Molekulaarfüüsika.Kontrolltöö nr.1 1.Energia jäävuse seadus 2.Molekulaarkineetilise teooria 3 põhialust.Too igaühe kohta ka üks näide. 3.Mikroparameetrid-nimeta,tähised ja ühikud 4.Makroparameetrid-nimeta,tähised ja ühikud. 5. Mida nimetatakse olekuparameetriks? 6. Mis on ideaalne gaas 7.Mis on kontsentratsioon? 8.Milline on normaalrõhk? 9.Mis on temperatuur? 10.Nimeta temperatuuriskaalad. 11.Mis on soojushulk,definitsioon,tähis,ühik. 12.Mida nimetatakse absoluutseks nulltemperatuuriks. 13. Mida käsitleb termodünaamika? 14.Kuidas saab kehade siseenergiat vähendada? 15Mis on siseenergia? 16.Mida nimetatakse soojusvahetuseks? 17. Mis on isoprotsess? 18. Iseloomusta isoprotsesse-mis on seal konstantne,kuidas nimetatakse. 19.Isoprotsesside graafikute joonistamine erinevates teljestikes. 1
(imbumine) läbi poolläbilaskva vaheseina/membraani. Selektiivne difusioon. soojusülekanne energia ülekanne sisehõõre impulsi ülekanne · Osata seletada, mis on temperatuur ja mida see tähendab mikroskoopilisel tasandil - Temp. iseloomustab keha osakeste keskmist kineetilist energiat · Tunda erinevaid temperatuuri skaalasid ja osata üle minna ühelt skaalalt teisele · Teada, mis on rõhk ning millised on rõhu ühikud ning atmosfääri normaalrõhk. atm normaalrõhk on 101300 pa · Teada, mis on ideaalne gaas - Molekulidel ei ole mõõtmeid (punktmassid) · Molekulide põrked anuma seinaga on absoluutselt elastsed kiirus ei muutu, muutub suund · Molekulide vastastikmõju ei arvestata. Soojusmasin - Muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Nt aurumasin TD 1. seadus Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise
Pascali seadus vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi Õhurõhk raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Normaalrõhk normaalrõhuks nimetatakse rõhku 101325 Pa. Sageli kasutatakse normaalrõhu ligikaudset väärtust 100 000 Pa. Üleslükkejõud üleslükkejõuks nimetatakse jõudu, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. Valem Keha ujumine keha ujumisel ulatub osa kehast vedelikust välja. Keha ujumisel on üleslükkejõud alati võrdne kehale mõjuva raskusjõuga
Gaas kui molekulidest koosnev kogus. Milline on gaas? · Gaas koosneb molekulidest. · Molekulid on pidevas kaootilises (korrapäratus) liikumises. · Kõik molekulid, mis ringi sebivad, on vastastikmõjus. Molekul: · Aineosake, mis osaleb molekulaarliikumises ehk soojusliikumises ehk molekulide liikumises (Füüsiku definitsioon). · Väikseim aineosakene, millel on samasugused keemilised omadused, kui ainel tervikuna (Keemiku definitsioon). Olekuparameeter: Füüsikaline suurus, mis iseloomustab mingit keha või asja. Need on molekulide kiirus, molekulide mass, molekulide arv. · Inimese parameetrid: Silmade värvus, mass, pikkus. · Vee parameetrid: Temperatuur, tihedus. · Jää parameetrid: Temperatuur, tihedus, paksus. Makrokäsitluses nt saab temperatuuri tõusust teha järelduse, et molekulid on hakanud kiiremini liikuma. Makroparameetrid: Rõhk, ruumala, temperatuur, mass. Ka gaasi tihedus (m/V) ja...
-tihedus roo=mass/ruumala (kg/m3) Makroparameetrid: - ruumala V (m3) - rõhk p (Pa) - T kraad ° Olekuparameetrid on mikro- ja makroparameetrid Ideaalne gaas on: o Molekulid on punktmassid (molekulide V loetakse kaduvväikseks) o Molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed (mol kiiruse väärtus põrkamisel ei muutu) o Molekulide vahel ei ole vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõude) Normaalrõhk on 760 mmHg Temperatuur on suurus mis isel. keha soojuslikku seisundit. Ideaalse gaasi puhul siseenergia mõõt. Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab Q=*m Ühik on dzaul (J) Q=c*m*s*t Q=L*m Termodünaamika uurib soojusnähtusi eeldamata seejuures aine molekulaarset ehitust. Kasutab vaid makroparameetreid. Tuntumaid p, V ja T Uurib soojusliikumist ja soojusvahetumist Soojusvahetuseks nim
gaaslahendus- nim. elektrivoolu gaasides,kaasneb valguse eraldumine,Laengukandjad:elektronid ja ioonid.ioniseerimine-ioonide tek. gaasis,tekib kui gaasides tekitada elektriväli ja tavaliselt tekitatakse see elektroodidele rakendatava pinge abil, mille tulemusena gaas ioniseerub, gaas hakkab elektrit juhtima sõltuv-sõltub ionisaatori olemasolust sõltumatu-ioonid tekivad ise säde-kõrge pinge,normaalrõhk (välk,bensiinimootori süütesüsteem)põrkeionisatsioon-nähtus, mille korral laengukandjad omandavad elektriväljas kiirenevalt liikudes energia, mis on piisav neutraalosakeste ioniseerimiseks põrgetel nendega. pooljuht-aine,puuduvad vabad laengukandjad,on kerge tekitada(jäävad kahe vahele), (räni,germaanium)tavaolekus-elektronid on seotud paaridesse,vabu laengukandjaid pole omajuhitavus-Ideaalses pooljuhis on elektrivool
kineetiline energia Ek, molekulimass m, molekulide keskmine kiirus v 2 Ek 2 Gaasi temperatuur: T = ⇛ Ek = mv = 3 kT 3k 2 2 Rõhk Mõisted: molekulide keskmine kineetiline energia Ek, molekuli mass m, molekulide keskmine kiirus v, molekuli kontsentratsioon n, gaasi rõhk p 1 2 2 Gaasi rõhk: p= nmv = n Ek 3 3 Atmosfääri normaalrõhk: 1 atm = 101300 Pa = 1013 hPa = 1.013 bar = 760 mm Hg Aine hulk Mõisted: kõikide molekulide arv N, molekulide arv 1 moolis NA, aine hulk µ, molaarruumala Vm N Aine hulk: µ= NA Molaarmass: M =N A m m3 dm 3 Molaarruumala: V m =0,0224 =22,4 mol mol Ideaalne gaas Mõisted: gaasi rõhk p, gaasi ruumala V, moolide arv (mool - aine hulk kus sisaldub
*Õhuniiskus on tingitud sellest, et õhus on alati veeauru. Suurusjärk ~10 g/m(3). ...Küllastunud aur maksimaalse osatihedusega aur antud temperatuuril. Küllastunud auru tihedus sõltub temp.st. KEEMINE ...on aurustumine kogu vedeliku ulatuses,(aurumullide kiire teke, kasv ja tõus vedeliku pinnale). Vedelikus on tavaliselt lahustunud õhku, selles küllastunud aur, temp. Kasvades auru rõhk mullides suureneb. *Sõltub 1) Välisrõhust (vesi lk44 3.7). Normaalrõhk p=100KP=100000P= 760g/Hg N. konserveerimine(autovlaav), kiirkeedupott. Jon. 3.8. Kõrguse kasvades -> p langeb ->temp kõrgmägedes langeb(Muna keetmine kinnises potis). 2)Ainest vedeliku liigist(tabelites tagakaanel). Ved. Soojendamise graafik. Vastand *Vedeliku soojenemine *Keemine * Auru soojenemine *Kondenseerub keemistempil *Vedelik jahtub
Faasi määrab ära temperatuur ja rõhk. Teatud tingimustes võib aine olla metastabiilses olekus-piiri peal olekus. Faasisiire on ülemine ühest faasist teise(aine molekuli muudavad asendit). Siirdesoojus-soojushulk, energia. Siirdetemp. on seotud rõhuga. Selleks et faasisiire toimuks peab olema siirdetemperatuur ja võimalus energia liikumiseks. Kolmikpunkt-keha on korraga kolmes olekus. Normaalrõhk 760..... Sulamine ja tahkumine. Temperatuuri tõustes jõuab kätte hetk, mida nim kristalse aine sul temperatuuriks. Sulamise ajal temp ei kasva, pärast sulamis kasvab. Energia kulub sidemete lõhkumiseks, osakeste võnkumine kiireneb ja võnkeamplituud suureneb-sidemed katkevad. Aurumine ja kondenseerumine toimub igal temperatuuril, sest igalt temp-l leidub mõni osake, kes on võimeline ära lendama. Auramise käigus temp langeb. Aine aurab igal temp-l, keeb aga vaid ühel temp-l.
Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täitsin kolvi märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee mahu mõõtsin mõõtesilindri abil. Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris. Katseandmed: Gaasi molaarruumala tavatingimustel Vm = 22,4 dm3/mol o Normaaltemperatuur T = 273,15 K (0°C) Normaalrõhk Po= 101325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Õhu keskmine molaarmass 29g/mol Mass m1 (kolb, kork, õhk kolvis) m1= 150,26 g Mass m2 (kolb, kork, CO2 kolvis) m2= 150, 37 g Kolvi maht(õhu maht, CO2 maht) V= 318 ml = 0,318 dm3 Õhutemperatuur to= 21 oC = 294,15 K Õhurõhk P = 101600 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs:
73 346 0,00289 164 598 6,393591 80,5 353,5 0,002829 0 762 6,635947 Joonis Aine küllastunud aururõhu sõltuvus temperatuurist Joonis ln paur=f(1/T) Joone võrrandiks andis Excel y = - 3852,1x + 17,353 , millest lähtuvalt empiirilise võrrandi koefitsendid A ja B on: A= 17,536 ja B=-3853,1. Ja tänu neile arvudele saan teha järgmised arvutused: 1) Aurumissoojus: 2) Aine keemistemperatuur normaalrõhul: Normaalrõhk on 760 mmHg 3) Arvutan enroopia muudu 1 mooli aine aurustumisel normaalrõhul ehk Troutoni konstandi: JÄRELDUS Saadud ulemus sarnaneb benseeni keelmistemperatuuriga (80normaalrõhul ).
Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täitsin kolvi märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee mahu mõõtsin mõõtesilindri abil. Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris. Katseandmed: Gaasi molaarruumala tavatingimustel Vm = 22,4 dm3/mol o Normaaltemperatuur T = 273,15 K (0°C) Normaalrõhk Po= 101325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Õhu keskmine molaarmass 29g/mol Mass m1 (kolb, kork, õhk kolvis) m1= 150,26 g Mass m2 (kolb, kork, CO2 kolvis) m2= 150, 37 g Kolvi maht(õhu maht, CO2 maht) V= 318 ml = 0,318 dm3 Õhutemperatuur to= 21 oC = 294,15 K Õhurõhk P = 101600 Pa
p = const T 4.3 Rõhuühikud Nii füüsikas kui ka tehnikas on aegade jooksul olnud kasutusel mitmed erinevad ühikud. Erandiks ei ole siin ka rõhk ja rõhuühikud. Teeme enamkasutatavatest rõhuühikutest lühiülevaate. 1. SI-süsteemi rõhuühik 1 Pa (paskal). SI-süsteemis on rõhuühikuks selline rõhk, kus jõud 1 N mõjub ühtlaselt 1 m 2 suurusele pinnale 1N 1 Pa = 1 m 2 . Kuna see ühik on väike, siis kasutatakse kordseid ühikuid, nagu näiteks kPa ja MPa. Et normaalrõhk on suurusjärgus sada tuhat paskalit, siis on defineeritud vastav ühik - bar 1 bar = 10 5 Pa . Kuna meie kasutame SI-süsteemi, siis tuleb arvutusteks rõhk teisendada paskaliteks. 2. 1 mm Hg (millimeeter elavhõbedasammast). Nimetatud ühik on saadud kindla kõrgusega vedelikusamba rõhust, mis avaldub valemiga p = g h . Võttes 1 mm kõrguse elavhõbeda samba, saaksime ülaltoodud valemist selle samba poolt avaldatava rõhu 1 mm Hg = 133,3 Pa.
80,1 353,1 0,00283 0 754 6,625 Joone võrrand y= -4330,6x + 18,949, millest lähtuvalt empiirilise võrrandi koefitsendid A ja B on: A= 18,949 ja B= - 4330,6. H aur B=- Arvutused: Auramissoojus: R Keemistemperatuur normaalrõhul: Normaalrõhk on 760 mm Hg ln 760= - 4330,6/T + 18,949 -4330,6+ 18,949 T= T (ln 760) -4330,6 + 18,949 T= 6,63 T 18,949 T- 6,63 T= 4330,6 T= 351,54= 79 ºC Arvutan entroopia muudu 1 mooli aine aurustamisel normaalrõhul (Troutoni konstant): Järeldused. Keemistemperatuur normaalrõhul on 79 ºC, seega on tegu benseeniga( 80ºC). Troutoni konstant on 102, 42 J/K*mol. Aine auramissoojus on 36004,61 J/mol.
Tabel graafiku kujul. ÜLESANNE 5. Lähte ülesanne. Arvutada oma auto mootori võimsus 5000 p/min kui me suudaksime parandada täiteastet 10% ehk pöördemoment tõuseks ca samas suurusjärgus. Auto andmed. Honda Acord 2354cc 189hp(140Kw)@6800rpm 223Nm@4500rpm 2354cc = 143,65 in3 Surveastmeks valisin 11. Kasutatav valem. HP on umbkaudne maksimumvõimsus; AP atmosfäärirõhk, selles valemis väljendatud naelades ruuttolli kohta, pound per square inch, PSI, normaalrõhk on 14,7 PSI; CR on mootori surveaste; VE on nüüd juba tuttav täiteaste (mahuline efektiivsus); CID on mootori töömaht kuuptollides; RPM pöörete arv, mille juures maksimumvõimsus saavutatakse; Arvutustulemused. Täiteastmeks valisin esialgu 1, millekorral mootori võimsus 5000rpm-i juures oli 146hp (108,9 Kw) Täiteaste tõstmisega 10% sain tulemuseks 161,3hp (120.3kw) Järeldus. Kui me suudaksime täiteastet parandada 10%, siis mootori võimsus 5000rpm-i juures
21. 22.Hüdrauliline löök (seletus, näide) •Vedeliku rõhu äkiline suurenemine torustikus. •Tingitud tihti voolava vedeliku inertsist. Vooluteesulgemisel püüab vedelik jätkata liikumist ning avaldab takistusele survet. 23. Kavitatsioon (protsessi seletus, näide) 24.Gaaside parameetrid, ideaalgaas •Üldparameetriteks rõhk, temperatuur, tihedus ja ruumala. Rõhust ja temperatuurist sõltuvate suuruste fikseerimiseks normaaltingimuste mõiste. •Normaalrõhk: p = 1,01325 bar = 760 mmHG •Normaaltemperatuur: T = 273,15 ŗK = 0 ŗC •Normaalkuupmeeter – 1 kuupmeeter gaasi, mille rõhk on 1,01325 bar ja temperatuur 0 ŗC 25.Ideaalgaasi seaduspärad konstantse rõhu, mahu, temperatuuri korral •Ideaalgaasi olekuvõrrand: •T = const, isotermiline protsess. Ruumala pöördvõrdeline rõhuga. •p = const, isobaariline protsess. Ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga •V = const, isohooriline protsess
*Mis on Galvanotehnika, selle liigid! Galvanotehnika on eseme elektrolüütiline katmine metalli või sulamikihiga. Galvanotehnika liigid on galvanosteegia ja galvanoplastika. Galvanosteegia on metalleseme katmine teise õhukese metalliga. Galvanoplastikas sadestatakse esemele paks kiht, et saada täpsem kujutis esemest. *Nimeta voolu levimise võimalusi gaasides? Voolu levimise võimalused gaasides on: kuumlahendus(hõrendatud gaasid); kaarlahendus(normaalrõhk); sidelahendus(õhk muutub väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks); koroonalahendus(õhk muutub piiratud ruumiosas teraviku läheduses elektrit juhtivaks). *Mis on plasma? Plasma on tugevasti ioniseeritud gaas, mis sisaldab väga suures koguses laengukandjaid. *Mis on ppooljuht, npooljuht, pnsiire? Ppooljuht on pooljuht, milles põhilised laengukandjad on augud. Npooljuht on pooljuht, milles põhilised laengukandjad on elektronid
I = U / R+r Lühis: R on väike, mõjub ainult tühine vooluallika sisetakistus. Suur vool. Faraday elektrolüüsiseadus: katoodil eraldunud aine mass on m=k*I*t k-el.keem.ekvivalent mi/qi võrdeline elektrolüüti läbinud voolutugevusega ja ajaga. Huumlahendus: madal rõhk, mõnisada volti, normaaltemperatuur. Reklaamtorud, päevavalguslambid, virmalised. Kaarlahendus: atmosfäärirõhk, kõrge temp, madal pinge. El.keevitus, võimsad projektorid. Koroonalahendus: normaalrõhk, tavatemperatuur, ülitugev el.väli, teravikud. Püha Elmo tuled, tsepeliin. Sädelahendus: kui vooluallika võimsusest ei piisa pideva kaar- või huumlahenduse jaoks. Triikraud, välk. Rajult kõrge R ja I. Vaakumis el.voolu jaoks tuleb viia vabu laetud osakesi. Termoemissioon: kuumutatud metalli pind hakkab kiirgama elektrone. Aga need liiguvad aint ühtepidi, vaakumdiood. Trioodil on ka võre. Trns. Doonorlisand: arseen. Väliskihil 5 elektroni, annab ühe ära. N- tüüpi.
2 0 0,04 2 1,282 1,5 4,5 2,45 5 8 27,29 Kanname võrgukarakteristiku (tabelis punase kirjaga tulbad) pumbakarakteristikule. Valime pump mootoriga 7,5 kw see on kõigem otsatarbekam varaint Kuna lähtülesandes veekulu 24 l/s meie juhul pumb saab katta natuke rohkem vajadused. Hea varu pea olema. Pumba imemiskindluse kontrolliks arvutatakse pumba kavitatsioonivaru. kus Põ - baromeetriline õhurõhk, võtta normaalrõhk, Pa; Pküllastus on vastav vee küllastusrõhk (Pa) 3166 Pa NPSH < (101325/(9.81*1000))-2-1,5-(3166/9810))= 7,3 m Manomeetri näit pumba järel Pman/y= 4,58,21+2,45+0,0410=15,2 => Pman= 15,2*(9,81*1000)=149112 Pa Vaakummeetri näit saadakse järgnevatest valemitest 101325 / 9,81*1000 2 -1,5 - 0,041= pi/y= 6,8=> Pi= 6.8* (9.81*1000)= 66691 Pa Pvak =101325-66691=34634 Pa kus Pi absoluutne rõhk pumba imiavas, Pa. P= 9,81 *18,70*0,028/0,68=7,55 W
Lihtmehhanismid Seadmed, mille abil saab võita jõus Kang Kõva keha, mis saab pöörelda ümber liikumatu telje või toetuspunkti Liikumatu plokk Soonega ratas, mille abil saab tõsta raskusi(ei anna võitu jõus-et muuta jõu mõjumise suunda) Kaldpind annab võitu jõus: kaldpinna pikkus jagatud kaldpinna kõrgus Õhurõhk Rõhk, mida avaldab maad ümbritsev õhukiht selles asetsevatele kehadele 1mmHg=133Pa Normaalrõhk õhurõhk, mis temperatuuril 0C tasakaalustab 760 mm kõrguse elavhõbeda samba rõhu 101 300Pa Manomeeter Mõõteriist vedeliku, gaasi või auru rõhu või rõhkude vahe mõõtmiseks Baromeeter Mõõteriist õhurõhu mõõtmiseks Üleslükkejõud Jõud, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud keha selles ülespoole Areomeeter Mõõteriist vedeliku tiheduse määramiseks
keemilis-füüsiliste omaduste poolest olekuparameetrid – iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut (p, T, V, n) olekuvõrrand – iseloomustab olekuparameetrite vahelisi seoseid nt ideaalne gaas – puuduvad osakeste mõõtmed/ruumala (osakesed on punktid) ning osakestevaheline vastastikmõju pV = nRT R – gaasi universaalkonstant; R = 8.314 J/molK (ehk 0.0820 dm3atm/molK); R = poVo/To; po – normaalrõhk (1 atm. ehk 101 325 Pa), To – normaaltemperatuur (0 °C ehk 273.15 K), Vo – molaarruumala normaaltingimustel (22.4 dm3/mol). olekufunktsioonid – funktsioonid, mis sõltuvad olekuparameetritest (siseenergia U, entalpia H, entroopia S, vabaenergia G). on määratud süsteemi olekuga, mitte sellega, kuidas see olek on saavutatud. protsessid soojusvahetuse järgi eksotermiline protsess – energia/soojus eraldub ΔH < 0
Celsiuse skaalal vastab sellele 273,15 °C. Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab F ühikulisele pinnale mõjuvat jõudu: p = , kus p on rõhk (Pa), S on pindala (m 2) ja S F on sellele pindalale (S) mõjuv jõud (N). Rõhuühikuid: Paskal (Pa); tehniline atmosfäär (1 at = 1 kgf/cm2 = 98066,5 Pa); elavhõbedasamba kõrgus (1 mmHg = 133 Pa); looduslik atmosfäär (normaalrõhk) (1 atm = 760 mmHg = 101325 Pa); baar (1 bar = 100000 Pa). Ideaalse gaasi olekuvõrrand ja isoprotsessid. Ideaalne gaas on tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus: a) molekulid loetakse punktmassideks; b) molekulide põrgetel anuma seinaga nende kiiruste väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund; c) molekulide vahelist vastastikmõju ei arvestata. Ideaalse gaasi m
Jäsemete liigutamine. Lihastes ja kõõlustes paiknevatest retseptoritest antakse signaal hingamiskeskusele-piklikule ajule, et hapnikusisaldus langeb ja süsihappegaasisisaldus kasvab. Selle vastuseks südame löögisagedus suureneb ja hingamine kiireneb.Südamelöökide arv võib kasvada 70-lt kuni 200ni.Kasvab ka ühes minutis südant läbiva vere hulk s.o. minutimaht 3.Vererõhk. Kui vererõhk tõuseb mingil põhjusel järsku liiga kõrgeks( normaalrõhk 120 mm Hg),pidurdab organism südame löögisagedust, et ära hoida vereringeelunkonna kahjustusi ( veresoonte lõhkemine näiteks) Veres suhkru sisalduse regulatsioon hormoonide abil : 1.Kõhunääre ehk pankreas toodab hormooni-INSULIIN, mis muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks ( loomne varusuhkur) ja mis talletatakse maksas ja lihastes.Insuliin soodustab ka glükoosi kasutust rakkudes. Suhkruhaigetel ehk diabeetikutel veres insuliini
Väiksem värviosakeste kiirendus Parem kattevõime Vähem Overspray- d põrkab detaililt tagasi (ca 35%) Kogukulu väiksem Düüs 0,7 ... 1,3 1,4 mm ?? Õhukulu enamasti ca 200 l/min (vt püstoli juhendit) Rõhu mõõtmine Rõhku saab defineerida kui pinnaühikule mõjuvat jõudu P = F/A (N/m2). Absoluutne rõhk rõhk mõõdetuna absoluutse vaakumi (p=0) suhtes; Suhteline rõhk rõhk mõõdetuna õhurõhu (p amb ) suhtes; Merepinnal p amb = pn = 1013,25 mbar, kus pn - normaalrõhk Kolbkompressor Kasutatakse suruõhu tootmiseks nii sõidukitel kui ka töökojas. Väljundrõhk 0,7 0,8 MPa (7 8 bar). Nii tagatakse töösilindri rõhuks 0,6 MPa (6 bar). Uuematel veokitel süsteemi rõhk ca 10 bar. Kruvikompressor Kasutatakse suruõhu tootmiseks kui vaja suurt mahtu ja suhteliselt väikest rõhku.
Õhk- gaaside segu 78% N( lämmastik) 21% O (hapnik) 1% muud gaasid. Atmosfääri tähtus: • kaitseb päikese UV- kiirguse eest • põletab ära enamuse Maale kukkuvatest meteoriitidest • takistab Maad ülekuumenemist päeval • takistab Maad liigset jahtumist öösel. Ilm kujuneb valdavalt troposfääris. Õhu omaduste muutumine 1.Õhurõhk Kõrgemal on õhk hõredam→ õhurõhk (ÕR) madalam. Iga 100 meetri kohta langeb ÕR 10 mm Hg/ 13 mb. Normaalrõhk on 1013 mb/ 760 mmHg. Õhurõhu muutus tähendab ilma muutust. Kõrge ÕR→ selge päikeseline ilm. Madal ÕR→ pilves, sageli sajune ilm. 2.Õhutemperatuur Troposfääris langeb õhutemperatuut 1 km tõusu korral 6 kraadi. Õhutemperatuur on ööpäevane ja aastaajaline rütm. 3.Õhuniiskus- veeauru sisaldus õhus Sooja õhku mahub veeauru rohkem kui külma õhku. Kui õhk küllastub veeaurust, siis tekivad pilved, udu või muu taoline.
sõltu toru diameetrist ega kujust: P = dgh, kus d – vedeliku (Hg) tihedus (13,6 g/cm3), g – raskuskiirendus (u 9,8 m/s2), h – vedelikusamba kõrgus Mõõtühikud. SI ühik: Paskal; 1N/m2 = 1 Pa; atmosfäär: atm, 101325 Pa; baar = 100 000 Pa, millibaar = 100 Pa, 100 Pa = 1 hPa (hektopaskal = 1 mbar; 1 atm = 760 mmhg, 1 Torr = 1mmhg = 133,322 Pa; tehniline atmosfäär (at) on 1 kg-se massiga keha kaalu poolt 1 cm2-le avaldatav rõhk: 1 at = 98 kPa Normaalrõhk 1 atm=1013 bar; standardrõhk 1 bar=105 Pa=0,9869 atm Ühik Seos SI’ga Normaalrõhk Standardrõhk Ühik Seos SI’ga Normaalrõhk Standardrõhk Pa 1 Pa 101325 Pa 100000 Pa bar 1 bar =100000 Pa 1,01325 bar 1 bar Torr, mmHg 1 mmHg ≈ 133,322 Pa 760 mmHg 750 mmHg atm 1 atm = 101325 Pa 1 atm 0,9869 atm
Kehade surve mõõduks on rõhk. Rõhuks nim füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale mõjuva rõhumisjõu ja kehade puutepinna pindala jagatisega. p=F/S. Ühik: Pa. Rõhk on 1Pa, kui 1N mõjub 1m2 pinnale. Mõõteriist: manomeeter, õhurõhul baromeeter. Tihedus on füüsikaline suurus, mis võrdub ainekoguse massi ja selle ruumala jagatisega. J=m/V. Ühik: kg/m3. Mõõteriist: areomeeter. p=Jgh. Pascali seadus: vedelikes ja gaasides kandub rühk edasi kõikides suundades ühteviisi. Normaalrõhk (õhus) on 101 325Pa või 760 mmHg. Kehale vedelikus või gaasis mõjub üleslükkejõud. Keha poolt väljatõrjutud vedeliku mass ja ruumala on võrdne keha massi ja ruumalaga. Üleslükkejõud sõltub keha poolt välatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuvast raskusjõust. Fü=JgV. Ujumise korral Fr=Fü, keha tihedus väiksem keskkonna tihedusest. Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. Töö on
teistest osadest oma füüsikalis-keemiliste omaduste poolest; olekuparameetrid iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut: temperatuur (T), rõhk (p), ruumala (V), aine hulk (koostis) (n); olekuvõrrandid olekuparameetrite vahelised seosed. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand): pV = nRT , R gaasi universaalkonstant; R = 8.314 J/molK (ehk 0.0820 dm atm/molK); 3 R = poVo/To; po normaalrõhk (1 atm. ehk 101 325 Pa), To normaaltemperatuur (0 °C ehk 273.15 K), Vo molaarruumala normaaltingimustel (22.4 dm3/mol). Olekufunktsioonid funktsioonid, mis sõltuvad olekuparameetritest, nt. siseenergia (U), entalpia (H), entroopia (S), vabaenergia (G); on määratud süsteemi olekuga ega sõltu sellest, kuidas see olek on saavutatud. Süsteemi koguenergia (E): E = Ekin. + Epot + U, Ekin ja Epot süsteemi kui terviku kineetiline ja potentsiaalne energia.
olekuparameetrid – iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut: temperatuur (T), rõhk (p), ruumala (V), aine hulk (koostis) (n); olekuvõrrandid – olekuparameetrite vahelised seosed. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand): pV = nRT , R – gaasi universaalkonstant; R = 8.314 J/mol⋅K (ehk 0.0820 dm ⋅atm/mol⋅K); 3 R = poVo/To; po – normaalrõhk (1 atm. ehk 101 325 Pa), To – normaaltemperatuur (0 °C ehk 273.15 K), Vo – molaarruumala normaaltingimustel (22.4 dm3/mol). Olekufunktsioonid – funktsioonid, mis sõltuvad olekuparameetritest, nt. siseenergia (U), entalpia (H), entroopia (S), vabaenergia (G); on määratud süsteemi olekuga ega sõltu sellest, kuidas see olek on saavutatud. Süsteemi koguenergia (E): E = Ekin. + Epot + U, Ekin ja Epot – süsteemi kui terviku kineetiline ja potentsiaalne energia.
14 µm. 38. Kui kaua tuleb vett keeta võimsusel 1kW et 1 l algruumala täielikult aurustuks? 1 l vett on 1000g. Selle aurustamiseks kulub 560000cal. Võimsus 1kW=1000J/s=240cal/s. 560000cal genereeritakse 560000/240=2333s=38.9min jooksul=38 min 54 s. 39. Imeva pumbaga imetakse kaevust vett temperatuuril 20°C. Kaev asub kõrgplatool, kus õhurõhk on 650 mmHg. Arvutage, kui kõrgele maksimaalselt saab imeva pumbaga veesammast tõsta. Õhurõhk on 650/760=0.855 osa normaalrõhust. Normaalrõhk suruks veesamba h=p/g=101300/1000*9.81=10.32m kõrgusele. Platool olev rõhk vastavalt 0.855*10.32=8.8236m kõrgusele. Lisaks vähendab samba tõusu ülalt vastusuruv veeauru rõhk, mis 20°C juures on p(t)=6.1070*107.63t/241.9+t=6.107*10152.6/261.9=6.107*3.825=23.36(mb)= 2336Pa. See rõhk surub veesamba alla kõrguse h=p/g=2336/1000*9.81=0.238m. Seega jääb samba lõplik kõrgus 8.824-0.238=8.586m. 40. Soome saunas on temperatuur 100°C. Mitme protsendi võrra tõuseb õhuniiskus kui
• Summaarse kiirguse hulk aastas umbes 3500 MJ/m2. • Päikesepaiste kestus 1600-1900h. • Lumikatte kestus 130 päeva (Haanja ja Pandivere kõrgustikul) kuni 80 päeva (Lääne- Saaremaal) Õhurõhu tekkepõhjus. Vaatlejast kuni atmosfääri ülapiirini ulatuva atmosfäärisamba kaal Õhurõhu ühikud • Millibaar (mb) • Hektopaskal (hPa) • Millimeetrit elavhõbedasammast (mm/Hg) Õhurõhu mõõteriist: BAROMEETER Normaalrõhk: 1013,25 hPa või mb või 760 mm/Hg Õhurõhu erinevuste tekkimise põhjus. Maa eri piirkondade ebaühtlane soojenemine Õhurõhu muutus kõrgusega: Kõrguse kasvades õhurõhk langeb, kuna ülemise atmosfääri taseme kohale jääb maapinnaga võrreldes vähem õhu molekule, mis avaldavad vähem rõhku. Kuna gravitatsioon hoiab suurema osa molekule maapinna lähedal, kahaneb rõhk kõrguse kasvades esialgu kiiresti, siis aeglasemalt
avab ja sulgeb, kokku seega 16 nukki. Kompressoriga mootorite puhul on aga VE päris pikalt üle 100%, milles tuleb ka kompressormootorite tavalisest suurem võimsus. Siinkohal võiks ära tuua ühe valemi, mille järgi on võimalik umbkaudselt hinnata mootori võimsuspotentsiaali: HP on umbkaudne maksimumvõimsus, AP atmosfäärirõhk, selles valemis väljendatud naelades ruuttolli kohta, pound per square inch, PSI, normaalrõhk on 14,7 PSI, CR on mootori surveaste, VE on nüüd juba tuttav täiteaste (mahuline efektiivsus), CID on mootori töömaht kuuptollides; RPM pöörete arv, mille juures maksimumvõimsus saavutatakse, Näiteks leiame veidike forsseeritud 426 CID mootori umbkaudse tippvõimsuse, võttes surveastmeks 11, VE = 90% ehk 0,9 ja pööreteks 6500. Saame: Süüde Rääkides sündmuste ajastamisest mootoris, ei saa mööda minna ka küttesegu õigeaegsest
Mool on aine hulk, milles on avogaadro arv molekule. NA = 6.022*1023. Ehk üks mool ainet sisaldab endas Na aineosakest. Mooliks kutsutakse gramm-molekuli. Gramm-molekul on aine hulk grammides, mis on arvuliselt võrdne selle aine molekulmassiga Daltonites. Nt 1 mool vett on 18g. Rõhk on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse pinnaühikule mõjuva jõuga. Rõhuühikuks on N/m2=Pa. Gaasi rõhk tuleneb sellest, et molekulid põrkuvad nõu seintelt tagasi. Normaalrõhk on 101300 Pa. Temperatuur iseloomustab gaasi molekulide liikumise kineetilist energiat. temp on 0 kui molekulid on paigal ja see kasvab võrdselt molekulide kineetilise energia suurenemisega, st võrdeliselt kiiruse ruuduga. 0 oC=273K (norm temp). Gaasi olekuvõrrand pV=nRT. R=8.314 J/K*mol. 1 mol gaasi ruumala normaaltingimustel (273K, 101300 Pa) on 22.4 l. V=1*8,314*273.16/101300=22.4. toatemp ja normrõhul on mooli ruumala 24.
Keskkonnafüüsika Mehhaanika Füüsikaline suurus kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust Füüsikalisel suurusel on nimi, nt pikkus, kiirus. Peab olema mõõdetav, omab mõõtühikut. Kokkuleppelised. (SI süsteem) Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem, milles on 7 põhiühikut ◦ Pikkusühik – 1 meeter (m) ◦ Massiühik – 1 kilogramm (kg) ◦ Ajaühik – 1 sekund (s) ◦ Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) ◦ Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) ◦ Ainehulga ühik – 1 mool (mol) ◦ Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mehaanika harud: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis. Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus. Staatika – tasakaalus olevad kehad. Ühtlane sirgjooneline liikumine: Liikumine sirgel, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v. Ühtlase kiirendusega liikumine: Liikumine, mille kiirus muutub mis tahes võrdset...
immutusvedelikuga, mis surve all puitu pressitakse. Surve ülevalhoidmine autoklaavis sõltub puitmaterjali mõõtmetest, ulatudes 30 minutist mõne tunnini. Peale surveperioodi tühjendatakse silinder vedelikust. Protseduur lõppeb harilikult lühikese vaakumperioodiga, mis kuivatab puidu enne silindrist väljavõtmist. Männipuidule kuluvat immuti kogust arvestatakse keskmiselt 600 1 mI maltspuidu kohta. Vaakumimmutus immuti tunbib puitu vähemalt 10 mm sügavuseni (vaakum + normaalrõhk või väike ülerõhk); 17 Surveimmutus immuti peab tungima puitu maksimaalselt (kogu maltspuidu immutamiseks vaakum + rõhk ca 8 bar) 4.2.3. Puidu immutusvahendid (immutid) Puidu immutid võib jaotada kolme erinevasse gruppi: 1. Vees lahustuvad (soola, sisaldavad) immutid. Peale immutamist kinnistuvad kaitseained, jäädes ise selles lahustumatuteks, puitu.
Diastoli ajal langeb rõhk aordis ~80 mmHg-ni, kopsuarteris 8 mmHg-ni. 51. Kuidas leitakse hingamistööd? Ühe hingamise töö (pel+palv) V=A; palv=(kl.F)+(k3.F2). 52. Kuidas leitakse lihase tööd? Avaldub tõste kõrguse (lihase lühenemise) ja koormuse A=FS 53. Mis on rõhk? Ühik. Rõhk on pinnaühiku kohta mõjuv jõud. P=F÷S. Ühik: (1)SI-süsteemis 1N/m2=1Pa; (2)tehniline atmosfäär 1at=1kG/sm2=9,8Pa; (3)füüsikaline atmosfäär(normaalrõhk) 1atm=760mmHg; (4) 1mikrobaar=0,1Pa 54. Hüdrostaatiline ja dünaamiline rõhk ja nende valemid. Hüdrostaatiline rõhk ehk hüdrostaatiline pinge on rõhk, mis mõjub tasakaalu vedelikus. Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga jaotatud kahte ossa. Neid osi peab hoidma koos mingi jõud F p, see on hüdrostaatiline rõhujõud ehk survejõud. Selle
2) õhu temperatuuri muutmine valgub külmale aluspinnale ja jahtub või aluspinna-lähedane õhk soojemaks: Kui õhu temperatuur jääb konstantseks, 2) Jahtumise (päeval maapind kuumeneb, soe siis veeauru sisalduse vähendamine tagajärjel tekib õhumassi sees advektsioon, õhk liigub soojemale Normaalrõhk. vähendab tegelikku veeauru rõhku õhus kondensatsioon ja udu aluspinnale) 760 mm Hg – tähendab 760 mm kõrguse ning kahandab suhtelist õhuniiskust. Kui Nõlvade udud – õhk hakkab mööda nõlva elavhõbedasamba rõhuga võrdset
seaduspärasus : p1 / V2 = p2 / V1 ehk p1 V1= p2 V2 p1 - gaasi esialgne rõhk ; p2 - gaasi rõhk vaatluse lõpul ; V1 ( m ) -gaasi ruumala vaatluse algul ; V2 (m3) - gaasi ruumala vaatluse lõpul. 3 Märkus: Rõhk ja ruumala võivad olla teistes mõõtühikutes, kui põhiühikutes, aga võrrandi mõlemal poolel peavad ühikud olema ühesugused. Näidisülesanne: Silindris olev gaas, mille rõhk on normaalrõhk ( 10 5 Pa ) ja ruumala 40 cm 3, suruti kokku ruumalale 5 cm3. Miiliseks kujuneb kokkusurutud gaasi rõhk, kui temperatuur ei muutu ? p1= 105 Pa p1V1= p2V2 p2 = (p1V1)/V2 V1= 40 cm3 V2 = 5 cm3 p2 = ( 105 x 40 )/ 5 = 8 x 105 Pa p2= ? 4.2. Gay - Lussaci ( ge - lüssak ) seadus . 1 2
· Üleantav impulss sõltub: 2) üksikute impulsside suurusest 3) põrgete arvust ühes ajaühikus vastu anuma seina · Põrgete arv ajaühikus sõltub: 3) Kontsentratsioonist (n) 4) Kiirusest (v) 2 p= n Ek 1 Gaasi molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand: 3 2 Normaalrõhk: p = 760mmHg 101325 Pa · Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Soojushulga juurdeandmine mingile kehale tähendab selle keha molekulide kineetilise energia suurendamist. · Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või annab ära. (Tähis Q, ühik J). · Temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt. Võime temperatuuri mõõta energia ühikutes. · Temperatuur on nii mikro kui ka makroparameeter.
on suurem molekulide keskmisest kineetilisest energiast. See protsess soojustehnikas huvi ei paku. 2. Veeauru võib saada veel keemise teel. Keemiseks nimetatakse intensiivset aurustmis protsessi, mis toimub kogu vedeliku massi ulatuses see tähendab auru nullid moodustuvad anuma seintel, ning eralduvad igalt poolt. Vee keemis-temperatuur sõltub rõhust. Mida suurem on rõhk seda suurem on keemis-temperatuur. Normaalrõhk Normaaltemperatuur Keemistemperatuur ; keemisrõhk . Olenevalt auru omadusters võib aur olla küllastatud või üleküllastunud. Küllastunud aur tekib vee juutresolukul ja temaga kui ta temaga tasakaalo olekus on. Küllastunud auru rõhku nimetatakse küllastusrõhuks ja ta oleneb küllastunud auru temperatuurist. Praktiliselt kõllastumisrõhk ja keemisrõhk on ühesugused, samuti on ühesugused küllastustemperatuur ja keemisrõhk
Üleantav impulss sõltub: 1) üksikute impulsside suurusest 2) põrgete arvust ühes ajaühikus vastu anuma seina Põrgete arv ajaühikus sõltub: 1) Kontsentratsioonist (n) 2) Kiirusest (v) 2 Gaasi molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand: p n Ek 3 Normaalrõhk: p 760mmHg 101325 Pa Temperatuur – iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Soojushulga juurdeandmine mingile kehale tähendab selle keha molekulide kineetilise energia suurendamist. Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või annab ära. (Tähis Q, ühik J). Temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt. Võime temperatuuri mõõta energia ühikutes.
Üleantav impulss sõltub: 1) üksikute impulsside suurusest 2) põrgete arvust ühes ajaühikus vastu anuma seina Põrgete arv ajaühikus sõltub: 1) Kontsentratsioonist (n) 2) Kiirusest (v) 2 Gaasi molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand: p n Ek 3 Normaalrõhk: p 760mmHg 101325 Pa Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Soojushulga juurdeandmine mingile kehale tähendab selle keha molekulide kineetilise energia suurendamist. Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või annab ära. (Tähis Q, ühik J). Temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt. Võime temperatuuri mõõta energia ühikutes. Temperatuur on nii mikro kui ka makroparameeter.
81 a 2.0 10 7 , kg/(m·s·Pa) Z pi Z p1 Z p 2...Z px Pn p x pi ( pi pe ) Z pT Da ( 22,2 0,14 t ) 10 6 , m2/s Pn õhu rõhk (normaalrõhk 101325 Pa); Summaarne (aur + vesi) niiskusvoog 19 2018 p w j k p Pw g g g l p Dw j
eesmärgiks on kaitsta puitu välistegurite rikkuva mõju eest. Viimistlusmaterjalide puitutungimise sügavus ei ole selle meetodi puhul nii suur kui immutamisel. Välistingimustes asuvale puidule on pinnaviimistlus mõeldud kaitseks nii niiskuse kui ka ultraviolettkiirguse eest, kuid võib tagada teatud kaitse ka mehaaniliste kahjustuste eest. Surve- ja vaakumimmutus Vaakumimmutus – immuti tungib puitu vähemalt 10 mm sügavuseni (vaakum + normaalrõhk või väike ülerõhk); Surveimmutus – immuti peab tungima puitu maksimaalselt (kogu maltspuidu immutamiseks vaakum + rõhk ca 8bar) Sisselõigete meetod - kasutusel kuusepuidu puhul. Kuusepuidu pinda töödeldakse enne immutust erinugadega (incising) Difusioonmeetod – sarnaneb täisrakumeetodiga, aga kõrge surve asemel kasutatakse normaalrõhku või vähe kõrgendatud survet. Puit kastetakse immutisse ja jäetakse paariks nädalaks seisma. Puit peab olema enne ärg (värskelt saetud)
kiirenduse l m/s2. 1kp=1kg×9,81 m/s2=9,81 N. Temperatuur: temperatuuride vahe 1°C=1 K, nullpunkt 0°C =273 K. Rõhk: 1at Tehniline atmosfäär, 1 at=lkp/cm2=0,981 bar. Pa Pascal 1 Pa=10N/m2=105bar, 1 bar=105N/m2=105Pa=1,02 at. Atm normaalrõhk, 1 atm=1,033 at=1,013 bar. mmHg mm elavhõbedasammast, mmHg= torr, 1 at=736torr, 1 bar=750 torr, 760mmHg=1 atm. Normaalrõhu väärtust loetakse omamoodi nullpunktiks, millest mõõdetakse erinevaid rõhu väärtusi (sele 1). Sele 1 - Õhu rõhu mõõtmine 5 pamb atmosfääri rõhk mille väärtus sõltub nii geograafilisest
kiirenduse l m/s2. 1kp=1kg×9,81 m/s2=9,81 N. Temperatuur: temperatuuride vahe ⇒ 1°C=1 K, nullpunkt ⇒ 0°C =273 K. Rõhk: 1at ⇒ Tehniline atmosfäär, 1 at=lkp/cm2=0,981 bar. Pa ⇒ Pascal 1 Pa=10N/m2=105bar, 1 bar=105N/m2=105Pa=1,02 at. Atm ⇒ normaalrõhk, 1 atm=1,033 at=1,013 bar. mmHg ⇒ mm elavhõbedasammast, mmHg= torr, 1 at=736torr, 1 bar=750 torr, 760mmHg=1 atm. Normaalrõhu väärtust loetakse omamoodi nullpunktiks, millest mõõdetakse erinevaid rõhu väärtusi (sele 1). Sele 1 - Õhu rõhu mõõtmine 5 pamb ⇒ atmosfääri rõhk mille väärtus sõltub nii geograafilisest
· bilanss tasakaal · kiirgusbilanss Maale saabuva ja sealt lahkuva kiirguse tasakaal · positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss http://www.school-portal.co.uk/GroupDownloadFile.asp?GroupId=12426&ResourceID=40445 VAATA, VÄGA HEA ASI ! KLIIMAELEMENDID e. METEROLOOGILISED ELEMNDID Õhutemperatuur t C = 5 / 9 * ( t F - 32) t F = ( 9 / 5 * t C ) + 32 Õhurõhk Õhurõhku mõõdetakse baromeeteriga; barograafiga (õhurõhu isekirjutaja) Normaalrõhk 760 mmHg Baromeetriline aste - vahemaa meetrites, mille võrra on vaja tõusta või laskuda, et õhurõhk muutuks ühe ühiku võrra ISOBAAR - samarõhujoon MADALRÕHULOHK e. tsükloni väljasopistunud ala KÕRGRÕHUHARI e. antitsükloni väljasopistund ala Õhuniiskus - veeauru sisaldus õhus Õhuniiskust mõõdetakse hügromeetriga hügrograafiga (õhuniiskuse isekirjutaja) absoluutne - g/cm3 suhteline - % Sademed - vedel/tahke vesi, mis sajab/sadestub maapinnale
Vasikas imeb piima udarast märgatavalt suurema imemissagedusega (umbes 120 korda minutis). Pulsatsiooni parameetrite määramine nisakummi sulgumise ja avanemise või imikambri rõhumuutuste järgi on raskendatud, mistõttu praktikas hinnatakse neid vahekambri rõhumuutuste mõõtmise kaudu (joonis). Selle järgi on imemistaktiks ajavahemik, mil vahekambrisse tekib ja kestab vaakum (vahemik A+B, joonisel). Massaazitaktiks loetakse aega, mil vahekambrisse tekib ja kestab normaalrõhk (vahemik C+D, joonisel). Tegelikkuses mõjub nisale ka siis (sulgunud nisakummile vaatamata) umbes 4 kPa suurune alarõhk. Ajavahemikke A ja C nimetatakse siirdeaegadeks ning nende pikenemine viitab sellele, et vaba õhuvool pulsaatorisse on takistatud ja massaaz on ebapiisav. Küllalt efektiivse massaazi tagab vähemalt 0,3 sekundi pikkune massaazitakt. Tühilüpsi vältimiseks ei tohiks imemistakti pikkus ületada 0,7 sekundit.
polümeerse struktuuriga (“lõputud” ahelad tetraeedritest P 4) pole taval. kergsüttiv (süttim.-temp. üle 210ºC), kuid lisandid ja hõõrdumine võivad süttimist soodustada puhtal kujul pole mürgine (ei lahustu organismis) lendub kuumutamisel õhu juurdepääsuta (norm-rõhul eriti üle 400ºC), aurude kondenseerumisel ja tahkumisel tekib valge fosfor Must fosfor tekib valgest allotroobist rõhul üle 1,2 GPa (1,2 . 109Pa) (normaalrõhk: 1 atm ≈ 1,01 · 105 Pa) meenutab väliselt grafiiti must kristallil. aine kristallivõre: omavahel nõrgalt seotud gofreeritud kihid atmosfäärirõhul sublimeerub (nagu ka punane f.) teiste f. allotroopidega võrreldes kõige passiivsem 3.15.3. Tööstuslik saamine Valge fosfor: segu – fosforiidid või apatiit – koks – liiv kuumutamisel elektriahjudes (1300–1500ºC): 4Ca5F(PO4)3 + 21SiO2 + 30 C → 3P4 + 20CaSiO3 + SiF4 + 30 CO
annaabi.ee 
