Isik: Akvitaania Eleanor Eluaastad: 1122 - 1204 Riik: Akvitaania (tänapäeva Prantsusmaa edelaosa) Üks kokkuvõttev lause antud isiku kohta: Akvitaania Eleanor oli oma aja üks mõjukamaid naisi, kes lisaks suurte maa- alade edukale valitsemisele käis ka Ristisõjas, abiellus omal valikul teist korda ning osales aktiivselt majanduses ja poliitikas. Tundmatu autor, teadmata aasta Ülevaade antud isiku eluloost: Ajatelg Lapsepõlv 1122 - Rooma keisririigi valitseja Eleanor sündis 1122
troonileasumist. 1139. aastal puhkes kodusõda, ning lõpuks saigi Stephen troonile. Hiljem sunniti tal oma pärijaks nimetama Matilda ja Geoffroi poeg Anjou Henry. Kui 21-aastane Anjou Henryst Inglise kuningas Henry II sai, päris ta isalt Anjou, Maine'i ja Touraine'i provintsi Prantsusmaal ning emalt Normandia ning Bretagne'i. 1152. aastal abiellus ta Prantsuse kuninga Louis VII hüljatud abikaasa Eleanoriga ning omandas seeläbi ka Akvitaania. Selle tulemusel valitses ta Inglismaa ning kahe kolmandiku Prantsusmaa üle. HENRY JA BECKET Henry oli äärmiselt energiline valitseja. Ta oli hea haridusega ning väga kultuurilembene, tema Prantsusmaal Chinonis asuvasse õukonda kuulus palju õpetlasi ning trubaduure (laulikuid). Henry tugevdas oma võimu aadlike üle, muutis Inglise seadusi ning sundis sotlasi ja uelslasi enesele kuuletuma. Kui normanni ülikud Iirimaa oma võimu alla olid saanud, alistas ta nad ning kuulutas end 1172
Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid
tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on
Bordeaux Natuke infot linna kohta EdelaPrantsusmaa, Akvitaania piirkonna ja Gironde'i departemangu keskus Asub Garonne'i jõe ääres Elanike arv 229 500 (2004) Linnastus elab 925 300 inimest Elanike arvult 9. linn Ajalugu Asutati roomlaste poolt (300 eKr) Algne nimi Burdigala Rüüstasid vandaalid (276 a) Läänegootide, Frangi riigi, araablaste, Inglismaa, Saksamaa võimu all olnud I ja II maailmasõja ajal põgenes sinna Prantsusmaa valitsus VEIN
34)Vestfaal 35)Ostfaal 36)Reinimaa 37)Lotring 38)Transilvaania 39)Elsass 40)svaabimaa 41)Tüüring 42)Saksimaa 43)Frankimaa 44)Baieri 45)Austria 46)Kärnten 47)Tirool 48)Lombardia 49)Toskaana 50)Apuulia 51)Kirkuriik 52)Sitsiilia 53)Itaalia linnriigid 54)Kataloonia 55)Gascone 56)Leon 57)Aragon 58)Kastiilia 59)Galicia 60)Portugal 61)Navarra 62)Provence 63)Toulouse krahvkond 64)Arelaat 65)Lanquedoc 66)Akvitaania 67)Neustria 68)Burgundia hertsogkond 69) Burgundia krahvkond 70)Burgundia kuningriik 71) Burgundia hertsogkond 14-15 saj? 72)Bretagne 73)Normandia 74) Île-de-France 75)Flandria 76)Brabant 77)Holland 78)Friisimaa
Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid
RÜÜTLIkULTUUR Rüütlilaulukunsti sünnipaigaks peetakse Lõuna-Prantsusmaad Provence ja Akvitaania. Sealsed rüütlilaulikud olid trubaduurid. Põhja- Prantsusmaa rüütlilaulikud olid truväärid. Nende muusika oli rohkem avatud rahvalikele mõjutustele. Kuulsaim neist Adam de la Halle ühendas ilmaliku laulu vormid polüfoonilise tehnikaga. Prantsuse rüütlikultuuri mõjul sündis rüütlilaul ka Saksa ja Austria aladel. Kuna Prantsusmaa oli 12.-13. sajandil juhtiv ma nii euroopa poliitikas kui ka kultuuris, siis saadeti saksa aadlinoorukeid sinna õppima
5. Kuidas leidis aset Kleopatra ja Julius Caesari esimene kohtumine? 6. Kleopatra elas kaks aastat Roomas. Miks ta Roomast kiiresti lahkus? 7. Milline mõju oli Kleopatra külaskäigul roomlastele? 8. Mida arvata Caesari tapjatega ühinenud Brutusest? 9. Prantsuse keeles öeldakse, et Antoniust tabas Kleopatraga kohtudes coup de foudre. Mida see tähendab? 10. Millised põhjused võisid olla Kleopatral Antoniuse võrgutamiseks? 11. Miks Kleopatra valis vabasurma? 12. Mis sai Octavianusest? AKVITAANIA ALIÉNOR TRUBADUURI LAPSELAPS (ing. k. ELEANOR, saksa k. ELEONORE) Joos van Cleve. Akvitaania Aliénor. Kunstiajaloo Muuseum, Viin Esmalt meenutame, et Akvitaania tasandik paikneb Edela-Prantsusmaal Biskaia lahe 1 ja Keskmassiivi2 vahelisel territooriumil. Selle regiooni suurim metropol on Bordeaux, suurim jõgi la Garonne. Keskajal oli Akvitaania iseseisev hertsogriik, mis hõlmas ka Poitou' krahvkonna ja Gascogne'i hertsogkonna. Siin, Akvitaanias, nägi 1122
Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele pooleReini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiseltvulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid
üldkõneldavaks. Gallia on roomlaste antud nimetus gallide (keltide) asualale. Gallia Cisalpina oli Põhja-Itaalias ja Gallia Transalpina tänapäeva Prantsusmaa territooriumil. Gallia Cisalpina alistasid roomlased teisel sajandi alguses eKr, muu Itaaliaga ühendati see 42 eKr. Gallia Transalpina lõunaosas asutasid roomlased 212 eKr Gallia Narbonensise provintsi. Gallia vallutamise viis 5851 eKr lõpule Julius Caesar. Augustus jaotas Gallia kolmeks osaks: Akvitaania (Aquintia) lõunas Gallia Lugdunensis keskel Gallia Belgica põhjas Nende keskuseks oli Lugdunum (Lyon). Viiendal sajandil vallutasid Gallia germaanlased. 3 Gallia haldusjaotus aastal 58 Kõnelemiskohad ja -viis 17. ja 18. sajandil kõneldi prantsuse keelt paljudes Euroopa riikides kõrgklassi keelena. Seda kõneleb emakeelena umbes 110 miljonit inimest.
Õp. 144 3. Selgitage linnastumise mõju... mõisamajanduse arengule tv. 32 õp. 151 talupoegade olukorrale tv. 32 4.Vali üks järgmistest kuningatest ja seleta kahe näite abil, kuidas ta tugevdas kuningavõimu: Philippe II Auguste- Prantsusmaa kuningas aastail 1180-1223; vallutas Inglismaa kuninatelt Normandia ja Akvitaania; eesmärk oli ühendada terve Prantsusmaa oma võimu alla; temast sai Euroopa võimsaim monarh. Louis IX Püha- Prantsusmaa kuningas aastail 1226-1270; tänu tema vagadele ja õiglastele omadustele kasvas kuningavõimu autoriteet; tsentraliseerivate reformide tõttu kasvas riigi majanduslik ja poliitiline stabiilsus; astus 7. ja 8. ristisõtta.
Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk- Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal
aastal 1162. Pühitsemisest peale algasid lahkarvamused ning vastuolud kuningaga. 1164 tekkis tüli kuningaga, kuna kuningas tahtis kehtestada kuningakohtu ülimuslikkust vaimuliku kohtu üle. Kuningas üritas Thomast murda, kuid too põgenes Prantsusmaale. 1170 nõustus Henry II Thomas Becketiga Cantebury katedraalis kohtuma, seal Henry tappis ta. 1173 sai Thomasest pühak. Richard I Lõvisüda (1189- 1199) Sündis 1157. a Oxfordshire`is, aga kasvas üles Poitiers`s Akvitaania hertsogkonna keskuses. Richard oli Henry II ja Akvitaania Eleonore`i kolmas poeg. Valdas suurepäraselt ladina keelt, aga inglise keelega oli tal suuri raskusi. 1169, kui ta oli 13ne aastane tegi isa temast Akvitaania hertsogi. Vastumeelsus isa otsustega. Pahameelt süvendas Thomas Becketi mõrvamine. 1173-1174 oli vandenõulaste leeris Henry II vastu. 1189. a tõuseb pärast isa surma troonile. 1190 aastal läks III ristisõtta, oli seal Egiptuses võrdlemisi edukas (Jeruusalemma kuningriik
aastal 1162. Pühitsemisest peale algasid lahkarvamused ning vastuolud kuningaga. 1164 tekkis tüli kuningaga, kuna kuningas tahtis kehtestada kuningakohtu ülimuslikkust vaimuliku kohtu üle. Kuningas üritas Thomast murda, kuid too põgenes Prantsusmaale. 1170 nõustus Henry II Thomas Becketiga Cantebury katedraalis kohtuma, seal Henry tappis ta. 1173 sai Thomasest pühak. Richard I Lõvisüda (1189- 1199) Sündis 1157. a Oxfordshire`is, aga kasvas üles Poitiers`s Akvitaania hertsogkonna keskuses. Richard oli Henry II ja Akvitaania Eleonore`i kolmas poeg. Valdas suurepäraselt ladina keelt, aga inglise keelega oli tal suuri raskusi. 1169, kui ta oli 13ne aastane tegi isa temast Akvitaania hertsogi. Vastumeelsus isa otsustega. Pahameelt süvendas Thomas Becketi mõrvamine. 1173-1174 oli vandenõulaste leeris Henry II vastu. 1189. a tõuseb pärast isa surma troonile. 1190 aastal läks III ristisõtta, oli seal Egiptuses võrdlemisi edukas (Jeruusalemma kuningriik
Labii reatum, Sancte Joannes! 12. saj. - kandilised noodipead http://www.youtube.com/watch?v=ISs6BaJP4JE&feature=related 13. Sajand loobuti neumadest Helivältuste jagamine (Kölni Franco) 14.Sajand võeti kasutusele 2-osaline taktimõõt (P.de Vitry) esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik SOOVITUS LUGEMISEKS Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia Aron Gurevit. Keskaja inimese maailmapilt Jaan Kross. Kolme katku vahel Umberto Eco. Roosi nimi Ann Kramer. Akvitaania Eleonore lisavaatamist KESKAEG TAANIS http://www.youtube.com/watch?v=SrzN_7KOXgw KESKAEG FILMIKUNSTIS ,,First knight" http://www.youtube.com/watch?v=zO1_r6slUlk ,,Braveheart" http://www.youtube.com/watch? v=vBXBtORI7pE&feature=related Viimne reliikvia http://www.youtube.com/watch? v=fMH2H6aKPWk ,,The name of the rose" http://www.youtube.com/watch?v=sc- _hkLBVnc&feature=related
Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna- Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid
ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Riik Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust, mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Haldusasutused Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium Prantsusmaa piirkonnad Alsace Akvitaania ·Île-de-France Auvergne ·Languedoc-Roussillon ·Limousin Alam-Normandia ·Lorraine Burgundia ·Midi-Pyrénées Bretagne ·Nord-Pas-de-Calais Keskpiirkond ·Pays de la Loire Champagne-Ardenne ·Picardie Korsika ·Poitou-Charentes Franche-Comté ·Provence-Alpes-Côte d'Azur Ülem-Normandia ·Rhône-Alpes
Impeeriumi lagunemisele aitas kaasa 330. aastal pealinna üleviimine Konstantinoopolisse ja riigi jagunemine kaheks 395. aastal 481-751.a. Merovingide dünastia 486.a. Purustatakse roomlasest gallia kuberneri Syagriuse väed Soissonsi lähedal ja vallutatakse maa kuni Seinei jõeni. Peagi satub kogu Põhja-Gallia frankide riigi alla. 496.a. Chlodovech laseb end ortodoksse kiriku rituaali järgi ristide-frangid võtavad vastu ristiusu. 507.a. vallutatakse Akvitaania. 536.a. Idagoodid loovutavad frankidele Provence`i. VI saj. Frangi riik hõlmab peaaegu kogu Gallia ala. VI saj. lõpp kujuneb Frangi riigis kolm iseseisvat piirkonda: Neustria, Austraasia ja Burgundia. 687.a. Pippin Heristalis saab Frangi riigi ainsaks majordoomuseks, ta ühendab kolm riigi osa taas ühtseks. Merovingid kaotavad oma tähtsuse. 715.a. Austraasia majordoomus Karl Martell haarab võimu terves Frangi riigis, eirab Merovinge
Rooma paavst toetas neid. Selgita mõistet: Rooma paavstide Avignoni vangipõlv. Kui Clemens IV kolis Prantsusmaale Avignoni Roomast ja siis järgnevad 9 paavsti olid prantslased. Roomlastele see ei meeldinud ja nad valisid ise oma paavsti, tagajärjeks olid kaks erinevat paavsti. Milline oli 100-aastase sõja peamine põhjus? Kui suure ala vallutasid inglased pärast 1415. aastat? - Peamine põhjus oli see, et Prantsusmaa kuningas konfiskeeris Akvitaania mis ei kuuletunud talle aga mis kuulus Inglismaale. Inglismaa tahtis Prantsusmaa trooni. Umbes pool Prantsusmaad oli vallutatud inglaste poolt. - Võitsid Crecy ja Poitiersi lahingud, vallutasid osa Prantsusmaast. Millist rolli mängis Jeanne d'Arc sõjas? Mis temast sai? -Ta sai sõjaväejuhiks ja oli edukas. Päästis Orleans'i. -Ta mõisteti surma. Põletati tuleriidal. Mida saavutas Prantsusmaa, võites 100-aastase sõja? Millised uued relvad võeti selle sõja ajal kasutusse?
ainult ühe kindla ruumiga nagu freskod. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu. Gootilikud jooned avaldusid ka tarbekunstis ja rõivastuses. Ülipika ninaga jalatsid, naiste kõrged torumütsid henninid ja muud rõivadetailid näisid kordavat arhitektuuri teravaid vorme ning nagu muugi kunst, mõjusid vägagi peenemaitseliselt. 12. sajandil sai alguse prantsuse moe aastasadu kestnud ülevõim Euroopas. Sellele pani aluse kuninganna Akvitaania Eleonora. Erilise peenuse omandas hilisgootika päevil mood prantsuse päritoluga Burgundia hertsogite õukonnas.
tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid
See ala on kohati väga tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Nõo idaäärel on lubjakivist koosnevad looduslikud vallid. Sellel nõol asub ka Prantsusmaa pealinn Pariis. Lääne pool moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb ta üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Kirdesse jäävad keskmise kõrgusega Ardennide ja Vogeeside mäed. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Pind kulunud. Tema keskel on Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo vanade koonuste ja kraatritega. Lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad
747. Milleks aga selline kära Karli sünniaasta ümber?? Nimelt võib just sünnidaatumis peituda Karli ja ta venna Karlmanni vahelise tüli põhjus. Aeg-ajalt peetakse isegi võimalikuks kahe kuningapoja sõja puhkemist. Vaadelgem lähedalt ühte saladust.. 768.aasta 9.oktoobril pühitsetakse Karl ja Karlmann kuningateks. 3 aastat hiljem sureb Karlmann ja Karl võtab kogu valitsemise üle. Mida ta aga tegi nende kolme aasta jooksul?? 769. aasta kevadel näeme me teda liikumas Akvitaania poole ning mässuline provints alistatakse kiiresti, sest juba juulis näeme Karli tagasiteel lossi poole. 770. ja 771. aastal ei kuule me temast midagi. Ema soovitusel abiellus ta Desiderataga ja võrdsustas oma seisu oma surnud venna Karlmanniga. Kuidas aga sai Karl kahekümne päevaga Frangi riigi ainuvalitsejaks?? See pidi juba ette valmistatud olema. Veidi pärast oma venna surma läheb Karl Villa Corbonacumisse. Seal tuli midagi riigipäeva sarnast.
tähelepanu. Rüütlikirjandusega tuli kultuuri austus naise vastu. 13 saj II poolel algas truvääride ja minnesingerite luule linnastumine. Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Bernart de Ventadorn 12 saj trubaduur, teenis Akvitaania Eleanori õukonnas, pühendas oma laulud enamikus kõrgele armastuskunstile, säilinud 19 viisi. Adam de la Halle truväär, 13 saj, Arrasi kuulsaim laulik, erandina lõi ka mitmehäälseid laule, temalt tuntakse kaht laulumängu, kuulsaim neist "Robini ja Marioni mäng". Walther von der Vogelweide minnesinger, säilinud suur hulk tekste, aga ainult üks viis "Palestiina laul", tegutses keisrite Otto IV ja Friedrich II teenistuses.
Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on praegu Nicolas Sarkozy. Haldusasutused · Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium. Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) Prantsusmaa piirkonnad 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) 7. Keskpiirkond (Centre) 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie) 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie
Haldusasutused Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium. Sümbolid · Prantsusmaa riiklikud sümbolid : Riigilipp, hümn, deviis. · Rahvuslikud sümbolid : Marianne, Gallia kukk · Tähis: vapp Haldusjaotus Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) (22 tk) 1. Alsace 2. Akvitaania 3. Auvergne 4. Alam-Normandia 5. Burgundia 6. Bretagne 7. Keskpiirkond 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes
- 39., 1241.-44. Aasta) ja ka Püha Maa teiste piirkondade üle Jeruusalemma mõnevõrra kontrolli all. SEITSMES RISTISÕDA · Seitsmes ristisõda toimus 12481254. Eestvedaja paavst Innocentius IV ja Prantsusmaa kuningas Louis IX Püha. Sõja sihiks Egiptus. Ettevõtmine nurjus. Seitsmes ristisõja eel oli käimas laiaulatuslik konflikt paavst Innocentius IV ja Püha Rooma (Saksa-Rooma) keisri Friedrich II vahel ning Inglismaa kuninga, Iirimaa lord ja Akvitaania hertsog 12161272 Henry III polnud oma suurima rivaali abistamisest huvitatud, kujuneski sellest vaid prantslaste üritus. Sõda algas Prantsusmaa kuningas Louis IX Püha'le edukalt, ta vallutas Damietta linna Niiluse suudmes, kuid hiljem takerdusid ta väed lõuna pool jõe soodesse ning kuningas ise langes vangi. Pärast pikki läbirääkimisi vabastati ta Damietta ning suure rahasumma loovutamise hinnaga ning järgnevalt suundus ta Palestiinasse, kus asusid Jeruusalemma
Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid
Matilda poeg Henry võimule. Stepheni vanem poeg suri, mis oli ka otseselt selle kokkuleppe ajendiks. Henry lubas tema teistele lastele, et nende valdused säilivad. 1154 Stephen sureb ja troonile tuleb Henry II (1133-1189) . Anjou krahv Geoffrey Plantageneti poeg Henry II kuningaks. Matilda oli vahepeal abiellunud Geoffrey Plantagenetiga, kes oli Anjou krahv. Plantagenetid saavad Inglismaal võimule. Henry II abiellumine Akvitaania Eleanoriga (pr Aliénor d’Aquitaine). Henry II abiellus Akvitaania Eleonorega, kes oli varasemalt abielus olnud Prantsusmaa kuninga Louis VII-ga, kuid nende abielu ei kestnud kaua, 1152 abiellus Henryga, kes oli siis veel Anjou krahv. Angevini impeerium. Akvitaania valdused ühinesid Anjou valdustega ning Henry II-st sai vaieldamatult suurimate valduste omanik. Suuremad valdused kui olid Prantsusmaa kuningal. Nüüd pretendeerisid Inglismaa kuningad ka reaalselt kõigi SB rahvaste üle.
tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 7 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest.Lõuna- Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid
· Pärast Chlodovech I surma jagati riik: - Neustria - Austraasia - Burgundia - Alemannia · tugevnes kohalike hertsogite võim · al. 7. saj. nn Laiskade Kuningate ajastu - võim majordoomuste käe Karolingide Gallia- · Pippin Heristalist (Austraasia majordoomus) -> Karl Martell · Karl Martell (Frangi riigi majordoomus 714741) - alistas vastased Austraasias, võitis Neustria ja Akvitaania valitsejaid - sõdades idagermaanlastega alistas Lääne-Friisimaa (Hollandi), alemannid ja baierlased. - 732 Poitiers' (Tours'i) lahing - võit läänest pealetungivate araablaste üle -> peatas islami ekspansiooni - loodi raskerelvastuses sõjavägi -> feodaalsuhted · Pippin Lühike (714768) - Kuulutas end frankide kuningaks 751, kroonis end ise 752
Normannide juhiks oli Normandia hertsog William Vallutaja. · Normannid saavutasid võidu ja William sai kuningaks. · Tekib Inglismaa-Normandia ühisriik. · Ühiskond jagunes prantsuse keelt kõnelevaks ülemkihiks ja anglosaksidest alamkihiks. Suhted Prantsusmaaga · Poliitika tihedalt läbi põimunud Prantsusmaa poliitikaga. · Henry II valitsusajal Inglismaa valdused mandril laienevad (Anjou, Akvitaania hertsogiriik). · Inglise kuningad võimsamad valitsejad Prantsusmaal neil maad rohkem kui Prantsuse kuningatel. Rooside sõda- (14551487) oli sõdade Lancasteri ja Yorki suguvõsa vahel Inglise trooni üle. Mõlemad suguvõsad olid kuninga Edward III (13121377) järeltulijad. Kokkupõrget hakati nimetama Rooside sõjaks, kuna Lancasteri suguvõsa embleemil oli kujutatud punast roosi, Yorki omal aga valget. 1485. aastal pääses Inglismaa troonile
kohtame samavõrra alamaadlit, kuid särav anne võis laulikute hulka tuua ka madalamast seisusest inimesi. 13. sajandi truvääride kunst hakkas aegamisi linnastumaja oli seetõttu võrreldes trubaduuriluulega mõneti rahvalikum. Rüütlilaul polnud sugugi üksnes meeste kunst: ristisõdade ajastul oli õukonnaelu sageli lossidaami õlgadel ning ta ise rüütlikultuuris lausa rituaalse austusega ümbritsetud. Kuulsaimad laulikud olidki enamasti koondunud väljapaistvate aadlidaamide, nagu Akvitaania Eleonore'i (u 1122-1204) või tema tütre hertsoginna Marie de Champagne'i õukonda. Kuulsaid daame oli aga ka laulikute endi hulgas, nagu Beatritz de Dia.. Peamisteks on selles traditsioonis armastus-ja kangelaslaulud. Armastuslaulud on seotud rüütlikultuurile väga iseloomuliku südamedaami kultusega. Ka kõrgest soost rüütlid pöördusid lauludes oma südamedaami (sageli konkreetse isiku) poole rõhutatult aupaklikus, alandlikus toonis ja see hoiak meenutab väga Jumalaema
Murrangu tõi Gregorius I (590 – 604), kes pani paavsti maj. aluse ning esitles end itaallaste kaitsjana langobardide vastu. Toimus ka vaimulike autoriteedi tõus, mis päädis ristiusu levitamisega Põhja-Euroopas: Briti saared, Germaania. Algas ulatuslik kloostrite rajamine. Frangi riigile pandi alus 5. saj. Chlodovechi poolt. 6. saj. Frangi riigi esimene õitseng, mis siiski killustus sajandi lõpul. Riigi killustumine 7. saj.: Neustria, Austraasia, Akvitaania. Riigi taasühendamine 7. saj. Lõpul (687) majordoomuse Pippin Keskmine poolt. Valitseva Merovingide dünastia hääbumine. De facto valitsesid riiki karolingidest majordoomused. Karl Martell (714 – 741) tõrjus tagasi araablaste kallaletungi 732. Poitiers' lahingus. Karl Martell kujundas välja frangi ratsaväe, hakates vasallidele maid läänistama. Võib väita, et Karl Martell pani alguse keskaegsele feodaalkorrale
· Martinique Kariibi meres · Guajaana Lõuna-Ameerika kirdeosas · Reunion saar India ookeanis Maskareeni saarestikus 4 meretagust territooriumi: · Uus-Kaledoonia saar Vaikses okeaanis Austraaliast idas · Wallis ja Futuna saared Vaikses ookeanis Samoa saarestikus · Prantsuse Polüneesia Tuamotu arhipelaag ja Seltsisaared Loodus 50% Prantsusmaa pindalast hõlmavad madalikud: · Põhja-Prantsusmaa madalik, Loire madalik, Akvitaania madalik, Languedoci madalik · mägesid: Prantsuse Keskmassiiv, Vogeesid, Ardennid, Püreneed ja Alpid · Kõrgeim tipp Mont Blanc 4807 m Kliima · suuremal osal Prantsusmaast valitseb mereline paraskliima, lõunarannikul vahemereline kliima · keskmine temperatuur jaanuaris: põhjaosas 1-3, lõunaosas 6-8 keskmine temperatuur juulis: põhjaosas 16-18, lõunaosas 22-26 Loodus · laialehiste metsade ala tamme ja pöögimetsad
rüütlilaulud isegi naised võisid olla lauljad Aluseks on armastus ja südamedaamikultus Luulevormid, mis on rüütlilaulude aluseks nendel teemadel lauldi: ballaadid serena õhtulaul alba hommikulaul ristisõja teemad neitsi maarja Rüütlitel oli kaasas teener rändmuusik menestrel, kes pskas hästi laulda ja pilli mängida eesmärk tegi kogu töö ära 12. sajandi tugev trubaduur Bernart de Ventadorn tegutses Akvitaania Eleonore õukonnas ja lõi talle ka hulga laule säilinud lugulaul ''Lõokese laul'' tsitol näppekeelpill, viiuli eelkäija Adam de la Halle ''Robini ja Marioni mäng'' dialoogide ja 28 lauluga + mitmehäälsed laulud Walter von Meissen (peab lihtsalt teadma) PILLID Iseseisvat instrumentaalset muusikat ei olnud. Pillid olid mõeldud tantsu- ja laulusaateks. Varaseim tantsuvorm estampii (aeglane sammtants) koos pillisaatega
ainult ühe kindla ruumiga nagu freskod. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu. Gootilikud jooned avaldusid ka tarbekunstis ja rõivastuses. Ülipika ninaga jalatsid, naiste kõrged torumütsid henninid ja muud rõivadetailid näisid kordavat arhitektuuri teravaid vorme ning nagu muugi kunst, mõjusid vägagi peenemaitseliselt. 12. sajandil sai alguse prantsuse moe aastasadu kestnud ülevõim Euroopas. Sellele pani aluse kuninganna Akvitaania Eleonora. Erilise peenuse omandas hilisgootika päevil mood prantsuse päritoluga Burgundia hertsogite õukonnas. Gooti mööbli pindadele ilmuvad arhitektuurilised motiivid. Gooti perioodil asendasid puuseppa ja seppa juba tisler, lukksepp ja nikerdaja ning lõpliku teostuse juures kunstnik ja kuldaja. XV sajandil areneb mööbli valmistamine eriti Põhja Prantsusmaal Flandria linnades. Reisikirstude ja kirstude otsad kaetakse rikkalike nikerdustega. Ornamendi keskmine osa
kaudu. Albilasi on nimetatud ka "bulgaarlasteks" (Bougres). Neil säilis side Traakia bogomiilidega. Esimesed Prantsusmaa katarid ilmusid Limousinis aastate 1012 ja 1020 vahel. Mitmeid katareid avastati ja hukati Toulouse'is 1022. Kasvava sekti mõistsid hukka Charooux' (Vienne'i) sinod (1028) ja Toulouse'i sinod (1056). 12. sajandi alguses kutsuti Agenais'sse ja Toulousaini preestreid katarite õpetusega võitlema. Ent katarid kinnitasid Lõuna-Prantsusmaal kanda tänu Akvitaania hertsogi Guillaume'i ning Lõuna- Prantsusmaa aadli suure osa kaitsele. Inimestele avaldasid muljet "head inimesed" ning Bruisi Pierre'i ja Lausanne'i Henri preestritevastased jutlused Périgords. Katarite õpetusel on palju gnostitsismi sugemeid, mis sarnanevad bogomiilide ja paulikiaanide õpetusega. Katarite õpetus pole täpselt teada, sest peaaegu kõik andmed selle kohta pärinevad nende vastastelt. Katarite endi vähestest säilinud tekstidest (Rituel Cathare de Lyon ja Nouveau
belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid ... hõimu juhtisid druiidid (keldi usu preestrid) Merovingid Chlodovech Merovechi sugukonnast 481-511 Ristiusu vastuvõtmine 496 katoliikluse vormis (= paavsti heakskiit) maadevallutused: põhjus ristiusustamine; võimu tugevdamisel vahendeid ei valitud suurriik la France ... Saali õigus frankide tavaõigus 6.saj piirkonnad: Neustria, Akvitaania, Burgundia, Austraasia, Alemannia kuninga valdused jagati poegade vahel 7.saj keskpaigast laiskade kuningate ajastu majordoomuste võim 687 Pippin Heristalis Austraasia ja riigi ainus majordoomus: Frankide riik ühendati uuesti 714 poeg Karl Martell võttis kasutusele Frangi hertsogi tiitli Karl Martell peatas muhameedlaste pealetungi Euroopale Poiters'i lahingus 732
ta süda oli avatud ja teod Jumalale meelepärased." Chlodovech pani 5 saj lõpul alguse Frangi kuningriigile , mille nimest tuleneb ka Prantsusmaa tänapäevane nimetus la France. Ta pani kirja saali õigused, mis kujutab endast saali frankide tavaõiguste üleskirjutamist. 6 saj hakkas Frangi riigis kujunema 4 eri piirkonda: 1) Lääne- ja Loode-Gallias Neustria, keskusega Pariisis (hiljem eraldus Neustriast Akvitaania maakond) 2) Kirde-Gallias Austraasia, mille koosseisu kuulusid põlised frankide alad mõlemal pool Reini ja Maasi jõge. 3) Burgundia,. Mis kujutas endast varasemat burgundide riigi territooriumi 4) Alemannia (osa praegusest Saksamaast, Ida-Prantsusmaast ja Sveitsist) Chlodovechi riik tükeldati tema kolme poja vahel. üks neist jäi ellu ja korjas isa valdused taas kokku kuid pärast tema surma, hakkas riik lagunema.
kindla ruumiga nagu freskod. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu. Gootilikud jooned avaldusid ka tarbekunstis ja rõivastuses. Ülipika ninaga jalatsid, naiste kõrged torumütsid henninid ja muud rõivadetailid näisid kordavat arhitektuuri teravaid vorme ning nagu muugi kunst, mõjusid vägagi peenemaitseliselt. 12. sajandil sai alguse prantsuse moe aastasadu kestnud ülevõim Euroopas. Sellele pani aluse kuninganna Akvitaania Eleonora. Erilise peenuse omandas hilisgootika päevil mood prantsuse päritoluga Burgundia hertsogite õukonnas. Herman, Jean ja Paul Limbourg. 1370-80-1416. Burgundia. Herman, Jean ja Paul Limbourg. Jaanuar. 1412-1416. Miniatuur Berry hertsogi tundideraamatust "Les tres Herman, Jean ja Paul Herman, Jean ja Paul riches heures du Duc de Limbourg. Limbourg.
482 sai ripuaari frankide kuningaks. Ta lasi tappa kõik teised frankide kuningad. Nii sai temast frankide kuningas ja FRANGI RIIGI RAJAJA. Võttis vastu roomakatoliku usu (oma katoliiklasest naise õhutusel), mistõttu ta sai paavsti toetuse ja samas ka ettekäände teiste germaanlastega sõdida. Nimelt olid muud germaani hõimud ariaanlikud kristlased. 506 lasi kirja panna saali õiguse (Lex Salica). Vallutas Põhja-Gallia, alemannid ja Akvitaania. Ripuaarifrangid-elimineerisvastased-RAJAJA-roomakatolik-saaliõigus-Akvitaania vallutus Merovingid ja Frangi riik. Merovingide ajal oli Frangi riik tihti killustatud, kuna kuningas pidi suremisel jagama riigi oma poegade vahel, seetõttu toimusid pidevad kodusõjad. Frangi riigi kirik allus kuningale, mitte paavstile. 7. sajandil said majordoomused tegeliku võimu riigis. Viimane Meroving kõrvaldati troonilt 751. Majordoomused
kindla ruumiga nagu freskod. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu. Gootilikud jooned avaldusid ka tarbekunstis ja rõivastuses. Ülipika ninaga jalatsid, naiste kõrged torumütsid henninid ja muud rõivadetailid näisid kordavat arhitektuuri teravaid vorme ning nagu muugi kunst, mõjusid vägagi peenemaitseliselt. 12. sajandil sai alguse prantsuse moe aastasadu kestnud ülevõim Euroopas. Sellele pani aluse kuninganna Akvitaania Eleonora. Erilise peenuse omandas hilisgootika päevil mood prantsuse päritoluga Burgundia hertsogite õukonnas. Joonis 31. Giotto di Bondone Neitsi Maarja sündimine KOKKUVÕTE Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Seda tingis asjaolu, et kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Romaaniaegsed ehitajad arendasid välja täiesti omanäolise ehitusstiili
Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised. Akvitaania Eleonore , Marie de Champange, Beatrice de Dia Teemad: Armastus Alkohol Sõjad Vaimulikud ( Neitsi Maarja) Pilalaulud, pilkelaulud Käidi südamedaami akna taga laule laulmas. Keskaja tähtsaimad instrumendid Lauto, rebekk,fiidel, portatiiv, rataslüüra Reformatsioon 1517 Martin Luther Jumalateenistus emakeelseks
Kui vaimulikud said taas õiguse abielluda ja lapsi saada, siis tõi see hiljem kaasa klassikalise riigikiriku süsteemi. Kirik kaotas liialt politiseerudes oma senise praktika ja muutus inetuks pornokraatiaks ehk paavstivõimu laostumise perioodiks. Karl Suur oli Frangi riigi kuningas aastast 768, Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800. Võimuvõitluse käigus lülitas ta mängust välja oma venna, Karlmanni, ja asus peagi kogu riiki üksi valitsema. Ta vallutas oma valitsemisaja alguses Akvitaania ja langobardide Itaalia alad, jätkas vallutustöödega justkui taastamaks Lääne-Rooma hiilgust. Karl praktiseeris mõõgamisjonit, valmistades sellega ette ka ristisõdade kontseptsiooni kujunemist. 789. aastal hakkas ta pidama sõda slaavlastega ja seejärel 791. aastal avaaridega, 796. aastal rüüstas ta avaaride keskust ning tõi sealt kaasa suured ja hindamatud varandused. Sellest ajast saatis hakkas ta looma oma võimukeskust Aachenis
Merovingide dünastia e. Frangi Kuningriik 486-dat a loetakse Frangi Kuningriigi tekkimiseks, kui Frangi väepealik Chlodovec 481-511 kuulutas end kuningaks Iseloomustas: · 496 võeti vastu ristiusk · Territooriumil maksis saaliõigus lex Salica- seadustekogum, mis oli segu frankide tavaõigusest ja Rooma õigusest · Frangi riigi territoorium laienes pidevalt u 7-daks saj koosnes järgmistest piirkondadest: o Neustria ja Austraasia o Akvitaania o Burgundia o Alemannia · 8-dal saj lisandus: o Kaskoonia o Tüüringi o Baierimaa · 7-dast saj algas nn laiskade kuningate ajajärk st, et vormiliselt valitsesid meovingid aga tegelikult juhtisid riiki majordoomused (kojavanem) peaministrid, kes sisuliselt tegelesid riigi juhtimisega · Kõige silmapaistvamaks majordoomuseks oli Karl Martell, kes oli Pippin II sohipoeg Tema aega iseloomustas:
Ladina keel oli madalamas staatuses, nt Ibeeria Ladina keele võtavad omaks valitsevad klassid- gootide, sueebide, brgundide kuningriigid Religiooni roll: ariaanlus (Aleksandria Areios) 325- Nikaia kirikukogu - kuulutati ketserluseks Brgundide ja frankide pöördumine Rooma katoliku usku Pikaajaline kakskeelsus: frangid, langobardid. Keelepiiride stabiilsus 1. Romaani keelte "võidud" -osa Prantsusmaa Flandriast -osa bretooni aladest (loode-Prantsusmaa) - Metzi piirkond (Lotring) - Akvitaania, Lõuna-Itaalia, Sardiinia 2. Romaani keelte "kaotused" - Saksakeelse sveitsi piirialad, Trentino (P.-Itaalia) - Reto-romaani saarekesed, dalmaatsia keel, rumeenia keele saarekesed Rumeenia keele säilimise küsimus 101-107 pKr roomlaste vallutus 271 pKr roomlased lahkuvad 1. Rumeenia ajaloolased: Romaniseeritud koloonid varjusid Lõuna-Karpaatidesse 2. Ungari ajaloolased: Koloonid ületasid Doonau, romaniseerisid taas endise Daakia 13.saj 14. aprill
1479 tekkis Hispaania riik Aragoni ja Kastiilia ühendamise teel – Isabel I (Kastiilia) ja Fernando II (Aragon) abiellusid. Kujunes välja üsna tsentraliseeritud riik. 1492 langes Granada – viimane mauride tugipunkt Ibeeria poolsaarel. Samal aastal avastas Kolumbus Ameerika – algas Hispaania õitseaeg. 8.4 Saja-aastane sõda 1337-1453 Inglismaa ja Prantsusmaa. Kaudselt oli põhjuseks Prantsusmaa kuningate tugevnemine. Sõja põhjustas Prantsuse kuningate soov vallutada Akvitaania ning Inglismaa soov vallutada tagasi Normandia. Mõlemad taotlesid ka rikast Flandriat. Otseselt sõja põhjuseks sai viimase Kapetingi surm. Inglise kuningas Edward III oli Philippe Ilusa tütre poeg ja tal oli teatav õigus Prantsuse troonile. Sõda kulges vahelduva eduga. Inglismaa alustas võimsalt ja 1429. aastatel valdas Inglismaa suurt osa Prantsusmaast. Võis arvata,et Prantsusmaa saabki lüüa, kuid 1453.aastaks sai Prantsusmaa ühendatud ning sai alguse Prantsusmaa riik
nagu freskod. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu. Gootilikud jooned avaldusid ka tarbekunstis ja rõivastuses. Ülipika ninaga jalatsid, naiste kõrged torumütsid henninid ja muud rõivadetailid näisid kordavat arhitektuuri teravaid vorme ning nagu muugi kunst, mõjusid vägagi peenemaitseliselt. 12. sajandil sai alguse prantsuse moe aastasadu kestnud ülevõim Euroopas. Sellele pani aluse kuninganna Akvitaania Eleonora. Erilise peenuse omandas hilisgootika päevil mood prantsuse päritoluga Burgundia hertsogite õukonnas.
annaabi.ee 
