Aktsiisiga maksustatakse: 1) alkohol 2) tubakatooted 3) kütus 4) elektrienergia 5) aktsiisikaup Ajutine aktsiisivabastus on maksukohustuse peatumine aktsiisikauba: 1) tootmisel 2) ladustamisel 3) lähetamisel 4) veol Aktsiisiladu on koht, kus a. laopidajal on õigus ajutises a.vabastuses: 1) toota 2) ladustada 3) vastu võtta 4) lähetada A.laopidaja on kohustatud esitama: 1) maksustamisperioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks Sigarettide aktsiisimäär sisaldab: 1) 1000 sigareti kohta kehtestatud fikseeritud määra 2) sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalset määra 3) fikseeritud määr 360 kr 1000 sigareti kohta Tagastada saab maksumärke: 1) mida ei ole tubakatootele või selle müügipakendile kinnitatud 2) mis on rikutud maksumärgistamisel ja millest on säilinud vähemalt 80% 3) mis on hävitatud Maksu- ja Tolliameti esindajate juuresolekul 4) millelt või millega märgistatud a.kaubalt on tekkinud a.maksu kohustus ning...
............................................................4 1.3 Käibemaks...................................................................................................4 1.4 Aktsiisid....................................................................................................... 5 2.1 Tulumaksuseaduse muudatustest.............................................................. 6 2.2 Käibemaksuseaduse muudatusest.............................................................6 2.3 Aktsiiside muudatustest.............................................................................. 6 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................... 7 2 SISSEJUHATUS Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid.
Kordamisküsimused 2014/2015 1. Millised seaduse reguleerivad aktsiiside maksustamist Eestis? ATKEAS ja pakendiaktsiisiseadus 2. Iseloomustage aktsiisi maksu? Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi. Riiklik maks, Perioodiline ja ühekordne maks, Neutraalsuse põhimõte, Subjektiivne ja objektiivne maks. On lisandatud väärtuse maks 3. Milline on aktsiisi mõiste? Aktsiis on tarbimismaks, millega riik maksustab teatud konkreetset kaubagruppi (kütusel,
Käibemaksumäär 0% kehtib kauba ekspordil, kauba ühendusesisese käibe korral, teenuse puhul, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti ja muude seaduses loetletud kaupade ja teenuste puhul. Aktsiisid Aktsiisid on sarnaselt käibemaksuga tarbimismaksuks ja nende peamiseks eesmärgiks on inimeste, ettevõtjate käitumise mõjutamine võimaldades ühtlasi koguda maksuraha riigieelarvesse. Aktsiisiga on Eestis maksustatud alkohol, tubakatooted, kütus ja pakendid. Et aktsiiside määrad on diferentseeritumad, aktsiisikaupadega toimetamine keerukam ja aktsiiside deklareerimine võrreldes teiste maksudega käitleja-spetsiifilisem, puudutades seejuures ainult teatud osa maksumaksjatest, siis annab järgnev vaid lühitutvustuse maksuobjektidest ning asjaoludest, mida on oluline teada tegutsedes EL liikmesriigi maksukohustuslasena. Raskeveokimaks Raskeveokimaksu määrad on diferentseeritud lähtuvalt registrimassist, telgede arvust ja veotelje vedrustuse tüübist
järgi, kui palju ta tahab tarvitada (kui purju jääda), mitte selle järgi, kui palju raha joogi jaoks läheb. Maksude pideval suurendamisel hakkavad levima samuti ka kahtlased salaviinad ning muud alkoholid, mis seavad potentsiaalselt ohtu Eesti tervise ning alkoholi turu. Alkohol ei ole esmavajadus, kuid siiki ei paigutaks ma teda ka luksuskaupade kategooriasse. Viina hinna tõstmine ei tee seda jooki kuidagi kvaliitetsemaks ega paremaks, vaid pigem vähendab selle väärtust. Kui aktsiiside tõus samamoodi jätkub, ei ole enam võimalik osta erilisteks puhkudeks pudelit kallist konjakit, mis aastaid valminud, vaid peab piirduma lauaviinaga.
endale ülesandeid, seda kõrgemad peavad olema ka maksud. Näiteks on Skandinaavimaades Eestiga võrreldes tunduvalt kõrgemad maksud, aga selle eest pakutakse neile ka rohkem avalikke teenuseid, näiteks tasuta haridust ja meditsiiniabi. Eestis kehtivad maksud on mitmesugused ja üsnagi mõistlikud. Näiteks väheneb meil tulumaks aastast aastale ja hetkel on see jõudnud 21%-ni sissetulekust. Kuid hiljuti tõusid aktsiisimaksud, mis on minu arvates äärmiselt vajalik samm. Aktsiiside tõstmine ei too tulu ainult valitsusele vaid säästab ka eesti rahva tervist. Kõrgemad aktsiisid vähendavad kahjulike toodete, nagu tubakas ja alkohol, tarbimist. Samas tuleb aktsiiside puhul arvestada sellega, et liiga kõrged maksud soodustavad varimajanduse arengut. Järgmiseks riiki kaitsvaks maksuks on tollimaksud, mis kaitsevad riigi omatoodangut ja turgu. Kõrgemad maksud seatakse importkaupadele, et säilitada eestimaise toodangu konkurentsivõimet
Proportsionaalse tulumaksu negatiivsed küljed avalduvad riigi majandustugevuses. Väiksema tulumaksumäära korral tuleb riigieelarve täitmiseks vajalikud rahad saada mujalt. Seega kehtestatakse kõikvõimalikke muid makse, mis kehtivad samaväärselt nii kõrge- kui madalapalgalistele. Seega peavad väikesepalgalised töötajad valikuvõimaluseta kulutama igapäevaeluks suurema summa, nt kõrgenenud aktsiiside ja toidu eest. Lisaks soodustab võrdeline tulumaks veelgi inimestevahelist ebavõrdsust juba suure kihistumusega riikides. Enamikus arenenud riikides on kasutusel astmeline tulumaks, mis soodustab riigi majanduse tugevnemist ning seega tugevamat riiki, samas piirab see inimeste valikuvõimalusi. Võrdeline tulumaks on võrdne inimeste suhtes, kuid võib olla riigile vähem kasulik. Eesti küllaltki
