Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Karboksüülhapped igapäevaelus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Karboksüülhapped igapäevaelus
Kaisa   Kask
Marek Grencštein
11.E
Karboksüülhapped

Orgaanilised ained

Sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma

R-COOH või  HOOC -R
Nimetused

Tuletatakse süsivesinike nimetustest

Lõppli de – hape

CH3CH3  (etaan) →  CH3COOH  ( etaanhape )

Monohapped

Dihapped

Aromaatsed karboksüülhapped

Kül astumata karboksüülhapped

Hüdroksühapped
Nimetused

4 – 20 süsiniku aatomit sisaldavaid karboksüülhappeid 
nimetatakse rasvhapeteks

Üht või mitut aminorühma sisaldavaid karboksüülhappeid 
nimetatakse aminohapeteks
Triviaalnimetused

HCOOH  – metaanhape ( sipelghape )

CH3COOH – etaanhape (äädikhape)

CH3CH2CH2COOH –  butaanhape  (võihape)

C4H9COOH –  pentaanhape  (palderjanhape)

HOOC-COOH – etaandihape ( oblikhape )

C2H4 -(COOH)2 – butaandihape (merevaikhape)

CH3CH (OH)COOH – 2-hüdroksü-propaanhape (pi mhape)

HOOCCH(OH)CH2COOH – 2-hüdroksü-butaandihape 
(õunhape)

HOOCCH(OH)CH(OH)COOH – 2,3-
dihüdroksübutaandihape (vi nhape)

HOOCCH2C(OH)(COOH)CH2COOH – 2-hüdroksü-1,2,3-
propaan -trikarboksüülhape ( sidrunhape )
Karboksüülhapete struktuur

Karboksüülrühm koosneb:
– karbonüülrühm
– Hüdroksüülrühm

Hapniku ja vesiniku vaheline side katkeb kergesti – 
vesinikioonid eralduvad

See põhjustab happelisi omadusi
Omadused

Madalamad karboksüülhapped

Kõrgemad karboksüülhapped

Füüsikalised omadused
– Võivad ühineda dimeerideks → ahelad

Temperatuur

Tihedus

Toksilisus
Metaanhape ehk sipelghape

Terav  lõhn

Värvuseta

Ärritav mürgine vedelik

Põhjustab põletusi

Leidub:
– sipelgates
– mesilastes
– kõrvenõgestes
– kuuse- ja männiokastes

Aldehüüdrühm → tugev redutseerija: kasutatakse 
teksti litööstuses  kangaste  valmistamisel, vi mistlemisel, 
värvimisel, naha parkimisel, hea  lahustina , meditsiinis tuntud 
sipelgapi rituse valmistamisel.

Mahlade ja puuviljade konserveerimisel, lõhnaainetena
Etaanhape ehk äädikhape

Tuntuim karboksüülhape

Veiniäädikas

Veinis olev  etanool  – oksüdeerub → etaanhape ehk 
äädikhape

Leidub:
– Vabalt
– Soolade estritena

Omadused:
– värvuseta
– terav lõhn
– veega sama tihedus
– hügroskoopne vedelik
– jääga sarnased kristal id

Saadakse:
– puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta
– alkoholi kääritamisel
Kasutatakse:
– toiduäädikana
● Konserveerimiseks
● maitsestamiseks
● marineerimiseks
– lahustina
● lakkide
● värvide
● ravimite
●  plastmasside
● mitmete orgaaniliste ainete nagu atsetooni 
valmistamiseks
– etaanhapetest toodetavaid estreid kasutatakse 
kondiitritööstuses ja parfümeerias lõhnaainetena
– etaanhappe  sooli  kasutatakse:
● umbrohutõrje
●  meditsiin
● teksti litööstus
● värvimine
Võihape ehk butaanhape

Tekib või  pikemaajalisel   seismisel  õhu või valguse käes

Annab higile lõhna

Koerad  haistavad karboksüülhappeid
Piimhape  ehk 2-hüdroksüpropaanhape 

Värvuseta  kristalne  aine

Hügroskoopne

Tekib:
– juur- ja puuviljade hapendamisel
– piimasuhkru käärimisel
– lihastes

Kasutus:
– küpsetuspulbrid
– ravimid
– teksti lkiu värvide valmistamine
Õunhape ehk 2-hüdroksübutaandihape

Leidub:
– puuviljad
–  marjad
Viinhape ehk viinakivihape (2,3-dihüdroksübutaandihape

Leidub puuviljades

Vees ja alkoholis hästi lahustuv kristalne aine

Tekib vi namarjamahla käärimisel, settib kaaliumsooladena 
välja

Kasutatakse:
– toiduainetööstus
– meditsiin
– teksti litööstus
– reakti videna aldehüüdide, suhkrute ja teiste ainete 
tõestamisel
Sidrunhape ehk 2-hüdroksü-1,2,3-
propaantrikarboksüülhape

Leidub sidrunites, apelsinides ja teistes tsitrustes – 
puuviljades ja marjades

Valge kristalne aine

Puhta ja meeldiva hapu maitsega

Kasutatakse karastusjookide ja kondi tritööstuses  toitude  
valmistamiseks

E330 
Oblikhape ehk  oksaalhape  (etaandihape)

Värvuseta valge kristalne, veeslahustuv aine

Üsna mürgine

Leidub:
– oblikates
– tomatites
– spinatites
– rabarberites
– jänesekapsastes

Kasutatakse:
– teksti litööstuses kangaste värvimisel
– värvainete valmistamisel
–  rooste  ja tindiplekkide eemaldamiseks

Oblikhaperikkaste toitude tarvitamisel vähenevad 
organismis kaltsiumivarud
Bensoehape ehk benseenkarboksüülhape

Aromaatne

Värvuseta

Valge kristalne aine

Lahustub hästi alkoholis ja eetris, vähesel määral ka vees

Leidub paljudes marjades

Kasutatakse:
– toiduainetööstuses
– säilitusainena
– antiseptikuna
– sünteetiliste värv- ja lõhnaainete tootmiseks

E10
Akrüülhape ehk  prop -2-eenhape

Terav lõhn

Veest raskem vedelik

Tahkub +13 kraadi juures

Võib saada prop-2-een-1-oolist

Kasutatakse:
–  plastmassid
– klaas
– polümeerid
Suured tänud, et te pidasite vastu!

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
Vasakule Paremale
Karboksüülhapped igapäevaelus #1 Karboksüülhapped igapäevaelus #2 Karboksüülhapped igapäevaelus #3 Karboksüülhapped igapäevaelus #4 Karboksüülhapped igapäevaelus #5 Karboksüülhapped igapäevaelus #6 Karboksüülhapped igapäevaelus #7 Karboksüülhapped igapäevaelus #8 Karboksüülhapped igapäevaelus #9 Karboksüülhapped igapäevaelus #10 Karboksüülhapped igapäevaelus #11 Karboksüülhapped igapäevaelus #12 Karboksüülhapped igapäevaelus #13 Karboksüülhapped igapäevaelus #14 Karboksüülhapped igapäevaelus #15 Karboksüülhapped igapäevaelus #16 Karboksüülhapped igapäevaelus #17 Karboksüülhapped igapäevaelus #18 Karboksüülhapped igapäevaelus #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kirjukiisu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Karboksüülhapped
5
doc

Karboksüülhapped

Sel põhjusel fenoolid on märgatavalt tugevamad happed kui on alkoholid Karboksüülhapetes on karboksülaatiooni negatiivne laeng jaotunud ehk määrdunud laiali ühtlaselt (delokalisatsioonud) kahe hapniku aatomi vahele, mis stabiliseerib osakest. Sel põhjusel karboksülaatioon on palju stabiilsem alkoholaatioonist ja fenolaatioonist ning süsteemi tasakaal dissotseerumisel ei ole nihutatud nii palju vasakule kui alkoholidel ja fenoolidel. Seega karboksüülhapped on alkoholidest ja fenoolidest tugevamad happed, kuid siiski oluliselt nõrgemad mineraalhapetest. Samas võib karboksüülhapete tugevus sõltuda ka asendusrühmadest. Kui karboksüülhapped sisaldavad elektrone siduvaid asendusrühmi nagu näiteks halogeeni aatomeid, siis need võivad karboksüülhapete happelisi omadusi tunduvalt suurendada. Eriti suurendavad karboksüülhapete happelisi omadusi need halogeeniaatomid, mis asuvad karboksüülhapetes teise süsiniku juures

Keemia
Karboksüülhapped
3
docx

Karboksüülhapped

KARBOKSÜÜLHAPPED Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Üldvalem R-COOH või HOOC-R Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Allpool toodud erinevad karboksüülhapped : HCOOH metaanhape (sipelghape) CH3COOH etaanhape (äädikhape) CH3CH2COOH propaanhape (propioonhape) CH3CH2CH2COOH butaanhape (võihape) C4H9COOH pentaanhape (palderjanhape)

Keemia
Keemia kontrolltöö - Aldehüüdid
3
docx

Keemia kontrolltöö - Aldehüüdid

Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). CH3CH3 (etaan) -> CH3COOH (etaanhape). Palju on kasutusel ka triviaalnimetusi, eriti biokeemias. Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende molekulide võimest moodustada tugevaid vesiniksidemeid. Sel põhjusel on neil ka kõrgekeemistemperatuur ning normaaltingimustel on nad vedelad või tahked. Süsinikuahela pikenedes väheneb nende tihedus ja lahustuvus vees. Madalamad karboksüülhapped on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on tahked ja vees lahustumatud. Keemilised omadused Side hapniku- ja vesinikuaatomi vahel on nõrk. Seetõttu katkeb see side kergesti ja vesinikioonide eraldumisel põhjustavad karboksüülhapped lahuses happelisi omadusi. Sellest tulenevalt on karboksüülhapped alkoholidest ja fenoolidest tugevamad happed. Karboksüülhapete reageerimine metallidega:

Keemia
Karboksüülhapped
2
doc

Karboksüülhapped

Kädi Päären 9.klass Karboksüülhapped Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma. Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide hape. Karboksüülhappeid: Metaanhape (sipelghape) Etaanhape (äädikhape) Propaanhape (propioonhape) Butaanhape (võihape) Pentaanhape (palderjanhape) Heksaanhape (kapronhape) Heptaanhape (önanthape) Piimhape (2hüdroksüpropaanhape)

Keemia
Karbonüülühendid ja karboksüülhapped
3
docx

Karbonüülühendid ja karboksüülhapped

Karbonüülühendid ja karboksüülhapped Selgita moisteid: karbonuuluhend, aldehuud, ketoon, karboksuulhape, formaliin, rasvhape, aminohape. 1. Karbonuuluhend: orgaanilised uhendid, mis sisaldavad karbonuulruhma. Karbonuuluhendite struktuuris esineb kaksikside susiniku ja hapniku vahel. 2. Aldehyyd: orgaanilised uhendid, mis sisaldavad aldehuudruhma. Aldehuudruhmas on karbonuulruhm seotud uhe vesiniku ja uhe susiniku aatomiga. 3. Ketoon: orgaanilised ained, mis sisaldavad ketoruhma. Ketoruhmas on karbonuulruhm seotud kahe susiniku aatomiga. 4. Karboksyylhape: orgaanilised aineid, mis sisaldavad uht voi mitut karboksuulruhma (-COOH). Karboksuulhapete nimetused tuletatakse susivesinike nimetustest ja lisatakse nimele loppu loppliide - hape. (N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) ) 5. Formaliin: on formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent metanooli. 6. Rasvhape: Korgemaid karboksuul

Orgaaniline keemia
Karboksüülhapped konspekt
2
docx

Karboksüülhapped konspekt

Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. Mida kõrgem keemistemp., seda sugevamad on molekulide vahelised sidemed. Tihedus väheneb sest molekulide ruumalad suurenevad ha neid mahub vähem. Füüsikalised omadused Madalamad karboksüülhapped (kuni propaanhappeni) on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on värvuseta või valged, õlijaid või tahked, vees vähe lahustuvad ained. Molekulmassi kasvuga nende lõhn nõrgeneb, kuid see muutub ebameeldivamaks (neid ületab butaanhape, mis on eriti läbitungivalt vastiku lõhnaga). Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende võimega moodustada oma molekulide vahele vesiniksidemeid

Keemia
Karbonüülühendid-aldehüüdid ja ketoonid
8
docx

Karbonüülühendid: aldehüüdid ja ketoonid

2) etaanhappe / äädikhappe tootmiseks CH3CHO + Ag2O = CH3COOH + 2Ag etanaal = etaanhape/äädikhape 3) plastmasside tootmiseks 4) põletusainena ­ kuiv piiritus 5) ravimite tootmiseks (aspiriin) 6) värvainete tootmiseks Propanoon ehk atsetoon CH3-CO-CH3 on erilise lõhnaga vedelik, kergesti süttiv, keemis to +56oC, väga hea lahusti Kasutamine: 1) lakkide, värvide lahustina ja plekieemaldusvahendina 2) plastikute tootmiseks Karboksüülhapped Tunnusrühmaks - karboksüülrühm COOH COOH koosneb kahest rühmast: CO karbonüülrühmast ja OH hüdroksüülrühmast Üldvalemiks on R-COOH R on süsivesinikrühm Nimetused tuletatakse süsivesinikest, kus eesliited näitavad C aatomite arvu + lõpp hape. Metaan CH4 ---- HCOOH metaanhape ehk sipelghape Etaan C2H6 --- CH3COOH etaanhape ehk äädikhape Karboksüülhapete ühised omadused: · On happelised, hapu maitse · Mõned toksilised

Orgaaniline keemia
Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused
106
pptx

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

tüviühendi nime lõppu, kusjuures märgitakse ära ka ketorühma asukoht (nagu alkoholidel): Keemilised omadused • Sarnanevad alkeenidega, iseloomulikud liitumisreaktsioonid (liitumine alkoholiga) • karbonüülrühma hapnikul asub nukleofiilne tsenter (δ) ning süsinikul elektrofiilne tsenter (δ+). • Redutseerumisel tekkivad alkoholid (samuti on alkoholide oksüdeerumisel võimalik saada aldehüüde või ketoone), aldehüüdide oksüdeerumisel aga karboksüülhapped. Ketoonid on oksüdeerumise suhtes üpris vastupidavad. Omadused • Enamik aldehüüde ja ketoone on kergesti lenduvad vedelikud. • Metanaal, etanaal ja propanaal lahustuvad vees väga hästi kuid süsinikahela pikenedes lahustuvus väheneb. • Aldehüüdid ja ketoonid on narkootilise toimega ja kahjustavad kesknärvisüsteemi. Mõjuvad ärritavalt limaskestale. Esindajad • Metanaal e. formaldehüüd – mürgine gaas,

Orgaaniline keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun