Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KUUMARABANDUSE PATOFÜSIOLOOGIA (0)

1 Hindamata
Punktid

KUUMARABANDUSE  PATOFÜSIOLOOGIA
Kadri Kellamäe
9.rühm
 
 
Kuumarabandus

Eluohtlik seisund, mida iseloomustab närvisüsteemi 
düsfunktsioon, kaasa arvatud deliirium, krambid  või 
isegi  kooma
 
 
Kuumarabanduse sagedus ja 
suremus

Kuumarabandust esineb kõrgete 
välistemperatuuride (I tüüp), aga ka tugeva füüsilise 
treeningu korral (II tüüp)

Riskiteguriteks on vaimuhaigus, alkoholism , ravimite 
kasutamine

Sportlased, tuletõrjujad, immuunkomprimeeritud  ja 
väga vanad inimesed kuuluvad riskirühma
 
 
Kehatemperatuuri vastused

Kuumarabandusest tingitud  kollapsi ajal varieerub  
hüpertermia tõsidus eri indiviidide vahel. 
Kehatüvetemperatuurid jäävad vahemikku 41-47 
kraadi

Kollapsi põhjuseks peetakse erinevaid füsioloogilisi 
kahjustusi, nagu  kardiovaskulaarse  funktsiooni 
kahjustumine, retseptiga ravimite kasutamine, 
põletikuline seisund, aga ka limiteeritud juurdepääs 
õhukonditsioneeridele
 
 
Kuumarabanduse  patogenees

Tuleb hinnata süsteemseid ja rakulisi vastuseid 
kuumarabandusele

Need vastused hõlmavad termoregulatsiooni, 
akuutse faasi vastust ja kuumašokivalkude poolset 
vastust
 
 
Termoregulatsioon

Kehatemperatuuri hoidmist 37 kraadi juures, sõltumata 
keskkonnast juurdetulevast soojusest, nimetatakse 
termoregulatsiooniks

Temperatuuri tõus aktiveerib  perifeersed  ja 
hüpotalaamilised kuumaretseptorid, mis annavad signaali 
üle termoregulatsioonikeskusele

Suureneb sümpaatiline vasodilatatsioon, mis tõstab nahas 
verevoolu  

Vere temperatuuri tõus suurendab ka termilist higistamist

Vere temperatuuri tõus põhjustab tahhükardiat,  
suurendab südame väljutusmahtu

Väheneb vistseraalne  perfusioon
 
 
Akuutse faasi vastus

Koordineeritud  reaktsioon , hõlmab leukotsüüte, 
endoteliaalseid rakke, epiteliaalseid rakke, kaitseb 
koekahjustuse eest

Tsütokiinid vahendavad palavikku, leukotsütoosi, 
suurenenud akuutse faasi valkude sünteesi, HPA 
telje stimulatsiooni

IL-6, mida toodetakse kuumastressi ajal, vahendab  
lokaalset ja süsteemset põletikulist vastust, 
kontrollides põletikuliste tsütokiinide taset
 
 
Kuumašoki vastus

Rakud reageerivad kuumusele, tootes kuumašokivalke ja 
stressiproteiine

Kuumašokivalkude  ekspressioon  on kontrollitud geeni 
transkriptsiooniga

Kuumarabanduse kaitse korreleerub HSP72 tasemega, 
mis  kuhjub  ajus pärast esmast kuumarabanduse ravi

HSP-de kaitsev  mehhanism  on seotud nende „chaperon“ 
funktsiooniga ja et nad käituvad baroretseptoorsete 
reflekside  tsentraalsete regulaatoritena
 
 
Kuumarabanduse patofüsioloogia

Kuumarabandus ja tema areng 
multiorganpuudulikkuseks toimub erinevate 
hüpertermiast tingitud füsioloogiliste muutuste tõttu

Tekivad erinevad häired; näiteks kuumusest tingitud 
koekahjustus, koagulatsioonihäired ja 
endoteelikahjustus, tsütokiinide taseme liigne tõus ja 
lõpuks multiorgansüsteemi puudulikkus
 
 
Kuumus ja aklimatisatsioon

Kuumus kutsub otseselt esile koekahjustuse

Kriitilised  temperatuurimaksimumid ulatuvad 41,6 kraadist 
kuni 42 kraadini

Väga ekstreemse kuumuse korral tekib  rakusurm  juba viie 
minuti jooksul

Inimese töötamisel pidevalt kuumas keskkonnas 
adapteerub keha seavõrd, et inimene on võimalik töötama 
selliste temperatuuride juures, mida tema keha algul ei 
tolereerinud või mis võisid olla eluohtlikud

Aklimatisatsiooni protsess hõlmab kardiovaskulaarse 
süsteemi täiustumist, RAAS süsteemi aktivatsiooni ja 
suurenenud glomerulaarfiltratsiooni
 
 
Koagulatsioonihäired ja 
endoteelirakkude kahjustus

Kuumus aktiveerib otseselt trombotsüütide agregatsiooni

Dissemineeritud intravaskulaarne  koagulatsioon  ja 
muutused endoteelis on olulised patoloogilised 
mehhanismid  kuumarabanduse korral

Plasmas  on ebanormaalselt madalad  proteiin  C, proteiin S 
ja antitrombiin III tasemed  ja tõusnud vWF, endoteliini ja 
adhesioonimolekulide hulk

Kuumarabanduse varases faasis stimuleerib laialdane 
koagulatsiooni aktivatsioon üleliigset fibriini ladestumist 
arterioolides ja  kapillaarides  koos trombotsüütide 
agregatsiooniga, mis viib mikrovaskulaarse tromboosini

Pärast jahutamist püsib koagulatsioon sageli seni, kuni 
 
 
koagulatsiooniproteiinid on täielikult ära kulutatud
Tsütokiinid

Põletikuliste ja antiinflammatoorsete tsütokiinide hulk on 
tõusnud kuumarabandusega patsientidel

IL-6 ja TNF retseptorite tasemed korreleeruvad 
kuumarabanduse raskusastmega

Põletikuliste tsütokiinide taseme tõus on seotud ka 
koljusisese rõhu, aeglustunud ajuverevoolu ja 
neuroloogiliste kahjustustega

IL-1 retseptorite antagonistide või kortikosteroidide 
andmine katseloomadele enne kuumarabandust 
kergendas neuroloogilisi kahjustusi ja suurendas 
ellujäämist
 
 
Multiorgansüsteemi 
puudulikkus

Hoolimata  kiirest jahutamisest, kogeb ligi 30% 
kuumarabanduse ellujääjatest püsivaid 
neuroloogilisi kahjustusi, mis võivad olla seotud 
ajuatroofiaga ja ajuinfarktidega

Samuti võib tekkida akuutne neerukahjustus, 
sooleisheemia, vereklombid kõhu ja soole sees, 
rabdomüolüüs

Samuti on maksapuudulikkus üks tuntumaid 
seisundeid kuumarabanduse korral

Maksafunktsiooni kahjustus seisneb tavaliselt 
rasvmaksa  tekkes  või  plasma  glükoosi homöostaasi 
häiretes
 
 
Kuumarabanduse ennetamine

Et ennetada mõlemat tüüpi kuumarabandust, peavad 
inimesed end aklimatiseerima kuumusele, planeerima 
väljas läbiviidavad tegevused päeva jahedamale ajale, 
tarbima täiendavalt vedelikku, viibima rohkem 
õhukonditsioneeridega ruumides

Haavatavad populatsioonid peaksid rohkem tähelepanu 
pöörama ennetamisele

Jalgpallurite seas on osutunud tõhusaks dehüdratatsiooni 
vältimine ja trenniaegade muutmine jahedama 
temperatuuriga päevaaegadele
 
 
Kuumarabanduse ravi

Kohene  jahutamine  ja organsüsteemide ülevalhoidmine on 
põhilised terapeutilised võimalused kuumarabandusega 
patsientidel

Efektiivne kuuma hajutamine sõltub kiirest kuumuse 
ülekandest kehasisemusest naha pinnale ja nahalt 
keskkonda

Hüpertermiaga inimestel on kuumuseülekanne lihtsustatud 
aktiveeritud nahapinna vasodilatatsiooniga

Külm vesi ja jää nahapinna mahajahutamiseks

Lisaprotseduurid vältimaks mahajahtumist

Farmakonide raviefekti pole siiani tõestatud
 
 
Kokkuvõtteks

Kuumarabanduse risk suureneb, kuna globaalne 
soojenemine põhjustab sagedasi kuumalaineid

Riskirühmadele  tasuks  teha rohkem ennetustööd 
kuumarabanduse vältimiseks

Organism reageerib kuumarabandusele erinevate 
mehhanismidega, mis hõlmab tsütokiinide taseme tõusu, 
koagulatsiooni ja endoteelikahjustusi ning 
multiorganpuudulikkust

Ravi põhiliseks eesmärgiks on hoida ära 
multiorganpuudulikkus ja  neuroloogilised  kahjustused
 
 
Aitäh :)
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
Vasakule Paremale
KUUMARABANDUSE PATOFÜSIOLOOGIA #1 KUUMARABANDUSE PATOFÜSIOLOOGIA #2 KUUMARABANDUSE PATOFÜSIOLOOGIA #3 KUUMARABANDUSE PATOFÜSIOLOOGIA #4 KUUMARABANDUSE PATOFÜSIOLOOGIA #5 KUUMARABANDUSE PATOFÜSIOLOOGIA #6 KUUMARABANDUSE PATOFÜSIOLOOGIA #7 KUUMARABANDUSE PATOFÜSIOLOOGIA #8 KUUMARABANDUSE PATOFÜSIOLOOGIA #9 KUUMARABANDUSE PATOFÜSIOLOOGIA #10 KUUMARABANDUSE PATOFÜSIOLOOGIA #11 KUUMARABANDUSE PATOFÜSIOLOOGIA #12 KUUMARABANDUSE PATOFÜSIOLOOGIA #13 KUUMARABANDUSE PATOFÜSIOLOOGIA #14 KUUMARABANDUSE PATOFÜSIOLOOGIA #15 KUUMARABANDUSE PATOFÜSIOLOOGIA #16 KUUMARABANDUSE PATOFÜSIOLOOGIA #17
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katukas91 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun