Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (CHO). Selline järjestus tähendab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (ROH)). Lihtsaim aldehüüd on formaldehüüd e. metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Aldehüüdi üldvalem. -R on aldehüüdrühmaga seotud radikaal. Ainerühm Funktsionaalrühm Valem Struktuurvalem Eesliide Järelliide Näide Aldehüüdid Aldehüüdrühm RCHO okso- -aal Atseetaldehüüd (Etanaal) Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Lihtsaim ketoon on 2-propanoon ehk atsetoon (CH3COCH3). Ketooni üldvalem
Toiteväärtus · Süsivesikute arvele langeb meie elutegevuseks vaja minevatest kaloritest 60% · 1g süsivesikute lõhestumisel vabaneb 17kJ energiat · Süsivesikud annavad 50% päevas minevast energiast Jaotus · Jagunevad kolme põhirühma 1) Monoosid 2)Oligosahhariidid 3)Polüsahhariidid Monoosid · Kahte või enamat hüdroksüülrühma aldehüüdid või ketoonid · Liigendatakse funktsionaalse rühma järgi -Aldoosil on aldehüüdrühm -Ketoosil on ketoonrühm Oligosahhariidid · Madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud 2- 3 monosahhariidi vahelisel ühinemisel. -Sahharoos - lauasuhkur -Laktoos - piimasuhkur -Maltoos - linnasesuhkur Polüsahhariidid · Kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid polümeerid, mille lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. -Tärklis -Glükogeen
galaktoos, mille molekulvalem on C6H12O6 Glükoos · Magusus 70 · Rahvapärane nimetus viinamarjasuhkur · Leidumine looduses · Süsivesikute puhul on tegemist nii L- kui ka D- isomeere ning kõik toiduks kasutatavad süsivesikud on D-isomeerid. · Tahkes D-glükoosis esineb omakorda 2 isomeeri: alfa-glükoos (36%) ja beeta-glükoos (64%). Glükoos · Glükoosi vesilahuses esineb ka lisaks veel glükoosi ahelvorm, milles esineb aldehüüdrühm, seetõttu on glükoos aldoos. · Glükoos on tähtis oligo- ja polüsahhariidide koostisosa, inimese vere koostisosa. · Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusel. Glükoos · Keemilised omadused: 1) Organismis oksüdeerub andes kiiresti palju energiat 2) Puuviljades, marjades, veinis toimub pärmseente mõjul alkoholkäärimine 3) Piima käärimisel ja kapsa hapnemisel toimub piimhappeline käärimine Fruktoos
ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Aldehüüdide ja ketoonide struktuur (funktsionaalrühm, selle ehitus). a) Aldehüüdi struktuur Aldehüüdi funktsionaalrühmaks on aldehüüdrühm. b) Ketooni struktuur Ketooni fünktsionaalrühmaks on ketorühm. 2. Kuidas antakse aldehüüdidele ja ketoonidele nimetusi? Aldehüüdide järelliiteks on aal. Tüviühendi ahelasse on arvatud ka aldehüüdrühma süsinik. Ketoonide järelliiteks on -oon. Ketoonide puhul tuleb ära märkida funktsionaalrühma asukoht peaahelas. 3. Millised aldehüüdide ja ketoonide keemilised omadused? Iga omaduse kohta too näide koos reaktsioonivõrrandiga.
· Süsivesikuid leidub nii L- kui ka D-isomeere ning kõik toiduks kasutatavad süsivesikud on D-isomeerid. · Tähtsamad monoosid on glükoos, fruktoos, galaktoos, mille molekulvalem on C6H12O6 Glükoos · Magusus 70 · Rahvapärane nimetus viinamarjasuhkur · Leidumine looduses · Tahkes D-glükoosis esineb omakorda 2 isomeeri: alfa-glükoos (36%) ja beeta-glükoos (64%). · Glükoosi vesilahuses esineb ka lisaks veel glükoosi ahelvorm, milles esineb aldehüüdrühm, seetõttu on glükoos aldoos. Glükoos · Glükoos on tähtis oligo- ja polüsahhariidide koostisosa, inimese vere koostisosa. Glükoosi säilitatakse ka maksas glükogeeni koostises. · Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusel. Glükoos · Keemilised omadused: 1) Organismis oksüdeerub andes kiiresti palju energiat on eelistatuim energiallikas organismis! 2) Puuviljades, marjades, veinis toimub
toiduks kasutatavad süsivesikud on D-isomeerid. • Tähtsamad monoosid on glükoos, fruktoos, galaktoos, mille molekulvalem on C6H12O6 Glükoos • Magusus 70 • Rahvapärane nimetus – viinamarjasuhkur • Leidumine looduses • Tahkes D-glükoosis esineb omakorda 2 isomeeri: alfa-glükoos (36%) ja beeta-glükoos (64%). • Glükoosi vesilahuses esineb ka lisaks veel glükoosi ahelvorm, milles esineb aldehüüdrühm, seetõttu on glükoos aldoos. Glükoos • Glükoos on tähtis oligo- ja polüsahhariidide koostisosa, inimese vere koostisosa. Glükoosi säilitatakse ka maksas glükogeeni koostises. • Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusel. Glükoos • Keemilised omadused: 1) Organismis oksüdeerub andes kiiresti palju energiat – on eelistatuim energiallikas organismis! 2) Puuviljades, marjades, veinis toimub
nimetatakse atsetaatideks, mis tuleneb ladinakeelsest nimest acidum aceticum. Metaanhape on terava lõhnaga, värvuseta, ärritava toimega mürgine vedelik, mis nahale sattudes tekitab põletusi. Teda leidub sipelgates, mesilastes, kõrvenõgestes, kuuse ja männiokastes. Ta on veest veidi raskem, ent seguneb veega igas vahekorras. Metaanhape erineb teistest karboksüülhapetest sellepoolest, et temas sisaldub ka aldehüüdrühm. Sel põhjusel on metaanhappel nii aldehüüdidele kui ka karboksüülhapetele iselomulikke omadusi ning teda võib kasutada ka tugeva redutseerijana näiteks tekstiilitööstuses. Sidrunhape isoleeriti sidrunist. Ta on inimorganismi keskse metaboolse raja sidrunhappetsükli komponent. Sidrunhapet leidub ka veres. Sidrunhape kuulub karboksüülhapete hulka. Kasutatakse antikoagulandina.
Madalamad karboksüülhapped Kõrgemad karboksüülhapped Füüsikalised omadused Võivad ühineda dimeerideks ahelad Temperatuur Tihedus Toksilisus Metaanhape ehk sipelghape Terav lõhn Värvuseta Ärritav mürgine vedelik Põhjustab põletusi Leidub: sipelgates mesilastes kõrvenõgestes kuuse- ja männiokastes Aldehüüdrühm tugev redutseerija: kasutatakse tekstiilitööstuses kangaste valmistamisel, viimistlemisel, värvimisel, naha parkimisel, hea lahustina, meditsiinis tuntud sipelgapiirituse valmistamisel. Mahlade ja puuviljade konserveerimisel, lõhnaainetena Etaanhape ehk äädikhape Tuntuim karboksüülhape Veiniäädikas Veinis olev etanool oksüdeerub etaanhape ehk äädikhape Leidub: Vabalt
aldehüüdrühma (-CHO). Nt. formaldehüüd ehk metanaal HCHO. · Ketoonid on keemilised ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Nt. 2-propanoon ehk atsetoon CH3COCH3. · Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Nt. etaanhape CH3COOH. · Dihapped tuntuim on etaandihape ehk oblikhape (HOOCCOOH). Looduses palju. · Aldehüüdrühm karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga. · Rasvad on glütserooli triestrid karboksüülhapetega. · Aldehüüdid aldehüüdrühma sisaldavad ained. · Ketorühm karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. · Ketoonid ained, mis sisaldavad ketorühma. · Rasvhapped on karboksüülhapped, kus süsiniku aatomite arv on paarisarvuline ja ulatub 6-20-ni. Nt. heksadekaanhape ehk palmikhape C15H31COOH.
ehk sipelghape (soolad on metanaadid ehk formiaadid) HCOOH Metaanhape on terava lõhnaga, värvuseta, ärritava toimega mürgine vedelik, mis nahale sattudes tekitab põletusi. Teda leidub sipelgates, mesilastes, kõrvenõgestes, kuuse- ja männiokastes. Ta on veest veidi raskem, ent seguneb veega igas vahekorras. Metaanhape erineb teistest karboksüülhapetest sellepoolest, et temas sisaldub ka aldehüüdrühm. Sel põhjusel on metaanhappel nii aldehüüdidele kui ka karboksüülhapetele iselomulikke omadusi ning teda võib kasutada ka tugeva redutseerijana näiteks tekstiilitööstuses. Tööstuslikult saadakse teda CO ja NaOH reageerimisel kõrgel temperatuurl (+150 ºC) ja kõrgel rõhul (5-10 atmosfääri) tekkinud naatriumetanaadi (naatriumformiaadi) töötlemisel väävelhappega. Tekkinud vaba metaanhape destilleeritakse. Näide : NaOH + CO HCOONa Kasutatud allikad : www.et.wikipedia
Sõltuvalt vesiniku ja hüdroksüülrühma asukohast 5 C aatomi juures. OH paremal- D; OH vasakul- L 7) Kirjuta fotosünteesi iseloomustav reaktsioonivõrrand. 6CO2 + 6H2O ==== 6O2 + C6H12O6 == tärklis/tselluloos + H2O 8) Mis on glükogeen? Toidust saadav loomne tärklis. 9) Iseloomusta glükoosi keemilisi omadusi (2) sarnanevad aldehüüdidega ja annavad hõbepeeglireaktsiooni, käärivad. 10) Kuidas saadakse sorbitool? Sorbitool tekib, kui glükoosi aldehüüdrühm oksüdeerudes annab glükoonhappe v redutseerub. 11) Kus igapäevaelus kasutatakse piimhappekäärimist? Piiima, kurkide, kapsa hapendamisel; silo valmistamisel. 12) Iseloomusta fruktoosi ehk puuviljasuhkrut a) molekulvalem- C6H12O6 b) tasapinnaline struktuurvalem- CH2-C-CH-CH-C-CH2OH c) füüsikalised omadused: kõigemagusam suhkur, valge, vees hästi lahustuv d) ketoos. Fruktoosi kasutamine- tüsedad, spordijoogid. Fruktoos on võrreldes glükoosiga ja sahharoosiga
Lisati 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutati lahustumiseni. Segu kuumutati ~40 min keeval veevannil kuni osasoonide moodustumiseni. Osasoonide kuju vaadeldi mikroskoobis. Tulemus: Glükoosi lahuses tekkisid osasoonid kiiresti, laktoosi lahusest osasoone saada ei õnnestunud. 4 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest AgNO3 lahusest sadestub metalliline hõbe taandavate suhkrute toimel välja ning katseklaasi seinale moodustub peegel. Töö käik: 1 ml 1% AgNO3 lahusele lisati 0,5 ml NH4OH lahust, loksutati. Lisati 1 ml glükoosi lahust ning segu soojendati veevannis. Tulemus: Taandunud hõbe sadestus õrnalt katseklaasi seintele Järeldus: Glükoosis sisaldub aldehüüdrühm, mis redutseeris metalli AgNO3 lahusest
naatriumatsetaati, loksutatakse kuni tahked ained on lahustunud. · Reaktsioonisegu hoitakse 40 minutit keevas veevannis, seejärel jahutatakse jäävannis. Katseklaasidesse moodustuvad suhkrute osasoonid, mis välja kristalluvad. Järeldus: Laktoosi osasoonide struktuur on oluliselt tihedam kui glükoosi oma. Vastavalt osasoonide kujudele saab kujutada ka suhkruid. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavates suhkrutes sisalduv aldehüüdrühm on võimeline taandama mitmete metallide sooli. Tolleni reagendist sadestub metalliline hõbe aldehüüdi toimel välja ning moodustab katseklaasi pinnale peegli. Töö käik · Puhtasse katseklaasi valatakse 1 ml 1%-list AgNO3 lahust, lisatakse 0,5 ml konts. NH4OH lahust, loksutatakse. · Lisatakse 1 ml glükoosi lahust ning loksutatakse ja soojendatakse veevannis. Hõbe sadestus õrna kihina katseklaasi seinale.
ehk sipelghape (soolad on metanaadid ehk formiaadid) HCOOH Metaanhape on terava lõhnaga, värvuseta, ärritava toimega mürgine vedelik, mis nahale sattudes tekitab põletusi. Teda leidub sipelgates, mesilastes, kõrvenõgestes, kuuse- ja männiokastes. Ta on veest veidi raskem, ent seguneb veega igas vahekorras. Metaanhape erineb teistest karboksüülhapetest sellepoolest, et temas sisaldub ka aldehüüdrühm. Sel põhjusel on metaanhappel nii aldehüüdidele kui ka karboksüülhapetele iselomulikke omadusi ning teda võib kasutada ka tugeva redutseerijana näiteks tekstiilitööstuses. ETAANHAPE ehk äädikhape (soolad on etanaadid ehk atsetaadid) CH3COOH Etaanhape on tuntuim karboksüülhape, mida tunti juba kauges minevikus. Nimelt pandi tähele, et kui
Seejärel jahutati jäävannis. Tulemuseks olid kristallid, mida sai mikroskoobis vaadelda. Maltoosi lahusest saadud kristallid olid gruppideks kokku koondunud, teravate otsdega ja nagu lipsu kujulised. Laktoosi lahusest saadud kristallid olid samuti terava otsaga, aga pikemad, meenutasid ümmargust siili. Keskel olid kristallid tihedalt kokku põimunud, äärest tulid välja nagu teravad siili okkad. Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm redutseerib mitmete metallide sooli. Lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina Töö käik: Katseklaasi valati 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisati 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH ja 1ml glükoosi lahust. Segu soojendati ettevaatlikult. Alguses lahus muutus hallikaks, seejärel tekkis katseklaasi seinale peegel. Järeldus: Kuna katseklaasi pinnale tekkis peegel, siis järelikult on glükoos taandatav suhkur, mille aldehüüdrühm oksüdeerus metalliga.
suhkrud) + mõlemasse katseklaasi 0,1 g fenüülhüdrasiini + 0,2 g naatriumatsetaati loksutasin mõlemad katseklaasid 40 min keeval veevannil jahutasin jäävannil. Vaatlesin kristalle mikroskoobis, joonistasin nende kuju. Järeldus: Minul katsed väga täpselt ei õnnestunud, mikroskoobist paistis pudru moodi moodustis, ilmselt jäi kuumus keetmisel liiga väikeseks. Joonised: Maltoos Glükoos 3. Hõbepeegli reaktsioon Taandavates suhkrutes sisalduv aldehüüdrühm redutseerib paljude metallide sooli. Metall (päris hõbeda ammoniakaalsest lahusest) sadestub klaasi pinnale peeglina. Töö käik: Hoolikalt pestud katseklaasi valasin 1 ml 1% AgNO 3 lahust + 0,5 ml konts. NH 4OH + 1 ml glükoosi lahust soojendasin segu ettevaatlikult. Tulemus: Esimene katse ebaõnnestus, tekkis tumepruun hägu. Teisel katsel sadestus soojendamisel aeglaselt peeglit meenutav metall. Järeldus: Glükoosis sisaldub aldehüüdrühm, mis redutseeris metalli AgNO 3 lahusest
sulamistemperatuuri, mis on lähtesuhkrule omased. Töö käik: Kahte katseklaasi valati 2 ml suhkru lahust, galaktoos ja glükoos. Mõlemasse lisati 0,1g fenüülhüdratsiini ja 0,2g naatriumatsetaati ja loksutati. Reaktsioonisegu hoiti keevas veevannis 40 minutit, aeg-ajalt loksutades. Seejärel jahutati jäävannis. Tulemuseks olid kristallid, mida sai mikroskoobis vaadelda. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm redutseerib mitmete metallide sooli. Lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina Töö käik: Katseklaasi valati 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisati 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH ja 1ml glükoosi lahust. Segu soojendati ettevaatlikult. Alguses lahus muutus hallikaks, seejärel tekkis katseklaasi seinale peegel. Järeldus: Kuna katseklaasi pinnale tekkis peegel, siis järelikult on glükoos taandatav suhkur, mille aldehüüdrühm oksüdeerus metalliga. 1.2
Arvatavasti pole just palju diagnoose, mille kiirabi parameedik paneb lõhna järgi - eksida ei tohi, sest ravi on mõlemal seisundil täpselt vastupidine, saate ehk isegi aru miks. Molekuli ehitus Ahelvorm: CH2OH - CHOH- CHOH- CHOH- CHOH-CHO seega aldehüüdalkohol Ahelvormi on tasakaalulises segus väga vähe, toatemperatuuril umbes 0,3% ometi määrab just ahelvorm glükoosi keemilised omadused, sest ainult ahelvormi molekulis on olemas aldehüüdrühm. Aldehüüdid teatavasti reageerivad alkoholidega andes (pool)atsetaaali. Sama protsess leiab aset ka glükoosi molekulis ja tekib tsükkel. Tsüklisse kuulub ka aldehüüdrühmast pärit hapniku aatom. Kuna seitsmelülised tsüklid on mõnevõrra ebapüsivamad, kui viie- või kuuelülilised - jääb üks süsinikest tsüklist välja O - +
Arvatavasti pole just palju diagnoose, mille kiirabi parameedik paneb lõhna järgi - eksida ei tohi, sest ravi on mõlemal seisundil täpselt vastupidine, saate ehk isegi aru miks. Molekuli ehitus Ahelvorm: CH2OH - CHOH- CHOH- CHOH- CHOH-CHO seega aldehüüdalkohol Ahelvormi on tasakaalulises segus väga vähe, toatemperatuuril umbes 0,3% ometi määrab just ahelvorm glükoosi keemilised omadused, sest ainult ahelvormi molekulis on olemas aldehüüdrühm. Aldehüüdid teatavasti reageerivad alkoholidega andes (pool)atsetaaali. Sama protsess leiab aset ka glükoosi molekulis ja tekib tsükkel. Tsüklisse kuulub ka aldehüüdrühmast pärit hapniku aatom. 2 Kuna seitsmelülised tsüklid on mõnevõrra ebapüsivamad, kui viie- või kuuelülilised - jääb üks süsinikest tsüklist välja O -
taandamine ja NADHP produtseerimine); c) valgusest sõltumatud protsessid (Calvin-Bensoni tsükkel) toimub stroomas; d) vee oksüdatsioon toimub tülakoidides ehk luumeni siseosas. 4.Klorofülli molekuli ehitus kujutatud loeng 20 salid 11. Sarnane heemile, st *porfüriin, *tsentris Fe2+ asendatud Mg2+-ga, *mis kordinatiivselt seotud nelja N aatomiga, *II tsükli juures kas metüül või aldehüüdrühm, *V tsükkel on lisa tsükkel, *IV tsüklis o üks kaksikside taandatud ja juurde liitunud pikaahelaline fütüülrühm, *aromaatsus muudab klorofülli efektiivseks nähtava valguse neelajaks, *tasapinnaline. 600 700 nm juures toimub klorofülli neeldumine; karotenoidid 400 - 500 nm. 5.Abipigmendid laiendavad veelgi neeldumisriba sellistel spektritel, kus klorofüllid ei neela.
