geograafia 8-klass kokkuvo�te (0)

Geograafia tasemetöö 1) KLIIMA Ilm – õhkkonna lühiajaline seisund, mille kestust hinnatakse minutites, tundides  või päevades. Ilm on kohaliku iseloomuga, s.t mõne kilomeetri kaugusel võib olla 
ilm erinev. Ilma ja ilmastikunähtusi uuriv teadus on meteoroloogia, mille ülesanneteks on ilm 
ennustamine e. Prognoosimine. Ilma mõju keskkonnale:
- Ehitus - Põlluharimine - Lennundus - Laevandus - Riietus - Õues tegutsemise võimalused Kliima e. Ilmastu – õhkkonna pikaajaline keskmine seisund ehk tüüpiliste ilmade 
vaheldumine mingis piirkonnas. Iseloomustamiseks kasutatakse mitmekümnete  aastate ilmavaatluste tulemusi.
Kliima mõju keskkonnale: - Mis riided tuleb muretseda - Taimed - Põllukultuur - Loomad Kliima kujunemine:
- Päikeselt saadav kiirgushulk - Geograafiline laius - Õhumasside liikumine - Aluspinna erinevused, maismaa vs ookean - Merehoovused - Pinnamood Atmosfäär: Atmosfäär e. Maad ümbritsev õhkkond on u. 1000 km paksune, see ei lase maal 
üle kuumeneda ega öösel liialt jahtuda. Kaitseb meid ultraviolettkiirguse eest. Õhk – 78% lämmastik, 21% hapnik, 1% muud gaasid Kuigi õhk on väga liikuv, püsib see maal tänu külgetõmbejõule. Troposfäär – elusloodusele kõige olulisem kiht, 9-16 km paksune. Valdav osa 
õhkkonna massist, õhk kõige tihedam. Tekivad pilved ja sademed, sest siin on  enamik atmosfääris sisalduvast veeaurust, õhk on pidevas liikumises. Maa külgetõmbejõu tõttu on maa rõhk kõige tihedam maapinnalähedases kihis.  Kõrgemal on õhk hõredam ning rõhk langeb. Õhu tihedusest sõltub avaldatava 
õhurõhu suurus aluspinnale. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga, mõõtühikune  kasutatakse mb või mmHg. Meretasemel on norm. Õhurõhk 1013mb e. 760 
mmHg. Iga 100 meetri kohta väheneb õhurõhk keskmiselt 13 mb. Õhu liikumine: Maapind soojeneb ebaühtlaselt, seal kus maapind soojeneb kiiremini, soojeneb ka 
õhk selle kohal. Soe õhk muutub hõredamaks, selle rõhk väheneb ning kujuneb  madalama rõhuga ala. Soojem ja kergem õhk liigub ülespoole ning asendub 
mõnevõrra raskema ja jahedama õhuga, et rõhkusid ühtlustada. Õhurõhkude  erinevus hoiab õhu pidevas liikumises.


Päikesekiirgus atmosfääris: - Suurem osa peegeldub pilvedelt tagasi - Osa jõuab maapinnani ning neeldub - Osa kiirgusest hajub pilvedes ning jõuab maapinnani hajuskiirgusena - Otsekiirgus Neeldunud kiirgus soojendab vett ja maismaad. Kui päike paistab seniidis (90kraadi), siis neeldub kiirgust maapinnas kõige 
rohkem ja see soojeneb tugevalt. Kui päike paistab madalalt, siis soojendab sama suur valgusvihk suuremat pinda, 
mis tervikuna saab vähem kiirgust ning soojeneb vähem. Ekvatoriaalsed alad – ehk väikesed laiused saavad kõige rohkem päikesekiirgust,  sest päike paistab kogu aasta vältel hästi kõrgelt ja maapind soojeneb, keskmine 
õhutemp. on üle 20kraadi. Keskmised laiuskraadid – aastane temperatuurierinevus on märgatav, suvel on 
soe, talvel külm. Juunis on päikesekiirguse hulk mitu korda suurem kui  detsembris.
Polaaralad – päike ei ole kunagi kõrgel taevas, päike käib madalalt ning aluspind  soojeneb minimaalselt.
Maale saabuv ja lahkuv kiirus on tasakaalus. Aastaaegade vaheldumine: 21. juuni – suvine pööripäev, Maa asend on selline, et Päike valgustab  põhjapoolkera rohkem kui lõunapoolkera.
23. september ja 21. märts – Päike on seniidis ekvaatoril, Maa asend Päikese  suhtes on selline, et mõlemad poolkerad saavad sama palju päikesekiirgust, öö ja 
päev on maakeral ühepikkused. 22. detsember – talvine pööripäev, Maa asend on selline, et Päike valgustab 
lõunapoolkera rohkem kui põhjapoolkera. Polaaröö ja polaarpäev: Põhjapoolusel algab polaaröö 23. septembril ja järgneva poole aasta jooksul ei tõuse. Alates 21. 
märtsist valgustavad päiksesekiired uuesti maad. Algul käib päike väga madalal silmapiiril, siis aga 
järjest kõrgemalt.
Lõunapoolusel on olukord vastupidi – Polaaröö algab 21. märtsil ning lõpeb 23. septembril. Mereline kliima:
- Kujuneb rannikualadel - Temperatuuri väike kõikumine - Talvel soojem, suvel mõnevõrra jahedam - Põhjapoolkeral on kõige külmem veebruar, kõige soojem august


Mandriline kliima:
- Kujuneb sisealadel - Temperatuuri suur kõikumine - Kõige soojema ja külmema kuu vahe võib olla üle 30 kraadi - Kõige soojem on juuli, kõige külmem jaanuar Veekogu soojeneb aeglasemalt, sest:
- Vesi on läbipaistev ja päikesekiirgus neeldub ka sügavamates kihtides - Vee erisoojus on suur, selle soojenemiseks kulub rohkem päikesekiirgust - Vesi on pidevas liikumises, soojus kandub sügavamale, vesi juhib soojust paremini - Auramine veekogult on suurem kui maapinnalt ja selleks kulub rohkem soojust, s.p veepind jahtub Maismaa soojeneb kiiremini, sest:
- Maismaal soojeneb vaid õhuke pinnakiht - Kivimite erisoojus on väiksem kui veel, need soojenevad kiiremini - Tahkes pinnases ained ei segune, kuiv pinnas on halva soojusjuhtivusega - Auramine maismaalt on väiksem kui veekogult Briisid – rannikualade omapärane õhu liikumine Päeva jooksul soojeneb maapind kiiremini kui meri ning soojem õhk maa kohal kerkib. Jahedam ja 
raskem õhk liigub mere kohalt maa suunas ning tekib merebriis. Öösel jahtub maapind kiiremini kui meri  ja maismaa kohal kujuneb kõrgema rõhuga ala kui mere 
kohal. Õhk liigub maalt merele ning tekib maabriis. Coriolise jõud – jõud, mis kallutab tuuled nende esialgsest liikumissuunast põhjapoolkeral paremale ja 
lõunapoolkeral vasakule. Ekvatoriaalsetel aladel on madalrõhuala, sest see piirkond saab tugevalt päikesekiirgust ning aluspind 
ja selle kohal olev õhk soojenevad. Soe õhk paisub, muutub kergemaks ja tõuseb kõrgemale, tekivad 
tõusvad õhuvoolud. Tõustes õhk jahtub ning tekivad pilved ja tugevad vihmasajud. 30. laiuskraadidel 
troposfääri ülapiiril olev õhk laskub ning tekib kõrgrõhuala. Passaadid – ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled. 0 – M, 30 – K, 60 – M, 90 – K Mussoonid tekivad, sest maismaa ja veekogu soojeneb ja jahtub erinevalt. Puhuvad suvel merelt 
mandrile ja talvel mandrilt merele. 2) VEESTIK Vesi maal jaotub: 
