Euroopa viimased paganarahvad. (Usuti, et surm ristisõjas lunastab kõik patud ning hing pääseb otse Paradiisi, vaatamata sellele, et inimene on varem elanud patust elu.) Balti ristisõda 1180-1290 Rahumeelne misjon 1180-1198 Liivlaste ja latgalite alistamine 1198-1207 Eestlaste muistne vabadusvõitlus 12081227 Seelide, semgalite, kurelaste alistamine kuni 1290 Misjon - usu kuulutamine rahumeelsel teel. Eesti- ja Liivimaa piiskopid Fulco 1165-1178 Eestimaa piiskop Meinhard 1186-1196 Liivimaa piiskop Berthold 1196-1198 Liivimaa piiskop Albert 1199-1229 Riia piiskop Theoderich 1211-1219 Eestimaa piiskop Fulco Fulco oli prantsuse päritoluga munk, kelle Lundi peapiiskop Eskil määras u. 1165 Eestimaa piiskopiks. Käis 1169 - 78 kahel korral Eestis. Tema katsed siin
Eesti ajalugu Muinasajast 19.sajandi lõpuni Muinasaeg 9at eKr - 13.saj. 1. Pool Haldusjaotus: 45 kihelkond, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala; iseseisvad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu,
Eestlaste muistne vabadusvõitlus Tallinn 2012 Eellugu Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi
August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Paidesse läbirääkimistele 4Eesti kunni ja siis tappis nad B. Hoeneke- Kroonik, kes viibis kuningate tapmise juures, edastas nähtut moonutatult ja õigustas Ordu käitumist. B. Notke-Lübecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pühavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on ,,Surmatants". B
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises.
Seejärel hakaksid eesti ajaloolased aga 'muistsesse vabadusvõitlusesse' tunduvalt kriitilisemalt suhtuma. On leitud, et see mõiste on üsna sobimatu, sest 13. sajandil olid olemas küll Eesti territooriumil elanud hõimud, aga mitte eesti rahvast, pealegi ei võidelnud nad ilmselt mitte Eesti muistse vabaduse, vaid üksikute maakondade iseolemise eest. Siiski pole välja pakutud ka uut sobivat terminit, mis võiks muistse vabadusvõitluse asendada: Balti, Põhja või Liivimaa ristisõjad/ristisõda on liialt laiad mõisted, ainult Eesti territooriumiga seotud mõistet aga pole. Seetõttu on ka muistne vabadusvõitlus üldiselt kasutusse jäänud. Problemaatilised on ka 'muistse vabadusvõitluse' piirid, sest need on antud vaid ühele allikale, Henriku Liivimaa kroonikale tuginedes. Ehkki tolle aja kohta äärmiselt täpne, on selles ka tõsiseid moonutusi, eriti taanlaste tegevuse koha pealt, kelle vastu kroonika suures osas suunatud oligi
ISIKUD 1. tacitus Vana-rooma ajaloolane ja kõnemees. 2. Jaroslav Tark Vene valitseja, Rostovi vürst, Novgorodi vürst ja kiievi suurvürst. 3. Läti Henrik- Ristiusu preester ja kroonik. 4. Tõnn - Maausu ja eesti rahvausundi viljakusjumal või haldjas. 5. Peko olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumal 6. Taara Muistne eesti jumal 7. Uku Eestis tuntud jumal 8. Hiltinus munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 9. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. 10. Nicolaus - eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas Fulcole abiliseks. 11. Meinhard augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama
loovutamise kohustus (viikingite poolt peale surutud), mis liitis külad kihelkondadesse. Kihelkondadest moodustusid maakonnad, mis olid sõjalis-poliitilised ühendused. Igal maakonnal oli oma malev (muinasaegne sõjavägi). Naised ja mehed olid muinasajal võrdväärsed. Seda võib järeldada leitud naisematusest. Naisele oli hauapanusteks pandud samad esemed, mis meestelegi. EI eksisteerinud mitmenaisepidamist. Selles on kaheldud Henriku Liivimaa kroonika valesti tõlgendamise pärast. Mitmenaisepidamisel on naistel ühiskonnas madal positsioon. Muinasusundis tajuti, et meie ümber on pühad asjad. Eksisteeris polüteism, mis tähendab, et ususti paljusid asju. Lisaks füüsilisele kehale eksisteeris ka vägi, mis leidus kasvatates asjades. Arvati, et nõiad suudavad väge juhtida/suunata. Lisaks väele oli olemas ka hing, mis hoidis keha elus. Peale surma lahkunud põletati, sest arvati, et nii vabastatakse hing kehast.
muutumist. 11. sajandist levis põletusmatuste kõrval üha rohkem laibamatmise komme. Esinema hakkasid peaga lääne poole suunatud matused, mis olid sarnased kristliku matmiskombega. 12. sajandil kantud ehete seas leidus pronksristikesi. Et Eestis käisid regulaarselt ristiusulistest maadet pärit kaupmehed tekkisid siia-sinna mõned kirikud ja kabelid. 11.sajandist alates tundis krik suurt huvi Eesti ristiusustamise vastu. Munk Hiltinus (Läänemeremaade rahvaste piiskop) ei saavutanud misjonitöös siinamil tulemusi ja loobus piiskopi kohast. Järgmine Eestimaa piiskop oli Prantsusmaalt pärit munk Fulco, talle määrati abiliseks Norras elanud eestlasest munk Nicolaus. Idapoolsesse Eestisse levis ristiusu elemente ka Venemaalt. Ristiusku suhtusid eestlased algul vaenulikult. Äge võitlus ristius vastu oli tingitud tema vägivaldsest pealesurumisest. Eellugu. 12
Saj algul ristisõdijatega, kuid meie ajaloolased pole kronoloogilistes piirides ühel meelel. Lõpuks loetakse 15.-16. sajandi vahetust. seda aega nimetatakse ka Vana-Liivimaa (kogu Eesti ja kogu Läti) ajastuks. Liivi sõda lõpetab keskaja e 1558. Liivi sõda 1558-1583 – teine suur pöördepunkt Eesti ajaloos: teeb lõpu Eesti keskajale-purunevad kõik keskaegsed riigid •Sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana- Liivimaa sõjalist nõrkust. •Vahetult peale seda oli Eestis võimul 3 riiki (3-kuninga periood). Poola sai Lõuna-Eesti, Rootsi sai Põhja- Eesti ja Taanile jäi Saaremaa. •3-kuninga periood lõppes, sest Rootsi vallutas ülejäänud Eesti alad, sellega kaasneb Rootsi aeg. Rootsi aeg – kestis kuni põhjasõjani (1700) 17.sajand, algab Liivi sõja lõppemisega, keskpaigaks on kogu Eesti Rootsi võimu all.
Kagu-Eestis, aardeleiud, rahutud ajad, tihenevad suhted Skandinaaviaga noorem rauaaeg 800 1200 pKr : viikingaeg - kindluste ehitamine, külade kujunemine hilisrauaaeg talirukki kasvatamine, kolmevälja süsteem, tihe kaubandusvahetus, kihelkondade liitumine maakondadeks, suurte linnuste ehitamine 2. Keskaeg 1200 1550 SÕJAD: Muistne vabadusvõitlus, Liivimaa ristisõda, Jüriöö ülestõus, Smolina lahing VALITSEMINE: Mõõgavendade Ordu: Saksa ordu territoorium, Eestimaa hertsogkond; piiskop Albert: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond; Taani valdused Saksa ordule; linnade ja läänimeeste poliitilise tähtsuse suurenemine; Taani valdused Saksa ordule; maapäevad; Saksa ordu Liivimaa haru isesesvumine MÕIS & TALU: lääniaadli teke; vaba talupoegkond; esimesed eramõisad; mõisate
Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu
malevlased said ükskord otsa 6. Mis sai ristisõdijate plaanist vallutada ristisõja järel ka Novgorod ja Leedu alad? Jäälahingus peatasid Vene väed Aleksander Nevski juhtimisel ristirüütlite edasitungi itta. 22. septembril 1236, milles leedulased (koos semgalitega) lõid hävitavalt Leedust rüüsteretkelt naasvat Mõõgavendade Ordu väge; surma sai ka ordumeister Volquin. Seejärel liideti Mõõgavendade ordu riismed Saksa orduga ning moodustus selle Liivimaa haru ehk Liivi ordu. 7. Kuidas jagati Eestimaa võõrvallutajate vahel pärast Muistse Vabadusvõitluse lõppu? (mis osadeks) 1. Põhja-Eesti – Taani võim (Eestimaa hertsogkond) 2. Lääne-Eestis – Saare Lääne piiskopkond algse keskusena Vana- Pärnus , hiljem Haapsalu 3. Ida-Eestis – Tartu piiskopkond 4. Kesk- ja Lõuna-Eesti – Saksa Ordu – oli peamine jõud ja otsustaja kogu Liivi orduriigis. 8. Mis rahvad said Eestimaa esimesteks vähemusrahvusteks?
kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Territoorium suurenes ligi kaks korda, ühtne kultuurimudel kehtestati Iirimaast Liivimaani. Ekspansioonile tagas legitiimsuse ristiusk. Eesti Keskaeg on Eesti sidumine Euroopa kultuuriruumiga, koos ristisõdijate vaimulike ja kaupmeestega saabusid Eestisse ka kultuurilised uuendused Reinimaa ja Vestfaali piirkonnast. Uuteks nähtusteks on linnad, linnused ja mõisad, kloostrid ja kihelkonnakirikud. Side Eesti naaberaladega- Keskaegne Liivimaa oli tihedalt seotud kõikide naaberriikidega, tegemist oli Euroopa viimase provintsina. Munga ja rüütliordud ning kaupmeeste ühendused sidusid Liivimaa tugevalt teiste Euroopa piirkondadega. Hansa suhestikuvõrgustik jõudis Hollandini ja Portugalini. Keskaegse Liivimaa allikad on üle Euroopa. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias- Varauusaja kroonikud käsitlesid esimestena Liivimaa 12. saj lõpu - 16. saj alguse perioodi kui eraldi perioodi
a venelaste ja mõne Põhja- Vene rahva valitsejaks. Oleg Rjuriku kaaslane, kes vallutas 822.a Kiievi ja ühendas Venemaa lõuna- ja põhjapoolsed hõimud. Jaroslav Tark Kiievi vürst, kes vallutas 1030 a. Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Tõnn Pärnu- ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas. Uku Eestis tuntud jumal. Peku koduhaldjas, kes seisab setudel viljasalves. Tarapita jumal, mida on tõlgendatud ka sõja- ja palvehüüuna ,,Taara avita''. Hiltinus - munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. Nicolaus - eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas Fulcole abiliseks. Meinhard - augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks.
Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus, sugulaskeelte veerimine, laensõnad. g. Teiste rahvuste kirjalikud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika) Neisse tuleb kriitiliselt suhtuda, subjektiivne hinnang nt õigustati alistamist. 4. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal. a. Kiviaeg: · Paleoliitikum (vanem kiviaeg) lõppes jääaja lõpuga. Eestis inimasutust pole teada. · Mesoliitikum (keskmine kiviaeg) tööriistad kivist, sarvest, luud. (9000-5000 eKr)
Keskaeg- Liivimaa ristisõda Liivimaa ristisõda toimus Läänemere ääres 12-13 sajandil. 1143.a- Loodi Lübeck, mis kujunes Sakslaste idaretkede keskuseks. Lõppsihiks oli Venemaa turg kaupmeestel. Kõikjal olid ristisõjad ja Rooma paavst andis Põhja-Euroopa kristlastele loa minna endale allutama läheduses asuvaid liivimaa paganaid. Põhjused, miks korraldati Liivimaale ristisõdu ? a). Kirik lubas ,et ristisõdijad saavad katoliiklust levitades oma patud andeks. b) Saksa kaupmeeste peamiseks ja lõplikuks sihtmärgiks oli Venemaa turg, kuhu sooviti laieneda. Eesti alad jäid vaid tee peale ette. c)Katoliku kiriku soov ristiusustada liivimaa alad. Meinhard- Üksküla augustiinlane ,kes pühitseti 1186. aastal piiskopiks, Tema ülesandeks oli Liivimaa ristiusustamine.Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi
Kaupo-liivlaste vanem Lembitu-Sakala vanem Mõõgavedade ordu-1202.a asutati. Tänu spartalikule elukorraldusele, religioossele motiveeritusele ja tugevale distsipliinile kujunesid mõõgavennad ristisõdijate väe tuumikuks. Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Meinhard-Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses Üksküla liivlaste hulgas elanud augustiinlase piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Teda austati pühakuna. Berthold-1196.a sai Üksküla piiskopik.tsistertslane. Rahvas ei võtnud teda omaks ja mees sai volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida.1198.a saabuski umbes 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing ja Berthold hukkus. Theoderich-Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop. Keda ppetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Alber-Üksküla piiskop 1199.a.1201
Hamburg-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold. Kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama ega soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, sai Berthold paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198. a saabuski u. 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop oli Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks
Läänemere idakaldale uued vallutused saksa kaupmeeste ligipääs Läänemerele -(ühelel vallutatud alale rajati Lübeck e. Sakslaste idaretkede värav) lõppsiht oli Venemaa, vahepeatusteks olid Ojamaa, Eesti ja Läti sadamad saksa kaupmehed saavad läänemere idakalda sagedasteks külalisteks, nendega koos tulevad Väina jõe äärde ka saksa misjonärid (algul toetajateks vaid kaupmehed, aga siis pühitseti Meinhard peapiiskopiks ül. Liivimaa ristiusustda) Meinhardit austati pühakuna Ristisõja algus Meinhardi surm (1196) uus piiskop Berthold politiseerub misjoni Rahvas hakkab sakslasi umbusaldama (ei taha Bertholdi piiskopiks valida) -Berthold saab paavstilt loa liivlased jõuga alistada (e. ristisõja korraldamiseks) Toimub 1000-meheline lahing praeguses Riias, kus Berthold sureb Miks toimus? 1) (Hamburgi-Bremeni) peapiiskop lootis taastada oma
vallutas Taanilt kogu Põhja-Eesti koos Lindanisega 1248- Tallinn sai linnaõiguse 1343-1345 Jüriöö ülestõus 1346(47)- Taani müüs Põhja-Eesti Saksa ordule 1347a Saksa prdu annab selle Liiviordule Vana-Liivimaa- poliitiline-territoriaalne üksust, mis eksisteeris 13.16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad. Hansa Liit- 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit, mille juhtlinnaks oli Lübeck. Hinnus oli kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maksma. Hinnus oli väiksem maks kui kümnis. Kirikukümnis on kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist. Mõõgavendade ordu -kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 12021237. Ordu loodi eemärgiga alistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi
kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. *etnoloogia- rahvateadus, rahvaste kultuuri ja olustikku uuriv teadus. *rahvaluule- rahvalaulud, -jutud, mõistatused, vanasõnad jne. *kroonikad- ajaraamatud. Käsitleb päevasündmusi. Üks informatiivsemaid on Henriku Liivimaa kroonika, kus leidub ka üksikuid Eestit puudutavaid sissekandeid. 2. Muinasaja periodiseering. Lk. 9-10 (kiviaeg: mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg) Kiviaeg: *vanem kiviaeg ehk paleoliitikum (esimeste inimeste kujunemine-jääaja lõpp) *Keskmine mesoliitikum (u 9000-5000 a eKr) *noorem ehk neoliitikum (5000-1800 a eKr) Pronksiaeg: *vanem pronksiaeg (u 1800-1100 a eKr)
nõiduda ja haigusi ravida (nim. tarkadeks või nõidadeks). Väe tõttu peeti osasid kive jne pühadeks. Enim väge oli peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Tihti kanti kaelas loomade hambaid ja kihvu, lootes nii nende väge omastada. Joodi ka looma teatud elundite verd. Animism elusa ja eluta looduse hingestamine. Uku Eestlaste muinasaja jumal. Tõnn Pärnu- ja Viljandimaa koduhaldjas(setudel Peko). Tarapitha ainuke Liivimaa kroonikas kajastatud jumal. Legendi järgi saarlaste jumal, kes lendas Virumaalt Saaremaale (kihutas nii suure matsuga, et järgi jäi suur auk Kaalis). Hing - inimese isikupära kandja, väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda ning vahel asuda isegi teise olendi sisse. Mõnel pool arvati, et inimese surma korral siirdub hing putukatesse ja seepärast oli keelatud tappa ,,hingeloomi" nt. mardikaid, ämblikke, sipelgaid jne
Ümera lahing 1210 Madisepäeva lahing 21. september 1217 Lahing taanlastega 1219 Tartu kaitsmine 1224 Lõppvaatus Saaremaal 1227 1208 · Esimene sakslaste sissetung Eesti aladele - UGANDI maakonda Otepääle · Sakslased ristitud latgalite toel rüüstasid külasid ja süütasid Otepää linnuse · Pärast seda hakati Sakala vanema Lembitu juhtimisel vägesid koondama Muistset vabadusvõitlust käsitleb Henriku Liivimaa kroonika · Kroonikas nimetatud 8 tuntumat eestlast: Lembitu (armastatu) eestlaste üks kuulsamaid vanemaid) tema vend Õnnepäev Manivalde Wottele (võitleja) Tabelinus (tapleja) Meeme (meheke), Riitanus, Kirianus · Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti aladel elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. saj. algul · Lehekülg Liivimaa Henriku
suruda peale oma ülemvõimu ja ristiusku 3. 1158 rajati läänemerele linnu (Lübek) merekaubanduskeskus 4. Peale kaupmehi tulid siia missionärid 5. Rooma paavst ehk Püha tool oli huvitatud siinsete hõimude kiirest pööramisest ristiusku 6. Baltimaade rahvaste vägivaldne ristiusustamine algas liivlastest 7. I Piiskop (missionär, munk) Meinhard ühitseti ametisse 1186. 8. III Liivimaa piiskop oli noor ja energiline Breemeni toomhärra Albert (oli kogu ristisõja juht Baltimaades) 9. Rajas Riia linna aastal 1201 (ristisõdijate keskus) 10. Ristiusku pööramisel abistas piiskopi Mõõgavendade Orgu 11. Asutati 1202, range reziim, munk oli ka rüütel. Muistse vabadusvõitluse algus 1208 - 1212 · I suurem välilahing Ümera jõel, aastal 1210 · Eestlased tegid vasturetke Riia vallutamiseks
narva, tartu, viljandi, uuspärnu, paide, vana-pärnu Vaimuelu. Berthold-tsistertslane, kes sai1196 aastal Üksküla piiskopiks. See tähendas uue lehe pööramist ajaloos. Liivlased olid harjunud sakslasi umbusaldama ega soovinud teda piiskopina vastu võtta. Berthold sai loa paavstilt ristisja korraldamiseks. Varsti tuligi 1000meheline ristisõdijate hulk ning ta hukkus. Meinhard- augustiinlasest piiskop, kes pühitseti hamburgi-bremeni peapiiskiopi poolt selleks ja tehti talle ülesandeks liivimaa ristiusule toomise. Albert- peale bertholdi sai piiskopiks tema 1199. Ta eesmärk oli luua liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop kes alluks paavstile. Tal oli märgatavalt laiem haare kui eeelkäijatel. Kaupo-liivlaste vanem, kes hukkus madisepäevalahingus. Lembitu- sakala vanem , hukkus samuti madisep. Tema juhtimisel koondati vägesid saadi 6000 m lahinguks. Mõõgavendade ordu- 1202 aastal asustati aga alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu ehk see sama
ristimise eest lasi rajada Ükskülasse esimese kivist linnuse ja kiriku. Saades aru kristlike misjonäride tegelikest eesmärkidest, pesi enamik liivlaseid endalt ristimisvee maha. b) Tähtsaimaks liitlasteks katoliku kirikule sai Toreida liivlaste vanem Kaupo, kellest pärast ristimist sai ristisõdijate tähtsamaid sõjalisi partnereid. c) Lahingus liivlastega 1198 langenud piiskop Bertholdi asemel pühitseti 1199 Liivimaa piiskopiks Albert Buxhoeveden. Piiskop Albertist sai edasise vallutussõja peamine juht ja organiseerija, kes osava diplomaadina oskas ära kasutada kohalike rahvaste omavahelisi vastuolusid ning suutis värvata piisavalt ristisõdijaid: 1201 rajati piiskop Alberti eestvedamisel Väina jõe suudmesse Riia linn, millest sai oluline tugipunkt edasisteks vallutusteks ja alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale (Eesti ja Läti ala nimetus Maarjamaa).
1201 hakkas Albert saksa asunike tarvis ehitama Riia linna,ta viis sinna ka üle piiskopkonna keskuse.Vallutatud alade säilitamiseks püüdis Albert luua sõjameeste-vassallide kihti et sellega maid läänistada.1202 asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu(Mõõgavendade ordu.)1210 lõppes Ümera lahing,mille võitsid eestlased.1217 Madise päeval Viljandi lähedal lõppes eestlaste vs liivlased ja sakslaste lahing eestlaste allajäämisega.1290 semgalid andsid alla ja sellega lõppes Liivimaa ristisõda Üleminek muinasajast keskaega Ristisõjas leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordud kokku palju vallutatud aladest jääb kummagile aga kuna eestlased tõusid üles jäid jaotusplaanid tegemata.1224 enne Tartu vallutamist sõlmis Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu,mille järgi sai Eestimaa piiskop endale Sakala ja Ugandi ning sellest kujunes välja Tartu piiskopkond.Riia piiskop moodustas Saare-Lääne piiskopkonna ja Mõõgavendade ordu Saksa ordu Liivimaa haru
Jaroslav Tark, vallutas 1030 a Tartu ja pani sellele nimeks Jurjev, kuid juba 1060. a lõid sossolid (saarlased) ta sealt minema; eestlasi mainiti VanaVene (VanaVene kroonikad e letopissid) ja Skandinaavia allikates, Eesti naaberaladel hakkasid kujunema riigid (882. a sai VanaVene riik alguse), seepärast jõudsid eestlased kroonikatesse Noorem rauaaeg e eestlased muinasaja lõpul: selle perioodi kohta saab andmeid kirjalikest allikatest ja neist tähtsamad on: Henriku Liivimaa kroonika e Läti Henriku kroonika ja Taani hindamise raamat; nende järgi saab taastada asustuse ja oletatava rahvaarvu (u 150 000) lähtudes adramaade arvust (adramaa muistne maakasutusühik, tähistas põldu, mille saab üles harida ühe adra e rakendiga) põhiline elatusala põlluharimine (oder, al 11. sajandist ka talinisu) võeti kasutusele rauast adraterad, tuli kasutusele kolmeväljasüsteem (põld oli jaotatud kolmeks: suvivili, talivili ja kesa),
EESTLASTE MUSTNE VABADUSVÕISTLUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. - 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Eellugu Kaupmeeste ja nende toetuseks ka ristisõdijate suurem huvi Baltimaad vastu tärkas 12. sajandi keskel. Teame Lundi piiskopi Fulco retkest Eestimaale, et siinseid paganaid ristida. Kuigi Fulco määrati piiskopiks juba 1167 aastal, võis retk toimuda ajavahemikus 1172 - 1177. Fulco sai endale kaasa mehe nimega Nicolaus Stavangerist, kes tundis kohalikke olusid, kuna ta oli samast rahvusest (eestlane). Lisaks Taani kaupmeestele olid aktiviseerunud ka Saksa kaupmehed. 1159 rajati Lübecki linn, millest sai kaupmeeste tugipunkt Läänemere reisidel. Just kaupmeeste huvi oli esmane, kuna Baltimaad pakkusid territooriumi ning transiidivedusid. 1184. aastal saabus Liivimaale piiskop Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeel
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eellugu 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk Fulco Prantsusmaalt. Kompromissitu võitlus ristiusu vastu oli tingitud tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu
Oluline oli ka Läänemerelt Väina jõge mööda Venemaale ja sealt edasi Idamaadesse viiv kaubatee. Merekaubanduse arengus oli oluline purjelaevade kasutuselevõtt seniste sõudelaevade kõrvale. 8. Muinasusund 1082 pKr Mõned teated eestlaste muinasusundi kohta leiduvad Henriku Liivimaa kroonikas. Seal mainitakse saarlaste või kõigi eestlaste jumalat nimega Tarapita. On pakutud, et selline nimekuju on tuletatud hüüust „Taara, avita!". Taara nime on seostatud skandinaavlaste Thoriga. Henrik räägib Ebavere mäest Virumaal, kus olnud eestlaste puust tehtud jumalate kujud. See olevat olnud mets, kus Taara sündis. Henrik räägib ka eestlaste tavast otsuste tegemisel erinevatel viisidel liisku heita, et
Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika. Preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta, kirjeldab sündmusi aastatel 1184-1227 vahemikus ning on kirjutatud ladina keeles. Kroonika on peamine kasutatav allikas tolle aja Eesti ja Läti ajaloo kohta ning tänapäevane arusaam sõltub enamjaolt just selles kirjutatust. 3) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
