Jahvatusastme valikul tuleb arvestada kohvi valmimise aega: 1-4 min: väga peen jahvatus 4-6 min: peen jahvatus 6-8 min: keskmine jahvatus 8-.. min: jäme jahvatus Samas kui on väike kohvimasin siis sobib paremini peen jahvatus, kui aga mitmekümne liitrine termosmasin, siis on sobilik jämedam jahvatus. Õige doseerimine on ca 63 grammi ühe liitri vee kohta. Presskannumeetod Keskmise jahvatusega kohv pannakse kannu põhja, seejärel kallatakse keev vesi peale ja kann suletakse kaanega. Lastakse u. 5 min. tõmmata, segatakse ja kohvipuru eraldadakse sõelaga kolbi abil vedelikust. Presskann võik olla enne soe kui sellesse vee kallad. Aroomid on paremad kui filtermeetodi kohvil. Õige doseerimine on ca 63 grammi ühe liitri vee kohta. Otse tassi Kohv pannakse tassi ja kallatakse keev vesi peale. Kui te ei soovi kohvi juua koos kohvipuruga valige keskmine jahvatus, sest siis settib kohvipuru tassi põhja. Kui aga
19 miljonile puule, mis kasvasid saarele 50 aasta jooksul. Nii jõudis kohvitaim ka Lõuna- ja Kesk-Ameerika piirkondadesse. Protestiks liigsete maksude vastu, mille Suurbritannia kehtestas teele, kuulutas Kontinentaalne Kongress kohvi tolleaegsete koloniseeritud Ühendriikide rahvusjoogiks. Cappuccino Cappuccino on kohvijook, kus espressole on lisatud kuuma piima ja piimavahtu. Kodumaal Itaalias juuakse cappuccinot ainult hommikuti, näiteks koos croissant 'iga. Cappuccino on väga levinud jook kohvikutes kõikjal maailmas. Traditsiooniliselt on cappuccinos kolmandik espressot, kolmandik kuuma piima ja kolmandik piimavahtu Espresso Esimene espresso valmistati 1822. aastal, kui Pariisis leiutati espressomasin. Itaallased täiustasid masinat ning hakkasid neid esimesena tootma. Espressost on saanud Itaalia kultuuri oluline osa
alapoolega. Kohvi marjad on kirsisuurused ning tumepunast värvi. Valmimine võtab aega 8 kuud. Kohvipuu hakkab õitsema 2-4 aastaselt. Kohvi saab koristada alates puu 5.eluaastast mitu kord aasta jooksul. 25. eluaastast alates muutub puu vanaks, kuid võib veel eksisteerida. Kohvipuu nõuab 19-25 kraadist temperatuuri. Ei kannata külma, kuid ei sure juhusliku külma öö tõttu. 3. Nimeta erinevaid kohvijooke. 7 tk Cappuccino, Caffè Latte, Caffè Macchiato, Espresso, Con Panna, Ristretto, Cafè au Lait. • Maitsestatud kohvijoogid 3 tk Almond Mocha, Vanilla Mocha, Mehhiko šokolaadikohvi kaneeliga • Alkoholiga kohvijoogid ja kirjelda lühidalt valmistamist serveerimist 5 tk Iiri kohv-soojendada klaas, valada viski, fariinisuhkur ja kuum kohv. Segatakse ning valatakse kohvi pinda puudutavalt teelusikalt joogile vahukoort. Jamaika kohv-valada rumm ning kange kohv tassi, maitsestada suhkruga. Kaunistada vahukoorega ning peale valada Tia Mariat.
