Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Berni konventsioon (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille kohta konventsioon käib?
  • Mis aastal ja kus konventsioon allkirjastati?
  • Keskui palju on praeguseks liikmeid kes algatasid?

Lõik failist

Berni konventsioon
Kokkupandav materjal saab olema õppematerjal kaasüliõpilastele.
Ülevaates peavad kindlasti olema:
  • Mille kohta konventsioon käib?
    Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta.
  • Konventsiooni eesmärk?
    Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja
    kasvukohtade kaitse, pöörates erilist tähelepanu ohustatud
    liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele.
    3. Mis aastal ja kus konventsioon allkirjastati?
    1979. aastal Bernis Šveitsis (jõustus 1982. a.)
  • Kes/kui palju on praeguseks liikmeid, kes algatasid?
    Praeguseks on 39 liiget: Albaania, Austria, Belgia, Bulgaaria ,
    Burkina Faso , Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti (1992 a), (Euroopa
    Komisjon), Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa,
    Itaalia, Läti, Lichtenstein, Leedu, Malta, Moldova , Monaco, Holland ,
    Norra, Poola, Portugal, Rumeenia , Slovakkia, Senegal , Hispaania,
    Rootsi, Šveits, Tuneesia , Türgi, Ukraina , Suur- Britannia ning
    lisaks Andorra, Venemaa ja Šloveenia. Asutaja Euroopa Nõukogu (seal
    hetkel kuulusid sinna: Belgia, Itaalia, Luxemburg, Madalmaad,
    Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Taani, Suur- Britannia).
  • Konventsiooni sisu kokkuvõtlikult-mida mingi artikkel sisaldab, välja tuua ainult nende artiklite sisu, mis käib looduskaitse kohta (osad konventsioonid puudutavad mitut teemat).
    Konventsiooni kolmes lisas on loetletud looma- ja taimeliigid , mille
  • Berni konventsioon #1 Berni konventsioon #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor p2evakoer Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    10
    odp

    Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis ja Maailmas

    riigiga. Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses olulise rahvusvahelise organisatsiooni liige. Nimetame siin eelkõige Maailma Looduskaitse Liitu (IUCN). Ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Nõukogu ja UNESCO tegelevad muude ülesannete kõrval looduse kaitsega. BIOLOOGILISE MITMEKESlSUSE KONVENTSlOON sõlmisid 1992. aastal Rio de Janeiros 157 riiki (nende hulgas ka Eesti). See jõustus 1993. a. Praeguseks on sellele lepingule alla kirjutanud veel rohkem riike. Eestis sai konventsioon Riigikogu heakskiidu ja hakkas kehtima 1994. a. Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel. Konventsiooni täitmiseks tuleb koostada igal riigil täpne tegevuskava ja strateegia. Et töö oleks tõhus, tuleb looduskaitset siduda paljude teiste valdkondadega, nagu põllumajandus, metsandus, kalandus, energeetika jne. Bioloogilise

    Bioloogia
    thumbnail
    5
    odt

    Looduskaitse ja säästev areng

    küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ning neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. Loodusdirektiivi ülesanne on ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaigatüüpide ja kasvukohti kaitstes aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ning taastamisele. 8. Tee järgmiste konventsioonide lühikokkuvõte. Millal ja kus sõlmiti? Mis on selle põhieesmärgid/sisu/õigused? Millal liitus Eesti? Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon RIO DE JANEIRO (1992) Eesti kirjutas Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile alla Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 12 juunil 1992. aastal. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja kinnitati see presidendi poolt 26. mail 1994. Konventsioonil on kolm üldist eesmärki: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine.

    Bioloogia
    thumbnail
    19
    doc

    Ökoloogia eksam

    Tallinna ja Tartu botaanikaaedadel ka Tallinna Loodusmuuseumil ning Tartu Ülikooli Geoloogia- ja Zooloogiamuuseumil. Tähtis koht väljapoole riigipiire suunatud looduskaitsetegevuses on rahvusvahelistel looduskaitselepetel ehk konventsioonidel, millega kaasnevad kindlad kohustused. Eesti on ühinenud kokku üle 200 konventsiooniga, neist umbes veerandites on sees ka keskkonnaaspekt. Puhtalt looduskaitsega tegeleb ainult 5...6. RAMSARI KONVENTSIOON ­ linnud, märgalad Kirjutati alla 1971. aastal Ramsaris, Iraanis, ja jõustus 1975. 2007 ühinenud 157 riigi (Eesti ühines 1993. a). Konventsioon on ellu kutsutud ohustatud märgalade kaitseks kõikjal maakeral, kusjuures erilist tähelepanu omistatakse aladele, mis on olulised veelindude elupaikadena. Ramsari konventsiooni raames on loodud nimekiri rahvusvahelise tähtsusega märgaladest. Konventsiooni eesmärkidest tulenevate ülesannetega

