Müra praktikum (2)

Riski- ja ohutusõpetus 
 
 
LABORATOORNE 
TÖÖ 
NR 
14: 
MÜRA 
EKSPOSITSIOONITASEME HINDAMINE 
Töö nr:   14 
 
Nimi:  Joonas Hallikas 
Müra  uurimine  
 
Kuupäev:04.03.2014 
Kursus : MAHB-41 
 
TÖÖ EESMÄRGID 
  Tutvuda müra mõõtmismeetoditega. 
  Uurida müra mõõtmist auto/trolli ning üldkasutatavate ruumide näidetel. 
  Tutvuda müra mõõtmisvahenditega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. 
Teha  kindlaks,  kui  kaua  võib  viibida  mõõdetud  müratasemega  piirkonnas  ja  kas  see 
avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. 
 
TÖÖVAHENDID 
 
Müramõõtja ............................................................. 
 
“Müra  normtasemed  elu-  ja  puhkealal,   elamutes   ning  ühiskasutusega  hoonetes  ja 
mürataseme mõõtmise meetodid” Sotsiaalministri määrus nr 42 (RTL 2002, 38, 511). 
 
„Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna 
müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ VV määrus nr 108 (RT I 2007, 34, 214) 
 
Mootorsõiduki  heitgaasis  sisalduvate  saasteainete  heitkoguste,  suitsususe  ja 
mürataseme piirväärtused (RTL 2004, 128, 1986) 
 
 
TEOREETILINE OSA 
Müraks nimetatakse korrapäratu sageduse ning amplituudiga heli.  Subjektiivselt  tuleb müraks 
lugeda iga igasugune häiriv1 või tervist kahjustav hääl või heli. Müra ei sõltu sellest, kas heli 
on: a) tekitatud sihipäraselt (nt vali muusika ); b) vältimatu heli (tekib nt tööprotsessi käigus). 
Müra  ohtlikkus  ilmneb  selles,  et  müra  mõjub  kesknärvisüsteemile  (KNS),  avaldades  selle 
kaudu kahjustavat mõju kogu organismile.  
                                                 
1  Häirivaks loetakse kõik helid, mis segavad keskendumist või on ebameeldivad. 
1 
 
Riski- ja ohutusõpetus 
 
 
Müra  hajutab  tähelepanu  ja  hajutab  reaktsioonikiirust,  vähendades  sellega  töövõimet  ja 
soodustades tööõnnetuste tekkimist. Pidev viibimine mürarohkes ruumis võib tekitada häireid 
KNS-is ja kutsuda esile  kuulmise nõrgenemist kuni kurdistumiseni. 
  Füüsikaliselt kujutab müra endast elastses keskkonnas esinevat võnkumist (heli), mida 
iseloomustavad: 
o  helirõhk    –  tähis  p,  SI  mõõteühikuks  njuuton  ruutmeetri  kohta  [1 
2
N / m ]. 
Helirõhuks  nimetatakse  vedela  või   gaasilise   keskkonna  võnkumise   mehaaniline  
mõju mingile pinnale;  
o  helirõhutase  (müratase)  Lp  –  helirõhu  ja  kuuldeläve  helirõhu  suhte 
kahekümnekordne  kümnendlogaritm  20lgp / p ,  mõõdetakse  detsibellides  [1 
0 
dB]; 
o   helitugevus   (heliintensiivsus)  –  tähis  I  on  energiahulk,  mis  ajaühiku  jooksul 
kandub  läbi  helilaine  levimissihiga  risti   asetseva   ühikpinna.  Mõõtühikuks  on  vatt 
ruutmeetri kohta [1 W/m2]; 
o  helienergia tihedus; 
o  helisagedus  –  tähis  f,  mõõteühikuks  hertsid  [1  Hz].  Helilainetel  on  kindlad 
võnkesagedused. Kuuldava heli võnkesageduse piirideks on 16...20 000 Hz. Kahe 
heli  võnkesageduse  suhet  nimetatakse  sageduse  intervalliks  ka  mõõdetakse 
oktaavides2. 
  Füsioloogiliselt  on  müra  mehaaniliste  võnkumiste  poolt  kõrvas  esilekutsutud   aisting  
(hääl), mida iseloomustavad  
o  heli kõrgus – sõltub helilainete võnkesagedusest, st mida suurem on sagedus, seda 
kõrgem on heli; 
o  tämber (kõla);  
o  valjus; 
o  toimimise aeg. 
 
TÖÖ KÄIK 
MÜRA MÕÕTMINE 
                                                 
2 Oktaaviks nimetatakse sageduse intervalli, mille äärmiste sageduste suhe on 2, näiteks 50…100 Hz, 400...800 
Hz jne. 
2 
 
Riski- ja ohutusõpetus 
 
 
Müra  mõõdetakse  töötaja  kõrva  kõrgusel,  kui  töökohal  puudub  töötaja,  siis  mikrofon  peab 
olema  seisva  töö  korral  1,55  m  kõrgusel  põrandast  ning  istuva  töö  korral  0,8  m  kõrgusel 
istmest.  Kui  meil  ei  ole  teada  müraallika  suund  suunatakse  mikrofon  vertikaalselt  üles. 
Müraallika olemasolul  võib mikrofoni suunata müraallika poole. 
 
I OSA: MÜRA MÕÕTMINE AUTO/ TROLLI NÄITEL 
1.  Mõõda  taustmüra  (müra  väljas).  Näit  võtta  5  sekundi  järel  (ühes  kohas 
mõõdistamine kestab kokku 15 sekundit) ja kanda tabelisse 1. Keskmine leida valemi 
(2) abil. 
2.  Mõõta mõjuv müra erinevate olukordade korral, andmed kanda tabelisse 2. 
3.  Võrrelda saadud tulemusi ettenähtud piirnormidega. 
4.  Leida kõrgeim müratase müraallika juures. Selleks mõõta mürataset müraallikast A- ja 
C-filtritega, erinevatel kaugustel müraallikast. Tulemused kanda tabelisse 3. 
5.  Leida  kaugus  müraallikast,  kus  müratase  on  kõrgeimast  tasemest  3  dB(A)  võrra 
väiksem. 
6.  Joonistada lisalehele  graafik   L
 f (x)
 
auto
, kasutades tabelist 3 saadud andmeid.
7.  Arvutada  ekvivalentdoos  neile müratasemetele,  mis  ületavad normi.  Selleks  kasutada 
alljärgnevat  valemit,  kus  t  –  lubatud  tööaja  pikkus  minutites  ning  x  tähistab  
meetmerakendusväärtust ületava mürataseme koguhulka detsibellides. 
  
 
                        
 
 
 
 
(1) 
 
II OSA: MÜRA MÕÕTMINE ÜLDKASUTATAVATES RUUMIDES 
Lähtudes  tabelist  4,  mõõta  müratasemed  erineva  funktsiooniga  siseruumides  ning  võrrelda 
saadud  tulemusi  normidega.  Keskmise  tulemuse  leidmiseks  kasutada  standardist  EVS-EN 
ISO 9612:2009 pärinevat valemit, mis on toodud alljärgnevalt: 
                   ∑        ), 
 
 
 
(2) 
 
kus 
  
n – mõõdistamiste arv; 
        m – mõõdetud tulemus 
 
 
3 
 
Riski- ja ohutusõpetus 
 
 
ANDMETE ANALÜÜS 
NB! Mõõtmiste ajal väldi andmete fikseerimist äärmuslike müra väärtuste  ilmnemisel ! 
Tulemused lugeda iga 5 sekundi järel.  
Tabel1. Taustmüra mõõtmine 
 
I mõõtmine 
II mõõtmine 
III mõõtmine 
Keskmine  
Taustmüra [1 dB(A)] 
62 
61,5 
60,8 
61,5 
Taustmüra [1 dB(C)] 
70,1 
71,8 
70,0 
70,7 
 
Tabel 2a. Mõõdetud müra väärtused erinevates olukordades  
Olukord 
Tulemused, [1 dB(A)] 
Keskmine  
Piirnorm   
 
 
 
 
 
Juhile mõjuv müra. 
Juhile mõjuv müra, raadio 
 
 
 
 
 
mängib. 
 
 
 
 
 
Kaasreisijale mõjuv müra. 
Kaasreisijale mõjuv müra, 
 
 
 
 
 
raadio mängib. 
Remontijale mõjuv müra, 
 
 
 
 
 
mootori juures. 
Remontijale mõjuv müra, 
 
 
 
 
 
summuti juures. 
 
Juhul kui puudub auto tuleb teostada mõõtmised trollis ja täita järgnev tabel: 
Tabel 2b. Mõõdetud müra väärtused erinevates olukordades 
Olukord 
Tulemused, [1 dB(A)] 
Keskmine 
Piirnorm  
Trollis tagumises otsas 
69,9 
71,2 
70,4 
70,5 
80 
Trollis keskel 
72,5 
73,0 
71,8 
72,5 
80 
Trollis ees otsas 
70,2 
69,0 
65,7 
68,9 
80 
 
Võrdle keskmist tulemust piirnormidega. 
 
4 
 
Riski- ja ohutusõpetus 
 
 
Tabel 3. Kõrgeima mürataseme leidmine müraallika juures 
Kaugus autost/ 
A- filter , [1 dB(A)] 
Keskmine 
C-filter, [1 dB(C)] 
Keskmine 
sõiduteest 
1 meeter 
75,7 
70,1 
72,5 
73,4 
80,1 
84,5 
79,2 
81,9 
2 meetrit 
73 
74,2 
72,6 
73,3 
71,3 
71,6 
74,8 
75,9 
3 meetrit 
56,9 
68 
73,2 
69,7 
80,7 
77,3 
75,2 
78,3 
4 meetrit 
55,5 
53 
53,7 
54,8 
75,8 
74,6 
70,2 
74,1 
 
Suurim  müratase  on  sõidukist  2  meetri  kaugusel,  kus  tulemused  on  mõõdetuna  A-  ja  C-
filtritega, vastavalt 77,6 dB(A) ja 75,9 dB(C).  
Mõõdetud suurimast väärtusest on 3 dB võrra väiksem müratase 3 meetri kaugusel sõiduteest. 
 
Tabel 4. Müra siseruumides 
Keskmine, 
Koht 
A-filter [1 dB(A)] 
Norm 
[1 dB(A)] 
Söökla 
52,3 
52,9 
53,2 
52,8 
80 
Koridor   
46,2 
49,5 
45,0 
47,3 
80 
Õppeklass 
58,6 
56,0 
59,4 
58,2 
80 
Raamatukogu 
37,1 
37,7 
36,5 
37,1 
80 
 
 
PRAKTILINE ÜLESANNE (Lahendada kodus) 
Viia  läbi  enda  peal  kuulmistest  (8  –  22  kHz),  kasutades  selleks  testi  lingilt 
http://www.noiseaddicts.com/2009/03/can-you-hear-this-hearing-test/ 
Kuula lingilt iga tooni ning fikseeri alltoodud tabelisse, kas  kuuled  antud sagedusel heli või 
mitte.  
Antud  testis  on  välja  jäetud  madalamad   sagedused ,  kuivõrd  taju  vähenemine  algab  üldiselt 
just kõrgemate sageduste kadumisega. 
 
5 
 
Riski- ja ohutusõpetus 
 
 
NB! Enne testi algust tasub veenduda, et kõlarid/kõrvaklapid oleks reguleeritud nii, et 
helivaljus ei oleks suur. Katse käigus võib helivaljust erinevatel sagedustel reguleerida 
(seoses inimkõrva tajuerinevustega erinevatel sagedustel). 
Sagedus 
Taju (jah/ei) 
 
Sagedus 
Taju (jah/ei) 
8 000 Hz 
Jah 
 
17 000 Hz 
Jah 
10 000 Hz 
Jah 
 
18 000 Hz 
Jah 
12 000 Hz 
Jah 
 
19 000 Hz 
Jah 
14 000 Hz 
Jah 
 
20 000 Hz 
Jah 
15 000 Hz 
Jah 
 
21 000 Hz 
Ei 
16 000 Hz 
Jah 
 
22 000 Hz 
Ei 
 
 
 
KÜSIMUSED 
1. 
Missuguses vahemikus on inimkõrvale kuuldavate helide sagedus? Mis on  infra - 
ja ultrahelid?  
a. Inimkõrvale kuuldavate helide sagedus jääb vahemikku 16-20000 Hz 
b. Infraheli alla 16 Hz 
c. Ultraheli  20000 Hz – 1GHz 
2. 
Mis on mürasündmus? 
Mürasündmuseks loetakse alla viie minuti kestvat müra. Näiteks ülelendava lennuki müra. 
3. 
Mis põhjusel tuleb mõõta müra erinevate filtrite abil,  saades  tulemused ühikutes 
nagu dB(A) või dB(C)? 
A-filter - kõige enam kasutatav töökeskkonna mõõtmistes, iseloomulik inimkõrvale väiksel 
helivaljusel. 
C-filter - kasutatakse liiklusmüra  uurimisel , iseloomulik inimkõrvale suurel helivaljusel. 
4. 
Kas töö II osas mõõdetud ruumid vastasid normidele? Mida tuleks ja saaks ette 
võtta tulemuste parandamiseks? Millega tuleks arvestada antud normidega võrdlemise 
juures? 
6 
 
Riski- ja ohutusõpetus 
 
 
Mõõdetud  ruumid  vastasid  normidele.  Täpsemate  tulemuste  saamiseks  oleks  pidanud 
mõõtmised  kestma  oluliselt  kauem,  sest  sest  olmemüra  on  muutuva  tasemega  müra. 
Normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste  akende  ja ustega möbleeritud ruumidele. 
5. 
Millal ja milliseid müra isikukaitsevahendeid peab töötajale andma? 
Kui kõik muud jõupingutused müra kõrvaldamiseks või vähendamiseks selle tekkeallikas ei 
ole   toonud   piisavaid  tulemusi,  siis  peab  töötajale  andma  näiteks  kõrvatroppe  või 
kõrvaklappe, mis oleksid neile  mugavad ja sobiksid müra  liigiga . 
6. 
Kui  töökohal  on  müratase  88  dB(A),  siis  mitu  tundi  võib  töötaja  sellise 
ekspositsioonitaseme juures töötada? Tuua valem ja näidata arvutuskäiku. 
  
 
                        
  
  
  
                                  
                       
7. 
Kuidas veel mõõdetakse töökeskkonnas müra? 
Mõõdetakse helirõhutaset ja heliintensiivsust. 
 
 
7 
 
Riski- ja ohutusõpetus 
 
 
 
ARVUTUSÜLESANDED 
Arvutuskäik ning vastus esitada lisalehel koos lisaküsimustega. 
8. 
Laeval ahtri masinaruumis mõõdeti müra 1 minuti vältel järgmiste tulemustega:  
105,1; 104,8; 104,7; 104,9; 104,6; 104,3; 104,9; 104,5 dB(A);  
Mõõteriista veaparand on + 0,4 dB(A); 
Leida A-korrigeeritud müra ekvivalenttase, kasutades valemit (2). 
                   ∑        ) 
 
 
                                                                                         
 
             
 
9. 
Leida päevane müraekspositsiooni tase L
kui töötaja viibib masinaruumis 
EX 8h [1 dB(A)] 
päevas 2 h, kasutades valemit (2) ja (3). 
LEX 8 h =                   (3) 
  
L
–
keskm   A-korrigeeritud keskmine tulemus [1 dB(A)]; Tm – tegelik töö kestvus [1h];  
T0 – 8 h ; 
 
           
 
            
                                 
 
 
 
8