Maailma rahvastik (0)

Kontrolltöö „Maailma rahvastik “ 10klassile
Põhimõisted: demograafia - on  teadusharu , mis uurib rahvastikku selle suuruse, koostise ja arengu 
aspektist  ning demograafilisi näitajaid
demograafiline üleminek - on rahvastikuprotsess , mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja  suremus  
madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga
inimarengu indeks (HDI) –  suhtarv , mida ÜRO kasutab riikide võrdlemiseks. 
traditsiooniline rahvastiku tüüp -  tavaline põlvkondade  vaheldumine , mida iseloomustab suur sündimus 
ja suremus ning väike iive
nüüdisaegne rahvastiku tüüp – tänapäevane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustavad vähene 
sündimus ja suremus ning väike iive.
demograafiline  plahvatus  – rahvastikuprotsess, mil suremus väheneb, suur sündimus säilib ja rahvaarv 
kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori, 
rahvastiku  vananemine  – vanemaealiste inimeste osatähtsuse kasv rahvastikus, mistõttu suureneb 
rahvastiku keskmine vanus, 
sündimus – sündide hulk mingis piirkonnas, 
suremus – surmajuhtude hulk mingis piirkonnas, 
loomulik iive - on teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) sünni- ja surmajuhtude arvu vahe, 
rahvastiku  soolis -vanuseline koosseis – rahvastiku protsentuaalne jaotumus mingil ajal soo ja vanuse järgi,
migratsioon  – püsiv elukoha vahetus, 
immigratsioon  – e sisseränne - inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa,  sihtriigi  seisukohast 
vaadatuna, 
emigratsioon – riigist väljaränne, 
migratsiooni  tõmbe- ja tõuketegurid – rahvastiku rännet mõjutavad positiivsed ja negatiivsed tegurid, 
tööhõive struktuur – töötajate jagunemine majandussektorite, ametialade jms järgi 
rahvastikupoliitika  – riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, rahvastiku demograafilise struktuuri ja paiknemise
mõjutamiseks
1) analüüsib temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete põhjal rahvastiku paiknemist ning tihedust  
maailmas, etteantud regioonis või riigis; elamiseks ja majandustegevuseks on sobivamad lähistroopika ja 
parasvööde, sp on need kõige tihedamini asustatud.
Asustustihedust posit mõjutavad tegurid: mõõdukas kliima, tasandikuline reljeef,  viljakad mullad , pikem 
vegetatsiooniperiood, rikkalikult loodusvarasid, piirkond asub veekogu ääres, tööstuse ja transpordi 
arendamiseks  piisavalt raha ja tehnoloogiat, head elamistingimused ja  haridus , valitsus investeerib taristusse
Asustustihedust negat mõjutavad tegurid: ekstreemne kliima, mägine reljeef, looduslik taimestik hõre, 
väheviljakad mullad, vähe loodusvarasid, puudub korralik taristu, halvad elamistingimused, valitsus ei 
investeeri elukeskkonna arendamisse
2) analüüsib demograafilise ülemineku  teooriale  toetudes rahvaarvu muutumist maailmas, etteantud 
regioonis või riigis ning seostab seda arengutasemega; (vt vihikust ülemineku teooriat)
3) analüüsib rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi rahvastiku soolis-vanuselist struktuuri
ning selle mõju majanduse arengule – Palju vanureid  - vähem tööjõudu,  mistõttu pole pensionite jaoks 
raha, sest pole  maksumaksjaid ; vajatakse rohkem meditsiinilist ja majanduslikku abi. Palju noori – palju 
tööjõudu ja maksumaksjaid.
4) võrdleb sündimust ja suremust arenenud ja arengumaades ning selgitab erinevuste peamisi põhjusi
Arenenud riikides: hea  meditsiiniline  abi e suremus väiksem,  pereplaneerimine , naiste õigused – väiksem 
sündimus. Majanduslikud võimalused – suur sündimus Arengumaades: traditsioonid, religioon , 
pereplaneerimise ja naiste õiguste puudumine  ning abi vajadus (vanematel vaja laste abi) = suur sündimus. 
Pole head meditsiinilist abi, haigused, õnnetused, sõjad,  veepuudus , vaesus – suur suremus. (vt lk 33)
5) toob näiteid rahvastikupoliitika ja selle vajalikkuse kohta – Rahvastikupoliitikas kasutatavad abinõud:
õiguslikud – abiellumisea  alampiiri  sätestamine; majanduslikud – vanemahüvitis; administratiivsed – nt 
Hiinas annab loa lapse saamiseks pereplaneerimise komitee; propagandlistlikud – nt Hiinas 
ühelapsepoliitikat toetav loosung ,,Ühiskond ilma õdede ja vendadeta’’ See on vajalik, et rahvaarv liiga 
suureks ei kasvaks (ühelapsepoliitika), et naistel oleksid õigused (abiellumisea sätestamine) ning et pered 
saaksid toetust (vanemahüvitise näol).
6) teab rände liike ja rahvusvaheliste rännete peamisi suundi ning analüüsib etteantud piirkonna 
rännet, seostades seda peamiste tõmbe- ja tõuketeguritega – migratsioon, immigratsioon, emigratsioon, 
remigratsioon  (emigreerunud inimese tagasipöördumine riiki kust ta välja rändas), pagulus, pendelränne 
(ühest kohast teise), siseränne, välisränne. 
RÄNDE SUUNAD:  15. Saj  Eurooplased – Põhja-Ameerikasse, Kaug-Idasse ja Siberisse. 19-20 saj 
Euroopast – Ameerikasse, Kanadasse, Argentiinasse, Brasiiliasse (tööstuse areng, põllumajanduskriisid). 19. 
Saj ka  Austraalia  koloniseerimine.  Teine rahvusvaheline rändelaine: algas esimese maailmasõja ajal ja 
kulmineerus pärast teist maailmasõda. Põhja-Ameerikasse – Kariibi mere saartelt, Mehhikost, Lõuna-
Ameerikast , Kagu-Aasiast. Lääne-Euroopasse – Ees-, Lõuna- ja Kagu-Aasiast. Veel ka: Hiinast – 
Ameerikasse või Austraaliasse (rikkamatesse kohtadesse). Paadipõgenikud – Lõuna-Euroopa riikidesse.
Tõmbetegurid: töövõimalused, kõrgem palk, heaoluühiskond, mainekas ülikool, arstiabi , rahulik ja 
turvaline elukeskkond, demokraatlik ühiskond, paremad võimalused pere luua, soodne kliima
Tõuketegurid: tööpuudus, vähesed karjäärivõimalused, halvad elamistingimused, hariduse mitterahuldav 
kvaliteet või puudus, halb tervishoiukorraldus, sõda, inimõiguste rikkumine, vabaduse puudumine, halvad 
abiellumisvõimalused, looduskatastroofid
7) analüüsib rändega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi lähte- ja sihtriigile ning mõjusid
elukohariiki  vahetanud  inimesele; .  Positiivseks  tagajärjeks lähteriigile on kindlasti vähenev tööpuudus ja 
lootus, et mujale rännanud noored tulevad hiljem oskuste ja mitmekesistema teadmistega  kodumaale  tagasi. 
Negat lähteriigile – tööjõupuudus, ajude äravool. Negat sihtriigile – ülerahvastatus, tööpuudus. Posit – 
tööjõud. Inimesele: parem palk, töökoht, meditsiiniline abi jne.
8) analüüsib teabeallikate põhjal etteantud riigi rahvastikku (demograafilist situatsiooni), 
rahvastikuprotsesse ja nende mõju riigi majandusele.