50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-12-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
420175
Õppematerjali autor
Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas, Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Seal tegutseb Kadrioru kunstimuuseum, mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal. 1714. aastal ostis Peeter I kohalikult Drentelnide suguvõsalt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 1719
4. Nimeta barokse plaanilahendusega linnu Euroopas. Peterburg Venemaal. CARCASSONNE Prantsusmaal. Leht 6 / 24 Lorenzo Bernini kolonnaad Peetri kiriku ees, Roomas, mis on teostatud aastatel 1657–1667. 5. Nimeta barokkstiilis kuulsaid losse Euroopas (6-10). Siracusa toomkirik Sitsiilias Leht 7 / 24 Santa Agnese kiriku fassad Roomas Versaille’i loss Louis XIV poolt Leht 8 / 24 Louvre'i lossi idafassaadi kolonnaad 1665. Whitehalli lossi pidusaal (Banqueting House, 1619-1622) Leht 9 / 24 Linderhofi loss asub Lõuna-Saksamaal Leht 10 / 24 Neuschwansteini loss nähtuna Marienbrücke sillalt. Leht 11 / 24 6. Kes, millal ja kuhu rajas Peterburi ? 1703
See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.–20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Kadrioru Loss Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid. Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Pidulik ja uhke Rooma baroki stiilis keisriloss, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja
inimkeha ilu, soojust ja tundelisust. Teda ei haaranud niivõrd klassikalise ilu rangus ja proportsioonid, kuivõrd inimkeha füüsis, jõud ja liikumine. Hakates maalima vasaku käega, muutus ka ta loominguline käekiri. Kunstnik hakkas maalima lihtsamini, läbipaistvamalt, töödesse tuli rohkem õhku ja valgust. Eriti meeldis talle jäädvustada suurejoonelisi loodusnähtusi: vikerkaart, päikese tõusu ja loojangut, kuuvalgust jne. Mõne pildi taustal on ka Rubensi loss. Hilise perioodi maalid kujutavad Flandria maastikke, selle avarust, teid ja kohalikke inimesi. 10. Milline värvikasutus on iseloomulik Rembrandti maalidele? 1630. aastate alguses täiustas Rembrandt oma pooltoonide kasutamise oskusi. Sel ajal tegi ta ka esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas müüs ta suurtes tiraazides graafikat, millega püüdis tagada tuntust. Tema esimene suur grupiportree "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) leidis suurt tunnustust. 1640.1650
Hupeli ettevaatlik suhtumine ilmnes ka Prantsuse revolutsiooni ajal, millele ta oli algusest peale täielikult vastu. 1805. aastal asus Hupel elama Paidesse, kus ta jätkas aktiivset kaastööd teadusajakirjadele, samuti tegi ta koostööd silmapaistva eesti keele arendaja Johann Heinrich Rosenplänteriga. August Wilhelm Hupel maeti Reopalu kalmistule. Tema hauakoht on teadmata, kuid kalmistule on püstitatud mälestuskivi. · Kadrioru loss - 1714. aastal ostis Peeter I Drentelnidelt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 1720-1721 ehitati peahoone ja põhiosas valmis loss 1725
Kolm kultuuriloolist kohta Eestimaal Kolm kohta Eestimaal,milliseid kindlasti tahaks tutvustada oma sõbrale: 1.Maarjamäe loss Pirita tee 56 10127 TALLINN Telefon 6228600 Faks 6228601 post(at)ajaloomuuseum.ee Maarjamäe loss on avatud: kolmapäevast pühapäevani kell 1017 Piletihinnad Maarjamäe lossis: Täiskasvanud: 3 Sooduspilet: 1,50 Perepilet: 5,50 Tasuta külastuspäevad: Iga kuu viimane neljapäev Rahvusvaheline muuseumipäev, 18. mai Maarjamäe loss Maarjamäe nimeline koht asub Tallinna lahe idakaldal, teel kesklinnast Piritale astangutena tõusval Lasnamäe eelvallil. Esimesed teated suvemõisast Maarjamäel, toonase nimega Strietberg (ka Streitberg), pärinevad 17. sajandist. Nime seostatakse Liivi sõja ajal toimnud kokkupõrkega Tallinna Mustpeade vennaskonna väesalga ja linna piiravate venelaste vahel, mille järel lahingupaika hakati kutsuma 'Riiu- või Võitlusmäeks'. Strietberg -- suvituskoht ja tööstus
Eesti Kunstimuuseumid Eesti Kunstimuuseum asutati 17. novembril 1919, kuid alles 1921. aastal sai ta oma esimese alalise hoone 18. sajandil ehitatud Kadrioru lossi. 1929. aastal loss võõrandati, et ehitada see ümber presidendi residentsiks. Eesti Kunstimuuseum asus mitmetel ajutistel pindadel kuni 1946, mil ta paigutati taas Kadrioru lossi. 1991. aasta augustiks oli loss täielikult amortiseerunud. Sama aasta novembris võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine Kadriorus. Seniks anti muuseumile manööverpinnaks Tallinnas Toompeal asuv Rüütelkonna hoone, kus 1. aprillil 1993 taasavati ekspositsioon. Eesti Kunstimuuseum lõpetas näitusetegevuse selles hoones 2005. aasta oktoobris. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel alustasid tööd esimesed Eesti Kunstimuuseumi filiaalid. Alates 1995
1962), kes võitis muuseumihoone rajamiseks aastatel 1993–1994 korraldatud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi projektiga "Circulos". Viimase valis rahvusvaheline žürii konkursile laekunud kümne eri riigi arhitektide poolt esitatud 233 projekti seast välja üksmeelselt. Vapaavuori andis hoonele koos avara aatriumiga ringi kuju, millele viitab ka tema võistlustöö nimi. Hoone on õnnestunult paigutatud Lasnamäe paekivise nõlva sisse, mistõttu hoolimata suurusest harmoneerub ta iidse Kadrioru pargi intiimsusega. 16. Minule see muuseum väga meeldis, kõige rohkem võib olla isegi oma arhitektuuri poolest. Kadriorg 1. Weizenbergi nime sai lossi juurde viiv tänav 1927. aastal põhjusel, et esimene eesti rahvusest skulptor elas ja suri lossi .merepoolses tiibhoones, et tema skulptuurid moodustasid tol ajal enamuse kunstimuuseumi skulptuuridest. Kunstniku matustest Kadriorus oli kujunenud üldrahvalik leinatalitus. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid