Karboksüülhapped konspekt (0)

Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma
(-COOH).
Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape .
Mida kõrgem keemistemp ., seda sugevamad on molekulide vahelised sidemed. Tihedus väheneb sest molekulide ruumalad suurenevad ha neid mahub vähem.
Füüsikalised omadused
Madalamad karboksüülhapped (kuni propaanhappeni) on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on värvuseta või valged, õlijaid või tahked , vees vähe lahustuvad ained. Molekulmassi kasvuga nende lõhn nõrgeneb, kuid see muutub ebameeldivamaks (neid ületab butaanhape , mis on eriti läbitungivalt vastiku lõhnaga).
Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende võimega moodustada oma molekulide vahele vesiniksidemeid. Vesiniksidemete moodustumise tõttu molekulide vahele võivad karboksüülhapped ühineda omavahel dimeerideks (kahekaupa paarideks) ja nii isegi moodustada ahelaid. Vesiniksidemete tekke tõttu on karboksüülhapete sulamis- ja keemistemperatuurid tunduvamalt kõrgemad kui vastavatel alkoholidel.
Saamine
Alkohol , CH3CH2CH2OH+2[o]=CH3CH2COOH+H2O
Aldehüüd O=CHCH2CH2CH=O+2[o]=HOOCCH2CH2COOH
Kuidas tõestada, et karboksüülhape on hape ?
Indikaatoriga=punane, reageerib leelistega, metall , oksiid
CH3CH2CH2COOH+NaOH=CH3CH2CH2COONa+H2O
Karboksüülhappe reageerib karbonaatidega
Na2CO3+2CH3-COOH=2CH3-COONa+H2O+CO2
Reageerib metallioksiididega
2CH3COOH+Na2O=2CH3COONa+H2O
Kuidas tõestada, et vees mittelahustuv karboksüülhape on hape?
Hape reageerib leelisega ja tekib keskkonna muutus.
Kuidas tõestada, et karboksüülhape on tugevam hape kui süsihape?
Karboksüülhape tuleb panna reageerima karbonaadiga siis eraldub CO2, siis karboksüülhape on tugevam kui süsihape
Rasvhapped
Karboksüülhapped, mille süsinike aatomite arv on 14-18, neid saadakse rasvadest .
Küllastunud(butaanhape-piimrasvast; palmithape -loomsed ja taimsed rasvad ; stearhape -loomsed ja taimsed rasvad) tahked, võib kasutada küpsetamisel
Küllastumata( olehape -loomsed ja taimsed; linoolhape-taimeõli; linoleenhape-linaõli) vedelad, oksüdeeruvad kergesti, linaõli on ülikasulik, ei tohi kuumutada, taimeõlid aitavad kaasa rasvlahustuvate vitamiinide omandamisele
Aminohapped
Karboksüülrühma sisaldavad happed
Happena reageerivad aminohapped
alustega andes soola H2N-CH(CH3) -COOH + NaOH  H2N-CH2-COONa + H2O naatriumglütsinaat H2N-CH(CH3) -COOH + NH3  H2N-CH(CH3)-COONH4 ammooniumalanaat alkoholidega , andes estri ( näiteks etüülalanaadi) H2N-CH(CH3) -COOH + C2H5OH  H2O + H2N-CH(CH3) -COOC2 H5
Alustena reageerivad aminohapped
hapetega, andes soola (aminorühm protoneerub) nad on vastavatest amiinidest nõrgemad alused H2N-CH(CH3) -COOH + HCl  Cl-( H3N+-CH(CH3) -COOH)
METAANHAPE
ehk sipelghape ( soolad on metanaadid ehk formiaadid)
HCOOH
Metaanhape on terava lõhnaga, värvuseta, ärritava toimega mürgine vedelik, mis nahale sattudes tekitab põletusi. Teda leidub sipelgates, mesilastes, kõrvenõgestes, kuuse- ja männiokastes. Ta on veest veidi raskem, ent seguneb veega igas vahekorras.
Metaanhape erineb teistest karboksüülhapetest sellepoolest, et temas sisaldub ka aldehüüdrühm. Sel põhjusel on metaanhappel nii aldehüüdidele kui ka karboksüülhapetele iselomulikke omadusi ning teda võib kasutada ka tugeva redutseerijana näiteks tekstiilitööstuses.
ETAANHAPE
ehk äädikhape (soolad on etanaadid ehk atsetaadid)
CH3COOH
Etaanhape on tuntuim karboksüülhape, mida tunti juba kauges minevikus. Nimelt pandi tähele, et kui vein õhu käes seisis , siis muutus see palju hapukamaks. Saadud vedeliku vesilahust hakati nimetama veiniäädikaks. Õhu käes veini hapukamaks muutumine on tingitud veinis oleva etanooli oksüdeerumisest, mille tulemusel muutub viimane etaanhappeks ehk äädikhappeks. Sõltuvalt sellest, millise veini valmistamisel seal sisalduv etanool happeks oksüdeerus, tuntakse tänapäeval veel näiteks ka õunaäädikat, marjaäädikat jms.
Etaanhapet leidub nii vabalt (hapupiimas, võis, riknenud õlles ja veinis, juustus) kui ka soolade ja estritena näiteks taimelehtedes ja loomorganismide kudedes ning eritistes (uriin, sapp).
Piimhape (2-hüdroksüpropaanhape) (soolad on laktaadid)
On värvuseta kristalne aine, hügroskoopne aine, mis lahustub hästi nii vees kui ka etanoolis . Ta tekib piima, juur- ja puuviljade nagu näiteks kurkide, kapsaste hapendamisel ja piimasuhkru käärmisel. Lisaks tekib piimhapet veel lihastes suure koormusega töötamisel ilma hapniku juurdepääsuta. Lihaste valulikkus ongi osalt sellest tingitud, kuid pikkamööda kantakse see välja ja oksüdeeritakse ning valulikkus kaob.