Euraasia idaosas puhuvad mussoonid. Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250-st 2000 ja enama mm-ni aastas. Parasvöötmes eristatakse nelja kliimatüüpi: mereline paraskliima, 3.mandriline paraskliima ja üleminekuline paraskliima, 4.mussoonparaskliima. Parasvöö on Maa soojusvöö, mille piiriks on kõige soojema kuu samatemperatuurijooned +20°C ekvaatori poolt ja +10°C pooluse poolt. Parasvööd polaarjoonte ja pöörijoonte vahel Mereline Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Suvel varjavad seal sajupilved tihti päikese. Talvel pehmendab veeaur ilma. Selline kliima on näiteks Lääne-Euroopas. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa
Öö ja päev on kogu aasta enam-vähem ühepikkused, ekvaatoril aga kogu aasta täpselt ühepikkused. Palavvöös ei ole sooja ja külma aastaaega, võib aga olla niiske aastaaeg ja kuiv aastaaeg. Külmvööd Maa- ala pooluse ümber kuni polaarjooneni nimetatakse külmvööks. Külmvöödes on kõikjal lühem või pikem polaaröö ja -päev. Päike ei tõuse kunagi, isegi mitte polaarpäeval eriti kõrgele. Aasta läbi on külm, ainult kesksuvel võib olla natuke soojem. Parasvööd Pööri- ja polaarjoone vahele jääb parasvöö. Parasvöös ei paista päike kunagi seniidis, seal ei esine polaarpäeva ega ööd. Seal ei ole väga soe ega ka väga külm. Parasvöö on nelja aastaaja vöö. Õhurõhk Soojadel aladel tekib harilikult madalrõhkkond ja külmadel aladel kõrgrõhkkond. Õhk hakkab alati liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole ja nii tekivad tuuled.
polaaralade künklikud sood- palasood. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 20) Iglu- Kanada ja gröönimaa eskimote talveelamu. Pika sissekäiguga kuppeljas lumetahukaist ehitis. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 20) Linnulaat – polaarmerede rannajärsakutel pesitsevate lindude hiigelkoloonia. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 36) Põhjapolaarjoon- asub 66,5 kraadi pl (põhjalaiust). Lõunapolaarjoon – asub 66,5 kraadi lõunalaiust; eraldab külmavööd ja parasvööd. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 54) Polaarpäev- ajavahemik mil päike Maa polaaraladel ei looju - polaarjoonel 1 ööpäev (suvisel pööripäeval) ja poolustel ligikaudu pool aastat (põhjapoolusel 23.sept- 21.märts ja lõunapoolusel 21. märts kuni 23. sept. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 54) Polaaröö- ajavahemik , mil päike püsib Maa polaaraladel ööpäev läbi horisontaalist madalamal ; polaarjoonel 1 ööpäev ( talvisel pööripäeval ) ja poolustel pool aastat: põhjapoolusel 23
annaabi.ee 
