Traalpüügil püügioperatsioonid (0)

Eesti Merekool
Traalpüügil püügioperatsioonid

referaat
Koostaja : Rainer Roosileht
Juhendaja : Lembit Liimand
TALLINN 2015
Sisukord
Sissejuhatus..........................................................................................................................................2
TRAALNOODE JA PÜÜGIVARUSTUSE TELLIMINE VASTAVALT PÜÜGIRAJOONILE JA PÜÜGIOBJEKTILE.........................................................................................................................3-4
TRAALNOOTADE KORDASEADMINE PÜÜGIKS....................................................................5-6
KALAOTSIMINE................................................................................................................................7
TRAALNOODA SISSELASKMINE..................................................................................................8
TRAALIMINE.....................................................................................................................................9
TRAALNOODA VÄLJAVÕTMINE .................................................................................................10
TRAALNOODAST KALA VÄLJAVÕTMINE................................................................................11
TRAALNOODA KORRASTAMINE UUESTI SISSELASKMISEKS VÕI PÜÜGI LÕPETAMISE PUHUL...............................................................................................................................................12
Kokkuvõte..........................................................................................................................................13
Sissejuhatus
Käes olev referaat peaks andma ülevaate kuidas käib tööstuslik kala püük ehk siis traalnoodaga kala püük . Kuidas ja mille järgi tellida uut varustust . Näiteks kaableid , traallauadasi , vaiereid jne . Saame ülevaate kuidas sätitakse korda traalnoot püügiks . Kuidas käib kala otsimine tänapaäeval ja miks on mõistlik kasutatda teada olevaid trasse kala otsimiseks . Ja millised on abivahendid täna kalaotsimiseks . Saame ülevaate kuidas lastakse traalnoot sisse , ning kuidas traalitakse ja traalnooda väljavõtmine . Ning mis vahe on põhja traalnoodal ja pelaadilisel traalnoodal . Ja mis moodi võetakse traalnoodast kala välja .
-2-
Traalnootade ja püügivarustuse tellimine vastavalt
püügirajoonile ja püügiobjetile
Enne kui hakkatakse üldse traalvarustust ostma . Peaks selgeks tegema kas tegu on põhja traalnooda või pelaagilise traalnoodaga . Ning samuti mis piirkonnas käib püük . Ja samuti mida tahetakse püüda . Kui tellida traalnooda võrk osa on hea teada kas tahetakse põhja traalnoota või pelaagilist . Kuna need kaks on erinevad . Põhja traaliga püütakse mere põhja pealt ja pelaagilisega ülevamalt . Ning samuti koosnevad eri võrk osadest . Ehk siis põhja traal koosneb kahest paneelist ja pelaagiline koosneb 3 paneelist . Samuti on hea teada , kui suure tonnaaziga laev on kas väikese- , kesmise -või suure tonnaaziga . Ning samuti laeva võimsus . Väiksele laevale ei ole mõtet osta suurt traalnoota , ta ei jõua seda tööle korralikult töölerakendada . Siis saab juba vaadata võrgu osa silma suurust , et ei tuleks liiga väikest kala noota , võrgu osa tuleks just valida vastavalt püügiobjektile . Ujukeid tuleks osta vastavalt joonistele . Ning samas tuleks jälgida seda , et ujukid suudaksid ikkagi traalnooda suud lahtihoida . Ujukeid ostes tuleks jälgida järgmisi parameetmeid läbimõõt mm, ujuvus kN , töösügavus m , ujuki seinapaksus mm , kaal kg , kaal vees 1kg . Ujukeid on olemas erineva värvi ja kujuga . Ning alati võiks olla ühe traalnooda jagu ujukeid olema tagavaraks . Terastross , mida kasutatatakse igasugust tüüpi ujuvvahenditel ja laevadel , valmistatakse kõrge süsinikusisaldusega tsingitud terastraadist . Trossi rooste eest kaitsvad tsinkkatted jagunevad kolme gruppi: kergete töötingimuste, keskmiste töötingimuste, karmide töötingimuste ja merevee jaoks . Konstruktsiooni järgi jaotatakse terastrossid kolme tüüpi: ühekordse , kahekordse ja kolmekordse põimega . Teratrossi otsmisel peaks jälgima seda kus kohas me just seda trossi kasutama hakkame . Trossi ostmisel tuleks lähtuda trossi läbimöödust mis on ära toodud mm , vastupidavus purunemiseks mis on antud kg ja kaal mis on antud kg/m . Neid parameetmeid tuleks jälgida , et ikka õiged trossid saaks . Et ei oleks liiga suure läbimööduga siis mahu poolide peale , katketugevus tugevus liiga väike või siis trossi enda kaal liiga suur . Veab traalnooda liiga alla .
-3-
Traallaudade ostmise puhul , tuleks eelnevalt selgeks teha kas lauad lähevad põhja traalnoodale või pelaagilisele traalnoodale . Nende kahe traallauad on erinevad . Traallaudade ostmise peaks jälgima järgmisi parameetmeid traallaua kõrgus mm , laius mm , laua pindala m2 , laua raskus kg , laua raskus vees . Kui osta valed traallauad võib tekkida oht , et traallaud ei hakka korralikut tööle ja ei ava traalnooda horisontaalava , milleks nad on mõeldud . Raskuseliste puhul peab samuti kindlaks tegema selle kas need lähevad põhja traalnoodale või pelaagilisele . Põhja traalnoodal on selleks spetsiaalne selis ehk grunttrop . Grundtropi ostmisel tuleks jälgida järgmisi parameetreid plastmass kera läbimõõt mm , raskus kg , raskus vees . Kui tegemist kummist siis kummist seibi läbimõõtu mm , kaal kg, kaal vees 1kg . Kui tegemist pelagilise traalnoodaga tuleks arvestada järgmisi parameetmeid kettraskuse lüli läbimõõt mm , tinapaela läbimõõt mm , ühe jooksvameetri kaal kg, ühe jooksvameetri kaal vees 1kg . Teine kord spetsiaalseid kettraskuseid asendatakse ka aknruketiga ja tinanööriga . Mõningate kalapüügi varustuse müüvate firmade kodulehed , kuidas seal on andmed esitatud ja kuidas tellimine käib : www.annilo.ee , www.koied.ee , www.morgere.com , www.cantrawl.com .
-4-
Traalnootade kordaseadmine püükiks
Enne traalnooda sisse laskmist kontrollidakse traalnoot , trossid , vaierid jne ja tehnilised seadmed korralikult üle , et kõik oleks nii nagu peab . Traalnooda linas kotrollitakse ega pole auke tekinud . Kui on mõni auk siis need parandatakse ära . Traalnoot keritakse suurele rullile mille pealt lastakse ka pärast vette ning samuti võetakse selle abil ka välja ehk keritakse traalnooda võrgu osa rullile Püünise mahakerimise käigus kinnitatakse elektroonilised andurid (edastavad informatsiooni traali suu avatusest, pära täituvusest, traali paiknemise sügavusest) neid nimetatakse võrksondiks. Võrksond kinnitatakse traalnooda ülemisele selisele . Võrksond kinnitatakse siis kui enamus traalnooda võrgu osa on juba vees , pardal on siis veel jäänud raskused ja ujukid . Vaierid mõõdetakse välja ja märkistatakse , see tähendab et iga 25 või 50 m peale tehakse vaierile märge . Kui läheb vaierite vette laskmiseks on hea jälgida kui mitu meetrit on vaiereid juba vette läinud . Vaierid keridakse vabalt keerlevale trummlile mis asub vintsi töövõllil . Vaieri trummlid ja vints ühendatakse oma vahel nukksiduriga . Trummlid on varustatud lintpiduriga . Samuti valmstatakse ka teised kaablid ja otsad valmis . Vaadatakse üle , et ei oleks liiga kuulnud , rebenemis kohti või lihtsalt ei oleks moraalselt vananenud . Ning see järel paigutatakse kaablid , otsad oma kohtadele . Samamoodi trummlile nagu vaiereid . Traalaudade automaat stopperlukud seadistatakse nii moodi , et vajadusel saaks traallauad kohe sisse lasta . Traallaual on nii öelda kaks ülemineku otsa . Ühe otsa külge kinnitatakse vaier . Vaier oma korda asub trummlil . Vaiereid saab järgilasta või juurde võta nii saab traalnoota laevast laähemale ja kaugemale viia ja samas ka veekihtides sügavamale ja kõrgemale tuua . Teise otsa kinnitatakse aga kaablid . Kaablid oma korda kinnituvad traalnooda tiibadele . Ning samas vaierid ja kaablid ühendatakse oma vahel veel ülemineku otsaga . Kui aga traallaudu võetakse sisse siis kui traallaud jõub looga juurde , läheb automaadi pea korpuse torusse ja surub riivid laiali . Peasse on tehtud ringväljalõige , kuhu vedrude survel lükatakse riivid . Korpuse pea riivistatakse ja koos peaga jääb traallooga külge rippima traallaud . Traalnooda üemine selis on varustatud spetsiaalse ujukite kinnitamise trossiga . Mille külge siis ujukid kinnitakse kas seeklite või muu kinnitus viisil .
-5-
Traalnooda alumisel selisel on samuti kinnitus trossiga kuhu läheb siis kas raskuskett (pelagiline ) või drunttropp (põhja traal ) . Kinnitatakse samamoodi kas seekliga või muul kinnitus viisil . Traalnoodale paigaldatakse veel sulgur - ja jaotustrop . Need valmistatakse herkules - või kanepköiest . Väikeste traalnootade puhul kasutatakse kahe tropi asemel tavaliselt ühte. Pära lõpuosa tugevdamiseks ja jaotustropi kinni hoidmiseks taglastatakse pära taimsest - või herkulesköiest pinedega , mille keskkoha külge kinnitatakse rõngad . Pine otsad kinnitataksepära nurkadesse , rõngas tõmmatakse piki traalnooda telgjoont kuni jaotustropini , mis läbib pine rõnga . Pära külge õmmeldakse pined kahekordse traalilõnga abil.
-6-
Kalaotsimine
Kalaluure on tööstusliku tähtsusega püügialade või kalaparvede otsimine . Algselt põhines loodusmärkide vaatlusel . Nüüdisajal teostatakse kalaluuret erinevate vahenditega vee all ja õhust . Uurimisluure on tihedas seoses maailmamere teadusliku uurimisega . Seireluureks kasutatavail kalalaevadel on kalaparvede otsimiseks või nende liikumise jälgimiseks erinevad veealused vahendid, tuntuimaks on kajalood . Kuid on veel olemas noodasond ja hüdrolokaatorid . Veealuse radariga saab parve avastada 2—3 miili kauguselt . Kalauure vahendite areng on teinud võimalikuks kalaparvede mõõtmete , tiheduse ja püstpaiknemise, samuti kalaliigi määramise . Kõik need seadmed töötavad ultraheli alusel : mõõdetakse laevalt välja saadetud ja kalaparvelt tagasi peegeldunud ultrahelisignaali leviku aega . Näiteks kajaloodiga saab näha millistes veekihtides parasjagu kala on . Ning siis ka vastavale sügavüsele veeskatakse traalnoot . Kajaloodi tööprintsiip seisneb selles , et aparaat saadab laevalt vette heli- või ultrahelisignaali , mis mingilt takistuselt ( mere põhi , kalaparv jms ) peegeldusel tuleb tagasi laevale . Signaali väljasaatmise ja peegeldunud signaali vastuvõtmise vahelise perioodi kestuse järgi saab kindlaks määrata kauguse laevalt takistuseni , sealhulgas mere põhja või kalaparveni . Kalaparvede liikumist mõjutavad ka öö-päeva rütm . Näiteks päeval hoiavad räimed- kilud sügavamates vee kihtides ja öösel tulevad peamistesse kihtitesse . Sellega tuleb arvestada . Traalpüügi efektiivsus suurenes mitmekordselt GPS-seadmete ilmumisega , sest laev suudab avastatud kalaparvi leida kergemini . Põhja traalimisel kasutatakse teadaolevaid trasse , sest uute trasside katsetamisel on oht lõhkuda püünis põhjal paiknevate vrakkide , rahnude jms taha takerdumisel .
