Keskaeg Eestis – ühisjooned ja eripärad võrreldes Lääne – Euroopaga. (0)

Keskaeg Eestis – ühisjooned ja eripärad võrreldes Lääne – Euroopaga.
Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega . Hoolimata sellest, et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune . Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises.
Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid . Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänidesüsteem oli valitsev ka seal.
Keskaja alguses kasvas Lääne-Euroopas ka rahvaarv mis soodustas linnade teket. Käsitöö eraldus põllumajanudsest ning tekkis eraldi inimgrupp, kes pühendus käsitööle. Ka kaubavahetus muutus tihedamaks ja kujunes teinegi grupp inimesi – kaupmehed . Liivimaa ristisõja käigus saabusid saksa kaupmehed ka Eestisse ning selle tõttu tekkisid elementaarselt ka esimesed linnad. Esimeste linnade hulka kuulusid Eesti pinnal Tallinn, Rakvere, Narva ning Tartu.
Pärast Jüriöö ülestõusu, 1343 aastal, hakkas Eestis välja kujunema pärisorjus. Euroopas hakkas pärisorjus kujunema juba 8.sajandil, kuid ei levinud kõikjale. Rootsis ning Norras pärisorjust polnud. Seoses pärisorjusega olid nii Lääne-Euroopas kui Eestis talupojad sunnismaised.
Keskajal kujunes rahvakeelne kirjandus. Eestis keskajal kirjasõna levik oli minimaalne. Kirjaoskajate vähesuse tõttu polnud võimalik raamatuid kirjutada ega välja anda. Lääne-Euroopas tegeleti aga igasuguste religioossete tekstide kirjastamisega. Esimene eestikeelne jumalasõna, Wanradt- Koelli katekismus, ilmus alles 1535. aastal
Valitsevaks usuks oli kristlus nii Lääne-Euroopas kui Eestis. Kristluse tulek purustas aga eestlaste maailmapildi. Kristlus segunes eestlaste kommetega ja see segu kajastus nii rahvakalendris kui ka kohanimedes. Reformatsioon ehk usupuhastus oli sama mõjuga nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis – kiriku, kui vahendaja roll vähenes ja kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal – piiblil. Reformatsioon algas Lääne-Euroopas, Wittenbergis, aastal 1517 ning jõudis Eestisse 1523 aastal.
Kuigi Lääne-Euroopa ja Eesti keskaeg tundib ajaliste vahede tõttu meeletult erinev siis protsessid on kujult samad. Eestlased suutsid ka enda muinasaegseid kombeid säilitada läbi keskaja. Segunesid nad küll kristlusega, kuid annavad tänapäevalegile midagi erilist. Kuigi arengu poolest jäime Lääne-Euroopast maha siis oma eripära suutsime ikka säilitada.