ühe suure perekonnana kes elas Olümpose mäel Kreeka põhja piiril. Jumalad võisid liikuda ja neid oli väga väga plaju kuna kreeklased võtsid üle jumalaid ka teistelt rahvastelt
nõustusid ning järgnes üldine saarlaste ristimine, mille tarbeks tulid kohale Saare vanemad ka teistest kihelkondadest. Esimesed saarlased ristis piiskop Albert isiklikult. Saarlaste käest vabastati ka nende viimaste röövretkede (mida on nimetatud ka eestlaste viikingiretkedeks) käigus vangistatud rootslased. Nõnda oli alistatud ka Saaremaa ning kogu Eestimaa oli nüüdsest ristisõdijate valduses. 6 Valjala alistumisega lõppes küll Muistne vabadusvõitlus, kuid eestlaste vastupanu polnud veel murtud. Saaremaal puhkes 13. sajandil mitu vastuhakku ning vabadusvõitluse tõeliseks lõppakordiks kujunes alles Jüriöö ülestõus 14. sajandi keskel. Peale ordu kaotust Saule lahingus (Päikeselahing) 1236. aastal toimus veel üks suurem ülestõus Eesti piires, kuid seegi ebaõnnestus. Ehkki Läänemereäärsete riikide vallutamine
tulid kohale Saare vanemad ka teistest kihelkondadest (pildil). Esimesed saarlased ristis piiskop Albert isiklikult. Saarlaste käest vabastati ka nende viimaste röövretkede (mida on nimetatud ka eestlaste viikingiretkedeks) käigus vangistatud rootslased. Nõnda oli alistatud ka Saaremaa ning kogu Eestimaa oli nüüdsest ristisõdijate valduses. Valjala alistumisega lõppes küll Muistne vabadusvõitlus, kuid eestlaste vastupanu polnud veel murtud. Saaremaal puhkes 13. sajandil mitu vastuhakku ning vabadusvõitluse tõeliseks lõppakordiks kujunes alles Jüriöö ülestõus 14. sajandi keskel. 15. Linnade teke 1230
ent Tartu piiskop Alexander langes. Pihkva vürst Dovmont (Daumantas) rüüstas tagasiteel Virumaad. 1269 Irboska langes ajutiselt Liivi ordu kätte, kuid Pihkvat ei suudetud vallutada. 1270 leedulased Traidenise juhtimisel, käisid röövretkel Läänemaal ja Saaremaal, neid tõkestama tulnud orduväed said rängalt lüüa Karuse lahingus, ordumeister Otto von Lutterberg langes. 1271 esimene teadaolev rannarootslaste küla Eestis, Haabneeme. 1290 semgalite alistumisega lõppesid Balti ristisõjad. Hakkas kujunema hiljem Vana-Liivimaaks nimetatud riikidekooslus. 1294 Novgorodlased põletasid Narva. 12971330 Liivimaa kodusõda Riia linna ja ordu vahel. Linn allutati lõpuks ordule, maad rüüstasid aga mitu korda Riia liitlased leedulased. 1299 Liivi ordu väed said Pihkva all vürst Daumantaselt lüüa. Sellest aastast on teada saarlaste, kes on tõenäoliselt Saare-Lääne piiskopiga liidus, vastuhakud ordu vastu.
inimesest, kui olendist. Inimese ideaaliks said omadused- tasakaalukus, enesevalitsus, mõõdukus. Katsetati mitmete valitsusvormidega. Poliitika alus. Rahvavõimu mõiste, mis leidis kasutust Ateenas. Hääleõigus vabadel kodanikel, mitte orjadel. 5) Hellenismi periood 3-1 saj. eKR: Hellenismi all mõistetakse perioodi antiikühiskonna arengus, mis algas Aleksander Suure vallutustega ja lõppes 30 a. eKR Augustuse ainuvalitsejaks saamisega või Egiptuse, kui viimase hellenistliku riigi alistumisega Roomale. Tuletatud sõnast ,,hellen"- hiline. Uueks keskuseks saab Aleksandria linn Egiptuse territooriumil. Tulnud A. Suure nimest. Aleksander püüdis luua ühtset suurt riiki, kultuuri, mis kokkuvõtteks ei õnnestunud. Seda kultuuri nimetati Hellenistlikuks kultuuriks. Aleksander koondas Aleksandriasse erinevaid kultuuriväärtusi- 1 raamatukogu. Rohkem kopeeriti, kui loodi. A. Suure väed jõudsid välja India piirideni ja levitasid kreeka kultuuri kõikjal vallutatud aladel
maailmavalitsejate autoriteediga, hispaanlaste esmaavastuse õigusega (sest indiaanlased olid seal ometi ju varem), usu levitamise ettekäände (sest juba Innocentius IV oli keelanud kristlust vägivaldselt levitada), barbarite pattudega (sest need ei kahjusta otseselt kristlasi), sellega, et Ameerika olla Jumala kingitus Hispaaniale (seda ei saa kuidagi tõestada) või ka indiaanlaste vabatahtliku alistumisega (sest tõenäolisemalt sundisid hispaania konkistadoorid selle ikkagi vägivaldselt peale). Tema välja toodud õiglasteks vallutuse põhjendusteks olid aga: vaba reisimise ja kaubandusõiguse rikkumine, ristiusu rahumeelse levitamise tõkestamine, vastristitute kaitse, ristitud inimeste üle valitseva paganliku valitseja kukutamise legitiimsus (sest kristlikud inimesed vajavad mõistagi kristlikku
Ta on kohustatud olema noor, Tema kehal ei tohi olla karvu, Tema liha peab olema elav, ja Tal ei tohi olla seksuaalorganit. Ükski lihas ei tohi häirida Tema kehajoonte sujuvust, ehkki Ta võib olla valutegevalt peenike või soe kiisukese-tüüp. Tema ilme ei tohi vihjata mingilegi huumorimeelele, uudishimule või intellektile, kuigi see võib avaldada absurdsel määral kõrkust või hõõguvat iha - kergelt langetatud laugude ja paokil suuga (stereotüübi jaoks võrdub iha irratsionaalse alistumisega) või, enamasti elavust ja idiootset õnnelikkust. Nähes, et maailm riisub end selle olevuse kasuks paljaks, peab Ta olema õnnelik - terve struktuur lendaks uperkuuti, kui Ta ei oleks õnnelik. Nii et naise lõputult naeratava imidz on kleebitud igale mõeldavale pinnale. Õunakook kutsub esile õndsalikkuse voolu, pesumasin põhjustab kärarikast lõbusust, odav shokolaadikarp toob kaasa sulavrõõmsa tänulikkuse, kokapudel on sõnulseletamatu
aastal rüüstasid nad tooma linna. aasta 476 pKr - germaani väepealik Odaaker kukutas toonase Lääne- Rooma keisri võimult ning hakkas asenikuna Itaalias valitsema. Sellega märgistatakse varaaja lõppu. Islami kujunemine ja levik. Araabiamaade kultuur Viited: Kaart lk 43. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükk 13 Islami usu tekkimine Islam sai alguse rohkem kui 600 a pKr- kõige noorim religioon. Islam tuleneb araabiakeelsest sõnast aslama (allutab end), seega on tegemist alistumisega Allahi teatele, mis on ilmutatud inimestele prohvetite keudu. Islam tähendab ka rahu. Moslem on inimene, kes on jumala tahtele alistunud. 7. saj alguseni olid araablased rändkarjakasvatajad ja paiksed põlluharijad. Kes tegelesid kauplemisega. Araablaste usund oli polüteistlik. Juma enne islamit oli neil olemas taevajumal Allah. Araablased ei uskunud surmajärgsesse ellu. 7. saj alguses, Lähis- Idas, hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku e ainsat Jumalat tunnustavat jumalat
käik. Art. 6.13 annab kohtunikule õiguse kellade seiskamiseks. Seda võib vaja olla mingi arusaamatuse lahendamiseks, määrustevastasuse kõrvaldamiseks, viigitaotluse õigsuse kontrollimiseks, vahel ka partiiprotokollide kordaseadmiseks. Eelpool oli juba juttu sellest, et võimalikult tuleb vältida kellade seiskamist ajapuuduses, sest see võib anda eelise ühele poolele. Käigul oleva mängija poolt kella seiskamist käiku tegemata peeti kaua aega samaväärseks alistumisega. Alles 1976 tuli NSVL koodeksisse klausel: “Kui aga kohtunik leiab, et kellade seiskamine oli tingitud arusaamatusest, tuleb piirduda võistlejale märkuse tegemisega." 1990 lisati veel: “... või jätta see tegu karistamata.” FIDE-l pole sellist artiklit kunagi olnud, mis pole aga tähendanud, et mängija võiks meelevaldselt toimida. 1992.a. FIDE koodeksis öeldi: “Kui kohtunikku pole kohal, võib mängija seisata mõlemad kellad kohtunikult abi otsimiseks
Juhtidest ilmajäämine halvas tunduvalt eestlaste võitlusvõimet 3. Ordu pealetung: Ordu väed hakkasid Paidest Tallinna poole liikuma Teel toimusid ordu vägedel eestlastega mitmed kokkupõrked, suurim neist Kanavere küla lähedases rabas, milles võidu saavutasid sakslased 14. mail jõudis orduvägi umbes seitsme kilomeetri kaugusele Tallinnast Kuigi eelnevalt peetud läbirääkimistel olid eestlased nõustunud alistumisega, nõudsid ordurüütlid karistust oma sõprade ja sugulaste tapmise eest Algas lahing ordurüütlite ja eestlaste vahel, mille võitsid ülekaalukalt sakslased Sündmustest hirmutatud taanlased usaldasid linna kaitsmise ordule ning sakslaste vägi asus otse Tallinna müüride alla laagrisse Dreileben asus suurema väega Läänemaale, kus sunniti taanduma ka Haapsalu linna piiravad ülestõusnud 18. ja 19
vastuvõetamatu. Tema olemuse kujundab ülekohut tunda saanud inimese leppimatus orjuse ja alandlikkusega, kustumatu iha vabaduse järele. See määrab ka Tiina eluideaalid, julge ja trotsliku vastuhaku orjusele ja orjameelsusele. Tiina karakteri sügavam tähendus peitub selles, et pikim ja raskemgi orjus ei suuda inimestes lämmatada vabaduseiha. Tunnetades mõisaorjust kui paratamatust, on tammarulased sellega kohanenud, saavutanud sellise alistumisega omamoodi enesekindluse, kuid tõrjuva hoiaku kõigi vastu, kes ei ela nende kombel. Tiina hingepuhtust, tundemaailma rikkust, tahtekindlust, temperamenti, veendumusi ja loomuse ilu ei suuda tammarulased mõista ega hinnata, kartes pigem seda-teda. Tiina mõjul hakkab Tammaru perepoeg Margus kahtlema peretõdedes ja kaitsma isegi Tiinat laimujuttude eest, kuid ei mõista Tiinat lõpuni ja võib-olla ka ei ole kindel tammarulaste tõekspidamiste ebaõigluses. Uhkena, alistamatuna
langes terve 62 Alam-Egiptus Seleukiid Antiochos IV kätte; teda sundis Aleksandria piiramist lõpetama ja taanduma ainult Rooma riigi otsustav diplomaatiline sekkumine. Egiptust nõrgestasid järgnevalt ka sagedased dünastiasisesed vastuolud. Samal ajal kujunesid liidusuhted suurvõimuks tõusnud Rooma riigiga, millest alguse saanud süvenev sõltuvus Rooma riigist jõudis loogilise lõpuni Roomale alistumisega 30. a., pärast Ptolemaioste dünastia viimase valitseja, Rooma ajaloos tähtsat osa etendanud Kleopatra VII surma. Seleukiidide riik. Seleukiidid lugesid oma riigi algust 312. aastast, mil Seleukos I Nikator (Võitja; 312 281) vallutas Egiptusest lähtunud sõjaretkel Antigonos Monophthalmoselt Mesopotaamia. Mõned aastad hiljem kinnitas ta võiduka idaretkega oma võimu Iraanis ja Kesk-Aasias ning korraldas stuhted India valitseja Tsandraguptaga. Vahetult enne surma
täis. Krumhusen ja Dederin veel tagasi ei ole, juhus mängib oma rolli. Narvas puhkem hiigtulekahju. Selle tekkepõhjused on jäänud ebaselgeks. Tulekahju kasutavad ära venelased, kes tulevad kiirelt üle jõe. Venelased hõõõivavad narva linnuse Heidetud ette, et Ketler ei tule appi. Venelased vallutavad linna ja hakkavad piirama linnust. Alustatakse läbirääkimisi. Lossis varjul olnud meeskond mõistab, et neil pole piisavalt toidumoona ja materjali, millega ennast kaitsta ning ollakse alistumisega nõus.Põhiline tingimus see, et nad tohivad vabalt lahkuda. Ketler oli selleks ajaks juba laagri maha jätnud. Need kes narvast tulid võisid lakuda. Ka linlased, kes soovisid lahkuda, võisid seda teha. 12 ma paiku jõuavad Narva tagasi Krumhusen ja Dederin. Kaasas oli neil ka armukiri, mis oli dateeritud 1.maile. Tsaari armukirjas oli ples loetud 16 tähtsama narvalase nimed, kes olid andnud lubaduse tulla suurvürsti võimu alla. Lubati, et Narva raad säilitab võimu linna üle
peab seda vahetegemist väga oluliseks. Juhtide seas võiksime vahet teha ülemuste (managers) ja eestvedajate või liidrite (leaders) vahel. Muutuvas ja ebapüsivas olukorras, mis maailma ees ootab läheb vaja mitte mänedzere vaid liidreid, nn. tõelisi juhte. Liidrid suudavad enesele allutada ebapüsiva, voolava ja mitmetähendusliku keskkonna, mis mõnikord näib hauduvat meie vastu salaplaane ja mataks meid enese alla kui ülemused või mänedzerid oma alistumisega jätavad talle selle võimaluse. Juhtimise ja eestvedamise vahel on välja toodud terve rida põhimõttelisi erinevusi: - Ülemus käsutab, administreerib, liider teeb uuendusi. - Ülemus hoiab käigus, liider arendab. 243 Raidve, H. Rask, M. Töölepinguseadus. II raamat. Tallinn. Äripäev, lk. 81 244 Palga alammäära kehtestamine. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 254 . RTI, 28.12.2007, 71, 442 245Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 203
annaabi.ee 
