Baroki iseloomustus (1)

Baroki iseloomustus

• Rõhub inimese tundeid
  
• Jõukad lossid
  
• Tähtsaks muutub pargikultuur
  
• Ehitati korralikke ahjusid
  
• Ruumid muutusid soojaks ja puhtaks
  
• Kasutati hinnalisi kattematerjale
  
• Sisekujunduses võeti kasutusele peeglid
  
• Toimusid suured pidustused
  
• Riietus oli uhke
  

Claves van der Sittow -kunstnik, puunikerdaja. Tal oli koda oma koda.Tema poeg Michael Sittow sündis 1469 aastal. Sai oma kunstilise hariduse isa töökojas . Tema isa suri vist 1482 .
1484- 1490 läks Sittow Madalmaadesse kunsti õppima. Õppis Hans Mempingu juures. Saavutas kõrge taseme portreemaalidega, kogus kuulust kogu Euroopas. Teda kutsuti mitmetesse õukondades: Hispaania , Inglismaa, Tanni ja paljud teised.
Püüdis inimesele anda välissarnasust ja avada tema sisu. Tema tööd olid esinduslikud ja pühalikud. 1506- 1514 töötas Tallinnas. 1514 läks tagasi Euroopasse. Tuli uuesti tagasi 1518 ja tööta siin oma surmani kuni 1525 aastani.
Tema töid leidub mitmetes kuulsates kunstimuusemides: Washingtonis , New Yorgis , Pariisis jne.
Eestis seotakse temaga mitmeid kavandeid ja skulptuure: Niguliste kiriku seined , Püha Antoniuse altar ,Johannes BAlliw hauakivi .
Mis on barokk ? Euroopa kunstis u. 1600-1750 valitsenud stiil. 19.sajandist barokk tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias. Barokk jagunes kolmeks:

Lõuna-Euroopa- uhke ja paljude kaunistustega.

Prantsusmaa- valitsevaks õukond, uhkeldav, vähem kaunistusi

Hollandi- kõige rahulikum, arvestas elu, keskkonda ja mugavusi.
Eestis sai valitsevaks Hollandi barokkistiil. Linnaks Narva (tol ajal üks ilusamaid Eesti linnu ):

• ristikujulised majad pikiküljega, millega keskel asus raidkivist portaal
  
• nurgatornid
  
• kõige tähtsamaks ehitiseks raekoda
  
• kõrged trepid, mis lõppesid kaunistatud portaaliga
  
• uued ehitised lihtsad.
  

II MS pommitati Narva maatasa. Alles jäi raekoda.
Tallinnas pöörati tähelepanu ümberehitistele. Ehitati uusi portaale, laiendati aknaid, majadesse ehitati ahjud ja teine korrus. Välisilmes kaunistati uhkete portaalidega.
Ehitati mitu uut bastioni : Ingeri e. Harjumäe, Rootsi e. lindamäe, Skåne e. rannavärav .
Värviliste puuskulptuuridega, mida tegid raidkivimeistrid, kaunistati kirikuid. Majades maaliti laemaale. Tuntumaid puunikerdajaid Elert Thiele .
Barokk Eestis laialdaselt ei levinud.
Kadrioru loss. Nicolo Michetti (1675- 1743 ) kogu Kadrioru lossi kujundaja. Kadrioru loss oli mõeldud Katariina I suveresidentsiks. Ehitati Fonnentali mõisa maadele Eesti kõige luksuslikum barokkloss. Loss ehitati kolmekorruseline: 1. soklikorrus , 2. esinduskorrus, 3.privaatruumid. Laekaunistused.
Lossi umber kujundati barokne park, ees oli madalhaljastus. 1721. Aastast võeti loss kasutusele, 1929 võeti kasutusele kui presidendi residents. 1938 ehitati lossi kõrvale adminastriivhoone, autriks Alar Kotki. 1946. Aastast on loss Eesti Kunstimuuseumi käsutuses.
18.sajand mõisaarhitektuuri õitseaeg .
Mõisaarhitektuur Eestis. Maardu, Palmse , Sagadi, Keskvere mõisad.
mõis
1
3
1
3
värav
1.tallid 2. Ring mille, ümber on tee 3. aidad
Terves Euroopas järgnes barokile rokokoo. Stukdekoor-savivormide valamine .