KARBONÜÜLÜHENDID O II Karbonüülühendid ühendid, milles esineb funktsionaalne rühm C 1. Aldehüüdid ja ketoonid · Karbonüülühendid ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma C=O / · Aldehüüdrühm karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga. O // RC H · Aldehüüdid aldehüüdrühma sisaldavad ained. · Ketorühm karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. O II RCR · Ketoonid ained, mis sisaldavad ketorühma. · Aldehüüdid ja ketoonid on karbonüülühenid. Nad on funktsiooniderivaadid. 2. Nimetamine
kristallid, mis vaatleme mikroskoobis. Maltoosi lahusest saadud kristallid olid gruppideks kokku koondunud. Laktoosi lahusest saadud kristallid olid samuti terava otsaga, aga pikemad. Keskel olid kristallid tihedalt kokku põimunud, äärest tulid välja nagu teravad siili okkad. Võime järeldada, et laktoos ja maltoos on taandavad suhkrud (reageerivad fenüülhüdrasiiniga), mille osasoonid omavad oma kujuga. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm redutseerib mitmete metallide sooli. Lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina. Töö käik: Katseklaasi valame 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisame 0,5ml konts. NH4OH lahust ja loksutame. Seejärel lisame 1ml glükoosi lahust ja loksutame. Segu soojendame veevannis. Alguses lahus saab hallikaks, seejäärel tekkis peegel katseklaasi seinale. Järeldus: Sellepärast et katseklaasi pinnal tekkis peegel, glükoos on taandatav suhkur. Aldehüüdrühm oksüdeerus metalliga.
kristallilist naatriumatsetaati ning loksutame. Reaktsioonisegu hoitame 40 minutit keevas veevannis, aegajalt loksutades ja jahutatakse jäävannis. Moodustunud osasoonide kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis. Järeldus: Nii Laktoosi kui ka maltoosi ossasoonide kristallide kuju sarnaesid piltidel olevatele näidetele. Maltoosi puhul tekkis erinevus sellega, et kristallid olid rohkem omavahel reas. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide soolasid. Ammoniakaalsest AgNo3 lahusest sadestub metalliline hõbe taandavate suhkrute toimel välja ning katseklaasi seinale moodustub peegel. 8 Töö käik: Katseklaasi valatame 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisatame 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH lahust ja loksutatakse. Seejärel lisame 1 ml glükoosi lahust, segu loksutatakse ja soojendame veevannis.
Maltoosi osasoonid olid gruppideks kokku koondunud, lühikesed ja otsast hargnenud. Laktoosi osasoonid olid piklikud ning terava otsaga, kuid keskelt tihedalt kokku põimunud. Järeldus: Võime järeldada, et laktoos ja maltoos on taandavad suhkrud (reageerivad fenüülhüdrasiiniga), mille osasoonid omavad iseloomulikku kuju. Fruktoos glükoos laktoos arabinoos 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm redutseerib mitmete metallide sooli. Lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisatakse 0,5ml konts. NH4OH lahust ja loksutatakse. Seejärel lisatakse 1ml glükoosi lahust, loksustatakse hoolikalt ning soojendatakse segu veevannis. Alguses muutub lahus hallikaks, kuid pärast soojendamist tekkis katseklaasi seinale peegel. Järeldus: Sellest, et katseklaasi pinnale tekkis peegel, võime järeldada, et glükoos
KARBONÜÜLÜHENDID Karbonüülrühm Ahela otsas: aldehüüd - aal -CHO aldehüüdrühm OHC- Ahela keskel: ketoon - oon R-CO-R ketorühm Isomeeria: 1) asendiisomeer 2) ahelisomeer 3) funktsioonaalisomeer (ei aineklassid) 4) cis/ trans Aldehüüdide keemilised omadused/ saamine: Alkohol aldehüüd karboksüülhape Aldehüüdide oksüdeerimine: (etanaal) CH3CHO + Ag2O CH3COOH + 2Ag (hõbepeegli reaktsioon) CH3CHO + CuO CH3COOH + Cu2O (vasepeegli reaktsioon) Redutseerimine: CH3CHO + H2 CH3CH2OH
· Loksutan tahkete ainete lahustumiseni · Panen reaktsioonid 40 min keevasse vette · Jahutan katseklaasid jäävannis · Vaatlen mikroskoobi all tekkinud osasoome Laktoosi puhul tekib palju pehmeid kristalle (nägi välja nagu maakaart) Vaatlesin ka glükoosi kristalle. Viimased olid sellised vihased, nagu okastraat. 1.2.3 Hõbepeeglireaktsioon Redutseerivate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest (Tolleni reagent) sadestub aldehüüdide toimel metalliline hõbe moodustades katseklaasi pinnale kerge peegli. Tolleni reaktiivis aktiivseks komponendiks diammiinhõbe(I) [Ag(NH3)2]+ Töö käik: · Valan katseklaasi 1ml 1% AgNO3 lahust · Lisan 0,5 ml konts NH4OH lahust · Loksutan · Lisan 1ml glükoosi lahust · Loksutan ja soojendan veevannis
tehakse kindlaks mikroskoobis. Tulemus: Laktoosi lahusest saadud kristallid olid terava otsaga ja pikad. Reeglina mitte! Eksisin, see käib pigem glükoosi kristallide kohta.Laktoosi omad on ovaalse kujuga. Keskel olid nad tihedalt kokku põimunud ning meenutasid siili okkaid. Galaktoosi lahuse kristallid olid gruppideks koondunud. Tegemist on taandavate suhkrutega. Kristallide pildid? 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest sadestub metalliline hõbe aldehüüdide taandavate suhkrute toimel välja, moodustades katseklaasi pinnale peegli. Tolleni reaktiivis on aktiivseks komponendiks AgNO3 ja NH3 baasil tekkiv diammiinhõbe(I) [Ag(NH3)2]+. Töö käik: Katseklaasi valatame 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisatame 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH lahust ja loksutatakse. Seejärel lisame 1 ml glükoosi lahust, segu loksutatakse ja soojendame veevannis.
asuvatest kristallidest. Kõige pikemad kristallid olid glükoosil, mis olid koondunud puntidesse. Fruktoosi kristallid paiknesid üsna hõredalt puntides. Maltoosi kristallid olid erineva pikkusega ning paiknesid preparaadiklaasil laiali. Kirjanduses toodud suhkrute kristallidest erines tunduvalt maltoos, mille lühikesed kristallikesed peaksid koonduma liblikakujulistesse kompleksidesse. 3. Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest sadestub metalline hõbe aldehüüdide toimel välja, moodustades katseklaasi pinnale peegli. Reaktsioon toimub taandavate suhkrutega. Sadestamiseks kasutatakse Tolleni reaktiivi, mille aktiivseks komponendiks on AgNO 3 ja NH3 baasil tekkiv diammiinhõbe(I). Töö käik: valasin puhtasse katseklaasi 1 ml 1 %-list AgNO3 lahust, lisasin 0,5 ml konsentreeritud NH4OH lahust ja loksutasin
lahusest osasoone saada ei õnnestunud. Osasoonide tekkimine tõestas,et glükoos on redutseeriv suhkur .Siit võin järeldada,et glükoos ja maltoos on taandavad suhkrud. Mis võis olla põhjus? Glükoosi kristallid olid pikad ja terava otsaga pulgad, asetsesid üksteisele lähestikku. Laktoosi puhul tekkisid üksteisele lähestikku põimunud mullikesed Palun kirjeldage /joonistage enda nähtud kristalle 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm (tsüklilistes molekulides poolatsetaalne hüdroksüülrühm) taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalses hübenitraadi lahuses (Tolleni reagent) sadestub metalliline hõbe aldehüüdide, ka taandavate suhkrute toimel välja, moodustades katseklaasi pinnale peegli. Tolleni reaktiivis on aktiivseks komponendiks AgNO 3 ja NH 3 +¿ baasil tekkiv diammiinhõbe [ ( NH 3 )2 ] . Ag ¿
6 Seejärel jahutasin jäävannis. 7 Moodustunud osasoonide kristallide kuju tegin kindlaks mikroskoobis. Järeldus: 40 minutit kuumutamise jooksul tekkisid osasoonid. Kui suhkur on taandav, siis annab kristalle. Mul oli glükoos ja laktoos. Võtsin nende kristallide pilte juhendist. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Töö teoreetilised alused Taandavates suhkrutes sisalduv aldehüüdrühm redutseerib mitmete metallide sooli. Hõbeda ammoniakaalsest lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina. Tolleni reaktiivis on aktiivseks komponendiks ja baasil tekkiv diamiinhõbe . Töö käik: 1 Hoolikalt pestud katseklaasi valasin 1 ml 1%-list lahust. 2 Lisasin 0,5 ml kontsentreeritud lahust. 3 Loksutasin. 4 Lisasin 1 ml glükoosi lahust. 5 Loksutasin segu hoolikalt. 6 Soojendasin segu ettevaatlikult vesivannis. Katseklaasis tekkis hõbepeegel seintele
Glükoos:Nagu kollased heinatuustad. Maltoos:Nagu kollased lilled. Järeldus: Osasoonide tekkimine tõestas,et tegimist oli redutseeriva suhkruga.Siit võin järeldada,et glükoos ja maltoos on taandavad suhkrud. 3.Hõbepeeglireaktsioon Tandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Hõbeda ammoniakaalsest lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina. O O R C + 2 [Ag(NH3)] + + H2O 2 Ag +R C + 2 NH4+
1.2. Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud ehk sahhariidid on bioloogiliste ühendite ruhm, mis koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Vastavalt struktuurile jaotakse neid mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Paljude monosahhariidide üldvalem on ühesugune, Cx(H2O)y, aga nad võivad erineda fuktsionaalsete rühmade ruumilise paigutuse poolest. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. · Aldoheksoosi ja ketoheksoosi lineaarne vorm ning püranoosne (6-liikmeline) ja furanoosne (5-liikmeline) tsükkel -anomeerina (ülal) ja -anomeerina (all). 2-10-ni monosahhariidi molekuli jääkide ühenemisel tekkivad oligosahhariidid. Kui ühenevad sajad või tuhanded molekulid, siis on tegemist polüsahhariididega. Oligosahhariidide oluliseks klassifitseerimise tunnuseks on vaba hemi- e poolatsetaalse või hemi- e poolketaalse hüdroksüülrühma esinemine või puud...
sadenemas. Katse võis lugeda õnnestunuks, kuna lahustesse tekkisid osasoonid. Glükoosi osasoonid meenutasid mikroskoobi all pikki ja teravaid oksakimpe ning neid oli võrreldes arabinoosi osasoonidega väga hästi näha. Arabinoosi osasoonid olid läbi mikroskoobi vaadates tunduvalt heledamad ning teistsuguse kujuga, koondunud kollakate täpikestena. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest sadestub metalliline hõbe aldehüüdide, seega ka taandavate suhkrute toimel välja, moodustades katseklaasi pinnale peegli. Reaktiivis on aktiivseks komponendiks AgNO3 ja NH3 baasil tekkiv diammiinhõbe(I). Töö käik: · pestud katseklaasi valasin 1 ml 1%-list AgNO3 lahust · lisasin 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH lahust ning loksutasin · lisasin 1 ml glükoosi lahust ning loksutasin uuesti
4 EETRID Üldvalem R-O-R Kasutatakse järelliidet eeter, mille ette märgitakse radikaalide nimetused. etüül CH3OCH2CH3 metüül -dimetüüleeter Teised hapnikku sisaldavad orgaanilised ained (lisaks alkoholidele ja eetritele) KARBONÜÜLHENDID KARBOKSÜÜLÜHENDID R-CHO R-COOH -CHO ehk aldehüüdrühm -COOH ehk karboksüülrühm n=1 n=1 H H ehk HCHO metanaal ehk HCOOH metaanhape e. sipelghape H n=2 l H H-C n=2 l l H-C
*Leia vastus milles sisalduvad ainult mikroelemendid: a) Ca, I, Cl, Zn b)Mn, Fe, Co, Se c) N, O, C, H d)Fe, Na, Mg, I *Leidke vastusevariant, milles loetletud keemilised elemendid on meie organismis valdavalt laenguga st ioonidena. a) Ca,O,C,H b)N,O,Co,S c)N,O,C,H d)K,Na,Mg,Cl *Millest koosneb ensüümvalk? Aminohappejäägist. *Disahhariid : Süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist. Tuntuim disahhariid on sahharoos ehk suhkur, mis koosneb glükoosist ja fruktoosist. *Triglütseriidide põhiülesandeks inimese organismis on : a)olla biokatalüsaatoriks b)päriliku info säilitamine c)olla energeetiliseks varuaineks d)membraanipotensiaali tekitamine *Laktaas on ensüümivalk, mille molekul koosneb väga paljudest : a)glükoosi jääkidest b)aminohappejääkidest c)galaktoosi jääkidest d)rasvhappejääkidest *Sahharaas on ensüümivalk, mille molekul koosneb väga paljudest: a) fruktoosi jääkidest b) aminohappejääkidest c) glükoosi ...
· Seejärel jahutasin jäävannis. · Moodustunud osasoonide kristallide kuju tegin kindlaks mikroskoobis. Järeldus: Glükoosi osasoonid nägid välja mikroskoobis nagu peenikesed pikad jätked, mis olid kimpudena koos. Arabinoosi osasoonid nägid mikroskoobis välja kollase laiguna, milles olid õrnad tumedad täpikesed. Veel näiteid erinevate suhkrute osasoonidest: 1.2.2 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm (tsüklilistes molekulides poolatsetaalne hüdroksüülrühm) taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalses hübenitraadi lahuses (Tolleni reagent) sadestub metalliline hõbe aldehüüdide, ka taandavate suhkrute toimel välja, moodustades katseklaasi pinnale peegli. Tolleni reaktiivis on aktiivseks komponendiks ja baasil tekkiv diamiinhõbe . Töö käik: · Hoolikalt pestud katseklaasi valasin 1 ml 1%-list lahust. · Lisasin 0,5 ml kontsentreeritud lahust. · Loksutasin.
Glükolüüsi etapid: 1. Glükoosi aktiveerimine glükolüüsiks: fosfürüleeritakse, sünteesitakse glükoos-6-fosfaat. Esimene etapp isegi vajab energiat, investeering. 2. Glükoos-6-fosfaadi isomeriseerumine: 3. Fruktoos-1,6-bisfosfaadi teke: toimub teine fosforüleerimine. 4. Fruktoos-1,6-bisfosfaadi lõhustumine GAP-ks ja DAP-ks, ensüümiga aldolaas. 5....... 1-5 reaktsioonid on ainult energiat juurde võtnud, kulutanud. Nüüd on investeeringu tasu. 6. 1,3-bisfosfoglütseraadi teke: aldehüüdrühm oksüdeeritakse, tekib makroergiline side. 7. 3-fosfoglütseraadi ja ATP teke: 8. 2-fosfoglütseraadi teke: fosfaatgrupi ülekanne. 9. Fosfoenoolpüruvaadi teke: makroergiline fosfaat. 10. Püruvaadi ja ATP teke: fosfoenoolpüruvaadi energia arvelt sünteesitakse ATP ja püruvaat. Glükolüüs on glükoosi lõhustamine, mille käigus saadakse ATP ning eelkõige NADH hingamisahelaks. Leiab aset tsütoplasmas. Kõigepealt glükoos aktiveeritakse fosforüleerides, kulutatakse ATP-d
Ka glükoos annab hõbepeeglireaktsiooni C5H11O5CHO+Ag2O--- C5H11O5COOH+2Ag Ja redutseerub vask(II)oksiidi või hüdroksiidi vask(I)oksiidiks. Praktikas viiakse oksüdatsioon läbi lahuse vask(II)hüdroksiidiga soojendamisel. Lihtsuse mõttes kirjutame reaktsioonivõrrandi vask(II)oksiidiga: Glükoos oksüdeerub mõlemal juhul glükoonhapeks: C5H11O5COOH. (1) 2. Glükoosi redutseerimisel vesinikuga katalüsaatori (Ni) manulusel redutseerub aldehüüdrühm ja moodustub kuuealuseline alkohol (heksahüdroksüheksaan) sobriit: Sobriiti kasutatakse magusainena magusainena suhkrutõve puhul. Sobriit redutseerub lõpuks alkaaniks heksaan: (1) 3. Mikroorganismide (pärmseente) ensüümide tulemusel glükoos käärib. Alkohoolse käärimise puhul tekib etanool: Piimabakterite toimel tekib piimhape (hüdroksüpropaanhape) : Piimhappebakterite käärimist rakendatakse juustu tootmisel, leivataigna
2 g kristallilist naatriumtsetraati 3.Loksutasin kuni ained on lahustunud 4.Hoidsin reaktsioonisegu 40 min keevas vees veevannis, loksutasin aeg-ajalt 5.Jahutasin jäävannis Tekkisid erinevad osasoonid. Laktoosi osasoonid on suuremad ja pikkemad kui galaktoosi osasoonid. Kuna osasoonid on erineva kujuga see tähendab, et kasutatud suhkrud on ka erinevad, ja tõesti galaktoos on monosahharid, aga laktoos on oligosahhariid. HÕBEPEEGLI REAKTSIOON Redutseerivates suhkrudes aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Saadestub peegel katseklaasi pinnal Tolleni reagendi toimel. 1.Pestsin hoolikalt katseklaas 2.Valasin 1ml 1%-list AgNO3 3.Lisasin 0.5 konts. NH4OH ja loksutasin 4.Lisasin 1ml glükoosi lahust, loksutasin 5.Soojendasin veevannis Katseklaasi seina sadestus taandunud hõbe => glükoos on redutseeriv suhkur ja sisaldab aldehüüdrühma, sel juhul poolatsetaalset hüdroksüülrühma, kuna glükoos on tsüklilise vormiga.
