Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti erakondade nägemus riigi rollist majanduses (0)

1 Hindamata
Punktid
Erakond Isamaa nägemus Eesti riigi rollist majanduses 
 
Isamaa pooldab vaba turumajandust, mille kohaselt riik sekkub vähe majandusse. Nemad 
võitlevad selle eest, et madalapalgaliste maksukoormus langeks , seejuures piiramata ühtegi 
muud seadusega lubatud tulust mahaarvamist. Samuti pooldavad nad ka teiste maksumaksjate 
maksude vähendamist sissetulekutelt, kuid see-eest võiks suurendada makse tarbimiselt, 
raiskamiselt ning reostuselt ehk keskkonnatasud, mis tagavad põhjendatud ja stabiilse 
maksukeskkonna, on oluline teema. Ei poolda progressiivset tulumaksu. ​Isamaa toetab Eesti 
ettevõtlust ja sellega seoses uute töökohtade rajamist Eestisse. Ka start-up’ide soosimine on 
riigis tähtsal kohal, kuna need on majanduskasvu ja töökohtade loomise vedurid. 
 
Analüüsis põhinen IRL 2015. aasta valimiste programmile ja Isamaa maailmavaate 
aluspõhimõtetele  
 
Reformierakonna nägemus Eesti riigi rollist majanduses 
 
Vabaturumajandust pooldav Reformierakond püüdleb Uue Põhjamaa poole, samuti peavad 
nad oluliseks jõuda Soomega samale tasemele . Eesti rahva vabaduse ja julgeoleku 
tugisammas on lai ja jõukas keskklass ning ühiskonnakorraldus, mis väärtustab indiviidi 
panust, eraomandit, ettevõtlikkuse ja innovatsiooni propageerimist ja mis hoolib iga inimese 
käekäigust. Erilist rõhku peab pöörama uute ja väärtuslike kaupade ning teenuste tootmise 
suurendamisele. Taotlevad aktsiiside vähendamist, sest see viib raha teistesse riikidesse. 
Sarnaselt Isamaaga pooldab ka Reformierakond tööjõumaksude vähendamist. Tähtsal kohal 
on ettevõtluse igakülgne arendamine. Soosib rahvusvahelistumist ning tugevat koostööd EL, 
NATO ja teiste organisatsioonidega. Huvitav punkt 2019. a valimisprogrammis on üleminek 
ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile, mis kaasaks palju rohkem vene keelt kõnelevaid 
töökäsi turule.  
 
Analüüsis põhinen Reformierakonna 2015. aasta ning 2019. aasta valimisprogrammile 
 
Keskerakonna nägemus Eesti riigi rollist majanduses 
 
Keskerakond pooldab sotsiaalset turumajandust, kus majandus- ja sotsiaalküsimused käivad 
alati käsikäes. Fookuseks on madalapalgaliste ja üldise heaolu suurendamine läbi astmelise 
tulumaksu. Peavad oluliseks hariduse ja innovatsiooni suuremat sidumist, sest see tagab 
meile konkurentsivõimekuse teiste riikidega. Pooldavad eesmärgipärast aktsiisipoliitikat ning 
ettevõtjate tulumaksu taastamist. On kehtestanud kõrgemad maksud töötavatele 
pensionäridele. Samuti pooldab tulumaksuvaba miinimumi tõstmist 500 eurole .  
 
Analüüsis põhinen Keskerakonna 2015. aasta valimisprogrammile ja erakonna üldisele 
programmile 
 

Sotsiaaldemokraatide nägemus Eesti riigi rollist majanduses 
 
Sotsiaaldemokraadid pooldavad majandust, milles lähtutakse inimsõbralikkusest, sotsiaalsest 
heaolust ja võrdsusest, mida saab tagada ainult siis, kui riik ei ole kõrvaltvaataja, vaid 
eestvedaja . Sarnaselt keskerakonnaga pooldavad astmelist tulumaksu, mis vähendab 
ebavõrdsust klasside vahel. Tähtsal kohal on erisugused sotsiaaltoetused , mis hoiavad inimesi 
järje peal. Samuti peavad vajalikuks aktsiisipoliitikat, mis vähendaksid meie elanikele 
kahjulike toodete tarbimist, nt alkoholiaktsiisi poliitika. Näevad majandusedu ühe tagajana 
ettevõtlikkuse igakülgset arendamist haridusasutustes. Võimaldavad ettevõttel tasuda 
sotsiaalmaksu töötaja tegeliku panuse järig.  
 
Analüüsis põhinen Sotsiaaldemokraatide 2015. aasta valimisprogrammile ja erakonna 
maailmavaate põhimõtetele 
 
EKRE nägemus Eesti riigi rollist majanduses 
 
EKRE on veendunud, et Eesti majandus vajab uut starti ja põhjalikke muutusi. EKRE soovib 
maksukoormust vähendada, langetades nt käibemaksu 10%le. Peab oluliseks riigi poolt 
regulatsioonide kehtestamise mõistuspäraselt. Põhirõhk peab olema kodumaistel ettevõtetel ja 
toodangul ehk vähendada importi, suurendada eksporti. Näevad ohtu rahvusvahelistes 
organisatsioonides nagu EL, nende liigse domineerimise tõttu. 2015. aastal tõid 
valimisprogrammis välja ettepaneku kehtestada tulumaksu preemia, ​kus iga kasvatatava lapse 
pealt võetakse vanemalt 5 % võrra väiksemat tulumaksu.  
 
Analüüsis põhinen EKRE 2015. aasta valimisprogrammile ja erakonna maailmavaate 
põhimõtetele
 
Eesti erakondade nägemus riigi rollist majanduses #1 Eesti erakondade nägemus riigi rollist majanduses #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor christinliis123 Õppematerjali autor
Millisena näevad Eesti praeguse aja erakkonnad riigi rolli majandusest. Vaatluse all on EKRE, Isamaa, Reformierakond, SDE, Keskkerakond.Antud konspekt on parajalt lihtne, kuid samas kokkuvõtlik. Annab väga hea ülevaate valimisteelsel perioodil. Tugineb valimisprogrammidele.

Sarnased õppematerjalid

Poliitilised ideoloogiad Eesti Riigikogus
2
docx

Poliitilised ideoloogiad Eesti Riigikogus

traditsiooni järgi esindavad nad pigem tööliskonna huve. Nende peamine mõte on, et riik tagab ja vastutab üksikisiku sotsiaalse turvalisuse eest. Parempoolsed see-eest leiavad, et üksikisik vastutab ise oma heaolu eest, mistõttu kogub riik vähem makse ja pakub inimestele väiksemat sotsiaalturvat. Rõhuasetus on eelkõige üksikisiku vabadusel valida, kuidas ta oma sotsiaalturvat tagab. Praegu on Riigikogus 4 erakonda: Reformierakond, Keskkerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) ja Isamaa ja Res Publica Liit (IRL). Parempoolsed erakonnad on IRL ja Refeormierakond, vasakpoolsed SDE ja Keskerakond. Reformierakond on liberaalse vaatega ja pooldab proportsionaalset maksusüsteemi ja tulumaksu % vähendamist (hetkel on 21%), sest kaudsed maksud on Eestis tõusnud. Tähtsad on vaba turu majandustja avatud turg ning vajaduspõhised toetused. Riigi ülesanne on motiveerida inimesi rohkem töötama, et nad tagaksid iseenda heaolu. Riik pakub

Politoloogia
Politoloogia
12
docx

Politoloogia

Politoloogia 1. Riigikogu, valitsuse struktuur ja põhifunktsioonid Riigikogu on Eesti Vabariigi parlament. Riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogu on Eestis põhiseaduse järgi seadusandlik organ. Valimisiga on 18 aastat ja kandideerida saab alates 21 eluaastast. Riigikogu on ühekojaline. Eesti rahva poolt 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt kuulub täidesaatev võim Eestis Vabariigi Valitsusele. Valitsus on täidesaatva võimu tipp, täitevvõimu struktuur tervikuna on mitmekesine ning laialdaste ülesannetega. Nii kuuluvad täidesaatva võimu harusse lisaks ministeeriumidele maavalitsused, samuti hulk ameteid, inspektsioone ja muid asutusi. Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse

Politoloogia
Eesti erakonnad
3
doc

Eesti erakonnad

monarhism, natsionalism) leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse (mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism) pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Sotsiaalliberalism toob sisse ka uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne vabadus. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimese vaba loomevõime rakendamise teel. Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa liberaalse demokraatia veendumusi ja traditsioone ning soovib anda oma panuse liberaaldemokraatlikku liikumisse kogu maailmas. Nende taotlus on ühendada Eesti elanikke nende püüdlustes parandada oma elujärge ning luua majandusarengu kaudu alus jõukale ja stabiilselt toimivale ühiskonnale

Ühiskonnaõpetus
Eesti poliitiline maastik
2
rtf

Eesti poliitiline maastik

EESTI POLIITILINE MAASTIK V 1) Vene erakonnad (vene keelese elanikkonna huvide kaitse rahvuslikul pinnal, nõuavad vene keelt teiseks riigikeeleks, igaljuhul häid suhteid venemaaga, nato vastased, leiavad üldiselt, et eesti ei peaks kuuluma natosse) 2) Keskerakond (savisaar, erineb teistest, sest aegade jooksul kõigis erakondades on perioodiliselt juhatuse ümbervalimised ja liider vahetunud, aga seal mkm, savisaare isikukultus, valijaskond on vene keelne elanikkond (üle 80% neist valivad KE), venelased armastavad KE, sest pooldab kodakondsuse seaduse lõdvendamist, leeevendada keeleseadust, neil on sõprusleping Ühtse Venemaaga (võimul praegu Venemaal),

Ühiskonnaõpetus
Poliitika-parteid ja ideoloogiad-korruptsioon-kodanikuühiskond-kodakondsus
2
docx

Poliitika, parteid ja ideoloogiad, korruptsioon, kodanikuühiskond, kodakondsus

Poliitika, parteid ja ideoloogiad, korruptsioon, kodanikuühiskond, kodakondsus 1. Poliitika: mõiste seletus, millega tegelevad poliitikud (õp. I osast lk 64); Poliitika-ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad eeskätt huvirühmitised ja institutsioonid, nende eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Poliitikud on need, kes poliitikaga tegelevad. 2. Erakond e. partei: mis see on, kellest koosneb, kuidas parteid (üldjoontes) jagunevad, vasak- ja parempoolsuse sisu (seletus), olulisemad Eesti parteid (kes on parem-, kes vasakpoolne) ja nende juhid (õp. lk 64 ja vihikust)

Ühiskond
Erakonnad
6
doc

Erakonnad

Maksupoliitika: Üldise tulumaksukoormuse vähenemise taustal toetavad astmelist tulu- maksu.Toetavad regionaalseid maksusoodustusi.Sammuti toetavad omavalitsuste suuremat rolli kohalike maksude määramasel. Sotsiaalpoliitika: Soovivad suurendada jõupingutusi arenenud maailmas üldtunnustatud inimõiguste kaitsele Eestis. Soovivad piirata otsustavalt alkoholi ja tubakatoodete müüki. Laiendada alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vastast selgitustööd meedia vahendusel. Hariduspoliitika: Eesti hariduse edendamisel lähtuvad Euroopa haridusdimensioonist ning Eesti ajaloolisest omapärast. Toetavad kutsekoolide kujundamist täiendus-, ümberõppe- ja nõustamiskeskusteks. Toetavad kolmanda sektori tegevust õpiringide jm koolituse korraldamisel. Toetavad riiklikult huviharidust. Toetavad ülikoolide võrgustumist, Toetavad üliõpilasvahetust välismaa ülikoolidega ning ülikoolide rahvusvahelisi koostööprojekte. Välispoliitika:Toetavad Eesti kuulumist nii NATO`sse kui EL`i

Ühiskonnaõpetus
Eesti erakonnad
8
doc

Eesti erakonnad

Eesti Kristlikud Demokraadid Maailmavaade: Eesti on usaldusväärne, haldussuutlik, turvaline ja kodanikusõbralik õigusriik. o Eestist peab saama õigusriik, kus on tagatud võimude lahususe põhimõte ning ei domineeri kitsad grupihuvid. Rahval peab olema võimalus valida presidenti ning algatada seaduseelnõusid. o Eesti majanduse võimalikult kiire areng nii kvalitatiivses kui ka kvantitatiivses suunas ning toetama kodumaist tootmist. Taotleme eetiliste piirangutega avatud turumajandust. Näeme ette majandus- ja sotsiaalpoliitika koosarendamist. Peame vajalikuks stabiilse makromajandusliku raamistiku loomist, kus üksikud turul osalejad saavad teha otsuseid võimalikult prognoositavas seadusandlikus keskkonnas. Peame prioriteediks

Ühiskonnaõpetus
Eesti erakonnad 2015 a seisuga
5
docx

Eesti erakonnad 2015.a seisuga

Eesti erakonnad 2015.a seisuga Arvuliselt on hetkel Eestis suuremaid tegutsevaid erakondi 11 ning nendeks on:  Eesti Iseseisvuspartei  Eesti Keskerakond  Eesti Konservatiivne Rahvaerakond  Eesti Reformierakond  Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu  Eesti Vabaerakond  Eestimaa Ühendatud Vasakpartei  Erakond Eestimaa Rohelised  Erakond Isamaa ja Res Publica Liit  Rahva Ühtsuse Erakond  Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse.

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun