teatud ühiskondliku gruppi kuulumise või oma poliitilise seisukoha tõttu. 13. Mis on rahvastikupoliitika? Rahvastikupoliitika on rahvastikuprotsesside suurendamiseks, eelkõige rahvaarvu dünaamika ja paiknemise muutmiseks või ka säilitamiseks. 14. Kuidas saab rühmitada rahvastikupoliitikas kasutatavad abinõud? Õiguslikud nt. abiellumise alampiiri sätestamine Majanduslikud nt. vanemahüvitis Administratiivsed nt. Hiinas anti luba lapse saamiseks Propagandistlikud
ühiskondliku gruppi kuulumise või oma poliitilise seisukoha tõttu. 14. Mis on rahvastikupoliitika? Rahvastikupoliitika on rahvastikuprotsesside suurendamiseks, eelkõige rahvaarvu dünaamika ja paiknemise muutmiseks või ka säilitamiseks. 15. Kuidas saab rühmitada rahvastikupoliitikas kasutatavad abinõud? 1)Õiguslikud – nt. abiellumise alampiiri sätestamine 2)Majanduslikud – nt. vanemahüvitis 3)Administratiivsed – nt. Hiinas anti luba lapse saamiseks 4)Propagandistlikud
lõppkokkuvõttes kaasa palgatöötajate võidu. Mõisnikel oli õigus nii mõisa-kui ka talumaale, kuid talumaad ei tohtinud muuta mõisamaaks. Talumaa piirid fikseeriti, mõisnik võis seda talupoegadele rentida ja müüa. Talupoegadel oli võimalus nüüd omale talu osta. 19.sajandi algul hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus-vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Sinna koondusid kõik talurahva õiguslikud, politseilised ning administratiivsed funktsioonid. Peamiselt lahendati talupoegade omavahelisi tüliküsimusi. Pärast talupoegade pärisorjusest vabastamist ei muutunud suurt midagi, Teotöö jäi püsima ja läks isegi raskemaks. Hea oli see, et oli nüüd rohkem liikumisvabadust.
lõppkokkuvõttes kaasa palgatöötajate võidu. Mõisnikel oli õigus nii mõisa-kui ka talumaale, kuid talumaad ei tohtinud muuta mõisamaaks. Talumaa piirid fikseeriti, mõisnik võis seda talupoegadele rentida ja müüa. Talupoegadel oli võimalus nüüd omale talu osta. 19.sajandi algul hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus-vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Sinna koondusid kõik talurahva õiguslikud, politseilised ning administratiivsed funktsioonid. Peamiselt lahendati talupoegade omavahelisi tüliküsimusi. Pärast talupoegade pärisorjusest vabastamist ei muutunud suurt midagi, Teotöö jäi püsima ja läks isegi raskemaks. Hea oli see, et oli nüüd rohkem liikumisvabadust.
elukeskkkond on muuttunud elamiskõlblikuks,nt puhta joogivee puudus, ulatuslik metsaraie, saastused, õnnetused, tsernobõl, hiroshima, nagasaki Eesti pole pagulastele kuulus:Vähe töökohti,väiksed toetused, HIINA: Sündivust vähendada õiguslikud sundsteriliseerimine, hilisema abiellumisea soodustamine(M 28 jaN 25) majanduslikud-lapsevanem kellel üks laps, tal on palju eeliseid, nt kõrged palgad tasuta haridus ja tervishoid, Kui omati rohkem lapsi siis pidi riigile trahvi maksma administratiivsed-hiinas annab loa lapse saamiseks pereplaneerimise komitee propagandistlikud- jagatakse rasestumisvastaseid vahendeid,ühelapsepoliitikat toetav loosung"ühiskond ilma õdede ja vendadeta" Traditsioonilised- poisslaste osatähtsus ühiskonnas suurem, valikabordid- kui ultraheli näitab et on tüdruk siis tehakse abort(kuid mitte alati); mõrvatakse tüdruk beebisid või ei registreerita sündi kui on tüdruk.
Muudatusjärgne kontroll - arendaja korrigeerib testija poolt antud tagasisides vajalikud parandused ROLLID JA VASTUTUSED Muudatuste halduse protsessis on järgmised rollid: ● muudatuse esitaja – esitab muudatuse soovi (sealhulgas kirjeldab vajadusel muudatuse profiili, muudatuse looja, muudatuse testija, muudatuse järgse testija ja viitab muudatusega seotud dokumentatsioonile) ● muudatuse looja – valmistab ette muudatuse, koostab detailse plaani jaoks paigaldus- ja administratiivsed juhised ● arendaja – viib muudatuse sisse ● muudatuste testija – testib muudatust enne ja peale selle toodangukeskkonda lülitust ● muudatuse dispetšer (CAB) – kooskõlastab plaanilise muudatuse ajakava ning muud seotud tegevused. CAB-i kuuluvad haldus- ja infrastruktuuri osakonna juhatajad ning muudatuste haldur, vajadusel kutsutakse dišpetserisse ka eesti.ee osakonna juhataja ja/või vastava valdkonna tootejuht.
2. Iga liikmesriik kohustub oma arengupoliitikas ja saastusevastastes meetmetes silmas pidama floora ja fauna säilimist. 4. artikkel Lepingu osapoole kohustuvad tegema koostööd üksteisega ja arvestama oma arengupoliitikas looduslike elupaikade säilimisega, pöörates erilist tähelepanu alade kaitsele, mis on tähtsad rändlindude - ja loomade teekonnad, talvitumis-, toitumis- ja paaritumis alad. 5. artikkel Iga liikmesriik peaks kehtestama sobivad ja vajalikud seadusandlikud ning administratiivsed abinõud kindlustamaks erilise kaitse metsiku taimestiku liikidele, mis on täpsustatud Lisas I. Tahtlik korjamine, kogumine, lõikamine või väljajuurimine peaks olema lubamatu. Iga liikmesriik peaks nende liikide omamise või müümise keelustama. 6. artikkel Iga lepingu osapool võtab kasutusele kõik vajalikud meetmed, et tagada fauna liikide eri kaitse, mis on märgitud lisas II. Järgnev on nede liikide puhul keelatud: a) kõik tahtlikud
34. Nimeta kolm põhjust, miks inimene on sunnitud muutuma pagulaseks? 35. Kes on keskkonnapagulased ? Too näiteks kolm põhjust 1+3p. 36. Miks ei ole Eesti pagulastele populaarne riik? 3p. Rahvastikupoliitika 37. Osata iseloomustada rühmatööna esitatud riigi( Hiina, Tai, India, Eesti, Brasiilia, Filipiinid, sotsialistlik Rumeenia) rahvastikupoliitikat 5p. 1) kas sündivust on vaja suurendada / vähendada 2) milliseid abinõusid kasutatakse? a) õiguslikud b) majanduslikud c) administratiivsed d) propagandistlikud Lisapunktid: sündimust, suremust mõjutavad tegurid maksimaalselt 2p. Mõisted 38. osata seletada või lauseid teha järgmiste mõistetega: demograafia, demograafiline siire, traditsiooniline rahvastiku tüüp, nüüdisaegne rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku vananemine, sündimuse üldkordaja, suremuse üldkordaja, loomulik iive, suhteline iive, rahvastiku soolis vanuseline koosseis, valglinnastumine, migratsioon, immigratsioon,
teisest küljest võimaldab see turvaliselt nurga tagant salvata. "Anonüümsed netikommentaatorid" on virtuaalmaailma kurjad deemonid, kes ei jäta oponendi jaoks välja kaevamata või välja mõtlemata ühtki inetust. See pole üksnes siirdeühiskondade häda. Arvuti vahendusel ühendust pidades on väga kerge tekkima illusioon, et suheldaksegi masinate, avataride, virtuaalolenditega, kes ei saa haiget, kui nad ära kustutatakse või välja lülitatakse. Administratiivsed meetmed leima vastu kipuvad jääma abituks - globaalses külas tuleb kuidagi harjuda virtuaalsete obadustega. Vahest on lohutuseks see, et nii, nagu kirjaoskuse ja posti leiutamine ei muutnud inimesi tummaks, saab ka tulevikus virtuaalsuhtlus reaalset vaid täiendada. Ema ei saa last virtuaalselt imetada, armastajad ei saa vahetada digitalset suudlust. Reaal ja virtuaal on nagu leib ja vein - üks peab olema, teine võib olla. Tehnooptimismiga käib alati kaasas ka pessimism ja kriitika
lagunes. · Lääne-Euroopa killustatust kasutasid ära: araablased viikignid ungarlased · Kojakrahv asekeiser, kohtunik Peakantsler Kamerarius varahaldur Krahvid maakondade valitsejad Kapitulaar asjaajamisekiri, kõikide krahvkondade jaoks *Riigikeel ladina keel. Ühiskond ja vaimuelu · Linnaelu soikumine, kaubanduse allakäik. · Linnad toimisd kui administratiivsed ja usulised kekused. · Lääne-Euroopas naturaalmajandus: vajaliku valmistasid talupojad/käsitöölised. · Feodaalse killustatuse ajajärgul sügavaim madalseis. · Feodaalkorra kujunemine. Senjööri ja vasalli suhted. Kujunes lõplikult 11. saj. · Seisusi kolm: vaimulikud sõjamehed töötegijad · Katoliku kiriku pea: Rooma paavst. · Rooma esimene piiskop/paavstlusele alusepanija: apostel Peetrus. · Gregorius Suur. Valitsusaeg 590-604
lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara,ei tohtinud elukutset vahetada,liikumisvabadus piiratud. 1849-Liivimaal talurahvaseadus-mõisnikel õigus mõisda ja ka talumaale,kuid ei tohtinud talumaad mõisamaaks muuta, võis seda talupjale rentida või müüa, mindi üle raharendile. Vallakohus-takurahvaseisuse omavalitsus,sinna koondusid kõik talupoegadesse puutuvad õiguslikud,politseilised ning administratiivsed funktsioonid,nad lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi,nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi,karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele. Mõisakoormis-oli peamiselt teotöö,mis jagunes nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks, teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades,kui mõisa põllule tuli minna koos veoloomade ja inventariga,ning jalapäevades.
2) Talupoja kormised ei ole piiratud 3) Kohtuvõim talupoja üle kuulub mõisnikule Pearaharahutused 1784. a. toimunud rahutused pearahamaksu pärast, nt. Räpina puuajasõda. Vallakogukond 19. sajandi algul mõisate kõrvale kujunenud talurahva kui seisuse omavalitsus. Vallavolikogu Valla täiskogu poolt valitud 3-24-liikmeline volikogu. Vallakohus Vallakogukonna keskne institutsioon, kuhu koondusid kõik talupoegadesse puutuvad õiguslikkud, politseilised ja administratiivsed funktsioonid, koosnes 3-st liikmest. Magasiait Viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel vilja võtta, talupojad pidid selle ehitama ja iga aasta sinna teatud koguse vilja andma. Nekrut Äsja väeteenistusse võetud isik, nekrutiandmise kohustsus Eestis 1796. aastal. Nekrutiksminekust olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Passiseadus 1863. aastal vastu võetud seadus, mille kohaselt said vähemalt 21-
Asustussüsteem on kujunenud väga paljude majanduslike, poliitiliste, sõjaliste, etnilis- kultuuriliste, demograafiliste jms. protsesside mõjul, millede omavahelised kombinatsioonid muudavad linnad ja asustussüsteemid mõneti ainulaadseks (v.a. barakk-asulad), kuid teatavate tunnuste alusel saab neid siiski klassifitseerida. 2B. Asustussüsteemide tüübid: 1) Kandid/paikkonnad – esmatasandi maalised asustussüsteemid; 2) Vallad – administratiivsed maalised asustussüsteemid; 3) Kohalikud/piirkondlikud asustussüsteemid – (enamasti) väikelinnalinnalised; 4) Maakond – II tasandi administratiivsed asustussüsteemid; - 4.1.) sh. maakondlikud hierarhilised asustussüsteemid; - 4.2.) sh. väiksemad linnapiirkonnad / keskus-ääremaa ruumistruktuur; 5) Regionaalsed asustussüsteemid; - 5.1.) sh. regionaalsed hierarhilised asustussüsteemid; - 5.2.) sh. suuremad linnapiirkonnad / keskus-ääremaa ruumistruktuur;
Keskaja muusika Keskaeg - need tuhat aastat, mis jäävad v saj. Rooma langemise ja xv saj. renessansi vahele. Termin, mis ei oma sellist halvustavat tähendust kui idiootlik ütlus "pime aeg" (pime keskaeg); sellega märgitakse kahe äärmusliku ajajärgu vahelist aega, mitte pimedat aastatuhandet. Keskaega iseloomustavad Germaani, mitte Rooma kõlbuspõhimõtted; sugukondlikud, mitte administratiivsed üksused, ning valdavaks kindla paikkonna kohalikud tavad ja presidendid, mitte üldised seadusprintsiibid või kirja pandud universaalsed koodeksid. Selle ajstu tunnusmärgiks oli üksteist vastastikku hävitav sõjapidamisviis, mis sundis ehitama arhitektuuriliselt suurejoonelisi kaitse rajatisi linnuste ja linnade näol, looma võimast relvastust, mille tagajärjena toimusiduuendused ja avastused keemias, metallurgias ja füüsikas; ning nii filosoofilisi teloloogilisi uurimusi
Majanduslikud võimalused suur sündimus Arengumaades: traditsioonid, religioon, pereplaneerimise ja naiste õiguste puudumine ning abi vajadus (vanematel vaja laste abi) = suur sündimus. Pole head meditsiinilist abi, haigused, õnnetused, sõjad, veepuudus, vaesus suur suremus. (vt lk 33) 5) toob näiteid rahvastikupoliitika ja selle vajalikkuse kohta Rahvastikupoliitikas kasutatavad abinõud: õiguslikud abiellumisea alampiiri sätestamine; majanduslikud vanemahüvitis; administratiivsed nt Hiinas annab loa lapse saamiseks pereplaneerimise komitee; propagandlistlikud nt Hiinas ühelapsepoliitikat toetav loosung ,,Ühiskond ilma õdede ja vendadeta'' See on vajalik, et rahvaarv liiga suureks ei kasvaks (ühelapsepoliitika), et naistel oleksid õigused (abiellumisea sätestamine) ning et pered saaksid toetust (vanemahüvitise näol). 6) teab rände liike ja rahvusvaheliste rännete peamisi suundi ning analüüsib etteantud piirkonna
printsiibi järgimine, tasakaalu järgimine eelarves. Seadusandlik võim – läbirääkimised, otsused. Täidesaatev võim – teenuste pakkuja. Peamine põhimõte riigi teenuste pakkumisel – kulud peavad olema väiksemad kui tulud. Maksude funktsioonid: tulusid koguda, et teenuseid pakkuda, tulusid ümberjaotada. Maksustamise printsiibid: finantsilised, majanduslikud, õiguslikud, administratiivsed. Arvestatakse kas ja kui palju on inimene võimeline makse maksma. Universaalsuse printsiipi ei pea arvestama võrdselt, peaks maksustama vastavalt kõigi võimele maksta. Vana (public finance) vs uus riigi rahandus (public economics). Vana riigi rahandus tegeleb küsimustega: Eesmärk maksimeerida tulusid, optimeerida kulusid. Kuidas poliitika mõjutab riigi rahandust? Kuidas poliitilised institutsioonid (valimissüsteem, hääletusreeglid parlamendis)mõjutavad riigi
4 Kuigi ta oli võluv, kombekas ning hea huumori ja kujutlusvõimega, ei abiellunud ta kunagi. Siiski oli tal palju sõpru ja austajaid üle kogu Euroopa. Leibnizi elu lõpustaadium algas 1676, kui ta võttis vastu raamatukoguhoidja ja nõuniku koha Braunschweigi hertsogi juures Hannoveris. Ehki ta jätkas reisimist, jäi Hannover tema koduks kogu ülejäänud elu jooksul, olgugi erinevate tööandjate all. Tema ametikohustused olid suuresti administratiivsed, kuid ta jätkas tööd paljude väga erinevate, nii praktiliste, kui akadeemiliste projektide kallal. 5 Leibniz suri Hannoveris 1716 ja kuigi ta oli kõrgklassi ja Berliini teaduste akadeemia liige ei austanud keegi teda suurejooneliste matustega ja tema haud oli märkimata veel 50 aastat. 3 Peter J. King ,,Sada filosoofi: maailma suurimate mõtlejateelu ja töö" lk 100, 101, Sinisukk 2005 4
Oskused protsessiti Kommunikatsioon (oskus kuulata, ...) Organisatoorsed oskused (planeerimine, eesmärkide püstitamine, ...) Meeskonna ehitamine Juhtimine Oskused raskustes (stressitaluvus, ...) Tehnilised oskused 8 USA Project Manager'id kõige vähem levinud omadused: karismaatiline isiksus efektiivne organisatsioonisisene poliitik tehniline ekspert kõrgel tasemel administratiivsed oskused 9 Kokkuvõte Edukaid projekte juhivad indiviidid... kellel on tehnilisi ja juhtimisalaseid teadmisi ... parim PM ei ole mitte kõige pädevam tehnikainimene ega ka mitte mingi intrigeeriv tegelane, kellel on lihtsalt õiged kontaktid 10 Reeglid · Reegel 1 · Meeskonna individuaalsed liikmed erinevad üksteisest võimetelt
kohaselt: ,,võimalik esitada registris viisil, mis võimaldab teha kindlaks õiguskaitse selge sisu ja ulatus Mis on tähis? - Ei ole kuskil definitsiooni - Uude seadusesse tuleb vähe pikem list kaubamärgi liikidest/tähistest - Vt EK kohtuasja C-321/03 Dyson (räägitakse, mis EI OLE tähis vt § 34, 35, 37, 38, 39) Graafilise kujutatavuse nõue - 2019.a jaanuarist muutub - Tähendab ,,visuaalset" kujundamist - Administratiivsed ja informatiivsed nõude põhjused - Olemas ka nn Sieckmanni kriteeriumid (p 45-55 kohtuasjas) Kohe varsti kaob selline nõue aga ära, sest on ,,out of date" Vt uue KM direktiivi art 3, põhjendus 13. Vt ka komisjoni rakendusmääruse art 3 (f) i ja ii ABSOLUUTSED KEELDUMISALUSED - Puudub eristusvõime (vt kommentaari lõike lõpus) - Muutunud tavapäraseks keelekasutuseks jne - Vastuolus avaliku korra ja heade tavadega - Üldsust eksitav - Pahauskne taotlus
Sõnaõigus oli vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimartikli alusel. Aadlimartiklid- täieõiguslike aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad(koostatud 1730-1740). Nende eesmärk oli kaitsta põlisaadlit uusaadli eest. Siis oli 3 rüütelkonda: Liivima r., Eestimaa r. ja Saaremaa r. Maapäevadel otsustati: ● kohaliku elu tähtsamaid küsimusi ● valiti ametimehi omavalitsusse ● valiti haagi- ja sillakohtunikke 4) Katariina II poliitilised ja administratiivsed ümberkorraldused Katariina II nimetas mõisad eraomanditeks ja sai nii aadlike poolehoiu. Administratiivsed ümberkorraldused: ● Eestimaa kubermangus lisandus Paldiski maakond ● Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa ● Tartu maakonnast lahutati Võrumaa ● Narva jäi Peterburi ja Setumaa jäi Pihkva kubermangu Linnaõigused said: Võru, Paldiski, Viljandi(1783) Poliitilised ümberkorraldused: ● uus aadli ja linnade omavalitsus
Omavalitsuse süsteemi kõrgeim asutus oli Maapäev (käis koos iga 3a tagant) Sõnaõigus oli vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimatrikli alusel. Aadlimatriklid- aadlike ametlikud nimekirjad (1730-1740). Eesmärk: kaitsta põlisaadlit uusaadli eest. Siis oli 3 rüütelkonda: Liivimaa r., Eestimaa., Saaremaa r. Maapäevadel otsustati: 1. kohaliku elu tähtsamaid küsimusi 2. valiti ametimehi omavalitsusse 3. valiti haagi- ja sillakohtunikke 4) Katariina II poliitilised ja administratiivsed ümberkorraldused Katariina II nimetas mõisad eraomanditeks ja sai nii aadlike poolehoiu. Administratiivsed ümberkorraldused: 1.Paldiski maakond 2.Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa 3.Tartu maakonnast lahutati Võrumaa Linnaõigused said: Võru, Paldiski, Viljandi (sai tagasi) Poliitilised ümberkorraldused: 1. kõik mõisnikud võrdsed 2. uus aadli ja linnade omavalitsus 3. 1783- pearahamaks 5.teema: Talurahva olukord 18. Saj 1) Roseni deklaratsioon – 1739
Varakeskaeg (õ. lk. 49-120) 1. Keskaja mõiste ja dateerimine. 15. sajandil võetakse mõiste kasutusele. Varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg, varauusaeg. Varakeskaega iseloomustavad märksõnad: Linnaelanike arv langes, teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, avalikud hooned hüljati, suuremad linnad olid eelkõige usulised ja administratiivsed keskused, mitte kaubandus- ja käsitöökeskused, kaubandus käis alla, kaubandussidemed katkesid, naturaalmajandus. 2. Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, saksid jt). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid
Need vanded kohustuvad sportlasi ja kohtunikke kinni pidama reeglitest, mis juhivad mänge “tõelise sportlaslikkuse vaimus”. Seega on olümpiavandes kaks osa – järgida reegleid ja käituda sportlikus vaimus. Sport ilma reegliteta on võimatu ja sport milles reegleid sagedasti rikutakse lõhub spordi ja sellest loobutakse. Seega on iga sportlase huvides, et reegleid järgitaks ja neid, kes reeglitest kinni ei pea peab karistatama. Sportlaste ja kohtunike vanded ei ole lihtsalt administratiivsed deviisid; need on tõsised lubadused ja need asetavad isikliku vastutuse reeglite järgimise eest sportlastele ja kohtunikele kuna läbi inimajaloo on lubadusest kinnipidamist peetud kohustuseks isegi siis, kui võib olla mingi vahetu kasu neist mitte kinni pidada. See isiklik vastutus reeglite järgimiseks on olümpismi tuum. Mõningad sportlased rikuvad reegleid ettekavatsetult ja aktsepteerivad karistust, kuna see võib olla teatud situatsioonis kasulikum. Näiteks
Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank ( Vabariigi Valitsus juuni 2009, 3) hindasid Eesti valmisolekut euroalaga liitumiseks viimati aastal 2008 ja aruannetest selgus, et Eestil jäi Maastrichti kriteeriumitest täitmata ainult üks hinnastabiilsuse kriteerium. Miks on Eestis inflatsioon nii kõrge püsinud? Eesti tarbijahindade kasv on püsinud suhteliselt kiirena juba ELga ühinemisest alates. Inflatsiooni on suurendanud eelkõige nafta-ja toiduhindade kiire kasv maailmaturul, samuti administratiivsed hinnatõusud. Praeguse majanduslanguse ja palganõudmiste alanemises on ka positiivseid külgi. Selle tulemusena on nõrgenenud surve inflatsioonile ja toonud kaasa hindade kasvutempo alanemise. Tulemuseks on see, et Eesti täidab Maastrichti inflatsioonikrteeriumi praeguste arvutuste põhjal selle aasta oktoobris või novembris, mil kaheteist kuu keskmine inflatsiooni kasv langeb allapoole 1,5 protsendi taset ( Lindpere 07.10.2009 ). See avab Eestile uksed euroga ühinemiseks aastal 2011.
See juurdepääsuluba sisaldab teavet kasutajale antava juurdepääsuastme kohta, kaasa arvatud spetsiifilised turvaidentifikaatorid (SID-d) ja Windowsi privileegid. Kui administraator logib sisse, loob see Windowsi versioon sellele kasutajale kaks eraldi juurdepääsuluba: tavakasutaja juurdepääsuluba ja administraatori juurdepääsuluba. Tavakasutaja juurdepääsuluba sisaldab sama kasutajakindlat teavet nagu ka administraatori juurdepääsuluba, kuid administratiivsed Windowsi õigused ja SID-d on eemaldatud. Tavakasutaja juurdepääsuluba kasutatakse rakenduste käivitamiseks, mis ei soorita administratiivseid toiminguid ("tavakasutaja rakendused"). Kui administraator peab käivitama administratiivsete toimingute ("administraatori rakendused") sooritamiseks rakendusi, viipab see Windowsi versioon kasutajatele nende turvakonteksti muutmiseks või "ülendamiseks" tavakasutajalt administraatorile. Seda
ilmtingimata paranemisprotsessi juurde. Ta vaidleb vastu juurdunud arusaamale, et ravimite andmine on millegi tegemine ja puhtuse, värske õhu ja soojuse tagamine on mittemillegi tegemine. Samas rõhutas Nightingale töö planeerimise, organiseerimise ja delegeerimise tähtsust, pannes sellega aluse kaasaegsele juhtimisele õenduses. Ta tõi ka välja, et alati ei piisa heast õest, sest halvad ehituslikud ja administratiivsed korraldused muudavad tihtipeale põetamise võimatuks. Õenduse reeglid on samad mis tervishoiu reeglid, need kehtivad nii haigete kui ka tervete puhul. Tema järgi on õendusprotsessi idee seisnes selles, et kasutada keskkonnategurite mõju patsiendi heaolu parendamiseks. Ei piisa ainult inimestele ravi määramist: patsientide seisundi hinnang ja nende vajaduste rahuldamine on peamised asjad.
selle näited. Saastetasu. Saastetasu rakendusvaldkonnad. Tasumäärade kehtestamine. Keskkonnatasude kõrgendatud määrad. Saastaja maksab põhimõtte sisu. Keskkonnamajandus. Keskkonnamaksu liigid (energiamaksud, transpordimaksud, saastamise ja loodusvara kasutamise maksud). Erinevate keskkonnamaksude osakaalud Eestis. Loodusvara kasutusõiguse tasu määrad ja nende muutus. Näitd. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses (administratiivsed, majanduslikud, veenmine ja surve). Maksustamine, subsideerimine, sisse- ja tagasimaksed, turu loomine, müüdavad saasteload. Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid. Näiteid keskkonnatasudest Eestis (emissioonimaks, teenusmaks, administratiivne maks, kaudsed maksud, maksude diferentseerimine. Subsiidiumid. Turu ergutamine. Kõrgendatud maksu/tasu määrad ja nende näited Eestist). Saastaja maksab printsiibi põhimõte. Keskkonnaseire. Seire mõiste
Künnipõllundus. Kolmevälja süsteem tänu väetamisele. Konksader, hiljem harkader, adraots metallist. Sirp, vikat. Koos põllunduse ja karjakasvatuse arenguga süvenes varanduslik kihistumine. Ülikutele paremad maad ning orjad. Tootmine effektiivsem. Tekib käsitööliste kaupmeeste kiht. Ehted pronksist. Kahe ja üheteraline mõõk, kasvab linnuste arv. Linnused maakondade sõjalised, administratiivsed tugipunktid. Vanemate üheks asukohaks. Mägilinnus rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitsud küngastele.Otepääl. Neemiklinnus mäeseljaku neemikuna lõppevalt otsalt püstitatud linnused, kuhjati kunstlik vall ainult seljakupoolsele küljele.Rõuge linnus. Ringvall-linnus kuhjati ümber kogu linnuseõue kunstlik vall. Tasasel maal.Valjala. Maalinna tüüpi linnus künkal. Lihula. 5
isikute õigusi ja kohustusi ning võtavad selleks kõiki vastavaid seadusandlikke ja administratiivmeetmeid. 3. Osalisriigid tagavad, et laste hoolduse või kaitse eest vastutavad asutused, teenistused ja organid vastaksid pädevate ametivõimude kehtestatud normidele, eriti mis puudutab ohutust ja tervishoidu, personali suurust ja sobivust ning ka nende üle toimuva järelevalve kompetentsust. Artikkel 4 Osalisriigid võtavad kasutusele kõik vastavad seadusandlikud, administratiivsed ja teised abinõud, tagamaks selles konventsioonis tunnustatud õiguste täitmist. Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste osas näevad osalisriigid ette olemasolevate võimaluste maksimaalse ärakasutamise, vajaduse korral rahvusvahelise koostöö raames. Artikkel 5 Osalisriigid austavad vanemate, või kus see on kohaldatav vastavalt kohalikele tavadele, ka laiendatud perekonna või kogukonna liikmete, seaduslike hooldajate või teiste lapse eest
kohustusi ning võtavad selleks kõiki vastavaid seadusandlikke ja administratiivmeetmeid. 3. Osalisriigid tagavad, et laste hoolduse või kaitse eest vastutavad asutused, teenistused ja organid vastaksid pädevate ametivõimude kehtestatud normidele, eriti mis puudutab ohutust ja tervishoidu, personali suurust ja sobivust ning ka nende üle toimuva järelevalve kompetentsust. Artikkel 4 Osalisriigid võtavad kasutusele kõik vastavad seadusandlikud, administratiivsed ja teised abinõud, tagamaks selles konventsioonis tunnustatud õiguste täitmist. Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste osas näevad osalisriigid ette olemasolevate võimaluste maksimaalse ärakasutamise, vajaduse korral rahvusvahelise koostöö raames. Artikkel 5 Osalisriigid austavad vanemate, või kus see on kohaldatav vastavalt kohalikele tavadele, ka laiendatud perekonna või kogukonna liikmete, seaduslike hooldajate või teiste lapse eest seaduslikult vastutavate
turuhinnaga. Maata vabastamine säilitas talupoegade sõltuvuse mõisnikest. 1849. Uus Liivimaa talurahvaseadus. Mõisnikud võisid talusid talupoegadele rentida või müüa. Talumaa piirid fikseeriti. Uus seadus soodustas üleminekut raharendile ning andis talupoegadele võimaluse endale talu osta. Talurahva omavalitsuse kujunemine Vallakohus, kuhu koondusid kõik talupoegadesse puutuvad õiguslikud, politseilised ning administratiivsed funktsioonid. 19. Saj. Alguse talurahvaseadusega loodi vallakohtud, mis koosnesid 3 liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi seast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormusi, karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas ning haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka ilma maata müüa.
piirang. 3) Tehnilised piirangud: Autodele heitgaaside piirang. 4) Sanitaar- epidenoloogilised piirangud 5) Fiskaalsed piirangud- riikidel erinevad maksumäärad. 6) Monetaarsed piirangud valuutapoliitika on riikidel erinev. Limiteeritud palju ja kuidas vahetada. Konventeeritav ehk vabalt vahetatav valuuta. 7) Füüsilised piirangud asjaajamises nõutakse ülemäärast dokumentatsiooni, paberimajandus. Piiridel pikad järjekorrad, korruptsioon. 8) Administratiivsed piirangud- embargo- kauba osas välja-, sisseveokeeld. Nt relvaembargo riikidele, kes armastavad sõdimist. GATT-> WTO GATT- üldine tolli-ja kaubanduskokkulepe, 1995a muutus WTOks maailmakaubandusorganisatsiooniks. 1944 toimus USA Bretton Woodsi linnas rahvusvaheline majandusalane konverents. Alustati 23 riigiga 20.okt 1947, GATT alustas 01.01.1948. Töövormiks roundid ehk läbirääkimiste voorud. Kokku jõudis läbi pidada 8 vooru. Tegevusprintsiibid:
· necessity: no better opportunity · mix necessity/opportunity · opprtunity: be independent · oppertunity: increase income Palgatööd ettevõtjaks olemisele eelistavate inimeste enimnimetatud motiivid · Regulaarne, fikseeritud sissetulek · Kindlad töötunnid · Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus · Suur seotus ettevõttega · Administratiivsed takistused 14. Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad? · Vaimne võimekus - loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne. · Teotahe - valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. · Suhtlemisoskus
1. BALTI ERIKORD Balti erikord oli Balti kubermangude (Eesti-, Liivi- ja Kuramaa) laialdane autonoomia (e omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastate alguseni. Balti erikord kehtestati 1710.aasta kapitulatsiooniaktidega ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. Uusikaupunkti rahuga olid balti aadlikud niisiis saanud kinnituse oma Rootsi aja lõpul käest libisema kippunud võimule. Administratiivsed piirid jäid samaks: Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-eesti koos poole Lätiga Liivimaa, üks keskusega Tallinnas (õieti Toompeal), teine Riias. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisa omanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi Maapäev, kus ostustav sõnaõigus oli rüütelkondade liikmeil. Ja nagu Rootsi ajal, nii oli ka nüüd iga
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE ÜLDKÜSIMUSED Looduskaitse - abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks. Keskkonnakaitse - väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri. Võib suuresti käsitleda inimese kaitsena. Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine - Kaitsealune liik, kivistis või mineraal, mis on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik. Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. INSTITUTSIOONID
Kapitalistlik turumajandus: o Vaba turumajandus -Iseloomulik riigi minimaalne sekkumine. Riigil on vaid üldiste raamtingimuste tagamise funktsioon, millele lisandub võib-olla ka mõne avaliku hüvise tootmine. o Sotsiaalne turumajandus - Iseloomustavad kõrgemad maksud, sagedasemad interventsioonid ja tulusiirded. Teiseks keskseks eesmärgiks on konkurentsivabaduse kindlustamine. o Heaolumajandus - Majandussüsteem, kus poliitilised ja administratiivsed jõud püüavad muuta turujõudude tegevust kolmes suunas: 1.garanteerida indiviididele ja peredele minimaalselt vajalik sissetulek, mis ei sõltuks nende varaturuväärtusest 2.minimeerida sotsiaalset ebakindlust 3.kindlustada parimad võimalikud avalike teenuste standardid kõigile kodanikele, hoolimata nende staatusest või klassikuuluvusest. 10.Riigi sekkumise vajadus turumajanduses:
· talupoegadel võimalus endale talu osta Sarnased põhimõtted fikseeriti ka 1856. Eestimaa ja 1865. Saaremaa talurahvaseaduses. Kihistumine: pärisperemehed, rentnikud, saadikud e popsid, palgatöölised 8ühed ostsid teiste maad üles) 19.saj algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus vallakogukond. Keskseks sai vallakohus · koondusid talupoegadesse puutuvad õiguslikud, politseilised ja administratiivsed funktsioonid · koosnes kolmest liikmest: ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi seast peremehed ja kolmanda sulased · lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid; nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistasid üleastunuid; valvas avalikukorra järele; haldas vallalaekaid ja magasiaitu · ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka ilma maata müüa Eksisteerisid Eestimaal 1817.-ni, Liivimaal nimetati vallakohtud 1820
· Puh.k. 2 310 1 750 2 030 K ul ud On aruandeperioodi majanduslikud väljaminekud varade vähenemise või ammendumise või kohustuste suurenemisest tuleneva omakapitali vähenemise vormis (kasumina) va omakapitali jaotusmaksed aktsionäridele. Tootmiskulud · tootmise otsekulud materjal, elekter, töötasu jne · tootmise üldkulu kasutatud abivahendid, meistrite, inseneride palgad, tootmisruumide ja seadmete amortisatsioon jne Perioodikulud · üldhalduskulud kõik administratiivsed kulud, ruumide, seadmete amortisatsioon, täiendõpe jne · turustuskulud kalkuleeritav, kõik turustusega seotud kulud, müügimeeste palk, müügikulud, reklaam, valmistoodangu ladu, varade amortisatsioon jne · muud ärikulud kohalikud maksud, eelmiste perioodide kahjum, kingitused, annetused jm. 9 BILANSISKEEM · AKTIVA = PASSIVA · AKTIVA = VARAD · PASSIVA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL
Ta oli väga kehva tervisega oma pikkusest ja jõust hoolimata. Eriti vastuvõtlik oli ta külmetushaigustele ja kuna ta liikus väga palju väljas oli ta peaaegu iga aasta raskelt haige. Arvatavasti ta surigi tervisehäiretesse. Lapsepõlvea nähtud mäss põhjustas tal elu lõpuni näolihaste krampe. Ta valitses 43 aastat ja muutis sellega Venemaad igaveseks. Balti eriolukord · Balti aadlikud said kinnituse oma võimule · Administratiivsed piirid jäid samaks o Põhja-Eestist sai Eestimaa kubermang o Lõuna-Eesti koos Lätimaaga Liivimaa kubermang o Liivimaa alla kuuluval Saaremaal oli eristaatus · Eestimaad valitsesid kolm rüütelkonda o Eestimaa rüütelkond Tallinn o Liivimaa rüütelkond Riia o Saaremaa rüütelkond Kuressaare Venemaast oli Eesti eraldatud tollipiiriga. Rüütelkonda kuulusid vaid aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud.
(turg) (lühiajaliselt) Tsentraalne planeerimine Kapitalistlik plaanimajandus Sotsialistlik plaanimajandus (riiklik plaan) (lühiajaliselt) 9. Turumajanduse reaaltüübid Vabale turumaj on omane riigi minimaalne sekkumine. Sots turumaj iseloomustavad kõrgemad maksud, sagedasemad turusiirded ja interventisoonid ja ka konkurentsivabaduse kindlustamine. Selle suuna äärmuslikuks näiteks on heaolumaj, kus pol ja administratiivsed jõud püüavad muuta turujõudude tegevust kolmes suunas: o Garanteerida indiviididele ja peredele min vajalik sissetulek, mis ei sõltuks nende varade turuväärtusest o Min sots ebakindlust, nt laialdaste sots garantiide süsteemi kaudu o Kindlustada parimad võimalikud av teenuste standardid kõigile kodanikele, hoolimata nende staatusest või klassikuuluvusest.
Planeerimine tundub loogiline ja tõenäosus sellest olla effektiivne tundub täielikult usutav aga otsustav kogemuslik tõendus on selgelt puuduv hoolimata uuringud korduvalt üritavad tuvastada tõendeid äri tõusvast edust mis tuleb strateegilisest plaanimisest. Võibolla strateegiline plaanimine on vastuolus terminitega. Planeerimine on põhiliselt bürokraatlik protsess et seda hästi teha see nõuab organisatsioonil olema parimad administratiivsed voorused. Strateegia jällegi teisest küljest on põhiliselt ettevõtlik isegi oportunistlik ettevõtlik äril ebatõenäoliselt ei pühenda palju jõupingutusi planeerimisse. Juhtimine eesmärkide kaudu 6 1. Strateegia eesmärk. Intuitiivselt võib paista silmnähtavalt et strateegia on ainult väärt seni kuni aitab kaasa äri tasuvusele
mõõdukal odavnemisel on kahjulik hoida sääste sularahana või madala intressimääraga hoiusena ning see soodustab investeerimist. Galopeeriva ja hüperinflatsiooni puhul on hinnatõus ulatuslikum kui roomava inflatsiooni korral. Samal ajal pole erinevatel autoritel üksmeelt selles osas, millise tasemega inflatsiooni lugeda ühe või teise liigi alla. Galopeerivale inflatsioonile on omane ka puhanguline iseloom, mille põhjuseks on hinnatõusu pidurdamiseks sageli rakendatavad administratiivsed meetmed näiteks hindade külmutamine teatud perioodiks. Samal ajal võib sel puhul majanduse üldise tasakaalustamatuse korral akumuleeruda ulatuslik liignõudlusest tingitud inflatsiooniline surve, mis adminisrtatiivsete meetmete kõrvaldamisel viib uue hinnatõusuni. Hüperinflatsiooni puhul peetakse samuti konktreetsest arvulisest väärtusest olulisemaks selle toimet majandusele. G.Kolodko näiteks peab hüperinflatsiooni sellise tasemega inflatsiooniks,
õigus nii mõisa-kui talumaale, kuid ei võinud viimast enam mõisamaaks muuta-rent, müümine. Piirid fikseeriti. Üleminek raharendile. Samad seadused 1856Eestimaal, 1865 Saaremaal. talurahva omavalitsuse kujunemine-19saj algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus-vallakogukond-esialgu mitmesuguste kohustuste kollektiivne kandmine. Kogukonna keskseks institutsiooniks vallakohus-talupoegadesse puutuvad õiguslikud, politseilised, administratiivsed funktsioonid. Vallakohtud koosnesid 3 liikmest,kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid enda seast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistasid üleastunuid, valvasid korda. Ilma vallakohtu loata ei võinud mõisnik talupoega välja tõsta ega ilma maata müüa. VK eksisteerisid Eestimaal kuni 1817a, liivimaal nim VK 1820a. kogukonnakohtuteks, seati sisse ka Saaremaal, E. taastati alles 1866a
2) sulatusahi a+b+c=x (tekib uus ük läbi teiste sulandumise) 3) kultuurimosaiik a+b+c=a+b+c (rahvuslik kirevus säilib) Doominoteooria - kuvandatakse mingi esialgne kultuuriseisund, üks muudatus toob kaasa teiste muutumise, muutus toimub ühes aspektis, edasi aga toimub ise juba teistes tänu esimesele. John Bodley 1982 kultuurimuutuste pealesurumine 3s etapis. (kolonialistide poolt) - piiride rikkumine (nii sümboolsete kui geograafiliste) - ülekaalukas sõjajõud -administratiivsed ümberkorraldused Põlisrahvaste vastureaktsioon: -ignoreerimine -kõrvalehiilimine (käsu peale lubavad, aga ei tee, kolivad kaugemale vms, edukas olnud) -avalik vastupanu (ülestõus, enamasti ei toimi) Rõhumise vaidlustamine: Nikolai Vahtin 2001. -Põhjarahvaste emakeelest loobumine vabatahtlikult ja teadlikult(näevad, et suurem võimalus läbi lüüa on vene keelt osates) - maailmaajaloolised protsessid annavad kohalikele sündmustele laiema tähenduse.
Millal toimus Eestis massiline kollektiviseerimine? 1949-51 Kuidas muutus kolhooside arv aastail 1950-1990? 50-80 aastatel kolhooside arv aina vähenes, peale seda pisut tõusis. Kõige suurem langus kolhooside arvus toimus 50-60 aastatel 2213 kolhoosi pealt 869 kolhoosi, 70ndatel oli neid 292 ja 80ndatel 142 Millest oli see muutus tingitud? Majanduslikud põhjused · väikekolhoosid olid majanduslikult perspektiivitud · NSVL majanduslik laostatus Administratiivsed põhjused · võimaldas suurmajandeid paremini kontrollida · eelistati majandite sovhoosideks muutmist, et sovhoos oli riigiasutus ja talupojad muudeti riigitöölisteks 12. Põllumajanduse areng N. Hrustsovi ja L. Breznevi ajal. Lk. 122-123. Hrustsovi ajal: · kolhoosidel alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme ja tõsteti põllumajandussaaduste kokkuostuhindu. · Töölised hakkasid töötasu saama rahas.
seotud ressursid, mis toodavad mingit väärtust kliendile. Protsess on tegevuste või sündmuste seeria, mis kutsub esile soovitud tulemuse. Protsessi võib ka kirjeldada kui sammude rivi, mis muundab sisendit- ja ideaalis lisab sellele väärtust. Äris võib protsessi kirjeldada, kui tegevuste kogumit, mida me igapäevaselt teeme, et hoida organisatsiooni käimas. Need on asjad mida me teeme igapäevaselt, et hoida meie teenust/toodet käimas, et me saaksime palka, maksta oma kulude eest, administratiivsed tegevused jne. Tihtipeale protsessid visualiseeritakse protsessikaartidena, mis hõlmavad protsessi käigus tehtavaid tegevusi, otsustuskohti, pudelikaelu ja kindlasti on igal protsessil algus ja lõpp ning tegevused liiguvad loogilise ahelana. Iga protsessi, olgu see nii keeruline, organiseerimatu või raske see on, on võimalik lahti murda ja tõlgendada protsessikaardil. 17) Ärimudelid Ärimudel on lühikokkuvõte äriplaanist
planeerimise käigus. Asustussüsteem on kujunenud väga paljude majanduslike, poliitiliste, sõjaliste, etnilis- kultuuriliste, demograafiliste jms. protsesside mõjul, millede omavahelised kombinatsioonid muudavad linnad ja asustussüsteemid mõneti ainulaadseks (v.a. barakk-asulad), kuid teatavate tunnuste alusel saab neid siiski klassifitseerida. Asustussüsteemide tüübid Kandid/paikkonnad esmatasandi maalised asustussüsteemid; Vallad administratiivsed maalised asustussüsteemid; ---------------------------------------------------------------------------------- Kohalikud/piirkondlikud asustussüsteemid (enamasti) väikelinnalinnalised; Maakond II tasandi administratiivsed asustussüsteemid; o 4.1.) sh. maakondlikud hierarhilised asustussüsteemid; o 4.2.) sh. väiksemad linnapiirkonnad / keskus-ääremaa ruumistruktuur; Regionaalsed asustussüsteemid; o 5.1.) sh
müügipersonali kasutamises, ühistes reklaamides ja distributsioonis, ühistes marginimedes jne - tegevusalase kokkusobivusega on tegemist siis, kui on võimalusi tootmiskulude jagamiseks või teadmiste ülekandmiseks tootearenduse, materjalide töötlemise, uue tehnoloogia väljatöötamise, erinevate toodete komponentide valmistamise jne juures. - juhtimisalane kokkusobivus esineb siis, kui erinevatel äriüksustel on sarnased administratiivsed ja tegutsemisprobleemid, mis võimaldab juhtimisalase oskusteabe ülekandmist. MITTESEOTUD DIVERSIFITSEERIMINE Selle kasutamise korral ollakse valmis diversifitseerima tegevust ükskõik millisesse tegevusharusse, eesmärgiks on seejuures finantstulemus, kasumi teenimine. Strateegiline kokkusobivus võib mingeis piires esineda, kuid see ei ole peamiseks kaalutluseks. Mitteseotud diversifitseerimise teoreetilised eelised: 1
· kk auditid · keskkonnamõju hindamine · kk indikaatorid · teadlikkus kui mõjutaja Maksud ja tasud jagunevad omakorda: 1. Emissioonimaksud ehk saastamaksud- maksustatakse mingi aine paiskamist KK. 2. Ressursimaksud- maksustatakse mingi ressursi kasutamist. 3. Tootemaksud- kehtestatakse tootetele või teenustele mis tootmise, tarbimise või jäätmekäitluse käigus tekitavad saastatust nt. Bensiin 4. Administratiivsed maksud- tavaliselt kehtestatakse teatud majandusharu ettevõtetele, kellelt eeldatakse keskkonnakahjustamist. Raha läheb asutustele kes tegelevad KK kaitsega. Subsiidiumid- tähendavad avaliku võimu poolset abi, mille eesmärk on mõjutada saastajat oma tegevust muutma või toetada ettevõtteid kellel on raskusi keshtestatud standardite saavutamisel. Kaubeldavad load- see tähendab nii saastamislubade kui ka looduslike ressursside kasutamise lubade ostmist ja müümist.
Ameerika Juhtide Assotsiatsioon viis läbi uuringu, küsides juhtidelt, mida nad ootavad alluvatelt, et saavutada 21. sajandil organisatsioonide ees seisvaid eesmärke. Uuringu tulemused näitasid, et 53% vastajatest pani esikohale töötajate avatuse uuendustele ja võime uuendustega kohaneda, järgmisena märgiti meeskonnatöö tõhustamist ja töötajate võimet näha terviklikku pilti. Sellega seoses leitakse, et 21. sajand seab ka juhile nõude omandada administratiivsed, sotsiaalsed ja meeskonnatöö oskused ning enesearendamise oskused (Kreitner, 1998). Üha laiemalt levib arusaam, et juhtimine algab enesejuhtimisest ja alles seejärel saab juhtida teisi. Seda seisukohta toetavad ka levinud õpetused nagu Stephen R. Covey Väga efektiivse inimese 7 harjumust ning Golemani emotsionaalne intelligentsus. Tänapäeval eelistatakse nimetuse "juht" asemel nimetust "liider", kes: soovib pigem teenindada kui
annaabi.ee 
