Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Süsteemne erütematoosne luupus (0)

1 Hindamata
Punktid

Süsteemne erütematoosne 
luupus
Luupusnefriit
                       
Jaak  Timberg
Tartu, 2011
Süsteemne erütematoosne 
luupus
• Autoimmuunne silelihaskoehaigus
• Krooniline elukvaliteeti kahjustav haigus
• Nahk, li gesed, kardiovaskulaarsüsteemis,  neerud  kopsudes, KNS, 
maks
• N:M 9:1
• Ferti lne iga ( 15 – 44)
•  Aasia , Aafrika päritolu
• Geneetiline taust (1q23-24)
•  Antikehad  – ANA, anti-dsDNA, anti-Sm jt
Etioloogia
• UV-kiirgus
•  Ravimid
• EBV
• Häired rakkude apoptoosis
•  Geenid : CRP ja  seerumi  amüloid P 
geenid, FCRγ  retseptorid
• Silikaat, pestitsiidid , elavhõbe
Luupusnefriit
• Tõsine SLE tüsistus
• 30-50% diagnoosimise hetkel, 60-80% tekib haiguse 
edasise kulu jooksul
• Tsirkuleerivad immuunkompleksid ladestuvad 
neerudes:
     komplement -vahendatud kahjustus
    leukotsüütide infiltratsioon
    prokoagulantsete faktorite  aktivatsioon
    tsütokiinide  vabanemine
• Antifosfolipiid Ak – trombootiline mikroangiopaatia
Sümptomid
• Sagedaseim proteinuuria
• Hematuuria
• Hüpertensioon
•  Neerupuudulikkus
• Uri nis erütrotsüütide silindrid
Diagnostika
• Patoloogilise uriinianalüüsi korral  neerubiopsia
• Luupuse ekstrarenaalsed avaldused
• Seroloogia ei ole diagnostiline
• Anti-dsDNA antikehad korreleeruvad kõige 
paremini neerukahjustusega
• Hüpokomplementeemia (70-90%)
• Ainult biopsia võimaldab kindlaks määrata 
luupusnefriidi morfoloogilisi vorme
Luupusnefriidi  klassifikatsioon
CLASS  I  Minimal mesangial LN:

Normal glomeruli by LM but mesangial immune deposits by IF
CLASS II Mesangial Proliferative LN:

Mesangial proliferation and/or expansion by LM with mesangial immune deposits 
by IF and/or EM  without  endocapillary proliferation
CLASS III Focal LN:

segmental or  global ; focal subendothelial immune  complexes , +/- mesangial 
alterations
CLASS IV Diffuse LN:

diffuse subendothelial immune complexes, +/- mesangialnalterations
CLASS V Membranous LN:

global or segmental subepithelial immune deposits, +/- mesangial alterations

may show  advanced   sclerosis
CLASS VI Advanced sclerosing LN:

Sclerosis affecting >90% of glomeruli globally without residual
Ravi
• Klass I ja II – väga hea prognoos, ei vaja ravi
• Klass III – 25-30% nefrootiline sündroom, 25% kreatini ni taseme tõus, ravi 
kortikosteroididega
• Klass IV -  50% nefrootiline sündroom, ravi kõrges doosis kortikosteroididega + 
tsüklofosfami di (alküleeriv aine) või mükofenolaatmofetiil 
• Klass V – ravi nagu klass IV korral, 60% nefrootiline sündroom, predisponeeritud 
trombootilistele tüsistustele. Hüpertensiooni korral võib lisada  RAAS  inhibi toreid.
• Klass VI – lõppstaadiumi neerupuudulikkus koos interstitisiaalse fibroosiga
Luupusnefriit
• 20% areneb lõppstaadiumi 
neerupuudulikkus
• SLE muud sümptomid vähenevad ureemia 
immunosupresseeriva toime tõttu
• Transplantaadi elulemus sarnane teistel 
põhjustel tehtud siirdatud 
transplantaatidele
Kokkuvõte
• SLE on krooniline autoimmuunne haigus, mis kahjustab 
paljusid organeid
• Sagedaseim fertiilsed eas naistel
• 60-80% tekib luupusnefriit
• Sagedaseim sümptom proteinuuria
• Klassifitseeritakse I-VI klassi, millel on väga erinev prognoos
• Ainult biopsia võimaldab kindlaks määrata luupusnefriidi 
morfoloogilisi vorme
• Raviks kasutatakse klükokortikosteroide, tsüklofosfamiidi, 
mükofenolaatmofetiil, lõppstaadiumis neeru  asendusravi  või 
transplantatsioon
Tänud tähelepanu eest!

Document Outline

  • Süsteemne erütematoosne luupus Luupusnefriit
  • Süsteemne erütematoosne luupus
  • Etioloogia
  • Luupusnefriit
  • Slide 5
  • Sümptomid
  • Diagnostika
  • Luupusnefriidi klassifikatsioon
  • Ravi
  • Slide 10
  • Kokkuvõte
  • Slide 12
Vasakule Paremale
Süsteemne erütematoosne luupus #1 Süsteemne erütematoosne luupus #2 Süsteemne erütematoosne luupus #3 Süsteemne erütematoosne luupus #4 Süsteemne erütematoosne luupus #5 Süsteemne erütematoosne luupus #6 Süsteemne erütematoosne luupus #7 Süsteemne erütematoosne luupus #8 Süsteemne erütematoosne luupus #9 Süsteemne erütematoosne luupus #10 Süsteemne erütematoosne luupus #11 Süsteemne erütematoosne luupus #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor algloom Õppematerjali autor
Ettekanne reumatoloogias.

Sarnased õppematerjalid

Kordamisküsimused immunoloogia
127
docx

Kordamisküsimused immunoloogia

Kordamisküsimused 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia areng Eestis. Immunoloogia - teadus immuunsüsteemi funktsioonist normis ja haiguste korral, selle mõjutamise võimalusest. Immuunsus – nakkustõvekindlus, ohustamatus, resistentsus, infektsioonide jms suhtes. Immuunsüsteem - rakkude, kudede ja molekulide kooslus, mis vahendab immuunreaktsioone, eeskätt infektsioonide korral. Immunoloogia teaduste roll Tänapäeva meditsiinilise meditsiinis ja selle erinevates immunoloogia põhiobjektid: distsipliinides:  immuunsüsteem ja mikrobioom (ning ● ülesandeks on uurida neid rakulise eksposoom) immuunsuse nihkeid, mis  immuunregulatsioon määratlevad autoimmunisatsiooni o kasvajad, allergia kujunemise 

immunoloogia
Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia
102
docx

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides:  ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise  immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral.  saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral  töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks.  olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobivate laboratoorsete mee

immunoloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun