Pukseerimine (0)

Pukseerimine
On kolm pukseerimisviisi:

• Kiiluvees- harilikult merel;
  
• Poord-poordiga- vaikse ilmaga lühikestel vahemaadel ja sadamasse siss-välja viimisel ;
  
• Eest tõugates – esineb harilikult jõgedel-järvedel, sadamates.
  

Pukseerimine on küllalt kogemusi nõudev ja ohtlik, eriti avamerel ja lainetusega. Pukseerimine toimub harilikult spetsiaalse pukserlaevaga – vedurlaevaga, mis on varustatud vastava pukserseadmega, vintsi, lookade jne. Igal laeval on avariivarustuses nõuetekohane puksiirtross ja ahtris ning vööris ehitatud tugevdatud pollarid või piitengud, kuhu võib vaikse ilmaga trossi kinnitada. Puksiirtrossi üleandmine on lihtne sadamas ja vaikse ilmaga, kui pukseeriv laev võib pukseeritava laeva poordi sõita. Kõigepealt lepitakse raadioteel kokku tegevuses. Raske on trossi üleandmine kui laev on madalikul või tormise ilmaga. Kui avariilisel laeval puudub meeskond , siis peame paadi või parvega inimesed tema peale saatma. Kuhu kinnitada üleantud pukservaier sõltub ilmastikust, laevade ehitusest ning pukseerimise teekonna pikkusest.
Ohud pukseerimisel:
Pukseerimistööde eest vastutab kapteni vanem abi. Puksiir peab olema kinnitatud tõhusalt, vältimaks omavolilist lahtitulekut. Puksiirtross peab olema ja vastama laeva veeväljasurvele. On keelatud alustada pukseerimist enne kui on saadud teade puksiirtrossi korralikust ja lõplikust kinnitamisest, mis peab tagama iseenesest lahtituleku, samaaegselt kiire lahti andmise. Puksiir haagile on keelatud kinnitada midagi muud peale puksiirtrossi.
Pukseerimisel on keelatud:

• Asuda puksiirhaagi vahetus läheduses;
  
• Asuda puksiirtrossi tööpiirkonnas ja puksiirkaarte vahel;
  
• Puksiirtrossi liinil ka eespool puksiirivintsi;
  
• Puksiirtrossi tsoonis üleparda upitamine;
  
• Puksiirtrossi kinnitamine käigul v.a. avariijuhtudel.
  

Puksiirtrossi äraandmine ei tohi haagile ligineda lähemale kui 0,5 meetrit. Käsitsi äraandmisel töötame kahekesi ja hoiame oud külgedel. Kõigil pukserkaartel peavad olema kirjad „ Hoidu puksiiri eest“. Puksertrossi äraandmisel seadeldis peab alati töötama tõrgeteta. Puksertross antakse harilikult juhtotsaga ja poordis, kus seda kinnitatakse, üldse puksiir rajoonis kõrvalistel isikutel viibimine keelatud. Töödel kasutame kindlasti ka kaitsekiivreid, kindaid ja spetsriideid. Puksertrossi kinnitamine pollari külge ouga on keelatud. Peab kinnitama „kaheksaga“ ja ülevalt kinnitama taimekiust otsaga. Puksiiridel peavad olema ahtris ja vööris pehmed vendrid. Pukseeritavalt laevalt käiguga on keelatud puksiirtrossi järgi anda. On keelatud jätta pukserhaak tööta olekus ilma kinnitamata.
Merel pukseerimine, pukserliini arvutus ja praktika (kui on juhus olnud).
Merepukseerimine kuulub merepraktika erijuhtude hulka. See ettevõtmine on seotud keerulise manööverdamisega kõige erinevamate asjaolude ja tingimuste võimalikkuse korral.
Kasutusel on mitmed pukseeriva laeva ja pukseeritava objekti vastastikuse paigutamise moodused.
Pukseerimine kiiluvees toimub pikkadel ülesõitudel, mille puhul teekond läbib mitmeid meresid ja ookeani. Parras pardasse pukseerimine on kasutusel sadamasiseste pukseerimiste korral ja siis kui kogu operatsioon toimub merelainetuse eest kaitstud vetes. Tõugates pukseeritakse objekte peamiselt jõgedel ja järvedel, kuid viimastel aastakümnetel on levinud ka meredele.
Oma iseloomult võivad pukseerimisoperatsioonid olla kavandatud või juhuslikud. Viimasel juhul on see tavaliselt seotud laeva avariiga või ootamatu päästeoperatsiooniga.
Pukseerimine puksiiritrossi abil ahtri taga kiiluvees ja ookeanidel. Sellistele pukseerimisoperatsioonidele eelneb väga hoolikas ettevalmistus, mis hõlmab: reisi hüdrometeoroloogilist läbitöötlust, karavani varustamist kõige vajalikuga, seal hulgas põhi- ja varuvahenditega pukseerimiseks koos tehnilise seadmestikuga, ohutus-, side- ja päästevahenditega komplekteerimist, avariiplaanide koostamist ja nende variantide läbitöötamist osalejatega.
Puksiiritrossi pikkus valitakse tulenevalt pukseeriva ja pukseeritava laeva vahelist ohutust kaugusest. Väga tähtis on, et kasutatav tross oleks töös, niipalju kui see on võimalik, käepärane ja mugav edasiandmisel, kinnitamisel, lahti andmisel jne. Küllaltki sobiv on selleks terastross.
Pukseerimine pardati. Selliselt saab pukseerida seal, kus ei ole küllalt ruumi pukseerida kiiluvees ja juhul kui lainetus lubab sarnast operatsiooni. Pukseeriva laeva paigutamine pukseeritava laeva kõrvale annab mõlemale laevale hea juhitavuse . Meetod on kasutusel sadamates ja objektide ümberpaigutamisel aga ka lasti ümberlaadimisel ühelt laevalt teisele.
Ettevalmistuse käigus peavad kinnitusotsad olema võimalikult tugevasti ja lõtkuta kinnitatud. Löökide pehmendamiseks laevade vahel tuleb vajalikesse kohtadesse sobitada vendrid.
Pukseerimine tõugates. Selle meetodi mõte seisneb selles, et puksiir paikneb pukseeritava laeva ahtri taga ja on sinna kinnitatud liigendkinnituse abil. Laevade paigutamine teienteise taha annab järgmist: vähendab tõukurpuksiiri veetakistust, kuna ta paikneb tõugatava laeva poolt kaasa haaratava vee joas; väheneb ka pukseeritava laeva takistus, kuna talle ei mõju puksiiri vindi poolt tagasi heidetav juga; täielikult puudub puksiiritrossi takistus; paraneb karavani kursilpüsivus, mis tuleneb küllalt jäigast ühendusest.
Pukserliini arvutusi tuleb sooritada järgmiselt:
Määratakse pukseeritava laeva maksimaalne vinditõmme kinnitusotstel või sellega võrdne pukseeriva laeva takistus täiskäigul.

