KV11 Abimasin- Abimasin- Ahter- Ahtris- Ahterpiik(viimane sekts. ahtris)- Ahterpiigis- All- Alumine tekk- Alumisel tekil- Jagama- Jagunema- Jõuseadmed- Kaared-() Kaardiruum/kamber- Kajut(id)-() Kaptenisild- Kaptenisillal- Kiil- Kiilust ülesse- Kiilust peatekini- Kinnitama kiilu külge- Käigusild(kaptenisild)- Köis(laeval ei kasutata)- Lastiruum- Lastiruumid- Laevakere- Laevapere-/ Laevaliikmed elavad kajuti(te)s- () Laotakse- Liin- Läheb põhja keskelt- Mahuteid kasutatakse ...- , , , , Masinaruum- Masinaruumis-
3. Tala-балка 48. Köök- камбуз. 4. Plaadistus- oбшивка 49. Laoruum- кладовые 5. Põhi- дно 50. WC- галюн 6. Põhja keskel- посредине дно 51. Hoiuruumid- калера хранения 7. Kiil(põhitala)- киль 52. Mast- магта 8. Vööris- в носу 53. Veeväljasurve – водоизмещение. 9. Ahtris- в карма 54. Süvis – осадка. 10. Vöörtääv- форштевень 55. Võimsus- мощность. 11. Ahtertääv- ахтерштевень 56. Kandevõime- грузоподъемность 12. Kiilu külge- к килю 57. Lastimahutavus- грузовместимость. 13. Kinnitama- крепить 58. Püstivus/stabiilsus- остойчивость. 14
Sildumisseadmed ml ,,Star" Sildumiseks ja sildumisotste manööverdamiseks kasutatakse elektrilisi vintse. Vööris on neli vintsi, millest kahte kasutatakse ka ankru alla laskmiseks ja üles tõstmiseks. Ahtris on samuti neli vintsi. Vintse kasutatakse vastavalt sildumise skeemile. Kõik vintsid on varustatud juhtpultidega nii, et kokku on neid neli kaks vööris ja kaks ahtris , vastavalt siis paremal ja vasakul laeva pardas. Juhtpuldi külgedel asuvad kangid ,mis kumbki on ühe vintsi jaoks. Ühest kangist saab otsi nii peale tõmmata kui neid ka järele anda. Lisaks on juhtpuldis ka iga vintsi tarvis näidik, mille peal on skaala teadmaks kui suur on parajasti tõmbetugevus. Vööris : 2 x peli kombineeritud vintsiga : Rolls-Royce tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400V, 435 Nm. 2 x sildumisvintsi: Rolls-Royce, tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400 V, 435 Nm
tavaliselt 20 võrdeks osaks (väikestel laevadel ja õppetöös 10-ks, väga suurtel laevadel ka 40-ks). Teoreetiliste kaarte numeratsioon kogu maailmas algab ahtriloodist 0-ga ja lõpeb vööriloodis tavaliselt 20-ga. Ainult USA-s ja Venemaal algab numeratsioon vöörist. Teoreetilist kaartevahet nimetatakse ka spandivaheks (v.k. ), mida tähistatakse L= Lpp/10. Teoreetiliste kaarte arvu suurendatakse sageli ahtri ja vööriosas nn. poolkaartega, näiteks ahtris ½; 1½ ja vööris 8½; 9½ , mis tagab täpsemad arvutustulemused. Laeva teoreetilise joonise külgvaade e. profiil joonestatakse kontrol- limaks, et veeliinide ja kaarte lõikejooned on õiged, mõned vööri- ja ahtri batoksid, mis näitavad vööri ja ahtrit läbivate vertikaaltasandite lõikejoonte kuju batoksi tasandid on CL-st kaugenedes I ; II ; jne. see on horisontaalprojektsioon, millel on kujutatud laeva pikikuju, täävi ja ahtri kuju (CL lõige)
ELLIPTILINE AHTER aeglasekäigulistel laevadel PEEGELAHTER uuematel laevadel, kujutab endast ,,lõigatud" ristlejaahtrit · Masinaruumi paiknemine MR keskel parim koht eluruumideks Vahepealne seda asutust kasutatakse enamikul kaasaegsetel universaalsetel kuivlastilaevadel Ahtris sageli kasutatav variant. Kindalsti masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. 2. Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Sel laeval on mahukad kaubaruumid e lastiruumid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad lastiruumiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e kaitsetekil
· Poord-poordiga- vaikse ilmaga lühikestel vahemaadel ja sadamasse siss-välja viimisel; · Eest tõugates esineb harilikult jõgedel-järvedel, sadamates. Pukseerimine on küllalt kogemusi nõudev ja ohtlik, eriti avamerel ja lainetusega. Pukseerimine toimub harilikult spetsiaalse pukserlaevaga vedurlaevaga, mis on varustatud vastava pukserseadmega, vintsi, lookade jne. Igal laeval on avariivarustuses nõuetekohane puksiirtross ja ahtris ning vööris ehitatud tugevdatud pollarid või piitengud, kuhu võib vaikse ilmaga trossi kinnitada. Puksiirtrossi üleandmine on lihtne sadamas ja vaikse ilmaga, kui pukseeriv laev võib pukseeritava laeva poordi sõita. Kõigepealt lepitakse raadioteel kokku tegevuses. Raske on trossi üleandmine kui laev on madalikul või tormise ilmaga. Kui avariilisel laeval puudub meeskond, siis peame paadi või parvega inimesed tema peale saatma
Täitumisandurid - kinnitakse traalnooda kalakotile, mis annavad signaali kalakoti täitumisest roolimajas kuvarile. Vahekauguse andurid - traallaudadele kinnitatavad andurid, mis näitavad traallaudade vahekaugust, mille alusel saab määrata traalnooda horisontaalava. Poorditraaler - traalnoot heidetatakse vette ja hiivatakse laevapoordist. Traalloogad asuvad laeva paremas poordis. Ahtertraaler - traalnoot heidetakse vette ja hiivatakse laeva ahtrist. Traalloogad asuvad laeva ahtris Võrgurull - traalnooda võrkosa keritakse trummlile ja kasutatakse traalnooda võrkosa veeskamiseks ning välja võtmiseks Traalpüügi protsessid: Kalaotsimine - püügipiirkonda jõudes alustab laev kajaloodi abil kala parvede otsimist. Traalnooda sisselaskmine - traalnooda võrkosa lastakse vette võrgurullilt, siis ühendatakse kaablid traallaudadega ja alustatakse traallaudade ning vaierite sisselaskmist traalvintsilt.
koju? Ei, ma ei pööra ringi, sest meri ongi minu kodu. Vaatan kaugustesse ning vajun mõttesse. Mõtisklen pikalt oma elu üle ning kõige selle üle, mis on minu jaoks tähtis olnud. Miski, mida kogu hingest armastan ei ole tähtsam kui see kõik siin meri. Endale märkamatult olen seljast visanud vana päikese käes kõvasti pleekinud vesti, mida ei ole kunagi enne raatsinud seljast võtta. Panin selle ilusti kokku ning asetasin paadi ahtris asuvasse kirstu. Lukustasin selle. Pistsin käe taskusse ning vajusin mõttesse. Mu pilk oli suunatud kaugustesse. Võtsin taskust kuldse ankruga kaelaehte, mille sain enda isalt seitsekümmend aastat tagasi. Panin selle kee kaela. Endale ehmatuseks haarasin uskumatu kiirusega alati paadis lebava päevi näinud kirve ning virutasin endale üdini armsaks saanud paadile saatusliku augu. Viskasin pikali. Tundsin, kuidas paat vaikselt täitus
Tekkide arv - laev võib olla üheainsa tekiga (balkerid, tankerid), peateki all paiknevate vahetekkidega (1-3), peatekist kõrgemal paikneva varitekiga (varitekklaev), palju-tekiline (ro-ro, parvlaevad), kusjuures osa tekke võib paikneda pidevas tekiehitises (autoveolaevad). Masinaruumi asetus (koos eluruumidega) Keskne - parim koht eluruumi-deks. Vahepealne - seda asetust kasu-tatakse enamikul kaasaegsetel univer-saalsetel kuivlastilaevadel Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini. 2. vähendab masinaruumi kubatuuri, 3. lühendab sõuvõlli 4. vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1. Tühjal laeval tekkib suur trimm (diferent) ahtrisse, 2
Kaht vertikaalselt paiknevat punast ringtuld nähtavaimas kohas, kaht vertikaalselt paiknevat kera või kerasarnast märki nähtavaimas kohas, vees edasi liikudes lisaks nendele tuledele parda ja ahtrituli. Päevamärgistus: kahte musta kera püstjoonel ülestikku kõige nähtavamal kohal. 4. Mis on „Pilot Card“ Mõeldud on lootsile, asub laeva sillas, sisaldab laeva põhiandmeid ja seal on laeva süvis vööris ahtris, kiirused erinevatel käikudel, mis sõukruvid laeval on, laeva üldmõõtmed, pöörded, veeväljasurve. Pilet No. 02 1. Kardinaalne ujuvmärgistus Poidel on kaks värvi must ja kollane, eristatakse topimärkide, värvide järjekorra ja tulede karakteristiku järgi. Neli kardinaalpoid märgivad ohust möödumise ohutut võimalust koos umbkaudse pelenguga. Põhjas on must kollane koonuse nooled on ülesse (Q W), idas on must
Teema 10-2. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-2. Ankruseade. Ankruseade. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks (Joon. 10.2.1. ja 10.2.2.) ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid. Joon. 10.2.1. Ankruseade koosneb ankrutest,
Albert tahtis temaga kaasa minna, sest ka temal oli rahapuudus. Paadisadama vastas asuski pank mida rööviti. Röövlid jooksid üle tee ja relvade ähvardusel hakkas Harry kiiresti sõitma. Panka tühjendasid neli kuubalast. Alberti tapsid kuubalased juba päris alguses ning hiljem viskasid surnukeha merre. Harry pani ühe röövli laeva roolitaha ja käskis õiget kurssi hoida. Kuubalane aga kaldus natukene kõrvale ja sellega võitis Harry aega. Tal oli ahtris mootori juures püss. Morgan teeskles, et peab mootorit kontrollima ja võttis oma automaadi. Ühel ootamatul hetkel avas ta tule. Ta suutis kõik röövlid tappa, kuid sai ise raskelt haavata Mees lamas paadis ning mõtles kuidas tema naine Marie temata peale hakkab. Harry kahetses, et oli nii ahne olnud ja kogu pardal olevat raha endale tahtnud. Üks tanker leidis harry paadi. Kui Harry sadamakaile tõsteti oli ta veel elus aga valudes piinlemine oli tema mõistuse võtnud
raskeveokeid ja treilereid, mis laaditakse ja lossitakse traksteritega. Laeva jääklass on 1 A super, reisijakohti 2800, kajuteid 927, kajutikohti 2500 ja liinimeetreid 1130. Laeval on 12 tekki. kahekordse põhja,1 ja 2 teki vahel asuvad tankid. 1 ja 2 teki vahel asuvad peamasinad ning 2 tekil asuvad masinaruum, abimasinad ja poe ladu. 3ja4 tekk on autotekk, kus asuvad sõiduautod, raskeveokid ja treilerid. 8 ja 9 tekil asuvad reisijate kajutid, sviidid rõduga asuvad 9 teki ahtris. 5 tekil asuvad reisijate kajutid ja konverentsi saalid vööris ning ahtris kui ka vööris asuvad haalamistekid, mõlemas 1 pikiots, 2 pressotsa, 1 springots ja 2 puksiirotsa. Ankrud asuvad mõlemad vööris ankruklüüsis. 6 teki vööris asub Tango Lounge(karaoke), kohvik Cafeteria, laeva info ja Cosmetic Boutique, ahtris supermarket(tax free) ja showbaar Starlight Palace. 6 ja 7 teki mõlemas pardas asuvad laeva päästevahendid.
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Keskne - parim koht eluruumi-deks. Vahepealne - seda asetust kasu-tatakse enamikul kaasaegsetel univer-saalsetel kuivlastilaevadel Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Joon. 3.28. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini.
haakuvad käpad. On olemas toega (tokiga) ja toeta ankurid. Toega ankur on näit. admiraliteediankur. Toeta ankrud, n.n. patentankrud on põõrduvate käppadega, tuntuim neist on Halli ankur. Erinevatel patentankrutel on sääre ja käppade vaheline nurk erinev. Olenevalt ankru konstruktsioonist võib see olla 35º 45º mõlemale poole, Halli ankrul on see 45º. Ankruid liigitatakse eesmärgi järgi vööris peaankur ja ahtris abi- ehk stoppankur. Varpankruid kasutatakse haalamiseks ja madalikult vabanemiseks, veetakse vajalikku kohta paadi või kaatriga. 4 Vööris olev ankruseade 1 ankrupeli 2 ketipidur 3 ankruklüüs
(autoveolaevad). Suurt rolli laeva välisilme kujundamisel mängib (peale kere kuju) ka tekiehitiste ja tekihoonete kuju, korruste hulk neis, korstnakatte disain, lastiseadme kompositsioon, värvigamma ja palju muud. Masinaruumi asetus (koos eluruumidega) (vt. Joon. 3.8.). Keskne - parim koht eluruumi- deks. Vahepealne - seda asetust kasu- tatakse enamikul kaasaegsetel univer- saalsetel kuivlastilaevadel Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Joon. 3 8. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini. 2. vähendab masinaruumi kubatuuri, 3. lühendab sõuvõlli 4. vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1
Vanamees nägi kõvasti vaeva, et hoida kalast kinni. Ta kannatas valusid kätes ja seljas ning kala tõttu läks vanamees paadiga ka kodusadamast väga kaugele. Lõpuks õnnestus tal kala kätte saada, kuid siis tulid teised haid, kellega küll vanamees võitles, kuid haid võtsid vanamehel ikkagi tema saagi. ,,Ta jäi viivuks seisma ja vaatas tagasi ja nägi tänavalaterna ähmases heiastuses kala vägevat saba, mis seisis vene ahtris tükk maad tagapool püsti. Ta nägi valget paljast selgroogu ja tumedat massiivset pead, nägi etteulatuvat nokka ja alasti tühjust pea ning saba vahel." Kuid vanamehel oli suur tahtekindlus kala kinni püüda ja ta tahtis ka end tõestada, et ta suudab seda. Lisaks hakkasin ma teost lugedes mõtlema loodusele ning selle suhetele inimesega. Vanamees tundis loodust väga hästi (oskas pilvede järgi ennustada tormi tulekut) ning oli austas ja hindas loodust. ,,Kala on samuti
Lastiluuke tuleb pidevalt kontrollida, et nende veekindlus ja tihendid oleksid alati ideaalses korras, et vesi ei läheks sisse ja ei kahjustaks kaupa. Tuleb järjepidevalt puhastada kinnituskohti ja värvida, et ei läheks rooste. 21. Vaheseinad Vaheseinad on piki või põikisuunalised. Tähtsamad vaheseinad on veekindlad ja veekindlate vaheseinte vahel on vähem olulised vaheseinad mis jagavad ruumis mitmeks. Minimaalne põikvahesein kaubalaevadel on: vööris (collision bulkhead), ahtris ahterpiigi ees, ja veekindlad seinad peavad olema kummalgi pool masina ruumi. Põrkevahesein peab olema piisaval kaugusel, et ei saaks kokkupõrkel vigastatud, kuid mitte liiga kaugel, vältimaks suurt trimmi vööri üleujutamise korral. Reeglina on see vahesein minimaalsel lubatud kaugusel maksimaalseks lastimahutavuseks. Ahtri vahesein on hoidmaks dedvudi toru veekindlas sektsioonis. Tänapäeval võib leida laevadel lainelisi vaheseinu (corrugated bulkhead).
sõuseadet, peamiselt aerusid. Need on enamasti spordiks ja meelelahutuseks kasutatavad väikelaevad. 2.3. Käituri tüübi järgi. sõukruvi ehk vindiga käitatavad laevad. Selliseid on tänapäeval enamik. Paljudel laevadel on rohkem kui üks sõukruvi . Kuna peajõuseadme võimsus antakse sõukruvile edasi sõuvõlli abil, võib välja tuua alamliigid: ühe sõuvõlliga, mille puhul sõukruvi on laeva ahtris; kahe sõuvõlliga, seade on levinud suure jõuseadme võimsusega laevadel. Harilikult töötab igale võllile eraldi jõumasin. Harilikult on ka sel juhul mõlemad sõukruvid laeva ahtris. mitmevõllilised seadmed on harilikult jäämurdjatel ja süstikparv- laevadel, mis peavad tihti manööverdama ja muutma liikumissuunda edasikäigult tagasikäigule. Kuid sõukruvi kasutamine sellega ei piirdu. Tänapäeval kasutatakse suunavasse düüsi
laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Lastioperatsioon M/S Star-il Peale haalamist peavad madrused lossima ja laadima kaupa ehk autoid. Autode lossimisega ja laadimisega tegelevad kõik madrused, kes on sel ajal tööl ja kolmas tüürimees ja vanemtüürimees. Lossimise ajal kolm madrust suunavad autoid laevast välja, üks madrus seisab viiendal autotekkil ahtris või võõris (sõltub mis sadamas laev seisab), teine seisab viienda tekki sild rampi juures ja seal näitab, kuidas autodele sõita, kas kahe või ühe reaga (seda valib vanemtüürimees) ja kolmas madrus seisab kolmandal autotekkil. Peale lossimist peab järgmiseid autoid laadima laevasse. Laadimise ajal ütleb vanemtüürimees, millised autod mis tekkile tulevad ja mis ritta nad tulevad. Kui pole täismaja ehk laevale tuleb vähe sõidukaid, siis kasutatakse kolmanda
Tax free Market Laia valikuga kaupluses on müügil nii kange alkohol, vein, õlu, tubakatooted, maiustused kui ka delikatessid. Igal sammul annab teile nõu professionaalne personal. Konverentsikeskus: Laeval on 11 erisuurusega konverentsisaali, kus on ühtekokku 300 kohta. Konverentsikeskus asub laeva 6. dekil. Vastavalt vajadusele on võimalik ühendada erineva suurusega ruume. Konverentsisaali on võimalik ette tellida suupisteid ja jooke. Baarid: Sun Bar Laeva ahtris 9. dekil asub välibaar Sun Bar, kus maitsvate jookide kõrval saab soojade ilmade korral ka päikest võtta. Aperatiivbaar 7. dekil asub stiilne Aperitif Bar, kus võite nautida näiteks erinevaid aperatiive enne eelseisvat õhtusööki. 28. kohta. Pubi Kui soovite veeta õhtu lõõgastavalt, sõprade-tuttavatega lobisedes, siis on selleks ideaalne valik just Pubi, mis jaguneb kolmeks mõtteliseks osaks: Library, Iirish ja Karaoke pubi. Kokku 176 istekohta. Restoranid:
trumli telg on vertikaalne. Haalamismasinad paiknevad laeva vööriosas ja ahtriosas. Nende abil haalatakse kinnitusotste abil laev kai äärde, misjärel otsad pingutatakse ja kantakse masinatelt üle pollaritele või jäävad nad automaatsete vintside trumlitele. Tihti kasutatakse haalamiseks vööris ankrupeli koppa. Ja ahtris haalamiskepslit. Kuid tänapäeval on laevadel ka automaatsed haalamisvintsid, mis peale otste pingile tõmbamist hoiavad neid automaatselt määratud pinge all, andes pinge suurenedes otsa järele ja võttes seda pinge vähenedes sisse. Joon. 10.6.12. Elektriline haalamisvints. Joon. 10.6.13. Hüdrauliline kahe trumliga haalamisvint. a) kahe kopaga, b) ühe
See on ettenähtud parda taha kukkunute kiireks päästmiseks. Tõsteparv on vigastatud inimeste tõstmiseks kiirvalvepaadist laevale. Täispuhutav liugtee on reisijate kiireks evakueerimiseks parvedele. Päästerõngas: on esmane vahend parda taha kukkunud inimese päästmiseks .Nende arv laevas sõltub laeva pikkusest. Igas laevas peab neid olema vähemalt 8. Osad on varustatud tulepoiga ja osad tule- suitsupoiga ja pikkade liinidega. Üks peab olema kindlalt ahtris ja kaks tule- suitsupoiga päästerõngast roolikambri juures- üks paremal ja teine vasakul tiival. Neil on neli valgust peegelduvat kleepsu ja kirjad laeva kodusadama nimega. Igal laevapere liikmel peab olema päästevest või veeülikond. Lisaks peavad päästevestid olema vahisolijate asukohas- roolikambris ja masinaruumis. Loomulikult peab olema päästevest ka igale reisijale. Päästevesti komplekti kuulub lülitiga elektrilamp, patarei, vile, valgust peegelduvad kleepsud.
seade, 5- baller, 6- abivinti käitav elektrimootor, 7- sektor, 8 ja 10- monteerimisaasad, 9- tugi-survelaager. Põtkurseadmed vööris (harvem ka ahtris) aitavad laeva manööverdada sildumisope- ratsioonide käigus, kus rooliga kantimine on aeganõudev ja ohtlik. Enamasti on need põiki laeva paigutatud erineva kujuga
paigutamiseks. Seina toetavad toed, mis pannakse kerekaarte tasandisse. Seina paksus 5-9mm, uksed veetihedad. Ülevalt katab Masinasahti kapp, millel on tõstetavad illuminaatoritega kaaned, mida saab avada ja veetihedalt sulgeda distantsjuhtimise teel. Kogu kapp on kinnitatud poltidega ja seega eemaldatav, mis võimaldab Masinasahti kaudu masinaruumi viia suuri detaile ilma tekkides, vaheseintes või parrastes väljalõikeid tegemata. Vaata Joon. 9.1. Kus on näha ahtris paiknevat tekiehitist ja tekihoonet läbiv masinasaht. Joon. 9.13. Põiklõige läbi masinasahti ja tekiehitise. 1- topeltpõhja plaadistus (tankilagi), 2- peamasina vundament, 3- pillers, 4- tekiehitis, 5- tekihoone, 6- ruumid tekiehitises, 7- valgusluuk, 8- valgusluugi kaan, 9- masinasaht, 10-paaditekk, 11- tekiehitise tekk, 12- peatekk. Peale masinasahti on laevas ka muid sahte: liftide, tõstukite, treppide jm. tarvis. Need vertikaalsed vahetekke läbivad ruumid peavad
1) Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu Risto Perendson Postimees 03.01.2009 00:00 Saaremaalt sügisel leitud ja ühtlasi sajandi arheoloogialeiuks peetav Salme Viikingilaev sisaldas inimluid ja looma jäänuseid. Nende analüüs tõestab laeva unikaalsust kogu Läänemeres. Salme laevamatuse teeb eriliseks see, et seal on üle kahe korra rohkem inimesi kui seni leitud laevadel, ka luustike asetus ei ole tavalise matusepoosi moodi. Laevas oli 7 täismehe luustikud: kaks meest ahtris, kolm keskel ja kaks vööris inimeste luud olid segamini, see võis olla tingitud ka leiukohas varem tehtud teetöödest. Laevast leiti ka kitsetalle kolju, palju rohkem infot said aga ajaloolased linnuluudelt. Kuigi arheoloogid ei julge veel midagi kindlat väita, näitavad kõik faktid, et tegemist on tõepoolest laevamatusega. Läänemere regioonis uhkeima matusega! Artikkel oli väga põnev sest kajastas Eestist leitud ja ajalooliselt väga tähtsat objekti.
Ta kasutas Dick Sandi ära, et jõuda Aafrikasse oma kuritegeliku töö juurde. Kui selgus, et ta kasutab ära ei saanud keegi temaga enam läbi. Koer Dingo tahtis koguaeg talle kõrri karata. 7. Probleemid ja konfliktid Raamatu esimene probleem oli ,,Pilgrimi’’ kompassi hävinemine Negoro tahtejõul. Sellega kaasnes ka konflikt, kus Negoro üritas ka teist kompassi rikkuda, kuid Dick Sand sattus talle ahtris peale ning ta Dick ähvardas teda relvaga, kuid Negoro juba jõudis selle ära rikkuda. Pärast Dingo saabumist ,,Pilgrimile’’ hakkas Negoro teda vältima juskui nagu oleks nende vahel olnud midagi minevikus ning Dingo alati urises tema peale kurjalt kui ta köögist välja tuli. Aafrikasse jõudes väga rannikul konflikte polnudki. Üks konflikt aga toimus termiitide pesas, kus pärismaalases püüdsid nad kinni.
laevatüüp puistlastilaev e. balker. Olenevalt veetavast lastist erinevad need laevad mõnevõrra oma ehituselt, kuid neil kõigil on teatud ühised jooned. Enamik puistlastilaevu peaksid võrdväärselt sobima nii kergete kui ka raskete lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist
puistlastilaev e. balker. Olenevalt veetavast lastist erinevad need laevad mõnevõrra oma ehituselt, kuid neil kõigil on teatud ühised jooned. Enamik puistlastilaevu peaksid võrdväärselt sobima nii kergete kui ka raskete lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist
laevatüüp puistlastilaev e. balker. Olenevalt veetavast lastist erinevad need laevad mõnevõrra oma ehituselt, kuid neil kõigil on teatud ühised jooned. Enamik puistlastilaevu peaksid võrdväärselt sobima nii kergete kui ka raskete lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist
Ankrumärgi tõstmine ja langetamine. Ankrus olev laev peab välja panema kõige nähtavamal kohal: vööris ühe valge ringtule või päeval kerakujulise märgi, ühe valge ringtule ahtrisse või selle lähedale ja madalamale vööris paiknevast ringtulest. Alla 50 m pikkune laev võib kanda üht ringtuld kõige nähtavamas kohas. Üle 100 m pikkune laev peab lisaks kahele ringtulele (vööris ja ahtris) kasutama ka töö- või muid võrdväärseid tulesid tekkide valgustamiseks. Udusignaal- iga minutijäler 5 sek signaali, üle 50m peab lisaks sellele 5sek jooksul lööma gongi. • Rooliseade. Rooliseadme ehitus, roolitüübid ja rooliseadme kontrollimine. Avariirooliseade ja sellele üleminek. Sõukruviga laeval peab olema rooliseade. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhitavuse tagamine
Joe lahkub ka. 19. Oaklandis kohtus jälle sageli Ruthiga ning puhkas. Siis hakkas lugema (ka poolelijäänud Fisket). Kavatseb merele minna. Jalgrattamatkad mägedesse. Ruth räägib emaga. Ruth vihkab Olney't, saab aru, et Martin armastab teda, ise on armunud Martinisse? Ema vastu. 20. Martin hakkab kirjutama. Martin mõne päeva pärast merele. Teeb massaazi Ruthile. Norman, Arhtur, Olney, Ruth ja Martin järvele purjetama. Ruth ja Martin omaette paadi ahtris. 21. Martin ja Ruth kahekesi mägedes. Esimene suudlus. Ruth saab aru, et armastab Martinit? 22. Ruth räägib emaga, ütleb, et on Martiniga kihlatud. Mrs. Morse naerab selle peale. Martin üürib endale oma korteri ja ütleb, et hakkab tööd tegema kirjutama. Ei kirjuta nn meistriteoseid, vaid pudi-padi, sest see läheb paremini peale. Kui aega üle jääb, harjutab kätt meistriteosteks. Ruthi meelest see teenitud raha "klouni jootraha"
Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Ahtriaparell Ro-Ro-laeval 12 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Rampvärav ahtris Nurkaparell 13 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Tõstetava visiiri tagant alla lastav vööriaparell 14
Kapellskär. Peamistel liinidel hoitakse juhtivat turupositsiooni. Lisaks laienemisele merel on Tallinki eesmärgiks pakkuda mitmekesisemat teenindust ka maal. Tallinna kesklinnas asuvad Tallink City Hotel (332 tuba), Tallink Spa&Conference Hotel (275 tuba) ja Tallink Express Hotel (163 tuba). Kesklinnast mõnevõrra eemal on Pirita TOP SPA Hotell (267 tuba). Baltic Queen Pardalt leiab erineva hinnataseme ja menüüga söögikohad. On erinevas stiilis baare ja ajaveetmiskohti. Laeva ahtris paikneb läbi kahe korruse showbaar, kus astuvad igal õhtul üles erinevad artistid. Baltic Queenil asuvad ka rikkaliku valiku ning soodsate hindadega parfümeeriakauplus, supermarket, lastekauplus ja boutique. Lõõgastuda saab saunakompleksis ning Hera Salongis. Lapsi ootab mängutuba. Laeval on 9 saaliga esinduslik konverentsikeskus, mis mahutab 450 inimest. Ehitusaasta: 2009 Pikkus: 212 m Laius: 29 m Kiirus: 24,5 sõlme Jääklass: 1 A super Tekkide arv: 10
Kolme linna omavahelises rivaalitsemises jäi Pisa aastal 1284 Meloria merelahingus alla, Pisa sadam muutus aga üha olulisemaks kiirelt kasvavale Firenzele. Olulisimad tolle aja Vahemere laevatüübid oli kitsas ning kiire, aerude jõul liikuv galeer ning laiemad ja aeglasemad purjede jõul liikuvad kaubalaevad. Suuremad laevad olid üle 30 meetri pikad ning veeväljasurvega üle 1000 tonni. Sel ajal võeti kasutusele magnetkompass ning endisi külgedel asuvaid tüürmõlasid asendav ahtris asuv tüür. Riskantne, aga tulus meresõit aitas kaasa linnade majanduse arengule. Kallist kaubareisi rahastati sageli hulgakesi (commenda), tekkisid pangad ning riskide vähendamiseks kindlustus, arenes rahvusvaheline kaubandusõigus. Nii sai Põhja-Itaaliast tolle aja Lääne-Euroopa kõige jõukam ja arenenum piirkond. Külaelu koondus kiriku ümber. Piirkondlikku ühtekuuluvustunnet aitasid tugevdada tähtpäevad, usutalitused, tööd ja muu vastastikune abi ning ühine
Baltic Queen jõudis Tallinna 19. aprillil 2009. 22. aprillil toimus Tallinki, Tallinna Sadama ja SEB panga ühisüritus klientidele. 23. aprillil Tallinna Sadamas toimunud avatud uste päeval näitas Tallink huvilistele laeva. Esimese reisi tegi Baltic Queen 24. aprillil.26. novembrist 11. detsembrini 2009 asendas Baltic Queen remonti läinud Silja Europat liinil Turu-Stockholm. Pardalt leiab erineva hinnataseme ja menüüga söögikohad. On erinevas stiilis baare ja ajaveetmiskohti. Laeva ahtris paikneb läbi kahe korruse showbaar, kus astuvad igal õhtul üles erinevad artistid. Baltic Queenil asuvad ka rikkaliku valiku ning soodsate hindadega parfümeeriakauplus, supermarket, lastekauplus ja boutique. Lõõgastuda saab saunakompleksis ning Hera Salongis. Lapsi ootab mängutuba. Laeval on 9 saaliga esinduslik konverentsikeskus, mis mahutab 450 inimest. Laeva peal töötavad 200-250 inimesi, olenevalt hooajast. Laeval on 11 tekke, 2800 reisijakohti, 927 kajuteid ja 2500 kajutikohti
joogiveetankide sisepind tsemendiga. Pidi käigurada, mis oleks ääristatud käsipuu või kaldalt. Neid signaale muuks otstarbeks ei tohi signaalkella ja vahetult pärast signaalkella jalgima, et tsemendi kiht, mis maha pudenes, trossiga. kasutada. 1)Raadiotelegraafi teel antakse morse helistamist tuleb ahtris umbes 5 sekundi oleks kiiresti asendatud peale rooste SOS; jooksul lüüa pidevalt gongi. Ankrus olev laev eemaldamist. Praegusel ajal kaetakse tankide 10 Pilet 2) Raadiotelefoni teel antakse hädasignaal võib lisaks anda kolm järjestikust vilet, nimelt
egiptlased. Vanaaja mereretki. Foiniiklased asustasid Vahemere kitsast rannikuriba nüüdisaegse Liibanoni ja Süüria aladel. Siin kasvas palju seedreid, mille puidust ehitati meresõiduks sobivaid laevu. Mujal vahemere kallastel oli laevaehituseks vähe sobivat puitu. Foiniiklaste laevade ehituse kohta pole palju teada. On teada, et laevadel olid kõrged kaardus otsad ja üks ruudukujuline puri. Tuulevaikuses liiguti edasi aerude abil. Tüüriks oli pikk mõla ahtris. Foiniiklased sõitsid tavaliselt ranna lähedal, neemelt neemele, kuid vajaduse korral mindi ka avamerele. Päeval orienteerusid nad Päikese, öösel tähtede järgi. Foiniiklased teadsid, et tähed pöörlevad taevas taevapooluse ümber ja muudavad öö jooksul asukohta. Seetõttu olid heaks orientiiriks tähed, mis asusid taevapooluse lähedal. Tänu osavatele laevajuhtidele olid foiniiklastel kolooniad ja tugipunktid paljudes Vahemere äärsetes piirkondades, kellega nad kauplesid
30kraadi). Seetõttu tekivad mehhanismidele ohtlikud ja inimestele ebameeldivad suured kiirendused. Mida suurem on laeva metatsentriline algkõrgus seda väiksem on külgõõtsuvuse periood , seda järsum ja raskem on õõtsuvus. Pikiõõtsuvus Pikiõõtsuvuseks nim laeva võnkumist ümber põiktelje. Külgõõtsuvusega võrreldes on pikiõõtsuvuse periood tunduvalt suurem , amplituud aga märksa väiksem. sellele vaatamata võivad isegi väikeste diferendinurkade korral tekkida laeva ahtris ja vööris küllaltki suured kiirendused , mis võivad ületada külgõõtsuvusel tekkivaid kiirendusi , sest laeva pikkus on tunduvalt suurem tema laiusest. Laeva ümberpaiskumise ohtu pikiõõtsuvusel ei ole , kuid tekivad laeva täävide ebasoovitavad ning laeva kere löögid vastu vett nn SLEMING vertikaalõõtsumiseks nim laeva võnkumist vertikaalpinnas üles alla. Vertikaalõõtsuvuse põhjustab vee üleslükkejõu muutumine laeva liikumisel lainetel
alahkumist. Erikud tuleohtlikud ained (märk; F+) gaasid ja vedelikud. Vedelike puhul leekpunkt alla 0 C, keemispunkt vähem kui 35 C. Gaasilised süttivad kokkupuutel õhuga normaalsel temperatuuril 12. Individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid Individuaalsed päästevahendid: Päästerõngad - arv sõltub laeva pikkusest: kuni 100 m kaubalaevale 8 rõngast, 101-150 10 rõngast 150-100 12 rõngast, >200 14 rõngast minimaalselt. 1 rõngas ahtris, 2 tule ja suitsuga rõngast silla tiibadel. Mõlemal pardal 1 liiniga rõngas, liini pikkus 30 meetrit või 2x parda kõrgus, rõngastel 4 helkurkleebist. Päästevestid - päästeveste peab olema igale meeskonnaliikmele +2 vahisolijate ruumis. Lastepäästeveste peab olema 10 % kõikidest vestidest. Päästevesti komplekti kuulib taskulamp, vile. Päästevesti peab selga saama 1 minuti jooksul, taskulambi patareid peavad
ettenähtud tuld, tulesid või märki. 22 b) Kui lootsilaev ei ole lootsivahis, peab ta kandma tulesid või märke, mis on ette nähtud sama pikkusega laevale. Reegel 30. Ankrus ja madalikul olevad laevad a) Ankrus seisev laev peab nähtavaimas kohas kandma: i) vööris valget ringtuld või üht kera; ii) ahtris või selle lähedal ning alapunktis i ettenähtud tulest madalamal valget ringtuld. b) Alla 50 meetri pikkune laev võib käesoleva reegli punktis a ettenähtud tulede asemel kanda nähtavaimas kohas valget ringtuld. c) Ankrus seisev laev võib ja vähemalt 100 meetri pikkune laev peab kasutama ka olemasolevaid töövalgusteid või samaväärseid tulesid oma tekkide valgustamiseks. d) Madalikul olev laev peab kandma käesoleva reegli punktis a või b ettenähtud tulesid ja
11.2004. suurem on laeva metetsentriline algkõrgus, seda väiksem on külgõõtsumise periood, seda järsem ja raskem on õõtsumine. (Tahvel 5.XIII) Pikiõõtsuvuseks nimetatakse laeva võnkumist ümber horisontaalse põiktelje (liikumine 6 Joon. 5.15.). Võrreldes eelnevaga on siin amplituud märksa väiksem, tuntavat võnkeperioodi aga laevasolijad ei märka. Vaatamata väiksele amplituudile võivad isegi väikeste pikikallete korral vööris ja ahtris tekkida suured kiirendused, mis võivad ületada külgõõtsumisel tekkivaid. Täävid, eriti vöör, võivad sügavale vette sukelduda või saada tugevate löökide osaliseks slamminguks nimetatava nähtuse puhul. (Tahvel 5.XIV) Vertikaalõõtsuvuseks nimetatakse laeva võnkumist vertikaalpinnas üles-alla (liikumine 8 Joon. 5.15.). Seda põhjustab lainetus. Kui lainehari asub laeva keskkohas, tõuseb mahukas keskosa üles- tõukejõu suurenemise tõttu laineharjale. Kui aga laeva
AWP = 2 ydx L[ y0 + 4 y1 + 2 y 2 + 4 y3 + ... + 2 y8 + 4 y9 + y10 ] = L f ( A) -L 3 3 2 Laeva ahtri ja vööri ordinaatide muutus on suurem ja seetõttu täpsema tulemuse saavutamiseks kasutatakse lisaks poolordinaate või ka harvem veerandordinaate, s.t. abstsissteljel on lisaks punktid L/2 või L/4. Trapetsteguri väärtused näiteks ühe poolordinaadi puhul ahtris ja vööris on järgnevas valemis L AWP = 2 ydx 2 L[ 0,25 y 0 + 0,5 y 0,5 + 0,75 y1 + y 2 + ... + y8 + 0,75 y 9 + 0,5 y 9,5 + 0,25 y10 ] = 2 L f ( A) 2 - L2 Nii arvutatakse kõigi veeliinide tasandite pindalad baasliinist kuni ülemise tekini. Saadud pindalade väärtustest koostatakse epüür, kus ordinaadiks on süvis, mis võimaldab arvutada mahulist veeväljasurvet ja ujuvuskeskme aplikaati KB mistahes süvisel.
kalle tekitab püsttugedele arvestatava lisakoormuse. Tekilasti kõrgus peab olema selline, et metsamaterjali mass ei ületaks teki lubatud koormust ega piiraks vaatlust. Talvel ei tohi tekilasti kõrgus ületada 1/3 laeva laiusest. Metsaveo laadliini märki omavatel ja seda kasutavatel laevadel peab tekilast täitma kaevu või kaevud pealisehituste vahel ja ulatuma äärmistele vaheseintele nii lähedale kui võimalik. Kui laeva pealisehitus ei asu ahtris, peab tekilast ulatuma viimase luugi ahtripoolse otsani. Last peab paiknema nii lähedale poordile kui võimalik Tühikud, mis tekivad püsttugede, umbreelingu ümber ja lootsi vastuvõtukoha juures, ei tohi ületada 4 % laeva laiusest. 3.6.3 Paketeeritud saepuidu tekile stoovimine Paketid, mis kiirendavad tunduvalt laeva lastimist, võrreldes paketeerimata puidulastiga, põhjustavad ebamugavusi, kui paketti moodustavad lauad, prussid, plangud on erineva pikkusega. Selliste pakettide
[ XB - ( XB)1 ] + m[ XB - ( XB )1 ] MTC t1 = TF1 - TA1 = 100( MTC )1 +t ( MTC )1 . Uued süvise väärtused vööris ja ahtris ning keskmine süvis TM määratakse valemitega: 29 3. Laeva püstuvus 1 ( XF )1 TF1 = T1 + - t1 2 L 1 ( XF )1 TA1 = T1 - + t1 2 L TF + TA1
sügavamale kanaliosale lähemal. Sügavuste muutumist saab märgata üksiklaine liikumist jälgides. Madalik ilmub välja sellel poolel kus laine tõuseb teravaks ja hakkab murduma. Selgelt väljajoonistuv ahtrilaine annab tunnistust madalast sügavusest kiilu all. Sügavuse vähenemise näitajateks on ka masina pöörete langemine, vibratsioon ahtris ja ülespekstud pinnas ahtri taga. Laeva juhtimise võtted olenevad kanali kujust. Üldiselt tuleb hoiduda kanali tegeliku telje maksimaalsesse lähedusse saavutades laeva püsimine sellel suhteliselt väikeste sümmeetriliste roolikalletega mõlemale poole. Vööri allumist madalikust eemale tõukavale jõule tuleb arvesse võtta kanali kõverusi läbides. Tuleb hoiduda välimise kalda lähedusse. Sel juhul toetab vööri kaldast tõukumine pööret ja roolile ei ole vaja anda suuri kaldeid
Vanemtüürimees on kohustatud: 1. Informeerima õigeaegselt mehaanikut eelseisvast haalamisest. 2. Informeerima haalamisel osalevaid meeskonnaliikmeid eelseisvast haalamisest. 3. Kindlustama, et soritakse ära kõik parda taha ulatuvad ja haalamist segavad seadeldised. 4. Kontrollima side olemasolu silla ning haalamisjaamade vahel, laeva sireeni ning valgussignalisatsiooni. Vastutavad meeskonna liikmed vööris ja ahtris: 1. Kontrollivad side olemasolu silla ning haalamisjaamade vahel. 2. Annavad korralduse haalamisjaamades otsad laiali kanda, ette valmistada viskeliinid, vendrid ja otsepidurid. 3. Kannavad ette haalamiseks valmisolekust. Pootsman on kohustatud: 1. Kontrollima ankru- ning haalamismehhanismide töökindlust. 2. Veenduma, et ankruketikastis pole inimesi. 3. Kontrollima otsi, kette, seekleid ja muud haalamisvarustust, veendumaks nende korrasolekus.
- netoruumala 15 oC juures. Maatankide mõõtmistulemuste alusel koostatakse tunnistus, kus on näidatud: - vedeliku ruumala liitrites ja temperatuur - vedeliku ruumala liitrites15 oC juures - vedeliku ruumala barrelites 60 oF juures - mass tonnides - mass pikkades tonnides (long tons). Laeva tankide tühikute protokoll (ullage report) Protokollis näidatakse ära: - mõõtmise kuupäev ja kellaaeg - ilmastikutingimused - tanki number - tühik, mm - trimmi ja tühiku parandus - süvis ahtris ja vööris 10 - merevee temperatuur. 7.6. Vedellastide koguse määramine Oletame, et silindrikujuline nõu on täidetud tasemeni h 1 vedelikuga, mille temperatuur on 20 °C. Kui vedeliku temperatuur tõsta 40 °C-ni, tõuseb vedeliku pind tasemeni h 2. Ehkki vedelikutase on tõusnud, pole vedelikku lisandunud, sest vedeliku mass ja molekulide arv pole muutunud. Seega vedeliku mahu määramisel tuleb tingimata arvestada vedeliku temperatuuri
Muuga Sadam ja Loksa Laevaremonditehas. Peale RAS Eesti Merelaevanduse erastamist 1997. aastal jätkus laevastiku reorganiseerimise protsess ning laevade arvu vähenemine. Ühelt poolt müüdi vanemad, amortiseerunud laevad vanametalliks ning teisalt, uued 90ndatel ehitatud laevad hakkasid järk-järgult Eesti lipu alt lahkuma. Hinnanguliselt on täna ca 60 kaubalaeva omanikud pärit Eestist ning nende aluste tehnilist korraldust, mehitamist ning opereerimist korraldatakse ka siin, ent laevade ahtris lehvib sinimustvalge asemel mingi muu riigi lipp. See tähendab seda, et: Laevanduse kaldasektori säilitamiseks ja arenguks ning laevanduse oskusteabe alalhoidmiseks vajalik laevastik puudub. Nendelt laevadelt ei laeku Eestile enam registritasusid, mis suurendasid enne riigi tulubaasi. Sotsiaalmaks laekub riiki, mille lippu laev kannab ja suurendab just selle riigi tulubaasi. Eesti jääb sellest välja.
Dedvudseade on sõuvõlli laevakerest veetiheda väljaviigu seade ( dead wood, surnud puu ; dedvudi nimetus tuleneb prussidest , millega tihendati puulaeva kiilu ja täävide ühenduskohtade piirkonnad , et sinna ei koguneks vesi ). Dedvudseade koosneb dedvud- ehk täävtorust , täävtoru karptihendeist , jahutus- ja määrdesüsteemist ning võlli asendi kontrollimise seadmest. Kui laeval vastavalt otstarbele on mitu sõuvõlli on tal ka sama palju dedvudseadmeid nii ahtris kui vööris. Harilikult paiknevad dedvudseadmed allveeosas ahterpiigi vaheseina ja ahtertäävi vahel diametraalasendis jäigalt kinnitatuna. Pardas paikneva kahe sõuvõlli korral kasutatakse sõuvõlli väljundis nn. mortiiri. Mortiir on lühike terastoru, mis on äärikute abil kinnitatud põiki vaheseina flooride ja kereplaadistuse külge. Toru sisse on pressitud pronksist või muust antikorrosioonimaterjalist töösilinder.
annaabi.ee 