-7-
Traalnooda sisselaskmine
Traalnooda moodustavad pukseerimis vaierid , traallauad ja neid püüniste tiibadega ühentavatest kaablid , traalikere ja traalipära . Traalnooda ülemises paneelis asuvad ujukid ja traalinooda alumises osas asuvad raskusselis või grunttrop (raskused ) . Raskusselis või grunttrop oleneb sellest kas tegu on pelaagilise- või põhjatraaliga . Pelaagilisel on raskusselis ja põhjatraalil on grunttrop . Enne vettelaskmist laotakse traalnoot ahtrisse slipi ees tekile , kusjuures pära jääb slipi poole . Püünise veeskamist alustatakse vaiksel käigul , liikudes või triivides alla tuult . Püünis keritakse osaliselt traaltrumlilt maha , traali pära punt heidetakse vette ning vaiksel käigul edasi liikudes ( poorditraalimise puhul ringikujuliselt ) keritakse püünis trumlilt maha .Traalpüünise keskosa on valmistatud suure silmalisest noodalinast ja päraosa osa peenesilmalisest noodalinast millest kala läbi ei uju . Võrk sein hirmutab kala ja põgenev kala satub üha kitsenevasse nooda ossa . Püünise mahakerimise käigus kinnitatakse elektroonilised andurid (edastavad informatsiooni traali suu avatusest , pära täituvusest , traali paiknemise sügavusest) ja taglastuselemendid (õõnesujukid , raskused) . Õõnesujukite ülesanne on tagada traalnooda vertikaalava ja raskuste ülesanteks on samuti tagada traalnooda vertikaalava . Traal lastakse vette , traaltrumlilt maha keritud kaablite ( kaablid võimaldavad reguleerida traalnooda horisontaalava ) otsad ühendatakse laevapäras rippuvate traallaudade külge . Kaablite sisselaskmise järel läheb pinge üle traallaudadele ja vaier jääb pingevabaks . Traallaua haarade ühendusots ühendatakse kaabliga ning traallaua looga ühendusots vaieriga . See järel tõmmatakse vaier pingule . Üleminekuots jääb vabalt rippuma . Laevale antakse käik ja traallauad ühendatakse kinnitusketitest lahti . Traallaudade ülesanne on vedada traali suu laiali . Tähtis on , et traallaud läheks vette õigesti . Siis on laeva kiirus tavaliselt 4-6 sõlme . Traallauad on riputatud vaierite ja kaablite vahele nii , et tekiks ründenurk , mis laudu vees edasi tõmmates hakkaks neid üksteisest lahku vedama . Kui traallauad on vees . Lisatakse laevale kiirust seni kuni kautselt 100m vaierit on välja lastud . Peale seda minnakse üle normaal kiirusele . Vaierid jooksevad traalvintsile . Vaierid on painuvast terastrossist otsad .
-8-
Traalimine
Põhja traalimisel kasutatakse teadaolevaid trasse , sest uute trasside katsetamisel on oht lõhkuda püünis põhjal paiknevate vrakkide , rahnude jms taha takerdumisel . Püügirajoonist , kalaparvede tihedusest ja traalimiseks kõlbliku ala suurusest olenevalt kestab traalimine 30 minutist kuni 3 tunnini . Traalimisel on sooviduslik sõita võimalikult otsekursil ja vältida pöördeid . Kui kurssi on vaja muuta on parem pöörata traalnooda poole . Kui on tegemist külje pealt välja lastava traalnoodaga . Kajaloodi jälgitakse sillas , kajalood on hüdroakustiline seade , millega mõõdetakse laeva kiilu ja merepõhja või laeva ja kalaparve vahelist kaugust . Ehk see annab meile teda kus ja kui kaugel asub kalaparv . Tekil jälgitakse väga hoolikalt vaiereid . Kui vaierite vaheline nurk hakkab vähenema , tähendab see , et traalnoot on mingisuguse veealuse eseme külge kinni jäänud . Vaierite ja veepinna vahelise nurga suurenemine märgib sügavuse suurenemist ja vastupidi , nurga vähenemine näitab üleminekut madalamasse vette . Võrgusodi jälgitakse samuti , see annab infot traalnooda vertikaalavast ja sinna sisenevast kala hulgast . Võrgusond on kinnitatud traalnooda ülemise selisele ja annab oma näidud sillas olevasse kuvarisse .
Põhjatraalnoot on horisontaalsuunaliselt venitatud , kuna oluline on läbi püüda võimalikult laialdane põhjalähedane veekiht . Püünisega püügil liiguvad traallauad ja püünise alumise selise külge kinnituv grunttropp mööda veekogu põhja .
Pelaagiline traalpüük on pelaagilise eluviisiga kalade püügiks . Kui põhjatraalnoot liigub edasi kontaktis mere põhjaga , siis pelaagilise traalnoodaga on võimalik püüda põhjast kõrgemal , vahepealsetes veekihtides . Peamine taglastuselement , mille järgi saab põhja- ja pelaagilisel traalnoodal vahet teha , on grunttropp . Pelaagilisel traalnoodal puudub vajadus grunttropi järele , kuna püünist ei veeta edasi kontaktis veekogu põhjaga .
-9-
Traalnooda väljavõtmine
Ahtri traalnooda väljavõtmine toimub samuti laeva käigul nagu ka sisse laskmine . Laevale antakse väike käik ja vaierid vabastatakse stopperitelt ja alusttakse nende väljavõtmist vintsi abil . Kui traallauad jõuavad ahtrini , riputatakse nad stopperkettidele ja lülitakase süsteemist välja . Kui traalnoot tõuseb veepinnale , peatatakse laeva liikumine .Vedamist jätkatakse ettevaatlikult seni , kuni kahlepuude haarad tulevad vaierikärudele , kuhu nad kinnitatakse . Kaablite edasisel väljavõtmisel liiguvad stopperist vabastatud vaierikärud kaablitega koos eesmise äärmise asendini . Mõnikord ei kinnitata haarasid vaierikärude kõlge , vaid kärud liiguvad mööda rööbasteed kaablite survel . Kui slipile jõuavad kahelpuud , vabastatakse kaablid vaierikärude küljest ja alustatakse traalnooda väljatõstmist . Pärast kahelpuude jõudmist traalvintsi trumlite juurde hakatakse traalnoota dzilsonite ja vintsi koppade abil tekile tõstma . Algul tõmmatakse tekile gruntropp , seejärel traalnooda võrkosad ( kui võrkosa tõmmatakse sisse , siis laeva sõu kruvi ei tööta ) ja siis pära koos kalaga . Pära veetakse losspoomide abil kalapunkri juurde ja pärast gaitini luku vabastamist kallatakse kala traalnoodast välja . Kuid kui traalnoot on lastud sisse pardapoolt mitte ahtrist siis on sisse võtmine keerukam . Näiteks peab laev tegema tsirkulatsiooni . Sisuliselt teeb laev ringi peale traalnoodale ja selle tulemusena ei võta traalnoot vertikaalasendit ja ei lase kala välja . Paraja tuulega on see tegevus kindlasti vajalik . Ahtritraalimisel sellist asja pole vaja teha . Ahtritaalimisel on suured eelised , võrreles paratraalimiselmisega . Esiteks , traalnooda vettelaskmine ja väljavõtmine toimub laeva käigul ilma tsirkulatsioonide , keeruliste manöövrite ( ja sellega seotud ajakulu ) ning avariohuta . Teiseks , liigub tuntuvlt rahulikumalt ja õigemini , laeva manööverdamisvõime on vähem piiratud , kalurite tingimused tunduvalt paremad jne .
-10-
Traalnoodast kala väljavõtmine
Kui traalimine on lõpetatud ja traal varustus vee seest välja tõstetud . Hakkab traalnoodast kala väljavõtmine pihta . Aga enne täielikku kala võtmist tehaks kõik selleks vajalikud toimingud ära .
Näiteks kalakastide vahelauad pestakse puhtaks ja pannakse paika , töökohad valmistatakse ette kala töötlemiseks jne . Kui traali pära on tõstetud laeva tekile . Pära patendi haak või lukk avatakse ja kala kallatakse tekile , mis on siis vahelaudadega jagatud kastideks või siis veetakse pära losspoomide abil kalapunkri juurde ja pärast gaitini luku vabastamist kallatakse kala traalnoodast välja . Kui saak on suur , vajub ülejäänud kala pära lõpu ülestõstmisel parda taga rippuvasse traalnooda ossa . Pärast esimese tõste väljakallamist tõmmatakse pära ots jälle kinni ja lastakse vette . Traalnoota jäänud kala valgub pärasse ja pära tõstetakse uuesti tekile . Suurte saakide puhul toimub see operatsioon mitu korda .Et pära lainetuse ajal teki kohal ei kõiguks , tõmmatakse tema teele terastrossi otsad , mida nimetatakse ohjadeks . Ühe otsaga kinnitatakse ohjad vööripoolse looga juures asuvate rõngaspoltide külge , teise otsaga laeva keskosa reelingu külge Ohjade keskosa tõstetakse plokkseadeldise gordeni abil 1-1,5 m pardalatist kõrgemale . Kui kogu püütud kala on traalnoodast välja kallatud ja pära ots kinni seotud , paigutatakse pära parda taha ja hakkatakse noota uuesti vette laskma .
-11-
Traalnooda korrastamine uuesti sisselaskmiseks või püügi
lõpetamise puhul
Traalnooda korrastamine uuesti püügiks , hakkab kõik sisuliselt otsast peale . Traalnooda tiivad tõmmatakse lajali . Traallaudade külge kinnitatakse haarad , mis ühendatakse kaheksatega . Kaabliotsad tõmmatakse vintsi trumlitelt tsentraal - ja juhtplokkide kaudu läbi traalalua haarade küljes oleva ühendusrõnga ning ühendatakse kahlepuu haaradega . Viimased on seotud kahlepuu külge , kahlepuu on aga ühentatud traalnooda tiivaga . Kui kaablid ja üleminekuotsad ei ole vaieritega ühentatud , tuleb teised kaabliotsad ühendada üleminekuotstega , viimased aga omakorda vaieritega . Seejärel keritakse üleminekuotsad ja osa kaableid vintsi trumlitele tagasi . Traallauad seadistatkse jälle nii , et neid saaks kiiresti vette lasta . Traalnoodale seotakse külge vajalik taglas ( tropid , Põlled jne ) pära tõmmatakse kinni jne . Kui kõik on nii nagu vaja algab traalimine uuesti . Kui aga lõpetatakse püük siis keritakse traalnooda võrkosa rullile . Traallauad kinnitatakse looga külje . Kõik vaierid ja kaablid keritakse samuti tagasi trummlitele . Kõik liiguvad seadmed vaadatakse uuesti üle ja vajadusel määritakse uuesti sisse , et kõik järgmiseks korraks oleks ikka töökorras .
-12-
KOKKUVÕTE
Käes olev referaat on meile andnud lühi ülevaate kuidas käib traalimine , traalnooda välja laskmine ja sissevõtmine , kalaotsimine , varustuse tellimine jne . Traalnooda varustuse tellimise juures oleme saanud teadmised mida ja miks tuleks teatuid parameetreid jälgida . Näiteks miks tuleks traallaevale vastav traalnoot osta . Kui tekib olukord , et noot on laeva jaoks liiga suur siis pole laev suuteline seda korralikult tööle rakendama . Samuti traallaudae ostmisel tuleb jälgida , et ikka õige traalnooda oma saab ostetud . Kuna põhja traali ja pelaagilise traallauad on erinevad . Samamoodi , et trossid, kaablid ja vaierid oleks õiged . Nende tehnilised näidud purunemis katketugevus , läbimööt mm jne .Oleme teada saanud kuidas käib traalnooda kordaseadmine püügiks , kõik mehanismid ja traalnooda osad kotrollitakse üle . Vaierid märkistatakse ära 25 või 50 m peale , siis on hea jälgida kui palju vaiereid on juba vette lastud . Samas jälgitakse , et kaablid poleks katki või moraalselt vananenud . Traallauad seadistatakse nii , et neid oleks lihtne kasutada . Raskused ja ujukid kinnitatakse traalnoodale . Oleme teada saanud kuidas algselt otsiti kalaparvesi ja kuidas tänapaäeval . Millised abivahendid on tänapaeval kalaparvede otsimisel . Kajalood üks tähtsamaid otsimis vahendeid . Kajalood saadab välja heli- ja ultrahelisignaali , mis peegeldub tagasi . Ja selle põhjal saame teada kala asukoha ja parve suuruse . Ning , et kalaparvede liikumist mõjutavad ka öö-päeva rütm . Referaadis on kirjeltatud kuidas käib traalnooda veeskamine . Millised osad lastakse esimesena vette ja millised viimasena . Ning mis ülesanded on ujukitel , raskustel ja traallaudadel .
Ujukid hoiavad traalnooda horisontaalava lahti , raskused samamoodi ja traallauad hoiavad vertikaalasendit . Traalimine kestab tavaliselt 30 m – 3 h . Kui vaierite vaheline nurk hakkab vähenema , tähendab see , et traalnoot on mingisuguse veealuse eseme külge kinni jäänud või traalkott täitub kalaga . Traali välja võtmisel aeglustatkse laeva käiku . Kui kaablid , vaierid trummlitel , tuleb pardale raskused ja ujukid . Traali võrk osa võetakse siis pardale kui laeva sõu kruvid ei tööta . Teame kuidas käib traalnoodast kalavälja võtmine . Pära patendi haak või lukk avatakse ja kala kallatakse tekile . Traalnoota tõstetakse losspoomide abil . Kui saak on suur , vajub ülejäänud kala pära lõpu ülestõstmisel parda taga rippuvasse traalnooda ossa . Pärast esimese tõste väljakallamist tõmmatakse pära ots jälle kinni ja lastakse vette . Traalnoota jäänud kala valgub pärasse ja pära tõstetakse uuesti tekile . Suurte saakide puhul toimub see operatsioon mitu korda . Ja pärast hakkab kõik otsast peale ehk siis traalimine või lõpetatakse päevaks püük ja töö tekkid seatakse korda uue püügiks .
-13-
Kasutatud kirjandus :

• Raamat -Tööstuslik kalapüük ( V.Voinikanis-Mirki )
  
• http://rannakalurematerjalid.ut.ee/
  
• http://www.annilo.ee/
  
• http://koied.eu
  
• http://www.morgere.com/en/
  
• http://www.cantrawl.com/
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Trawling