Leitakse pukseerivale laevale mõjuv veetakistus erinevate kiiruste juures kasutades mõnda laevateooriast teada olevat meetodit.

Samade meetoditega leitakse pukseeritavale laevale mõjuv veetakistus samadel kiirustel, kusjuures võetakse arvesse ka pukseeritava laeva vindi poolt tekitatav takistus. Puksiiritrossi takistus tuleb lisada veetakistusele juhul kui on vaja määrata tõmbe suurust pukseeriva laeva haagil.

Koostatakse pukseeriva ja pukseeritava laeva takistuste tabel olenevalt kiirusest. Selle tabeli alusel joonistatakse graafik , mida siis saab kasutada puksiirkaravani kiiruse ja haagitõmbe suuruse määramiseks.
Puksiirlaeva takistus: R0 = Rf + Rk + Ra + Rl ,
kus Rf – hõõrdetakistus, Rk – karedustakistus, Ra – õhutakistus, Rl – lainetakistus.
Pukseeritava laeva takistus: R = R´f + R´a + R´l + Rsk + Rtr,
kus Rsk – sõukruvi takistus, Rtr – puksiirtrossi takistus.
Veetakistus koosneb kahest komponendist:
hõõrdetakistusest Rf = fγ * Ω * V * 1.83 * 10 –5 [kN] ja
karedustakistusest Rk = 0.09 * (CB * Δ * V4 / L2) [kN],
kus f – laeva pikkusest olenev hõõrdetegur, γ – merevee tihedus kg/m3, Ω – laeva veealuse osa pindala (Ω = 1,05 L (1,7 T + CB B, kus Cb – veeväljasurve täidlustegur (CB =▼/LBT), L – laeva pikkus m, B – laeva laius m, T – laeva süvis m, V – laeva kiirus m, Δ – laeva kaaluline veeväljasurve tonnides, ▼- laeva mahuline veeväljasurve m3.
Õhutakistus oleneb nii laevade liikumiskiirusest kui ka tegutseva tuule kiirusest:
RA = C * (YA/2) * SVPM * (U±V)2 * 10-3 [kN],
kus C – voolujoonelisuse tegur, YA – õhu tihedus (umbes 1,25 kg/m3), SVPM – laeva veepealse osa projektsioon keskkaare tasandile m2, U – tuule kiirus m/sek, V- laeva kiirus m/sek.
Takistus lainetusel: RL = kL * (Y/2)* Ω * V2 * 10-3,
kus kL oleneb laine intensiivsusest, Y – veetihedus, Ω – veealuse osa pindala m2, V – laeva kiirus m/sek.
Sõukruvi takistus: RPV = 0,5 * (A/Ad) D2SK * V2 [kN] pidurdatud vindi korral ja RVPV = 0,8 * D2SK * V2S tonni vabalt pöörleva vindi korral, kus A Ad – sõukruvi ketta suhe, DSK – sõukruvi diameeter meetrites, V – pukseerimiskiirus m/sek, VS – pukseerimiskiirus sõlmedes.Veesoleva puksiirliini takistus: RTR = 0,04 *lM * dTR * V2 [kN], kus lM – märgunud trossi pikkus meetrites, l – puksiiritrossi kogupikkus meetrites, dTR – trossi diameeter meetrites, V – pukseerimiskiirus, m/sek.
Puksiirtross peab vastama järgmistele nõuetele:

• olema küllalt pikk, et pukseeriva laeva kiiluveejuga ei avaldaks pukseeritavale laevale takistavat mõju;
  
• võimaldama pukseeritava laeva rahuldavat juhitavust;
  
• ripe ja elastsus peavad võimaldama kompenseerida laevade õõtsumisest, segamisest ja muudel põhjustel tekkivaid järske tõmbeid ja neist tulenevaid pingeid;
  

võimaldama mõlema laeva vaba orbitaalset liikumist lainetel.