Traalpüügil püügioperatsioonid (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Traalpüügi terminid

Traalpüügi terminid Traalpüük - aktiivne nüüdisaja levinuim kalapüügiviis, mida teostatakse laeva järgi veetava traalnoodaga. Põhjatraalnoot - traalnoota pukseeritakse mööda veekogu põhja, millega püütakse veekogu põhjas elavaid kalaliike. Pelaagiline traalnoot - traalnoot pelaagiliste kalade püügiks (heeringas,sardiin,makrell ja teised kalad). Vertikaalava - on põhjatraalnoodal põhja ja ülemise selise vaheline kõrgus meetrites, pelaagilisel traalnoodal alumise selise ja ülemise selise vaheline kõrgus meetrites traalimisel. Horisontaalava - on traalnootadel ülemiseselise otste horisontaalne vahekaugus meetrites (traalimisel). Ujukid - kinnitatakse traalnooda ülemisele selisele, et kindlustada traalnooda vertikaalava. Ujukid on kerakujulised ja valmistatudpastmassist (õõneskehad). Raskused - kinnitatakse traalnooda alumisele selisele,et kindlustada traalnooda vertikaalava. Raskusteks kasutatakse ankrukette või spetsiaalset r

Merepraktika

16

ppt

TRAALPÜÜK

TRAALPÜÜK Marianne Kiholane KP-31 2009  T ra a lp üünis e d ja tra a lp üük · Traalpüünis on püünis, millega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti. Lubatud traalpüünised on: · traalnoot, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti a alapunktis i; · põhjatraalnoot ­ traalnoot, mis on varustatud grunttropiga; · pelaagiline traalnoot ­ traalnoot, millel grunttropp puudub; · agariku tragi ­ jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks. · Grunttropp ­ käesoleva määruse tähenduses on alumise selise alla eraldi otsale kinnitatud raskus  Traalnoot Vaier Traallaud Paljasots Kahlepuu Üleminekuots Skväär Grunttropp

Kalapüügitehnika

5

ppt

Traapüük

8. Milliseid kalaparve käitumise iseärasusi tuleb seinnoodapüügil arvestada 9. Miks on seinnooda vertikaalne rakenduskoefitsient suurem, kui horisontaalne 1 1. Milline taglastuselement on põhjatraalnooda tunnuseks 2. Milles seisneb põhimõtteline vahe traalnoodaga ja põhjanoodaga püügil 3. Milleks on vaja traallaudu 4. Millise traallaua konstruktsioonielemendi külge ühendatakse vaier 5. Milleks on vaja traalpüügil kaableid 6. Nimeta põhjatraalnooda peamised osad 2 3 §9. Traalpüünised ja Ahtertraalimine traalpüük (1) Traalpüünis on püünis, millega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti. (2) Lubatud traalpüünised on: 1) traalnoot, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti a alapunktis i; [RT I 2006, 40, 308­ jõust. 23.09.2006]

Kalapüügitehnika

42

ppt

Kurnpüünised

Kordusküsimused 1. Nakkevõrkude töö põhimõte 2. Millised nakkevõrgu konstruktsioonilised iseärasused on eriti olulised püügi efektiivsuse seisukohast 3. Mis kujuga võib olla nakkevõrkude jada 4. Milliseid kalu püütakse õngpüünistega 5. Mis asi on "mail" 6. Milline näeb välja vertikaalne õngejada 1  12. Kurnpüünised 8. Kurnpüünised (Kalapüügieeskiri) (1) Kurnpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega. (2) Lubatud kurnpüünised on: 1) põhjanoot, mis koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning mille veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina; 2) veonoot, mis koosneb veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast ning mis kokkuvedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal; 3) kaldanoot ­ veonoot, millega loomus veetakse kaldale

Kalapüügitehnika

8

doc

Õngpüünised

Õngepüük Õngpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud söödaga või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub. Lubatud õngpüünised on: 1) lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga; 2) spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse ja nn peibutustirguga; 3) käsiõng, mis koosneb ridvast, õngenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust, võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks; 4) vedel, mis koosneb õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega, ning

Kalapüügitehnika

52

docx

Madruse eksami piletid 2016

julgestusliiniga laeva külge. Laev võib liikuda kõige väiksema käiguga vastu  lainet. Parem on muidugi, kui seisab. Ülesriputatud vaieriplokkide ja slipi juures töötavad isikud peavad olema varustatud päästevööde ja laeva külge kinnitatud julgestusliinidega. Traalimise ajal ei tohi astuda vaierite vahel, toetuda vaieritele, olla plokkide läheduses ja reelingu ääres, kus vaierid vette lähevad. Kui traal jääb põhja kinni, tuleb vaieri trumli pidurid kohe lahti lasta, laev peatada ja hoiatada traalitekil olevaid inimesi, et nad varjuksid. Traalivaierid võivad katkedaja vigastada läheduses olijaid. • Tali ehitus ja otstarve. Tali on kahest plokist ja trossist koosnev seade. Talis on üks kinnisplokk ja liikuvplokk. Plokke läbivat trossi nimetatakse lööpriks ja selle siive läbivaid osi paaritdeks

Madruse koolitus

1

doc

Hüdromeetria eksam

Hüdromeetrilised vaatlused: Hüdromeetrilistele lävendi asukoht, sügavusvertikaalide asukoha aladeta, kus vesi seisab. Veemõõtepostides vaatlustele tuginevad hüdroloogilised uuringud ja määr viis, kasutatud mõõteriistad, mõõtm alguse (peelides) on lävendid "sisse töötatud", s.o täpselt arvutused. Veekogudel mõõdet ja jälgit: *veetaset ja lõpu kellaaeg ning veetase lähimas peelis. üles mõõdetud ning sageli seadistatud *vee temp ja jäänähtusi (jääkatte tekkimist ja Sügavusandmete järgi joon ristprofiil, millele voolukiiruste hõlpsaks mõõtmiseks: ojale või lagunemist, paksust jm); *veepinna langu; märgitakse ristlõike pindala m 2 , pealtlaius m väikejõele ehit purre, sild, rippsild või ripphäll. *voolu kiirust ja suunda; *vooluhulka; ning suurim ja keskmine sügavus cm. Laiemast jõest tõmmatakse risti voolu üle *uhtainet

Hüdromeetria

13

doc

VÕRGUPÜÜK- referaat

SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.Võrgupüük......................................................................................................................4 2.Seisevvõrgupüük............................................................................................................6 2.1 Seisevvõrgupüügitehnika..........................................................................................8 2.1.1 Püügipiirkonna ettevalmistus.....................................................................8 2.1.2 Võrkude ettevalmistus................................................................................9 2.1.3 Võrkude püügile asetamine........................................................................9 2.1.4 Kala väljavõtmine võrgust.....................

Kalapüügitehnika

Kommentaarid (0)