Kadrioru park (0)

PARGI RAJAMINE
Lasnamäe klindi jalamile tõid 17. sajandi II poolel kultuurhaljastuse viis jõukat tallinlast , kes said loa ehitada sealsele linna karjamaale oma suvemõisad. 1714. aastal omandas tsaar Peeter I Drentelnidelt nende suvemõisa koos väikse pargiga ning 1718. aasta suvel rajas Tallinnast ida poole Lasnamäe järsu paekalda ja mere vahele lossi- ja pargiansambli, mida tsaari abikaasa auks Jekaterinenthaliks ehk Catherinenthaliks, eestipäraselt aga Kadrioruks kutsuma hakati. Lossi ja pargi rajamisega tegeles itaalia arhitekt Niccolo Michetti . 1720. aasta juunist sai Kadrioru lossi ja pargi ehitus- ning kaunistustööde juhatajaks Mihhail Zemtsov Peterburist.

REGULAARPARK

1718.a arhitekt Niccolo Michetti. Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks. Kokku moodustasid need Barokkaia.
Peeter I soovil võisid pargis vabalt viibida kõik huvilised , seega oli keiserlik park algusest peale avalik park.
Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega ümbritsetud Miraaži tiik. Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete skulptuuride ja vetemängudega. Paraku ei huvitunud Vene õukond pärast Peeter I surma suurejooneliste kavade täielikust realiseerimisest.
Sellest hoolimata kujunes Kadrioru lossi- ja pargiansambel kõige suurejoonelisemaks ja stiilsemaks barokkrajatiseks Eestis. Pargi algne plaanilahendus säilis 19. sajandi lõpuni
RAHVAPARK
Eesti Vabariigi aegne, 1924. aastal esitatud pargi perspektiivse planeerimise ja rahvapargi loomise kava nägi parki ette võimalikult vähe hooneid , maksimaalset tähelepanu tuli pöörata haljastuselementidele. Suuremad ümberkujundused toimusid Ülemises aias. Likvideeriti Miraaži tiik. Teedevõrk kujundati uusbaroksena, madalamale terrassile rajati purskkaev ja Roosiaed.
Haljastustöödeks toodi mulda pargi kirdeosast. Tekkinud süvendisse kujundati püsililledega ümbritsetud Kirdetiik, kuhu juhiti kivirikka nõlvaga oja – Väike Hundikuristik .
Vabakujuline park
Mitteregulaarsete kujundusvõtetega loodud park. Nn vaba kujundusstiil vastandub regulaarsele kujundusstiilile, jäljendades loodusmaastikku. Vaba kujundus tuli kasutusele 18. sajandi Inglismaal. Kirjanduses ja kõnekeeles on vabakujulist parki sageli kasutatud Inglise pargi sünonüümina.
Inglise pargistiilile on omased vabakujuliselt looklevad teed ja veekogud, asümmeetria, loodusliku vormiga taimmaterjali kasutamine ja maastiku kohaliku eripära väljatoomine. Samu põhimõtteid kasutati hiljem laialdaselt linna- ja rahvaparkide kujundamisel.
Jaapani aed
Jaapani aia rajamine võeti Kadrioru pargis ette mitmil põhjusel. Esiteks vajasid Kirdetiik ja pargi kaugeim nurk korrastamist ning samas oli vaja midagi erilist, et jalutajaid Luigetiigist kaugemale meelitada.
Eesmärgiks oli luua tõeline jaapani aed, mitte aed jaapani aia ainetel . Seepärast pidi kujundajaks kindlasti olema jaapanlane .
Aiakujundaja Masao Sone on omal alal tunnustatud nii Jaapanis kui ka Euroopas. Tema firma hooldab mitut olulist ajaloolist jaapani aeda .
Jaapani aed toetub filosoofiale, elu ringkäigule, samas ka looduse väljendusrikkusele. Väikese hundikuristiku looduslik veelang , kivirikas astang ning olemasolev tiik pakkusid jaapani aia kujundamiseks häid eeldusi.
Aias puuduvad pingid ja valgustused.
Jaapani aias on kivid ja vesi taimestuse kõrval väga olulised elemendid. Kivide paigutus, neile vaatajapoolse õige külje või lameda astumiskoha leidmine on jaapani aias elementaarne. Masao Sone püüdis kivide paigutusega järele aimata Tallinna vanalinna katuseid. Jaapanis valmistatud ning siiin taas kokku pandud on ka aia kivist sillad.
Jaapani aias on inimene iseendaga . Siin ei lärmata, spordita, sõideta jalgrattaga , jalutata lemmikloomi. Talveperioodil aedu ei külastata – enamasti nad talveks suletakse.
Aed peaks lõplikult valmima 2015. aastaks.