- 97% maailmameres, on soolane - Magevett leidub liustikes, jõgedes, järvedes, soodes, põhjaveena, õhus veeauruna ja 
elusorganismides - Looduses on vesi pidevas ringluse Maailmameri on:
- Ookeanid, mered, lahed ja väinad - Jaotatakse geograafilise asendi ja ühenduse poolest sise-, ääre- ja saartevahelisteks meredeks - Keskmine soolsus on 35 promilli, sisemered on soolasemad või magedamad - Keskmisest soolsusest madalamat vett leidub piirkondades, kus sajab vähe ning aurumine on suur - Jahtub ja soojeneb aeglaselt, sest vesi on suure soojusmahtuvusega Jõed:


- Iseloomustatakse pikkuse, laiuse, sügavuse, languse, voolusängi kuju, vooluhulga, voolukiiruse ja 
veetaseme kõikumisega. - Vooluhulga muutused sõltuvad eelkõige kliimast. Jõed ja pinnamood:
- Jõe voolukiirus sõltub jõe langust, suure languga mägijõed on kiirevoolulised, väikese languga 
tasandikujõed voolavad aeglaselt - Kanjonid e. Peaaegu püstloodsete veerudega org - Jõgi kulutab jõelooke Järved:
- Rohkesti vahelduva pinnamoega niiske kliimaga piirkondades - Kuuma ja kuiva kliimaga piirkondades järvi vähe 3) KLIIMAVÖÖTMED Antarktiline kliima:
- Madalad õhutemperatuurid - Temperatuurid keskmiselt 18 kraadi võrra madalamad kui meretasemel - Talvel keskmine temp. -60 - -70kraadi - Aastane sademete hulk u. 166mm, sademed peaaegu alati lume kujul - Lõunapoolkera Loomad:
- Fütoplanktonist - Pingviinid - Sinivaalad - Mõõkvaalad - Hiidkalmaarid - Merileopardid - Merikarud - Hülged Arktiline kliima:
- Põhjapoolkeral - Aasta läbi arktiline õhumass - Madalad temperatuurid ja väike sademete hulk Loomad:
- Sinivaalad


- Merihobud - Hülged - Polaarrebane ja polaarhunt 4) LOODUSVÖÖNDID Vihmamets:
- Kõige liigirikkamad kooslused, elab rohkem kui 50% Maal elavatest taime- ja loomariikidest - Puud kasvavad mitme rindena, juured ei ulatu kuigi sügavale (toitained puuduvad), toetuseks on 
plankjuured (plankjuured kasvavad valguse suunas) - Liikide vahel suur konkurents valguse pärast, valguse kättesaamiseks kasvavad väiksemad taimed 
puude okstel ja tüvedel. - Punamullad on toitainetevaesed, huumusesisaldust saab võrrelda okasmetsavööndi muldadega. - Ekvatoriaalne kliima, aastaaegu ei ole võimalik eristada. Lähistroopiline ja troopiline mets:
- Vegetatsiooniperiood kestab terve aasta - Taimestiku ilmet määravad sademete hulk ja nende jaotumine - Sademerikkas niiskes lähistroopikas valitsevad laialehelised igihaljad e. loorberlehised metsad - Kuivas lähistroopikas valitsevad kõvalehelised ehk nahkjate lehtedega puud, põõsad või torkvõsa - Põhja- ja lõunapöörijoone lähedal Savann:
- Lähisekvatoriaalne mussoonkliima, kaks peaaegu võrdse pikkusega aastaaega: kuiv ja niiske. - Suuremad asuvad Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, samuti Austraalias - Tekkinud mussoonmetsade põlengu, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tõttu - Koosluses on üksikuid suuri puid, parkmetsailmelised rohumaad, kõrrelised rohttaimed. - Mullastik on punakas, kuivab põuaperioodil kivikõvaks - Loomastik on liigirikas, palju rohusööjaid ning kiskjaid: Antiloobid, gasellid, kaelkirjakud, 
jõehobud, puumad. - Maastikele annab ilmet termiitide kõrged pesakuhilad. Kõrb:
- Tühi maa, kus taimi praktiliselt ei kasva, sest vett on vähe. - Katavad 1/5 maakera pinnast, enamus asuvad piki 30 lõuna- ja põhjalaiust - Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd: üks piki Vähi pöörijoont ning teine piki 
Kaljukitse pöörijoont (30 kraadi põhja- ja lõunalaiust) - Kõrbed tekivad 1) vihmavarju efekti läbi: Tõusev õhk liigub mööda kõrget mäenõlva üles ning 
jahtub. Jahtudes ei suuda õhumass hoida endas kinni piisavalt niiskust ja ülejääk sajab maha vihma
või lumena. Teisel pool mäetippu hakkab õhumass laskuma ja soojeneb, nüüd suudab õhk hoida 
rohkem vett, sidudes ümbritsevat keskkonda. S.p kuivad ümbruskond. 2) Inimtekke tagajärjel: 
Ülekarjatamisel hävitavad loomad taimestiku tallamise ja ära söömisega ning pinnas hakkab 
liikuma, sellega kaasneb ala kõrbestumine. Ka suured niisutussüsteemid tühjendavad sageli teiste 
alade veevarud kriitilise piirini, tuues sellega kaasa ala kõrbestumise - Kliima on kuiv, õhuniiskus on madal, sajab vähe ja harva, taimed saavad kasvada väga lühikesel 
perioodil Vahemereline:
- Levinud piirkondades, kus valitseb kuiv ja päikesepaisteline suvi ning jahe ja vihmane talv, 
30ndad ja 40ndad laiuskraadid, lähistroopiline kliima - Rohkesti haruldasi ning piiratud levikuga taimeliike, taimed taluvad hästi põuda - Pruunmullad, mis on väga huumusrikkad, suur erosioonikiht, muld on viljakas ja kivine - Vähe vööndile omaseid loomaliike, tavaliselt naabervöönditest leiduvad loomad - Tihedaima asustusega ala, tegeletakse peamiselt põllumajandustoorme töötlemisega - Taimedel kuuma ja kuiva kliimaga tekkinud kohastumused: Asteldega oksad ja lehed (aurumine, 
ärasöömine), eeterlikud õlid (kaitseks haiguste vastu, õli aurumisel jahtub lehe pind),  
Vahakirmega kaetud lehed (takistab aurumist, peegeldab päikesekiirgust), sügavale tungiv 
juurestik (vesi) Rohtla:
- Maismaast ¼ kaetud rohtlatega, valdavalt kuivalembelised taimed ja vähe puid.


- Jagatakse kaheks suuremaks tüübiks: 1) palavvöötme rohtlad e. Savannid: asuvad ekvaatori 
läheduses, kus on alati palav. 2) Parasvöötme ja lähistroopilised rohumaad: asuvad ekvaatorist 
kaugemal, kus on mandriline kliima kuuma suve ja karmi talvega, pinnas on viljakas ning seetõttu 
on rohtlad ülesharitud ja looduslikke rohtlaid on alles jäänud väga vähe. - Looduslikud: Inimese mõju puudub või on väga väike - Poollooduslikud: tekkinud metsadest raiumise tagajärjel, taastuvad kiiresti niipea, kui maa 
kurnamine lõpeb - Tehislikud: Heina ja karjamaad, kus kasvab ainult 1 – 2 liiki heinataimi, haritavad maad, mida 
säilitatakse kunstlikult Pampad – tohutud puudeta alad Argentiina keskosas. Idaossa jäävad humiidsed  ehk niiske kliimaga pampad, mis on riigi viljakaim osa. Vähem asustatud kuivadel 
aladel karjatatakse hobuseid, veiseid ja lambaid Stepid – Kasvab madal ja kuiv rohustu, puudeta tasandikud, mis laiuvad Ungarist 
läbi Ukraina ja Lõuna-Venemaa Kasahstani ja Siberini. - Kliima enamasti paraniiske - Taimekasvuperiood on põhiliselt kevadel ja varasuvel - Üsna liigirikas, palju närilisi ja putukaid - Loomad: termiidid, rohtlahaukurid, suurtrapp Sega- ja lehtmets: - Asuvad peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerika Suur-Järvistu ümbruses, Hiinas 
ja ka Uus-Meremaal - Kasvavad tamm, pöök, valgepöök, vaher, pärn, jalakas, kastan jne - Liigirikkad, taimed kasvavad rinnetena kokku 5 tasemel, pruunmuld e. viljakas muld - Mõjutatud inimtegevusest, maa on haritud põldudeks või maha raiutud - Kiskjaid ja jahiloomi on küttimise tõttu vähesemaks jäänud, linnud aitavad 
puude viljadel levida, leidub punahirve, piisonit ja pesukaru - Merelise kliimaga osas on väga soodne elupaik inimestele: soe ja niiske suvi, 
pehme talv, viljakad mullad ja metsade rohkus - Tasandikel kasvatatakse nisu, rukist, otra, kartulit, rapsi, maisi ja suhkrupeeti - Samuti olulised nafta ja gaas Okasmets:
- Levinud parasvöötme jahedamas osas - Kliima küllalt karm, kuid niiskust ja soojust on piisavalt suuremate puude 
kasvuks - Okaspuud ei karda külma ning tulevad toime lühikese suve ja vähese 
niiskusega, kõige levinumad on okaspuud: männid, kuused ja lehised - Kohastunud lumega: koonuseline kuju laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda, 
hoides nii ära puuokste murdmise - Põder, orav, jänes, hunt, ilves, rebane, metsis, laanepüü, vint - Inimtegevuse ja reostuse tõttu metsade pindala väheneb - Kõige suurem loodusvöönd, enim on Kanadas, Skandinaavias, Venemaal Tundra:
- Leidub arktilisi (põhjapooluse lähedal) ja mägitundraid e. Alpiinne (mägedes),  seega äärmiselt külm kliima - Sademeid vähe: tavaliselt alla 250 mm/a - Lühike taimekasvuperiood - Vähe taime- ja loomaliike - Suur loomade ja lindude arvu kõikumine suurte rännete tõttu Euraasias stepp; Ungaris pusta Põhja-Ameerikas preeria
Lõuna-Ameerikas pampa
Lõuna-Aafrikas veld


- Pohlad jne - Lemmingid, põhjapõdrad Jää- ja külmakõrbed:
- Paikneb ümber pooluste, maapind kaetud jääga, püsivat taimkatet ja  maismaataimi pole - Ajutiselt sulanud laikudelt võib leida vetikaid, mikroseeni, samblikke - Kõige elustikuvaesem ala asub Antarktika mandrijää keskosas, sest seal on 
liiga külm - Loomastik on liigivaene, kuna puudub arvestatav toidutootja taimestik, 
peamine toit on mereannid (nt: jääkaru toitub hüljestest, hülged kaladest jne) - Ranniku lähedal ujuvad jäämäed takistavad laevaliiklust - Antarktikas pesitsevad jääl ja lumel pingviinid, rannikul poegivad hülged - Külmakõrb ääristab kitsa ribana jäävööndit, suvel on plusskraadid ja lumevaba
aeg on 1-2 kuud - Väheasustatud inimeste poolt, küll aga leidub vähesel määral põlisrahvaste 
asustusi Kõrgusvööndid – mäestikes peamiselt taimkatte järgi eristatavad vööndid, mis 
olenevad absoluutsest kõrgusest Põhjapöörijoon – laiusjoon 23,5 kraadi põhjas, kus päike on seniidis üks kord  aastas, suvisel pööripäeval Põhjapolaarjoon – laiusjoon 66,5 kraadi põhjas, millest pooluse poole esinevad 
polaaröö ja -päev Lõunapöörijoon – laiusjoon 23,5 kraadi lõunas, kus päike on seniidis üks kord  aastas, talvisel pööripäeval Lõunapolaarjoon – laiusjoon 66,5 kraadi lõunas, millest pooluse poole esinevad 
polaaröö ja -päev