306 MRA 13.01.11 Tallinn 2011 Kohvi ajalugu Kohvi joomine sai oletatavasti alguse Etioopiast, Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15.sajandil on kohv levinud Araabias, 16.sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvi joomise komme 17.sajandil. Eestisse 17.sajandi lõpuks. Erinevatel rahvaste on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Kohvisordid Levinuim kohviliik Araabia ( Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robista (Coffea Robusta), mis on maitselt Araabia kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik Libeeria (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on väike. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt
Saaremaa Ühisgümnaasium KOHV Referaat Autor: Kaur Lepik 9B Juhendaja: Indrek Peil Kuressaare 2012 SISSEJUHATUS Kohv - see tuntud jook on inimesete poolt armastatud juba aastasadu. Ma valisingi selle teema, kuna see on väga tavapärane ja puutume kokku sellega tihti. Kohvi hakati jooma maitse pärast, ning hiljem märgati, et sellel on ergutav toime. Algselt oli kohv luksuskaubana kättesaadav ainult rikkamatele inimestele, aga nüüdseks on see igapäevaseks muutunud. Tänapäeva maailmas on pea igalpool kohvikud, kohvipoed ja kohviautomaadid. Kohvi joomise kultuur on
2Coffeestar - Maitsestatud kohvioad šokolaadi-kirsi 200 g 6 3.3Presskannu kohv....................................................................6 3.3.1Luxus - Presskannukohv 500 g.........................................6 3.3.2Löfbergs Lila - Presskannukohv 500 g..............................6 3.4Espresso................................................................................. 7 3.4.1Lavazza - Espressokohv jahvatatud 250 g.......................7 3.4.2Merrild Espresso kohv......................................................8 3.5Viljakohv................................................................................. 8 3.5.1Yannoh viljakohv 500g, filtriga kasutamiseks...................8 3.5.2INKA viljakohv (granuleeritud).........................................8 3.6Kannujahvatus.......................................................................9 3.6.1Kulta Katriina - Kannukohv 500 g.....................................9 3
osutus üllatavalt tugevaks. Tõenäoliselt 6. sajandil levis kohvipuu Etioopiast Jeemenisse ning sealt teistesse islamiusulistesse maadesse. Legend räägib kohvi jõudmisest Jeemenisse järgmist. Kord jäi üks rändav araabia kaupmees peatuma kitsekarjuste juurde. Lõkke ääres pakuti talle tumepruuni kuuma jooki, mis peletas ränduri väsimuse. Kaupmees muretses, et ta on eksinud Koraani seaduste vastu juues veini. Karjused rahustasid teda, rääkides, millest jook on valmistatud. Unes nägi kaupmees prohvetit, kes ütles, et kingib talle kaks kohvitaime ning õnnistab mulda, kuhu kaupmees need istutab. Veel lisas ta, et taime viljadest valmistatud jook asendagu õigeusklikele veini ning toogu neile rõõmu. Hommikul ärgates oli suur kaupmehe üllatus, kui ta leidis kaks väikest puukest. Jeemenis rajatigi esimesed kohviistandused. Kohvi levitamise au kuulub niisiis araablastele, kes tänu C. Linné'le on
· Mõned kohvitootjad praagivad pärload välja kui ebastandartsed, teised müüvad kalli hinna eest kui haruldust · Nimetatakse kohvikaaviariks Kohvimarjade korjamine · 1kg röstitud kohviubade saamiseks tuleb korjata 5kg ehk 4500 kohvimarja Kohvioa saamine · Marjade korjamine · Töödeltakse ( kuiv- või märgmeetodil) · Pestakse · Kuivatatakse · Kaaritakse · Puhastatakse · Röstitakse Keemiline koostis · Kofeiin 0,6-4% · Kiudained · Suhkur · Rasv · Valk · Mineraalained (Ka, Ca, Fe, Na, S, P, Cl) · Orgaanilised happed · Parkained · Vitamiinid B6, B12 Kohvi liigitus ubade tüübi järgi 1. Araabika ( Coffea Arabica) annab ¾ kogu maailma kohvitoodangust Moka (Mocca) on araabika teisend 2. Robusta 1/3 kogu maailma kohvitoodangust 3. Libeerika kohv ( Coffea Liberica) kuid selle osatähtsus on kaduvväike Parim Robusta on parem, kui halvim Araabika
Sissejuhatus.....................................................................................3 1. Kohvi ajalugu................................................................................4 2. Tähtsamaid aastaid kohvi ajaloost.....................................................6 3. Kuulus kohvijooja Honore de Balzac..................................................9 4. Kohvi mõju inimesele....................................................................10 4.1 Kofeiin organismis, mis juhtub edasi?........................................................11 4.2 Kellele kofeiini ei soovitata?.................................................................... 12 5. Huvitavaid fakte...........................................................................13 6. Kohvijoomine minu klassis.............................................................17 7. Meelespea kohvi valmistajale.........................................................19 8. Retseptid............