    Ökoloogia
    thumbnail
    19
    docx

    Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused

    liige Maailma Looduskaitse Liit (IUCN) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Nõukogu ja UNESCO tegelevad muude ülesannete kõrval looduse kaitsega. · Keskkonnakaitsealased konventsioonid. o RAMSARI KONVENTSIOON­linnud, märgalad Kirjutati alla 1971. aastal Ramsaris, Iraanis, ja jõustus 1975. 2007 ühinenud 157 riigi (Eesti ühines 1993. a). Konventsioon on ellu kutsutud ohustatud märgalade kaitseks kõikjal maakeral, kusjuures erilist tähelepanu omistatakse aladele, mis on olulised veelindude elupaikadena. o WASHINGTONI KONVENTSIOON ­ loomad, taimed müük Kirjutati alla 1973.a ja jõustus 1975.a. Seni on sellega ühinenud üle 100 riigi (Eesti 1993.a). Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike,

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    thumbnail
    7
    doc

    Kordamisteemade vastused eksamiks

    Risk - mingi toimingu või ettevõtmisega kaasnev kehalise, ainelise vm. kahju tekke võimalus. Keskkonnarisk - üldnimi riskile, mille tagajärje mõjutüübiks on keskkonnakahju, risk inimese tervisele, ökoloogiline risk. Keskkonnakahju - Sündmus, mis on tekitanud keskkonnale kahjuliku muutuse. Kahju võib tekkida ühe või mitme kahjuliku mõjutuse tagajärjel, kusjuures need võivad mõjutada nii inimesi, loomi, taimi kui ka tehiskeskkonda. RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID Washingtoni konventsioon - eesmärgiks on kaitsta ohustatud loomi ja taimi, reguleerides nende kaubanduslikku, kui ka muul eesmärgil toimuvat, riiki sisse- ja riigist väljavedu. Konventsioon sätestab ohustatud taime- ja loomaliikidega kauplemise reziimid vastavalt lisades toodud liikide kohta. Esimesse lisasse on kantud väljasuremisohus olevad liigid, mis on otseselt või kaudselt ohustatud kauplemise läbi. Eestist: saarmas, merikotkas, rabapistrik, atlandi tuur

    Keskkonna kaitse
    thumbnail
    6
    doc

    Keskonnakaitse konspekt

    1981 "Soode sõja jätk" - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest 1987.a.moodustati Pandivere veekaitseala (350 875 ha) karstunud ala kaitseks, kus moodustub Põhja- Eesti veevaru; 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati umber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala- Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega - «Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga». 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-I eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala.

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    thumbnail
    5
    doc

    Eesti osalus rahvusvahelises keskkonnakaitses

    vetes vaalu ei esine. Riikidevahelist looduskaitsealast koostööd reguleerivad mitmesugused lepped. Eesti on sõlminud kahepoolsed koostöölepped keskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga. Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses olulise rahvusvahelise organisatsiooni liige. Nimetame siin eelkõige Maailma Looduskaitse Liitu (IUCN). Ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Nõukogu ja UNESCO tegelevad muude ülesannete kõrval looduse kaitsega. RAMSARI KONVENTSIOON kirjutati alla 1971. aastal Ramsaris, Iraanis, ja jõustus 1975. Praeguseks on sellega ühinenud üle 50 riigi (Eesti ühines 1993. a). Konventsioon on ellu kutsutud ohustatud märgalade kaitseks kõikjal maakeral, kusjuures erilist tähelepanu omistatakse aladele, mis on olulised veelindude elupaikadena. Ramsari konventsiooni raames on loodud nimekiri rahvusvahelise tähtsusega märgaladest. Eestist on sellesse nimekirja kantud Matsalu Looduskaitseala (1994

    Bioloogia
    thumbnail
    24
    doc

    Keskkonnakaitse vastused EMU

    ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala- Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega - «Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga». «Kaitstavate loodusobjektide seadus», järjekorras viies looduskaitseseadus, mis sätestab kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise ja kaitse korraldamise protseduurid

    Keskkonna kaitse




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun