Keskaja muusika (3)

Keskaja muusika

Keskaeg - need tuhat aastat, mis jäävad v saj. Rooma langemise ja xv saj. renessansi vahele. Termin, mis ei oma sellist halvustavat tähendust kui idiootlik ütlus "pime aeg" (pime keskaeg ); sellega märgitakse kahe äärmusliku ajajärgu vahelist aega, mitte pimedat aastatuhandet. Keskaega iseloomustavad Germaani, mitte Rooma kõlbuspõhimõtted; sugukondlikud, mitte administratiivsed üksused, ning valdavaks kindla paikkonna kohalikud tavad ja presidendid, mitte üldised seadusprintsiibid või kirja pandud universaalsed koodeksid. Selle ajstu tunnusmärgiks oli üksteist vastastikku hävitav sõjapidamisviis, mis sundis ehitama arhitektuuriliselt suurejoonelisi kaitse rajatisi linnuste ja linnade näol, looma võimast relvastust, mille tagajärjena toimusiduuendused ja avastused keemias, metallurgias ja füüsikas; ning nii filosoofilisi teloloogilisi uurimusi selle kohta, millist mõju avaldavad sõda ja rahu üksikindiviidile, kui ka ülemaailmselt.
Keskaja muusikat mõjutasid kloostrite ja kirikute laulukoolid ning Gregoriuse I reformitud kirikulaul . Iga päev oli kirikutes teenistus. Seal oli alati viis laulu ühe ja sama tekstiga ning hiljem kirjutasid heliloojad teoseks. Need viis laulu on KYRIE ELEISON (ISSAND HALASTA), GLORIA IN EXCELSIS DEO (AU OLGU JUMALALE KÕRGES), CREDO IN UNUM DEUM (MINA USUN AINSASSE IUMALASSE), SANCTUS /BENEDICTUS (PÜHA/ KIIDETUD OLGU), AGNUS DEI /JUMALA TALL). Lisaks neile lauldi hulk teisi laule, mis olid seotud selle päevaga. Ja tolleaegset laulmisviisi nim. gregooriuse lauluks, sest selle on välja arendanud paavst Gregorius I Suur.
Kirik - (kr.,kyriakon, jumala maja), Jumalakoda, hoone, kus toimetada armulauda, euharistiat ja kiriklike sakramente. Koht, kus pidada liturgiaid kogukonna ja koguduse jaoks.
Kirikulaul - hümn, antifoon , laulutüüp, mida laulavad vastamisi kaks häält või kaks koori, harilikult liturgiline kiituslaul; kasvanud välja salmilaulust; hümn, laul Jumala kiituseks, tunnistuslaul, võrreldav piibli salmidega ja cantigaga; inglihümn, inglilaul, kõrem palve Jumala auks Rooma liturgias, doksoloogia, milleks on Gloria in Excelsis.
Klooster - (kr,. Monasterion, koht üksinda elamiseks), religioosse kogukonna hoone munkade, nunnade, või mõlemate jaoks ühiselt, kaksikkloostri näol, kus elati benediktlaste reegleid või teisi samalaadseid kuulekust nõudvaid ühiselureegleid järgides.
Nunn - nunnakloostris, kloostri- või eremiitlikus, kogukonnas või kaksikkloostris elav, religioosse ellu pühitsetud naisterahvas, või olles vaimses isolatsioonis koos teiste anahoreetide ja nais anahoreetide; ta on seotud kolme täiuslikkuse nõudega.
Munk - religioosse vennaskonna meessoost liige, elab tavaliselt klostris, on seotud kolme tõotusvandega, vaesuse, karskuse ja sõnakuulelikkuse vandega.
Gregorius I Suur - (u. 540 - 12 märts 604), paavst 590 - 604. Oli 579 - 585 paavst Pelagius ll saadik Konstantinoopolis. Paavstina sõlmis rahu Roomat ohustanud langobardidega, laiendas maavaldusi ja kaitses Rooma paavsti kiriklikku primaati Konstantinoopoli patriahi ees. Edendas tõhusalt kat. usu levitamist anglosakside ja läänegoodide seas. Gregoriuse I auks nim. katoliku kiriku viise hiljem gregooriuse lauludeks e. koraalideks.
Neuma - improvisatsiooniline pikk kaunistusvokaliis, mida lauldi üksiksilpidel või vokaalidel vaimse tunnetuse väljendusena ning omas suuremat tähtsust kui sõnaline tekst. Terminit neuma kasutati ka pedagoogilste meloodiate kohta, mille abil illustreeriti erinevata kirikulaadide omadusi.
Rüütel - kuninga või aadliku kaaslane sõjas. Rüütli kohustuseks oli kahekordne ustavus - ja truudusteenistus Jumala ja kiriku pühitsetud Neitsi Maarja ees.
Rüütlite kombestik - käitumiviis südamedaamide vastu, mis on andnud tänapäevani arusaama mehelikust, õilsusest, vaprusest, aususest ja armastusest.
Minnesinger - XII, XIII või XIV saj. kurtuaasset rüütli - ja lembelüürikat viljelev, kõrgest soost komponist ja luuletaja või ministeriaal.
Trubaduur ehk rändmuusik - provanssaali komponist - luuletaja - laulja, kelle kunst puhkes õitsele XII - XIII saj. Lõuna Prantsusmaal. Nende hulka kuulusid krahv William IX, Bernart de Ventadorn, Marcabru.
Keskaja kirikupühad- Kristuse ilmumispüha e. Kolmekuningapäev, Kristuse ristimispüha, Issanda templissetoomise päev e. Küünlapäev, Palvepäev, Palmipuudepüha, Markuse päev, Nelipüha, Peaingel Miikaeli päev...
Ingel - Jumala saadik ja taevane üleloomulik olend . Nad omasid tähtsat kohta nii juudausu traditsionis kui islami ning kristlikus deoloogias.
Ristija Johannes - Uues Testamendis juudi preestri Sakaria ja Eliisabeti poeg. Kuulutas 1.saj. 20.a - il messia tulekut, ristis Jordaani jões Jeesuse Kristuse. Tapeti kuningas Herodes Antipase käsul. Ristija Johannes on Vana Testamendi prohvetlust Kristusega ühendav lüli ja tema eelkäija.
Guido Arezzost - itaalia muusikateoreetik ja - pedagoog .ta võttis kasutusele helide silpnimed (ut, re, mi, fa, sol ja la. Si-d algul ei olnud).
Keskaegne kool
Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vaimulike hoole all. Õpetust jagati peamiselt kloostrikoolides ja kirikukoolides. Nende eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Valdava enamiku keskaegsest haritlaskonnast moodustasid vaimuliku . Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst , geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Kui tekkisid linnad, loodi sinna linnakoolid. Õpetajaks oli kohalik preester.
Heliloojad - Guillaume de Machaut , Dufay, Gidles Binchois, Palestrina , Pierquin de Therache, Gilles Binchois, Hildegard Bingenist, Guillaume Du Fay jne.
Kaks tähtsat keskaja muusikut olid Ambrosius ja paavst Gregorius Suur.