korjatakse eraldi ja müüakse eriti väärtusliku kohvi – pärlkohvina. (Ibid) Kohvipuid arvatakse olevat 25-80 liiki. Kohvipuu pärineb Lõuna-Araabiast ja Ida- Aafrikast. Ühelt puult võib saada 4-5 kg vilju, millest omakorda saab 600-700 g toorkohvi. Esimese saagi annab kohvipuu 4-6 aastaselt. Saaki koristatakse mitu korda aastas, seda seni, kuni puu saab 25-aastaseks. Oad eraldatakse kuivatatud viljadest või erilise masina abil toorestest viljadest, pestakse ja kuivatatakse. Röstimata kohviuba sisaldab 1200 bioaktiivset ainet, millest vaid 200 tuntakse. (Ibid) 4.2 Kohvi liigitamine Kohvi võib liigitada kohvipuu liigi, päritolumaa, röstimis- ja jahvatusviisi alusel. Kohvipuuliike tuntakse üle poolesaja, kuid kaubanduslik tähtsus on neist vaid kahel. Tähtsaim ja kõige laialdasemalt kultiveeritav liik maailmas on Etioopiast pärit araabia kohvipuu – Coffea arabica – saadus araabika kohv. Araabika uba on piklik-lameda
Hanna Seeder Tooterühma analüüs 1 Sissejuhatus Alljärgnevas analüüsin toidukaupade alarühma ja tarbekaupade alarühma ühte tooterühma. Valisin oma tooterühmadeks kohvi ja mähkmed. Uurin nende tooterühmade ajalugu ja tootjaid. 2 Toidukaupade alarühm - Kohv Kohv on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. Kohvijoomine sai oletatavasti alguse Etioopiast. Sealse Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Eri rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Levinuim kohviliik araabika (Coffea arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas
JOOGID Kohv ja kohvijoogid. Kohvi valmistamiseks võetakse alati puhas värske külm vesi. Kohvipulbrit arvestatakse 1l vee kohta: einekohvi jaoks 30-50g, keskmise kangusega kohvi jaoks 60-80g ja kange kohvi jaoks 100-120g. Vee temp. kohvijoogi valmistamiseks peab olema 92-97 C. Kohvijoogi valmistamine kohvimasinas: võtta soovitud kogus külma vett, mõõta vastav kogus kohvipulbrit filtrile (parim on paberfiltrid) ja kui jook on filtreerunud tuleb seda pidevalt segada ja lasta 2-3 min tõmmata. Serveeritakse vahetult peale valmistamist. Kannukohvi valmistamine: mõõta õige kogus vett ja lasta keema tõusta, keeva vee hulka mõõdetakse vastava jahvatusastmega kohv, lasta korra keema tõusta, aga mitte keeta. Lasta kohvil 5 min sadestuda. Kohv kallata kohvipaksu pealt eelsoojendatud kannu. Võib serveerida koos lisanditega suhkur, piim, koor, brändi, liköör
Kohvi kasvatuspiirkonnad Kohvi kasvatamise piirkonnad on Aafrika ja Araabia poolsaar, Ladina Ameerika ja Kariibi mere poolsaar ja India ookeani piirkond. Kohvi liigid Coffea Arabica- Arabica kohv Coffea Arabicat kirjeldas esimesena Linnnaeus 1753. Tuntumad variatsioonid on Typica ja Bourbon, kuid on aretatud ka teisi tüvesid ja kultuure nagu Caturra (Brasiilias, Kolumbias) Mundo Novo (Brasiilia), Tico (Kesk-Ameerika), kääbus San Ramon ja Jamaika Blue Mountain. Tavaline araabika taim on suur põõsas tumeroheliste ovaalsete lehtedega. See erineb geneetiliselt teistest kohviliikidest, kuna tal on 4 kromosoomipaari kahe asemel. Põõsa viljad on ovaalsed ja küpsed 7-9 kuuga, tavaliselt sisaldavad nad kahte lamedat seemet (kohviuba) - kui ainult üks uba valmib, siis seda kutsutakse hernemari (peaberry). Araabika kohv on tihti vastuvõtlik kahjuritele ja haigustele, seetõttu on vastupanuvõime kasvatamine põhiline aretustöös
Loomulikult kasvab kohvipuu 58 meetri kõrguseks, ent istandustes lõigatakse kohvipuud tavaliselt 24 meetri kõrguseks, et oleks lihtsam vilju korjata. Kohvipuu õitseb ja kannab vilju mitu korda aastas. Lehekaenlaist ilmuvad valged jasmiinilõhnalised õiekimbud. Algul rohelised viljad värvuvad järkjärgult tumepunaseks, meenutades kirssi. Punase kilega kaetud mahlase viljaliha sees on kaks hõbedase sarvkestaga kaetud seemet kohviuba. Täiskasvanud puu annab kuni kolm kilo toorube. Kohvipuu liike tuntakse üle poolesaja, kuid peamised on kolm botaanilist liiki. Tähtsaim ja kõige laiemalt kultiveeritav liik maailmas on Etioopiast pärit Araabia kohvipuu (Coffea arabica). Teised kaks on 1898. aastal avastatud Kongo kohvipuu (Coffea robusta) ning troopilisest LääneAafrikast pärinev Libeeria kohvipuu (Coffea liberica).
KOHVIMASINAD Eksisteerib mitut liiki kohvimasinaid: filterkohvimasinad, espresso, kombineeritud (milles on nii filterkohvimasin, kui ka espresso) ja niinimetatud prantsuse presskann. Sama kohvisort, kasutatuna erinevates kohvimasinates, annab erineva maitse ja aroomiga joogi. See toimub seetõttu, et kohvimasinad valmistavad kohvi erinevate printsiipide järgi. Isegi kohviube tuleb erinevate kohvimasinate jaoks jahvatada erimoodi. Niisiis, mis peitub nende arusaamatute mõistete taga? PRANTSUSE PRESSKANN
pärast punaste kohvimarjade närimist. Mida me kindlamalt teame on, et orjad, keda viidi tänapäeva Sudaanist Jeemenisse ja Araabiasse närisid marjade mahlast välist punast kesta. Kindlalt hakati kohvi kultiveerima Jeemenis 15. sajandil, võibolla veelgi varem. Mocha oli põhiline sadam mereteel Mekasse ja aktiivseim paik selle aja maailmas. Kuid araablastel oli kindel kord mitte eksportida viljakaid ube, et kohvi ei saaks kusagil mujal kasvatada. Kohviuba on kohvipuu seeme, kuid välimistest kihtidest vabastatuna muutub see viljatuks. Võistluse viia välja mõni elus kohvipuu või ube võitsid viimaks hollandlased 1616. aastal, kes tõid kaasa ube, mida kasvatati kasvuhoonetes. Esimesed kohvimajad avati Mekas. Need levisid kiirelt araabia maailmas ja muutusid edukateks kohtadeks, kus mängiti malet, lauldi, tantsiti ja nauditi muusikat. Need kohad olid luksuslikult dekoreeritud. Midagi sellist kui kohvimaja
Kohvi valmistamine Kohvi valmistamine ei ole lihtne. Esmapilgul tundub, et see on kuuma vee kohvipurust läbilaskmine ja kui vesi muutub tumepruuniks, siis ongi teil kohv. Kui teil veab, ongi nii. Kaks kõige lihtsamat ainet, mis kohvist eralduvad on värv ja kofeiin. Kuid valmistamise kunst keerleb just õigete komponentide õiges koguses eraldamises. Molekulaarsel tasandil on kohvi valmistamine vapper katse valitseda tuhandeid võistlevaid ja teineteist täiendavaid keemilisi reaktsioone. Mõned liitumid lagunevad kohe, teistel võtab see rohkem aega. Mõned lagunevad madalal temperatuuril, teised laia temperatuuriskaala juures. Mõnedel ühenditel on maitsele hea mõju kui neid on vähe, kuid nad mõjuvad
2. Parfeed e. pooljäätised 3. Sorbetid 52. mis temperatuuril serveeritakse magustoite (soojad, külmad, külmutatud)? · Külmad serveeritakse 10 - 14°C · Soojad serveeritakse 65 - 75°C · Külmutatud serveeritakse külmutatult ( ~ -14 .. -12°C) 53. kui palju serveeritakse kisselli portsjonisse? Igale sööjale arvestatakse 1,5 - 2 dl (150 - 200 g) kisselli. 54. kuidas valmistatakse kohvijooke (late, capuccino, türgi kohv, kannukohv jne.) Caffe Latte 1. Kuumutage piim (63°C - 65°C). 2. Valmistage espresso espressokannu. 3. Segage piima (kannu keerutades) kuni kuumutatud ja vahustatud piim on omavahel segunenud. 4. Valage espresso klaasi ja lisage sellele piim. Cappuccino 1. Vahustage piim (temperatuur 63°C - 65°C). 2. Segage (kannu keerutades) ja "koputage"vahustatud piima kuni suuremad piimavahu mullid on kadunud. Seejärel pange piim ootele. 3. Valmistage espresso cappuccino tassi. 4
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor j
kubermangudesse, sealhulgas ka Soome ja Eestisse. Muide, kui endise Nõukogude Liidu väed 1989. aastal Afganistanist lahkuma olid sunnitud, pakuti neile koju tagasijõudmise puhul piiril just nimelt soola-leiba. Ning eks ole ka väljend "oleme üheskoos puuda soola ära söönud" sügava ja pikaajalise sõpruse märgina meilegi hästi tuntud. Ühes " Tuhande ja ühe öö muinasjutus" aga on kirjeldatud järgmist stseeni: sultani varakambrisse tunginud varas korjab pilkases pimeduses aardeid oma kotti. Kogemata satub varga kätte soolakang, mida ta keelega puudutab. Nüüd ei jää õnnetul vargal muud üle, kui saak maha jätta ja lahkuda, kuna sügavalt juurdunud komme ei luba varastada sellelt, kelle soola on maitstud. Soola roll roogades. Isegi toidus pole sool pelgalt maitseaine. Näiteks juustu ei saa ilma soolata valmistada, kuna siis ei ole ükski juust enam lõigatav, vaid jääb määrdetaoliseks. Samas reguleerib sool ka mikroobide tegevust juustu küpsemise ajal
Muide, kui endise Nõukogude Liidu väed 1989. aastal Afganistanist lahkuma olid sunnitud, pakuti neile koju tagasijõudmise puhul piiril just nimelt soola-leiba. Ning eks ole ka väljend "oleme üheskoos puuda soola ära söönud" sügava ja pikaajalise sõpruse märgina meilegi hästi tuntud. Ühes " Tuhande ja ühe öö muinasjutus" aga on kirjeldatud järgmist stseeni: sultani varakambrisse tunginud varas korjab pilkases pimeduses aardeid oma kotti. Kogemata satub varga kätte soolakang, mida ta keelega puudutab. Nüüd ei jää õnnetul vargal muud üle, kui saak maha jätta ja lahkuda, kuna sügavalt juurdunud komme ei luba varastada sellelt, kelle soola on maitstud. Soola roll roogades. Isegi toidus pole sool pelgalt maitseaine. Näiteks juustu ei saa ilma soolata valmistada, kuna siis ei ole ükski juust enam lõigatav, vaid jääb määrdetaoliseks. Samas reguleerib sool ka mikroobide tegevust juustu küpsemise ajal
Baarides tuleks kasutada vaid naturaalseid mahlasid. Sortimendis peaks leiduma kindlasti apelsini,- sidruni,- tomati,- ananassi,- ja greibimahla, soovituslikult ploomi,- õuna,- viinamarja mahla. Tuntumad mahla tootjad Solo, Põltsamaa, Gutta, Cio, Largo, Aura. Neid mahlu mida võib kuluda vähe on kasulik tellida minipakkides (sellisel juhul ei jää poolikuid pakke kappi riknema ega lihtsalt seisma. TEE Tee on jook, mida Hiinas on tuntud ligemale 5 aastatuhandet. Teeks nimetatakse: teepõõsa kääritatud ja kuivatatud lehepungadest, lehtedest, viljadest ja veest valmistatud jook. Tee kustutab janu, värskendab ja soodustab ainevahetust. Värskendava ja ergutava toimega kuuma või külma teed võib serveerida kõigiks toidukordadeks. Tee on kunst ja igapäevane avastus just Aasias. Eriti kõrge tee kultuur on Inglismaal, Venemaal, Jaapanis. Botaaniliselt jagatakse teepõõsas kahte:
Eesti juustu top: Hollandi kerajuust Hollandi juust Eesti juust Atleet Marta juust Vene juust Delikatessjuust Lahe juust Mozzarella Ahja toorjuust 1.8 Tee Millal hakati teed jooma? Kus? Kuidas seda tehti? Millal joodi? Võib tunduda, et tee kohta on teada kõike, kuid ikka ja jälle avastatakse midagi uut. Siia on kogutud kõige olulisem informatsioon tee ajaloo ja teejoomise traditsioonide kohta nii läänes kui idas võib ainult imestada, kui erinev võib see jook olla. Kuidas avastati tee? Teada on, et esimestena avastasid teelehe väärtuse hiinlased. Kuid see ei vasta järgmisele küsimusele: ,,Millal?" Oletatavasti juhtus see I saj m.a. dünastia Han valitsemise ajal, samal ajal tekkis ka hieroglüüf ,,cha". Kuid on ka andmeid, et hiinlased jõid teed juba III saj e.m.a - legendi kohaselt ,,vaimulikust talunik" Shen Nun avastas tee võlu ja kasulikkuse 2737. aastal e.m.a, kui teepõõsa lehed kukkusid juhuslikult kaussi, kus ta keetis vett
Kirjelda külmtöötlemismeetodid lehekülg 12-13 Selleks, et toiduaineid saaks kas toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid pesta, koorida sellist tegevust nimetatakse toiduainete külmtöötlemiseks. Külmtöötlemisel toiduainete mass enamasti väheneb. Külmutatud toiduainete sulatamine: Külmutatud liha- ja kalatoodete sulatamine. Külmutatud pooltoodete sulatamine. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine: Köögiviljade sorteerimine. Köögiviljade pesemine. Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja praadimi
Koka kutseeksami kordamisküsimused ja vastused 1. Kirjelda külmtöötlemismeetodid · Külmutatud toiduainete sulatamine külmutatus liha- ja kalatoodete, pooltoodete sulatamine · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine Näiteks: köögivilja sorteerimine köögivilja pesemine köögivilja koorimine tapaloomade seedeelundite eraldamine lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mi
Kui palju vajab kerget tööd tegev inimene (70 kg ) keskmiselt toitaineid päevas? Tasakaalustatus Möödukus Mitmekesisus Vastavaus vajadusele Kesmiselt vajab inimene 2000 kcal ! 28. Loetle põhilisemad toiduained eesti rahvusköögis ja nimeta tuntuimad eesti rahvusroad. Hapukapsas, peet, kaalikas, porgand, hernes, uba, sealiha, räim. Mulgikapsas, verivorstid, hernesupid, hapukapsasupp 29. Mis on kama? Kasutamine Kama- rukis, oder, kaer, nisu, hernes Kama jook 30. Kirjelda eestipärase hapukapsa (herne)supi valmistamist Hapukapsasupp- hapukapsas, porgand, sealiha, kruup Hernesupp- kruup, suitsuliha, hernes. PORGAND, SIBUL eelnevalt passeeritakse. 31. Loetle põhilisi toiduaineid, mida kasutatakse Vahemere regioonis, Põhjamaades, Indo-hiinas. Vahemere regioon kaunviljad, leib, kartul, mereannid, riis, pastatooted, linnuliha, kalaroad Põhjamaades põhjapõdra ja ulukiliha, leibadest näkileibu, piimatooted, liha-laöapallid,
- leibade valmistamisel. Kariloomad söövad meelsasti: - vääte, - lehti, - mugulaid. 35. Suurimad kohvitootjad maailmas. Brasiilia, Vietnam, Columbia 36. Kohvipuu viljade koristamine ja töötlemine. Viljad valmivad ebaühtlaselt, puul on korraga rohelisi, kollaseid ja punaseid vilju. Rohelistest ja ülevalminud mustadest viljadest saadakse kehvema kvaliteediga kohviuba. Vilju korjatakse mitmes järgus eel-, põhi- ja järelkorjamine. On rakendatud ka mehhaniseeritud koristamist (viljade maharaputamine vibraatormasinaga). Koristamispäeval lähevad kohvipuu viljad töötlemisele. Kasutatakse kahte meetodit kuiv ja märg. Enamasti vabastatakse oad viljadest märgmenetluse teel. Kohvioad lähevad edasi kas päikese kätte kuivatamisele või kuivatisse. Araabia kohvipuu ubadesse jääb niiskust 10%, kongo ubadesse 8%.
Säilitada tuleks jahedas kuivas ruumis, külmkapis mitte rohkem kui nädal. Arbuusi säilitatakse ka soolatult. Hea teada ! Küps arbuus kõmiseb sõrmenukkidega koputamisel õõnsalt, sest küpsed seemned tõmbuvad viljalihast eemale ja tekib tühi ruum, mis tekitab kaja. Toores arbuus ei kaja vastu, sest seal pole veel tühja ruumi. Kohv Kohv (araabia qahwa) on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. Ajalugu Kohvijoomine sai oletatavasti alguse Etioopiast; siit, Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Erinevatel rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Kohvisordid Levinuim kohviliik araabika (Coffea Arabica) on pärit Etioopiast
· täismunapulber Munapulbri niiskuse sisaldus on 4%. Pulberi kvaliteet langeb suure õhuniiskuse sisse imamise tõttu kiiresti. Pulber läheb tükki ja kiirsti hallitama. Enne kasutamist segatakse munapulber veega ja lastakse seejärel paisuda, kuna kuiva munapulbriosakesed ei paisu tainas piisavalt. 5. KOHV JA KOHVI LIIGID. Kohv on kohvipuu rösitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. Röstimine muudab rohelise kohvi aromaatseteks pruunideks ubadeks, mida ostetakse kas tervetena või jahvatatult. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms. Põhilised hahvatuse jämedused on jäme jahvatus, keskmine jahvatus, peen jahvatus ja türgi jahvatus. Midapeenem jahvatus, seda kangem kohv saadakse.
o Eelsoojendatud kannu pulber o Kuum vesi pulbrile,segada,kaas peale ülemisse asendisse o Tõmbab 4 min,vajuta sõel alla o Serveeri kohe,sälitamiseks termoskannu. · Türgi kohv o Ibrikus;(kuumas vees) o Pulbril väga peen jahvatus TOIDUVALMISTAMISE ALUSED o Külm vesi pulbrile o Lasta keema tõusta 3x o Serveeritakse koos kohvipaksuga väikestest tassidest(külm vesi) · Espresso o Tumeröst o Roostevaba filter, kuum aur ja vesi surve all o Peab olema vaht Tass eelsoojendatud · Cappuccino o Nagu espresso,listatakse auruga valmistatud koor või piim o Lisandiks kaneel,kakao,muskaat TEE JA TEEJOOGID · Teepõõsa purustatud lehtedest o Must tee o Roheline tee o Valge tee · Muudest taimedest teejoogid · Raviteed · Teesegud
KUI VALATE KOKTEILI VÄLJA, ärge valage kunagi klaasi ääreni täis. Kui soovite pakkuda palju kokteili võtke suurem klaas. Enne uue kokteili valmistamist tuleb anum korralikult loputada. Jääd saate te uuesti kasutada, kui olete selle hoolikalt loputanud. Shortdringid iseloomulikud jooned on gaseeritud vee (soodavesi, toonik vms) puudumine või väike hult ja joogi serveerimine ilma jääta klaasis. Joogi kogumaht ei ole suurem kui 15cl. Üks shortdrink juuakse ära suhteliselt kiirelt. Longdrink on janukustutaja, mida jätkub kauaks. See koosneb vähemalt 16cl vedelikust, kus kande alkoholi hulk ei tohiks ületada 6cl. Ülejäänud jook koosneb gaseeritud veest, mahladest, suhkruveest ja / või mõnest maitsejoogist (liköör, paar tilka bitterit). Enamik longdrinke serveeritakse koos jääga. KOKTEIL. Kokteil peaks aitama tagasihoidlikkusest üle saama ja parandama vestlust. See koosneb vaid 6cl vedelikust ja on silmale röömuks
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