- nõrk klienditeenindus Opportunities: - kauplused asetsevad Eesti igas paigas - tsentraalköök - töökorralduse efektiivsemaks muutmine - hädti läbimõeldud kampaaniad - kõik ostud ühest kohast Threats: - konkurendid laienevadja turuosad jaotatakse ümber - halb majanduslik olukord - turistide osakaal väheneb - surve toptoodete hindadele - aktsiiside tõusud 3. Porteri viis konkurentsifaktorit - Tarnijate võim ettevõtte üle: Saavad oma võimu näidata ainult sellisel juhul, kui tarnitavale kaubale ei ole alternatiivi. - Klientide võim ettevõtte üle: Kliendid ostavad neilt vabatahtlikult, seega ei saa ettevõte tõsta hindasid või klienditeenindust käest lasta, kuna kliendid võivad siis lahkuda. "Kliendid maksavad töötajatele palga"
Vabaturumajandust pooldav Reformierakond püüdleb Uue Põhjamaa poole, samuti peavad nad oluliseks jõuda Soomega samale tasemele. Eesti rahva vabaduse ja julgeoleku tugisammas on lai ja jõukas keskklass ning ühiskonnakorraldus, mis väärtustab indiviidi panust, eraomandit, ettevõtlikkuse ja innovatsiooni propageerimist ja mis hoolib iga inimese käekäigust. Erilist rõhku peab pöörama uute ja väärtuslike kaupade ning teenuste tootmise suurendamisele. Taotlevad aktsiiside vähendamist, sest see viib raha teistesse riikidesse. Sarnaselt Isamaaga pooldab ka Reformierakond tööjõumaksude vähendamist. Tähtsal kohal on ettevõtluse igakülgne arendamine. Soosib rahvusvahelistumist ning tugevat koostööd EL, NATO ja teiste organisatsioonidega. Huvitav punkt 2019. a valimisprogrammis on üleminek ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile, mis kaasaks palju rohkem vene keelt kõnelevaid töökäsi turule. Analüüsis põhinen Reformierakonna 2015. aasta ning 2019
· Regulatiivne eesmärk(Aktsiisidel on lisaks tavapärasele fiskaalsele eesmärgile märgatav tarbimist piirav ja turgu reguleeriv iseloom[3]. Aktsiisidega piiratakse tervisele või keskkonnale ohtlike kaupade tarbimist. Aktsiisi kogumist võib põhjendada ka näiteks vajadusega koguda täiendavat raha maksustatavate kaupade tarvitamisest tingitud kulutuste katteks (nt alkoholismist põhjustatud haiguste ravi, teede ehitus). Aktsiiside kaudu püütakse mõjutada tarbijate eelistusi, näiteks eelistama lahjemaid alkohoolseid jooke või keskkonnale ohutumat kütust. ) · Perioodiline ja ühekordne maks · Neutraalsuse põhimõte(kauba maksustamine ei tohi sõltuda müüja või tootja isikust) · Sihtkohamaa printsiip(maksustamine toimub kauba tarbimiskohas) · Aktsiisid on erieesmärgiga maksud(Kuigi aktsiise peetakse erieesmärgiga maksuks, ei ole
võrra. Siit kindlasti märkimisväärne mõju ka jaemüüginumbrite nõrkusele. Eesti majandusmudelile on iseloomulik suur sõltuvus kaudsetest ehk teisisõnu tarbimisest laekuvatest maksudest. See on headel aegadel läbi tarbimisbuumi eelarvet priskelt kosutanud. Samas on tarbimise jahenemisel efekt vastupidine. Maksulaekumisi vaadates on näha, et selle aasta kolme esimese kuu jooksul on kõige halvemas seisus käibe- ja aktsiisimaksude laekumised. Aasta alguse aktsiiside kergitamine on küll jaanuari laekumisi oluliselt kergitanud, kuid veebruaris ja märtsis on laekumised olnud eelmise aastaga võrreldes üle 20% väiksemad. Käibemaksu on esimese kvartali jooksul laekunud ligi 8% vähem. Et aktsiisi- ja käibemaks annavad kokku ligi 40% riigieelarve tuludest, on tarbimise jätkuv jahtumine veelgi valusamalt tulupoolele koormaks. Eesti senised majanduskasvu mootorid on nõrgenenud ja samade mootorite taaskäivitamine ning
● Välisminister- Sven Miker (Sotsiaaldemokraadid). Lubadused: ● Suurendatakse ajateenistust läbivate noorte arvu. ● Muudetakse toimetulekutoetuste süsteemi, et tööl käimine oleks motiveerivam kui toetuse saamine. ● Tehakse tulumaksureform, mis elavdab majandust ja vähendab ebavõrdsust- vähendatatakse oluliselt madalat ja keskmist saavate inimeste tulumaksu. ● Õlle, kääritatud jookide ja veini aktsiiside tõstmine; kõrge suhkrusisaldusega jookide maksustamine ● Sõiduautode registreerimise tasu kehtestamine vastavalt auto võimsusele. ● Tõstetakse bensiini aktsiisi. ● Maavalitsuste kadumine maakondadest. ● Võrdustatakse e-hääletamise ja elukohajärgses jaoskonnas eelhääletamise perioodi. Tagatakse e-hääletamise turvalisus ja läbipaistvus. ● Mõtiveeritakse omavalitsusi lasteaiaõpetajate palkade tõstmist kooliõpetajate palga
Maksuhaldur peab tähtsamatest muudatustest üldsust teavitama enne muudatuse jõustumist. Maksukoormus Eesti maksusüsteemis on viimasel aastakümnel tehtud palju muudatusi, mis on mõjutanud maksukoormuse jaotust: Tulumaksu määra vähendamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, ettevõtete tulumaksusüsteemi muutus, töötuskindlustusskeemi juurutamine, käibemaksu tõstmine ja erandite vähendamine ning erinevate aktsiiside tõstmine. Nende muudatuste eesmärk on olnud tagada riigieelarve tasakaal, et täita eurokriteeriumid. Tarbimise maksukoormus on Eestis järjekindlalt kasvanud alates Euroopa Liiduga liitumisest. Maksukoormuse tõusu eesmärgiks on nii tulu saamine avaliku sektori eelarvesse kui inimeste tarbimisharjumuste mõjutamine. Maksukoormust majandusliku funktsiooni järgi jagades, võetakse aluseks majanduses osaleja roll kõige laiemas mõttes töötaja, tarbija või kapitaliomanik
4 Maksuhaldur peab tähtsamatest muudatustest üldsust teavitama enne muudatuse jõustumist. Maksukoormus Eesti maksusüsteemis on viimasel aastakümnel tehtud palju muudatusi, mis on mõjutanud maksukoormuse jaotust: Tulumaksu määra vähendamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, ettevõtete tulumaksusüsteemi muutus, töötuskindlustusskeemi juurutamine, käibemaksu tõstmine ja erandite vähendamine ning erinevate aktsiiside tõstmine. Nende muudatuste eesmärk on olnud tagada riigieelarve tasakaal, et täita eurokriteeriumid. Tarbimise maksukoormus on Eestis järjekindlalt kasvanud alates Euroopa Liiduga liitumisest. Maksukoormuse tõusu eesmärgiks on nii tulu saamine avaliku sektori eelarvesse kui inimeste tarbimisharjumuste mõjutamine. Maksukoormust majandusliku funktsiooni järgi jagades, võetakse aluseks majanduses osaleja roll kõige laiemas mõttes – töötaja, tarbija või kapitaliomanik
2018. aasta lõpus Edinburgis toimunud Euroopa alkoholipoliitika konverentsil (EARAH) auhinna erakordse pühendumise eest alkoholipoliitikasse. Kasutatud kirjandus https://www.rahandusministeerium.ee/et/maksu-ja-tollipoliitika/aktsiisid https://majandus24.postimees.ee/4501112/poliitikute-sojas-alkoholiga-terendab-valus- kaotus?_ga=2.152461049.1956959596.1544681103-1878708587.1539840980 http://rup.ee/uudised/maksud-ja-raamatupidamine/ratas-aktsiiside-langetamist- takistab-fiskaalne-terviklikkus http://www.kaubandus.ee/uudised/2018/10/22/palm-aktsiisipoliitikast-odavam- olnuks-seda-viga-valtida kaubandus.ee/uudised/2018/07/19/kange-alkoholi-maksukahju-joudis-poole-aastaga- uue-rekordtahiseni https://www.emor.ee/blogi/markmeid-paevaraamatust-kuidas-me-riia-peale-laksime/ https://www.emor.ee/pressiteated/latist-alkoholi-ostmine-tekitab-eestlastes-volutuse- tunde/ https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/uuring-annab-hinnangu-
väikse kahju võimalikult vähestele inimestele või annaks võimalikult suurt kasu võimalikult paljudele. Hetkeseisuga tundub et piegem jääb suurem osa inimestest kahjumi, kaasaarvatud ettevõtted ning kasu saab sellest vaid riik. Deontoloogilise õiguste ja kohustuste printsiibi järgi on kodanikel õgus informatsioonile ja riigil kohustus teavitada. Miks ei räägitud enne valimisi, et toetuste tõsmiseks tuleb seda katta muuga (aktsiiside tõus). Vastavalt Kanti Kategoorilisele imperatiivile on selline teguviis väga kohusetundetu, otsus on vastu võetud ilma põhjaliku uuringuta: „ kas see otsus toob meile üldse tulu lõppkokkuvõttes?“ Eetiline valik: Eetiline oleks olnud olla kohe oma inimestega aus ning mainida ära mida toob endaga kaasa palgatõus ja lisaks aktsiisitõus. Otsuse vastu võtmine ja inimestele siis alles seletamine tekitab vaid segadust ja ebausaldust riigi suhtes
lahenduseks. Tulevikule mõeldes, tuleks panustada teadus-ja arendustegevustesse. Lisaks eelnimetatule tuleks soodustada töökohtade loomist maapiirkonnas maksusoodustustega investeeringutele. Panustada tuleks rohkem töötute koolitusse. Lisaks võib veel välja tuua lahendusi nagu - toetada kõige haavatavamas olukorras olevate kodanikerühmade ostujõudu 7 Eesti Statistikaamet, tööjõu-uuring 8 Tööorganisatsiooni ILO konventsioon (C88) 9 www.ilo.org. näiteks aktsiiside ja käibemaksu alandamisel, suunata avaliku sektori investeeringud infrastruktuuridesse ja eluasemeturule, toetada väikese ja keskmise suurusega ettevõtlust näiteks laenuraha abil, rakendada paindlikku tööaega, toetada jõuliselt ümberõpet, pikendada töötu abiraha saamise perioodi jne. Kokkuvõtvalt peab tõdema, et töötus üldse ja selle kasv on pikaajaline probleem. Nii lühiajalisel kui ka pikaajalisel töötusel on omad mõjupunktid, põhjused ning lahendused. Paljut on juba
Osa küsimusi tuleb otsustada koostöös teiste liikmesriikidega ning kui Eesti soovib, et teised liikmesriigid austavad Eesti huve ja toetavad Eesti olulisi algatusi , siis tuleb ka Eestil endal teha järeleandmisi teiste liikmesmaade kasuks. Ahenevad Eesti valikuvõimalused mitmes valdkonnas- nt ei mõjuta EL küll seda, milline maksukoormus on Eestis- kuid kütusele, alkoholile ja tubakale tuleb seoses nende kaupade vaba liikumisega ELis kehtestada viimase poolt sõtestatud aktsiiside miinimummäärad. ELiga ühinedes tõusevad Eestis mitmete kaupade hinnad, mille sissevedu ELi on liidu enda tootjate huvides tugevasti piiratud, nt suhkur, banaanid, teras, kivisüsi. Hinnatõus võib põhjustada ka ettevõtete kulude kasv, mis omakorda tuleneb EL tarbijakaitse, hügieeni, keskkonnanõuete täitmisest. Eesti elanikel tuleb taas mõneti uute oludega kohanduda ja hakata muuhulgas arvestama ELi
koguproduktist (SKP). Selle näitaja abil on võimalik Euroopa Liidu liikmesriike võrrelda. Eesti maksusüsteemis on viimase aastakümnendi jooksul tehtud palju muudatusi, mis on mõjutanud maksukoormuse jaotust: ettevõte tulumaksusüsteemi muudatus, tulumaksu määra vähendamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, töötuskindlustusskeemi juurutamine, käibemaksu tõstmine, erandite vähendamine ja erinevate aktsiiside tõstmine. Viimaste aastate muudatused on olnud eelkõige eesmärgiga tagada riigieelarve tasakaal, et täita eurokriteeriumid. Sellest tulenevalt on Eesti üldine maksukoormus tõusnud kahe aastaga ligi 5 protsendipunkti võrra. Kui aastatel 2000 kuni 2008 oli üldine maksukoormus 31 kuni 32 protsenti SKP-st, siis aastaks 2010 on oodata ligi 37% maksukoormust. Maksukoormus Üldist maksukoormust iseloomustatakse näitajaga, mis annab edasi infot selle kohta, kui suure osa
Reformierakonna rahalised lubaduse: ● majanduskasvu toel vanaduspensione nelja aasta jooksul tõsta 200 euro võrra, ● kõigile maksumaksjale 500-eurose kuise tulumaksuvaba miinimumi kehtestamine, ● neljarajaliste Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva maanteede ehitamine, ● tõsta nelja aastaga täiskoormusega õpetaja keskmise palga vähemalt 2000 euroni, ● luua hooldusabi vajavate inimeste toetamiseks mitmekesiste lahenduste paketi, ● aktsiiside alandamine konkurentsivõimelisele ja tarbimist vähendavale tasemele. Hetkel ei ole lubaduste täitmisest väga suurt informatsiooni, kuid varasemalt aastatest 2011 ja 2015 on Reformierakonnal hulgaliselt täitmata lubadusi. Skandaalid Rahastamiskandaal ehk Silvergate . See toimus 2012. aasta mais, kui puhkes Eesti poliitiline skandaal, mis puudutab Eesti Reformierakonna liikmete annetusi, millega liikmed väidetavalt annetasid varjatud isikutena erakonnale anonüümsete toetajate raha
ole. Kemikaalide registreerimise ja sundtestimiseks vajaminevad rahad neelavad ettevõtete ressursid. Ettevõtete vabad vahendid, koostöös EL sihtotstarbeliste fondidega, tuleb suunata hoopis teadus-arendussetegevusse. Ja seda ainuüksi sellepärast, et toota keskkonnasõbralikumaid kemikaale. (Eesti Keemiatööstuse Liit) Eesti ühinemisel ELiga kadus vahelt tollipiir, kuid samas on kehtestutud uued täiendavad seadused aktsiiside osas. Keemiatööstust puudutab eelkõige kütuseaktsiisi tõusmine. Mõnevõrra vähendati keemiatööstusettevõtete ettepanekul kütuseaktsiisi maksuobjektiks olevate kütusesarnaste toodete hulka. Nii piirati nende keemiatööstuse tooraineks kasutatavate mineraalõlide loetelu, mida võib toota üksnes aktsiisilaos (näiteks kivisöetõrvad, kreosootõlid, mitmeid toornaftast ja bituminoossetest mineraalidest toodetud toorõlid).
käibemaksu tulu, kuigi näiteks maksud, mida võetakse kütusetoodete pealt, on siiani kõrge. Aktsiisid ja teised kaudsed maksud Prantsusmaal on kehtestatud näiteks alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. Nagu ka Eestis on Prantsusmaal erinevat tüüpi ja erineva kangusega alkoholidele määratud erimäärad. Sarnaselt on toimitud ka tubakatoodete ja kütuse puhul. Mingit muud eripära või iseärasust ei annagi Prantsusmaal kehtestatud aktsiiside kohta välja tuua. (Prantsusmaa Maksuamet, 2009). Maksustatakse ka nii-öelda televiisorit, igakuiselt tuleb maksta TV litsentsi maksu. Isegi siis tuleb seda maksta, kui inimene kasutab oma televiisorit arvuti monitorina või lihtsalt videode vaatamiseks. Samas on võimalik sellest lahti öelda, kui teavitada prantsuse ametivõime sellest, et inimesel ei olegi üldse kodus televiisorit. (French Property Links, 2011).
põhimõtetega). Tema osakaal eelarve tuludes oli 1994 aastal 48,4% ja 1999 a. 38,8%. Järgnesid füüsilise isiku tulumaks (samadel aastatel vastavalt 26,6% ja 16,8%) ning aktsiisid (vastavalt 9,4% ja 17,4%). Kuni aastani 2000 ei loetud sotsiaalmaksu, mis oma laekumiste suuruselt ei jäänud alla käibemaksule, riigieelarve osaks, tema laekumine ja sihtotstarbeline (NB!) kasutamine näidati eelarve lisana (Riigieelarve...: lk. 2000). Ka aktsiiside kujundamisel olid aluseks EL üldtunnustatud põhimõtted. Nende osakaalu kahekordistumine eelarve tuludes vaadeldaval perioodil tulenes aga elanikkonna äärmiselt madalast maksevõimest rahareformi järgsel perioodil. Sellest tulenevalt kehtestati aktsiiside määrad algselt väikestena ja kogu seda perioodi iseloomustab aktsiisimäärade korduv ja oluline tõstmine. 12
EUROOPA 16. SAJANDIL • Uue ajastu algus (varauusaeg) • 1492 Kolumbus avastas Ameerika • 1535 WANRADT - KOELLI KATEKISMUS • 1525 - KIRJUTIS EESTIKEELSETE RAAMATUTE HÄVITAMISEST • Gutenbergi trükimasin • Reformatsioon • Saksa-Rooma keiser ja Rooma paavst kaotasid juhtiva rolli kristliku maailma vaimsete ja poliitiliste liidritena • Tugeva kuningavõimuga riigid • Agressiivne välispoliitika, pidev valmisoleks sõjaks • Maksude, tollide, aktsiiside tõst • Moskva suurvürstiriigi võimsuse kasv • Poola ja Leedu tugevnemine • Saksa ordu ilmalikuks muutmine - sekulariseerimine • Ordu Liivimaa haru iseseisev — sõjaliselt ka • Kalmaari unioni lagunemine, Rootsi iseseisvumine • Vasade dünastia - aadli mõjuvõimu vähendamine, tugev tsentraliseeritud riik • Gustav I Vasa - põgenemine (Vasaloped), kuningana pärimisseadus • Kindlate diplomaatiliste reeglite järgimine • Valitseja tiitli küsimus (keiser — kuningas)
majanduskeskkonnas on päris keeruline hinnatõusu tarbijale edasi anda. Juuli alguses toimunud aktsiisimäärade tõusud rahandusministeeriumi hinnangul aastase inflatsiooni kiirenemist kaasa ei too. Seda eelkõige põhjusel, et alkoholi aktsiisitõusu mõjuga samas suurusjärgus olev möödunudaastane soojuse käibemaksumäära tõusu mõju langeb juulikuust alates inflatsioonist välja, selgitas ministeerium. Hiljutine tubakatoodete aktsiiside tõstmine Euroopa Liidu miinimumtasemeni avaldub inflatsiooninäitajates aga vanade maksumääradega soetatud varude realiseerimise tõttu sügisel. Kui Euroopas on inflatsioon välistegurite mõjul kiirenemas, siis Eestis on välistegurite suurenevat mõju tasakaalustamas kodumaise hinnatõusu aeglustumine. Seetõttu on inflatsioon viimastel kuudel stabiliseerunud 11 protsendi lähedal. Lähikuudel püsib inflatsioon juunikuu taseme lähedal ning sügisest
huvid (esmaste vajaduste rahuldamine). Sissetuleku kasvades ja vaimsete eelduste avardudes laieneb intellektuaalsete huvide ring. (füsioloogilised vajadused, turvalisuse vajadused) RIIK JA MAJANDUS · Turumajandus toimib võimalikult suure kasumi saamise nimel. Olukordades, kus turumehhanismid ei suuda tagada majanduse tulemuslikku toimimist, peab riik majandusse sekkuma · Reguleerima kaupade hindu (mõjutab aktsiiside käibemaksuga), kvaliteeti ja kvantiteeti · Mõjutama subsiidiumide ja maksudega majanduskäitumist · Tegelema ise tootmisega · Tegema rahalisi ülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadustele (heaoluriik) ja pakkuma ühishüvesid. Riigivõimu monopoolsed tunnused kehtsetada seadusi, koguda makse Sotsiaalses kontekstis on majandusega lahutamatult seotud ühishüved. Need on kaubad ja
AK - 11 impordi kasv oli tugevast sisenõudlusest tulenevalt jätkuvalt kiire, oli tulemuseks rekordiline jooksevkonto puudujääk ning käibemaksu oodatust suurem laekumine. Aktsiise laekus aasta lõpuks 4,16 miljardit krooni. Kütuseaktsiisi ülelaekumise peamiseks põhjuseks oli paranenud maksuadministreerimine ning salakütuste tarbimise hinnanguline vähenemine. Teiste aktsiiside tagasihoidlikuma laekumise põhjuseks oli aasta lõpul märgatavalt vähenenud nõudlus alkohoolsete jookide ja tubakatoodete järele võrreldes 2002. aastaga. Alates 2003. aastast hakati esmakordselt kajastama tulude jaotuse all ka toetusi, mis sisaldavad EL eelstruktuurivahenditest laekunud summasid. Aastaga laekus toetusi 1,389 miljardit krooni ehk 73,79 protsenti aastaks kavandatust. 7
18. Füüsilisest isikust ettevõtja tulu on 25 000 eurot ja ettevõtlusega seotud kulu 10 000 eurot. Kuidas toimub sotsiaalmaksukohustuse arvutamine Eesti sotsiaalmaksusüsteemi järgi? a) arvutatakse 33% ettevõtja tulust b) arvutatakse 33% ettevõtja tulude ja ettevõtlusega seotud kulude vahelt c) arvutatakse 33% ettevõtja tulude ja ettevõtlusega seotud kulude vahelt, mis on eelnevalt jagatud 1,33-ga 19. Majandusteadusliku (täpsemalt heaoluökonoomilise) käsitluse kohaselt on aktsiiside peamiseks eesmärgiks a) ebaefektiivselt madala hinna korrigeerimine b) teatud kaupade tarbimise keelamine c) tootjate kasumite maksustamine 20. Milliseid turumoonutusi tekitab Eestis rakendatav käibemaks (eeldage vastamisel, et kõiki kaupu maksustatakse 20%-ga)? a) moonutab indiviidide valikuid vaba aja ja töö vahel b) moonutab indiviidide valikuid käibemaksuga maksustatavate kaupade vahel c) moonutab valitsuse valikuid maksusüsteemi kujundamisel 21
2.2 Muudatused Eesti maksusüsteemis on tehtud palju muudatusi, mis on mõjutanud maksukoormuse jaotust. Nendeks muudatusteks saab lugeda ettevõtete tulumaksusüsteemi muutust, tulumaksu määra langetamist ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmist, riigipoolsete kohustusliku kogumispensioni maksete peatamist ning seejärel riigipoolset taastamist, töötuskindlustusskeemi juurutamist, käibemaksu tõstmist ning erinevate aktsiiside tõstmist. Antud muudatused on toimunud eesmärgiga tagada riigieelarve tasakaal, et täita eurokriteeriumid ning tänu sellele on Eesti üldine maksukoormus aastatega märgatavalt tõusnud. 2.3 Tulevik See, kuidas tööjõumaksukoormus tulevikus kujuneb, sõltub nii tulumaksust, sotsiaalmaksust kui ka töötuskindlustusmaksete suurusest. Lähitulevikus on oodata tööjõu maksukoormuse alanemist, kui tulumaksu, sotsiaalmaksu või töötuskindlustusmakse suurused alanevad
Käibemaksumäär 0% kehtib kauba ekspordil, kauba ühendusesisese käibe korral, teenuse puhul, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti ja muude seaduses loetletud kaupade ja teenuste puhul. Aktsiisid Aktsiisid on sarnaselt käibemaksuga tarbimismaksuks ja nende peamiseks eesmärgiks on inimeste, ettevõtjate käitumise mõjutamine võimaldades ühtlasi koguda maksuraha riigieelarvesse. Aktsiisiga on Eestis maksustatud alkohol, tubakatooted, kütus ja pakendid. Et aktsiiside määrad on diferentseeritumad, aktsiisikaupadega toimetamine keerukam ja aktsiiside deklareerimine võrreldes teiste maksudega käitleja-spetsiifilisem, puudutades seejuures ainult teatud osa maksumaksjatest, siis annab järgnev vaid lühitutvustuse maksuobjektidest ning asjaoludest, mida on oluline teada tegutsedes EL liikmesriigi maksukohustuslasena. Raskeveokimaks Raskeveokimaksu määrad on diferentseeritud lähtuvalt registrimassist, telgede arvust ja veotelje vedrustuse tüübist
maksukohustused. Näiteks: 1. Kõiki FIEsid puudutavad riiklikest maksudest eelkõige tulu- ja sotsiaalmaks. 2.Mittekäibemaksukohustuslastest ettevõtjad peavad järgima käibemaksuseaduse käibemaksukohustuslasena registreerimise nõudeid. Registreeritud käibemaksukohustuslastest FIEsid peavad täitma käibemaksuseaduse nõudeid. 3. Tegevuse eripärast tulenevalt võivad tekkida FIE maksukohustused raskeveokimaksu, tollimaksu ning pakendiaktsiisi jm aktsiiside osas. 4. Kohalike maksude seaduse alusel võib ettevõtja asukoha kohaliku omavalitsuse poolt olla kehtestatud kohalikke makse. 5. Kui FIE on tööandja, tuleb tal täita tulumaksuseaduses ning töötuskindlustuse ja kogumispensionide seaduses sätestatud maksude ja maksete kinnipidaja kohustusi. Andes erisoodustusi töötajatele tuleb FIEl järgida tulumaksuseaduses erisoodustuste kohta sätestatut. Maksu- ja Tolliamet (MTA) on oma veebilehel www.emta.ee avanud FIEdele mõeldud eraldi
162. G. Espring-Anderseni heaoluriigi mudelite hulka kuuluvad: - Põhjamaad - Lõuna-Euroopa 163. Uue avaliku halduse valitsemisparadigma keskseks põhimõtteks on: - Innovatiivsus - Ratsionaalsus 164. Milliseid mõjutamisvahendeid saab riik kasutada poliitika elluviimiseks? - Ettekirjutused ( nende mittetäitmisega kaasnevad sanktsioonid) - Rahaline mõjutamine (nt toetuste kaudu) - Rahaline toetamine (nt aktsiiside kaudu) - Teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine 165. Millised on avaliku sektori eelised teenuste pakkumisel erasektori ees? - Stabiilsus - Suutlikkus tagada teenused ka vähemperspektiivikatele, mittelähtumine konkurentsipõhimõttest. 166. Millised on kolmanda sektori eelised teenuste pakkumisel erasektori ees? - Vabatatliku töö kui ressursi mobiliseerimisvõime - Suutlikkus tegeleda efektiivselt n-ö erijuhtumitega 167
asendatakse. 9. Millistes valdkondades seadusandja ainupädevuse tõttu volitusnorme ei anta? Volitusnorme ei anta: 1. Põhiõiguste ja vabaduste kitsendamise tingimustes ja juhtudel 2. Riigi territooriumi haldusjaotuse, kodakondsuse saamise, rahvahääletuse korraldamise juhtudel 3. VP, RK ja KOV volikogu valimiste korda reguleerivaid sätteid 4. Riiklike maksude, aktsiiside, lõivude, koormiste, trahvide, viiviste määrade määramise juhul 5. Karistusi, kohtulikku vastutust, kohtukorraldust reguleerivate sätete juhul 6. Riigikaitse ja välisuhtlemise aluste puhul 7. Riiklike kohustuse panemisega KOVle 8. Muid riigielu olulisi küsimusi reguleerivate sätete puhul Vabariigi Valitsust, ministrit ega valla- või linnavolikogu või -valitsust ei volitata kehtestama
kes valb endale esindajad, sest need on ainukesed viisid, kuidas same mõjutada Euroopa Liidu käekäiku. Arutlus- Eesti alkoholipoliitika ei tööta Alkohol on olnud osa Eestlaste igapäeva elust juba aastais, kuid see pole midagi mille üle tingimata uhke olla. Noores eas alkohoolsete jookide tarbimine on probleemiks Eesti ühiskonnas ning erinevaid lahendusi sellele on otsitud juba aastaid. Uusim neist on alkoholi aktsiiside tõstine, kuid kas see reaalselt on kasulik Eesti majadusele ja aitab vähendada liigset tarbimist? Uued seadused kõlavad alati paljulubavalt, kuid reaalsus on tavaliselt midagi muud. Nii on ka varem mainitud aktsiisitõusuga. Soov oli vähendada alkoholitarbimist Eestis ning saada maksudest rohkem raha riigi kassase. Arvan, et sellise tegevusega mitte ei lahendatud probleemi vaid suunati mure mujale. Paljud eestlased käivad alohoolsete jookide järel Lätis, kus hind on tunduvalt odavam
-Olulisem, kui riigi sügavus, on riigi tugevus. 7. G. Esping-Anderseni heaoluriigi mudelite hulka kuuluvad: Põhjamaad, Lõuna-Euroopa. 8. Mis on uue avaliku halduse valitsemisparadigma keskseks põhimõtteks? -Innovatsioon ja ratsionaalsus. 9. Milliseid mõjutamisvahendeid saab riik kasutada poliitika elluviimiseks? -Ettekirjutused (ning nende mittetäitmisega kaasnevad sanktsioonid), rahaline mõjutamine (nt toetuste kaudu), rahaline toetamine (nt aktsiiside kaudu), teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine. 10. Millised on avaliku sektori eelised teenuste pakkumisel erasektori ees? -Stabiilsus ja suutlikkus tagada teenuseid ka vähemperspektiivikatele, mittelähtumine konkurentsi põhimõttest. 11. Millised on kolmanda sektori eelised teenuste pakkumisel erasektori eest? -Vabatahtliku töö kui ressursi mobiliseerimisvõime ja suutlikkus tegeleda efektiivselt nö erijuhtumitega. 12
Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, on 33 protsenti maksustatavalt summalt ning maksustamise periood on kalendrikuu. Käibemaks on oma sisult lisandunud väärtuse maks, mis tähendab, et maksustamisele kuulub ettevõtte poolt toodetud väärtuse ja ettevõttesse sisenenud väärtuse vahe. Käibemaksumäär on 18 protsenti maksustatavast väärtusest. Aktsiiside puhul on maksuobjektiks aktsiisikaup, mille nomenklatuur kehtestatakse rahandusministri määrusega. 15
Kinnisvarasektori ja laenukasvu mõju kogu majandusele oli varem alahinnatud. Ennustatakse ka kasvavat tööpuudust: 2008 aastal 5,0 % ni ning 2009. Aastal 6,3 % ni. Räägitakse otseselt majandustsükli langusfaasist, tulevikuootuste halvenemisest. (Rahandusministeerium. 2008.a. suvine majandusprognoos) Rahanduministeeriumi prognoosis räägitakse ka valitsussektori arvatavast puudu või ülejäägist. Sellega peetakse silmas maksude ala- või ülelaekumist. Eelkõige käibemaksu ja aktsiiside osas. 2008.a. valitsussektori puudujäägiks ennustatakse 1,3 % SKPst (Sisemajanduse koguprodukt), 2009.a tõuseb see 1,4 %ni SKPst kuid väheneb 2012.aastaks 0,7 %ni SKPst. Alates 2009 aastast jätkavad vastavalt prognoosile kõik valistsussektori tasandid eelarve puudujäägiga. (Riigieelarve seadus 2008- 2011 Riigieelarve.fin.ee) Nagu käesolevast selgub, on prognoos üsna kiiresti muutuv. Seda tehakse küll nelja aasta peale ette, ometi ei suudeta ette näha üht tervet aastat
enam tähelepanu keskkonnaga seotud majandushoobadele (keskkonnamaksud, kaubeldavad saasteload jm), et negatiivset keskkonnamõju vähendada ja loodusressursse säästlikult kasutada. Keskkonnamaksud on majanduslikud meetmed, millega soovitakse tarbimis- ja tootmisharjumusi keskkonnasõbralikumaks muuta.” Eestis keskkonnamaks rakendatakse maksu ja aktsiisi näol: kütuseaktsiis, elektriaktsiis, raskeveokimaks, mootorsõidukiaktsiis, pakendiaktsiis. Aktsiiside ja maksude eesmärk on motiveerida tarbijat “tarbida vähem”. KESKKONNATASUD: Keskkonnaministeeriumi nägemus on, et keskkonnatasud (charges) erinevad keskkonnamaksudest selle poolest, et neid lisatakse omahinda. Eesmärgiks on seatud sundida kõiki subjekte, kes tegelevad majandustegevusega, mille tagajärjeks on keskkonna survestamine, tasuda negatiivse mõju eest ning motiveerida neid
73.EL transpordipoliitika: põhiaspektid · Maanteetransport: EL juhiluba, ühtlustatud liikluskindlustus, tehnilised jm nõuded sõidukitele ja juhtidele · Lennutransport: ,,avatud taevas", reisijate õigused, turvalisus · Meretransport: nõuded keskkonnaohtlikele veostele 74.EL ja maksupoliitika: põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib ja milliseid mitte) · EL ei reguleeri otseseid makse · Kaudsed maksud: käibemaksu ühtlustamine, aktsiiside miinimummäärad 75.EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid · Ühtne välistollimäär · Üldine eelistussüsteem · Muud kaubanduspoliitika vahendid: ekspordipiirangud, impordikvoodid, dumpinguvastane tollimaks 76.EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad · Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi moonutamise takistamine · Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest
EL transpordipoliitika: põhiaspektid Maanteetransport: EL juhiluba, ühtlustatud liikluskindlustus, tehnilised jm nõuded sõidukitele ja juhtidele Lennutransport: „avatud taevas“, reisijate õigused, turvalisus Meretransport: nõuded keskkonnaohtlikele veostele 74.EL ja maksupoliitika: põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib ja milliseid mitte) EL ei reguleeri otseseid makse Kaudsed maksud: käibemaksu ühtlustamine, aktsiiside miinimummäärad 75.EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid Ühtne välistollimäär Üldine eelistussüsteem Muud kaubanduspoliitika vahendid: ekspordipiirangud, impordikvoodid, dumpinguvastane tollimaks 76.EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi moonutamise takistamine Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest
a. Põhjamaade, b. Lõuna-Euroopa c. islamimaade d. Hiina 8. Mis on uue avaliku halduse valitsemisparadigma keskseks põhimõtteks? a. innovatiivsus b. ratsionaalsus c. demokraatlikkus d. riigi tugev roll 9. Milliseid mõjutamisvahendeid saab riik kasutada poliitika elluviimiseks? a. ettekirjutused (ning nende mittetäitmisega kaasnevad sanktsioonid) b. vägivallamonopol c. rahaline mõjutamine (nt toetuste kaudu) d. rahaline toetamine (nt aktsiiside kaudu) e. teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine 10. Milised on avaliku sektori eelised teenuste pakkumisel erasektori ees? a. stabiilsus b. innovatiivsus c. jäikus d. suutlikkus tagada teenused ka vähemperspektiivikatele, mittelähtumine konkurentsi põhimõttest 11. Millised on kolmanda sektori eelised teenuste pakkumisel erasektori ees? a. kõrgem jätkusuutlikkus b. vabatahtliku töö kui ressursi mobiliseerimisvõime c. suutlikkus tegeleda efektiivselt n-ö erijuhtumitega d
73.EL transpordipoliitika: põhiaspektid · Maanteetransport: EL juhiluba, ühtlustatud liikluskindlustus, tehnilised jm nõuded sõidukitele ja juhtidele · Lennutransport: ,,avatud taevas", reisijate õigused, turvalisus · Meretransport: nõuded keskkonnaohtlikele veostele 74.EL ja maksupoliitika: põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib ja milliseid mitte) · EL ei reguleeri otseseid makse · Kaudsed maksud: käibemaksu ühtlustamine, aktsiiside miinimummäärad 75.EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid · Ühtne välistollimäär · Üldine eelistussüsteem · Muud kaubanduspoliitika vahendid: ekspordipiirangud, impordikvoodid, dumpinguvastane tollimaks 76.EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad · Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi moonutamise takistamine · Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest
73.EL transpordipoliitika: põhiaspektid · Maanteetransport: EL juhiluba, ühtlustatud liikluskindlustus, tehnilised jm nõuded sõidukitele ja juhtidele · Lennutransport: ,,avatud taevas", reisijate õigused, turvalisus · Meretransport: nõuded keskkonnaohtlikele veostele 74.EL ja maksupoliitika: põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib ja milliseid mitte) · EL ei reguleeri otseseid makse · Kaudsed maksud: käibemaksu ühtlustamine, aktsiiside miinimummäärad 75.EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid · Ühtne välistollimäär · Üldine eelistussüsteem · Muud kaubanduspoliitika vahendid: ekspordipiirangud, impordikvoodid, dumpinguvastane tollimaks 76.EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad · Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi moonutamise takistamine · Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest
· Maanteetransport o EL juhiluba, ühtlustatud liikluskindlustus o Tehnilised jm nõuded sõidukitele ja juhtidele · Lennutransport o "Avatud taevas", reisijate õigused, turvalisus, jne · Meretransport o Nõuded keskkonnaohtlikele veostele 15. EL ja maksupoliitika: põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib ja milliseid mitte) · EL ei reguleeri otseseid makse · Kaudsed maksud o Käibemaksu ühtlustamine o Aktsiiside miinimummäärad 16. EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid · Ühtne välistollimäär (CCT = Common Customs Tariff) · Üldine eelistussüsteem (Generalized System of Preferences) · Muud kaubanduspoliitika vahendid o Ekspordipiirangud o Impordikvoodid o Dumpinguvastane tollimaks · EL roll maailmakaubanduses 17. EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad · Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi moonutamise takistamine
(so sisetransiidi protseduuri alusel). 9. Kommertstranspordivahend on transpordivahend, mida kasutatakse: inimeste tasuliseks veoks, kauba tasuliseks või tasuta veoks. 10. Tollivõlg on isiku kohustus tasuda imporditollimaksu või eksporditollimaksu summa, mis kehtivate ühenduse õiguaktide alusel tuleb konkreetsetelt kaupadelt tasuda. Tollivõlg võib sisaldada ka siseriiklike maksude tasumist ehk ka aktsiiside ja käibemaksu tasumise kohustust. 11. Võlgnik on isik, kellel lasub tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise kohtustus. Ühe tollivõlaga seoses võib olla ka mitu võlgnikku, sellisel juhul maksavad nad solidaarselt. 12. Tollikäitlus on kõiksugused tolliprotseduurid seoses tolliterritooriumile saabunud kaubaga. Tolliprotseduurideks on kauba suunamine tolliprotseduurile, kauba paigutamine vabalattu, kauba
68. Teenuste vaba liikumine: sisu, liigid, erandid 74. EL ja maksupoliitika: põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib ja milliseid mitte) Jaguneb kaheks: * Teenuste osutamine: tööstuslik, kaubanduslik, · EL ei reguleeri otseseid makse käsitöönduslik, vabakutseline tegevus · Kaudsed maksud: käibemaksu ühtlustamine, * Asutamisõigust reguleerivad sätted aktsiiside miinimummäärad Erandid: · Riigivõimu teostamine 75. EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid · Transporditeenused · Ühtne välistollimäär kõige madalama infltasiooniga · Üldine eelistussüsteem liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 % · Muud kaubanduspoliitika vahendid: 2. pikaajaliste intresside tase ei tohi
Sihtotstarbelised maksud - need maksud, mille puhul on konkreetselt määratletud, mida saadud maksutuludega finantseeritakse. Sihtotstarbelised maksud: sotsiaalmaks - 33%, maksab tööandja, sellega finantseeritakse pensioni- ja ravikindlustust töötuskindlustusmakse 2,8% (töötaja) +1,4% (tööandja), rahastatakse töötuskindlustust aktsiisid (kütuse, alkoholi, tubaka, elektri, pakendi) - tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi. Aktsiiside kaudu püütakse mõjutada tarbijate eelistusi, nt. eelistada lahjemaid alkohoolseid jooke/keskkonnale ohutumat kütust. Kütuseaktsiis - teehoid, pakendiaktsiis 50% keskkonnatasu. kohustuslik pensionimakse 2%, koos riikliku pensioniga peaks tagama elementaarse toimetuleku hasartmängumaks, laekub nt. mängulaudadelt ja automaatidest, suunatakse nt. Sporti raskeveokimaks ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II15
eelarvesse, mille eest pakutakse elanikele vajalikke teenuseid, nagu haridus, tervishoid või õiguskaitse, ja makstakse rahalisi toetusi inimestele ning ettevõtetele. Eesti maksusüsteemis on viimase kümne aasta jooksul tehtud palju muudatusi, mis on mõjutanud maksukoormuse jaotust. Näiteks on läbi viidud ettevõtete tulumaksusüsteemi muutus, tulumaksu määra vähendamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, käibemaksu tõstmine ja pidevalt erinevate aktsiiside tõstmine. Viimaste aastate muudatuste eesmärk on olnud eesmärgiga tagada riigieelarve tasakaal, et täita erinevad euronõuded. Eesti riik saab suurema osa oma tuludest maksudest (ligi 83%). Sageli peetakse Eesti maksukoormust madalaks, kuid madal on ta eelkõige Põhjamaadega võrreldes. Eestis üheks olulisimaks maksuks on sotsiaalmaks, mis jaguneb kaheks: 20% läheb sotsiaalfondi pensionite maksmiseks praegustele pensionäridele (kohustusliku
(ettepanekud 2011), topeltmaksustamine (2011, 2012), pärandimaks (2011), kinnipeetav maks dividendidelt, intressidelt (2012). Kaudne maksustamine Maksuvaba ja duty-free müük. Kaudsed maksud kapitalide suurendamiselt. Raskeveokimaks (Eurovignette direktiiv) Sõiduautodega seotud maksustamine. Lisandunud väärtuse maks VAT = käibemaks Aktsiisid: tubakas, alkohol, energiatootmiseks tooted, elektrienergia, aktsiiside üldine korraldus. EÜ asutamisleping ei pidanud vajalikuks otseste maksude kooskõlastamist, probleem tekib kuna otsesed maksud mõjutavad nelja vabadust. 01.12.1997 komisjoni teatis COM(97)564: tegevusjuhis ettevõtluse maksustamiseks (ei ole õiguslikult siduv, liikmesriikide poliitiline kohustus). EK kommunikatsioon 19.12.2006 COM/2006/823: Coordinating Member States' direct tax systems in the Internal Market. Kohtulahendid !!!
Keskmine kuupalk EL-is aastal 2000 kõikus 1028 eurost Portugalis 3418 euroni Taanis. EL-i keskmine kuupalk oli 2002. a septembris 1950 eurot (30 500 krooni). Miinimumpalk moodustab jätkuvalt üha suurema osa keskmisest palgast, näiteks Prantsusmaal 50%, meil 20%. Maksupoliitika Maksude ühtlustamist on rakendatud peamiselt kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise hõlbustamiseks. Keskendutud on eelkõige kaudsete maksude ühtlustamisele. Käibemaks on ühtlustatud, kehtestatud aktsiiside miinimummäärad. On kokku lepitud, millistele kaupadele võib kehtestada alandatud käibemaksu. Otseste maksude, eriti üksikisiku tulumaksu või omandimaksu ühtlustamine on seni jäänud tähelepanuta. Euroopa komisjon on soovitanud ettevõtte tulumaksu ühtlustamist, kuid tulutult. Eesti ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastus ei meeldi Rootsile ja Soomele, sest dividendide maksustamisel ei kohelda võrdselt Eesti ja välisriikide esindajaid. Praegune süsteem võib siiski
annaabi.ee 