4. KT materjal Karbonüülühendid: aldehüüdid ja ketoonid II kursus Aldehüüdid Ketoonid Kui karbonüülrühm CO on seotud 1H ja Kui karbonüülrühm CO on seotud kahe C 1C aatomiga on aatomiga on tunnusrühmaks aldehüüdrühm -CHO tunnusrühmaks ketorühm -CO- rühm ketoonide üldvalem on R-CO-R (R on süsivesinikrühm) H H+1 H C C+1 = O-2 CH3 - CO - CH3 H Nimetuse tunnuslõpuks -aal Nimetuse tunnuslõpuks -oon Tuntumad ained on metanaal ja Tuntum aine on atsetoon etanaal
AMINOHAPPED Lisaks karboksüülrühmale sisaldab ka aminorühma (NH2). Aminorühm koosneb ühest lämmastiku ja kahest vesiniku aatomist. Organismis leidub paarkümmend aminohapet ning neid nimetatakse alfa-aminohapeteks. Nende ühiseks tunnuseks on see, et aminorühm paikneb süsiniku küljes, mis asub karboksüülrühma kõrval. 1. Aminohapete füüsikalised omadused: · värvuseta · kristalsed · lahustuvad vees (kuid mitte org. lahustites, nt. alkohol, benseen) · võrreldes teiste org. ühenditega sama süsiniku aatomite arvuga, on aminohapetel suhteliselt kõrge sulamistemperatuur ning need ei lendu · mõned aminohapped lagunevad sulamistemperatuuril · maitse on erinev: nõrk magus/magus/kibe/puudub 3. Aminohapete keemilised omadused: · aminohapped sisaldavad aluselist aminorühma ja happelist karboksüülrühma ning see tingib aminohapete amfoteersed omadused (ühendid reageerivad nii aluste kui hapetega) ...
Mõlemasse katseklaasi lisasin fenüülhüdrasiini ja naatriumatsetaati. Kuumutasin 40min vesivannil ning jahutasin jääkastis. Seejärel uurisin tekkinud kristalle mikroskoobis. Selle katse abil on võimalik saada suhkrute osasoone, mille abil on võimalik kindlaks teha suhkrute kristallstuktuure (osasoonide kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud), ning suhkruid identifitseerida. Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm redutseerib mitmete metallide sooli. Kui segus on redutseeruv suhkur siis hõbeda ammoniakaalsest lahusest sadestub metall klaasi pinnale hõbekihina. Töö käik Valasin katseklaasi 1ml 1% AgNO3 ja 0,5ml NH4OH lahust. Seejärel lisasin 1ml glükoosi lahust ning kuumutasin vesivannil. Kuumutamisel sadestus Ag põhja ning moodustas hõbepeegli, kuna glükoos on taandav suhkur ning taandas Ag välja. Selle katsega on võimalik kindlaks teha taandavate suhkute olemasolu lahuses.
Osasoonide saamine: Osasoonideks nim redutseeriva e taandava suhkru ja kahe kolekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Osasoone annavad kõrvuti monoosidega ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahustes kergesti , kristallide kuju ja sulamistemp on lähtesuhkrule iseloomulikud ja võimaldavad seda idenfitseerida. Tänapäeval kas suhkrute eristamiseks kromotograafilisi meetodeid. Hõbepeegli reaktsioon: taandavate suhkrite molekulides sisalduv aldehüüdrühm redutseerib ( taandab) mitmete metallide sooli. Hõbeda ammoniakaalsest lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina. Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahusega: taandavate suhkrute määramisel on üheks tavalisemaks reaktiiviks fehlingi reaktiiv, mis saadakse CuSO4vesilahuse ja leeliselise kaalium.naatriumtartraadi kokkusegamisel ( Fehlingi i ja F II lahuse kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba
· Vaadeldakse mikroskoobis tekkinud kristalle. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: 40 minutit kuumutamise jooksul tekkisid osasoonid. Olen käsitlenud ja pildistanud neid protokoli. Osasoonide pildid on võtnud juhendist. https://v2.ttu.ee/public/b/bioorgaanilise-keemia- oppetool/YKL3311_Biokeemia/Praktikum/BK_praktikum.pdf 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Teoreetilised alused: Taandavates suhkrutes sisalduv aldehüüdrühm redutseerib mitmete metallide sooli. Hõbeda ammoniakaalsest lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina. Töö käik: · Hoolikalt pestud katseklaasi valame 1ml 1% HNO3 · +0,5ml konts NH4OH + 1ml glükoosi lahus · Segu soojendatakse · Hõbe peab sadestama seintele peeglina. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Reaktsiooni tulemusena tekkis seintel hõbekiht. Hõbe sadestus ammoniakaalse lahusese aldehüüdrühmiga reageerimise tulemuseks. 1.2
ehk sipelghape (soolad on metanaadid ehk formiaadid) HCOOH Metaanhape on terava lõhnaga, värvuseta, ärritava toimega mürgine vedelik, mis nahale sattudes tekitab põletusi. Teda leidub sipelgates, mesilastes, kõrvenõgestes, kuuse- ja männiokastes. Ta on veest veidi raskem, ent seguneb veega igas vahekorras. Metaanhape erineb teistest karboksüülhapetest sellepoolest, et temas sisaldub ka aldehüüdrühm. Sel põhjusel on metaanhappel nii aldehüüdidele kui ka karboksüülhapetele iselomulikke omadusi ning teda võib kasutada ka tugeva redutseerijana näiteks tekstiilitööstuses. Tööstuslikult saadakse teda CO ja NaOH reageerimisel kõrgel temperatuurl (+150 ºC) ja kõrgel rõhul (5-10 atmosfääri) tekkinud naatriumetanaadi (naatriumformiaadi) töötlemisel väävelhappega. Tekkinud vaba metaanhape destilleeritakse. NaOH + CO HCOONa 2HCOONa + H2SO4 2HCOOH + Na2SO4
Järeldus Laktoosi osasoonid tekkisid kiiremini ja olid silmaga paremini nähtavad, kuna tegemist on oligosahhariidiga. Glükoosi osasoonid tekkisid alles pärast jäävannis hoidmist ning kristallid olid tunduvalt pisemad ning halvemini märgatavad, sest tegemist on monosahhariidiga. http://www.didier- http://www.didier- pol.net/glucx250.jpg pol.net/lactx160.jpg 1.2.3.Hõbepeegli reaktsioon Taandavates suhkrutes sisalduv aldehüüdrühm taandab metallide sooli. Ammoniakaalsest hõbenitraadi lahsest sadestub metalliline hõbe välja ning katseklaasi pinnale moodustub peegel. Töö käik Valan katseklaasi 1 ml 1%-list AgNO3 lahust, lisan 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH lahust ja loksutan. Seejärel lisan 1 ml glükoosi lahust, loksutan ja soojendan ettevaatlikult veevannis. Määrdunud katseklaasi kasutamisel, ettevaatamatul soojendamisel või reaktiivide koguste liialdamisel tekib tumehall või must sade ja peeglit ei teki.
keevas veevannis, seejärel jahutatakse jäävannis. Tekkinud kristallidest moodustatakse preparaat Tekkinud kristallidest moodustatakse preparaat ning vaadatakse mikroskoobis kristallide kuju. ning vaadatakse mikroskoobis kristallide kuju. Tulemus: Tekkisid küll õrnad kristallid, kuid mikroskoobi all neid näha ei olnud võimalik. Näiteid osasoonide kristallidest: glükoos 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest(Tolleni reagent) sadestub metalliline hõbe taandavate suhkrute toimel välja, moodustades katseklaasi pinnale peegli. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml 1%-list AgNO3 lahust, lisatakse 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH lahust. Seejärel lisatakse 1 ml glükoosi lahust. Loksutatakse hoolikalt ning soojendatakse veevannis. Tulemus: Katse ebaõnnestus. Klaasi tekkis hall hägu. See oli arvatavasti tingitud katseklaasi
osasooniga. Arabinoosi osasoon on sarnane laktoosi osasooniga, meenutavad lilleõit, on ühtlased ringid. Laktoosi osasoon on veidi rohkem hargnenud kui arabinoosi osasoon, meenutab väljapoole suunatud nõelu. 1.2.3. Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest sadestub metalliline hõbe aldehüüdide, seega ka taandavate suhkrute toimel välja, moodustades katseklaasi pinnale peegli. Töö käik Hoolikalt pestud katseklaasi valatakse 1ml 1% AgNO3 lahust, lisatakse 0,5ml kontsentreeritud NH4OH lahust ja loksutatakse. Seejärel lisatakse 1ml glükoosi lahust, segu loksutatakse hoolikalt ja soojendatakse ettevaatlikult veevannis. Positiivse reaktsiooni puhul sadestub hõbe
aegajalt loksutades. Seejärel jahutatakse jäävannis. Kui osasoonid on hakanud juba moodustuma, pole vaja segu enam loksutada. Moodustunud osasoonide kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis. Järeldus: Galaktoosi osasoonid on suuremad kui Laktoosi omad. Galaktoosi kristallid on ühtlasema suurusega ja piklikud (kiirelised). Laktoosi kristallide hulgas on nii piklikke kui ka väiksemaid ümaramaid kristalle. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest sadestub metalliline hõbe aldehüüdide toimel välja, moodustades katseklaasi pinnale hõbepeegli. Töö käik: Hoolikalt pestud katseklaasi valatakse 1ml 1%-list AgNO 3 lahust, lisatakse 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH lahust ja loksutatakse. Seejärel lisatakse 1 ml glükoosi lahust. Segu loksutatakse ja soojendatakse ettevaatlikult veevannis. Positiivse
hüdrolüüsub mono- sahhariidideks; Sahharoos võivad lagundada ei toimi ei toimi konts happed võivad dehüdraatida aldehüüdrühm aldehüüdrühm Glükoos oksüdeerub redutseerub ei toimi ei toimi karboksüülrühmaks alkoholrühmaks Eristamisest: glükoos peaks kergesti andma hõbepeeglireaktsiooni või teisi värvusreaktsioone, mis on tingitud glükoosi redutseerivatest omadustest. Tuleb tähele panna seda, et pikemal soo-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
