- liivmuld - savi-liivmuld r. Liiva - liiv-savimuld r. Savi - savimuld - rähknemuld ... kivine lõimisest sõltub: - mulla õhusisaldus - niiskusesisaldus - soojenemiskiirus - toitainete sisaldus 2. KLIIMA- sõltub murenemise liigist ja kiirusest Kliima mõjutab: - mulla org. Osa (taimed) - sademetest ja temp sõltub mullal kasvav taimestik ja selle kõdunemist Kliimast sõltub: mullabioloogiline aktiivsus (bakterid) 3. RELJEEF- pinnamood Reljeef mõj mullas : P-külmem - veereziimi L-soojem - soojusreziimi - järskudelt nõlvadelt nõlvajalamile 4. TAIMED- floora ... lagunemisel tekib mullaorgaaniline osa e huumus. Huumus on tihe ja hoiab vett hästi kinni 5. MULLAORGANISMID-fauna - vihmaussid kobestavad mulda - karihiired - mutid - mikroorganismid e bakterid .... eritavad mulda kasulikke aineid 6. AEG
Pöördellipsoid on lähim lihtne geomeetriline keha, mis vastab Maa kujule. Geoid on Maa kuju määrav pind 3. Geograafiline koordinaadistik Laius- ja pikkuskraadide määramine 4. Maa pöörlemine ja tiirlemine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber päikese. Päikese suhtes ühe täispöörde tegemiseks kulub 24h ehk üks keskmine päikesepäev. Maa pöörlemine tingib: 1) Öö ja päeva vaheldumist vastavalt sellele poolkerade valgustatus, õhutemperatuur, õhu liikumine ja vee aurustumine 2) Tõusu ja möönalaine teke seda tekitab kuu külge tõmbejõud 3) Coriolise jõud tuulte kaldumine 5. Pööripäevad ja pöörijooned Suvisel pööripäeval (21 või 22 juuni) on põhjapoolkera kallutatud päikese suunas, talvisel pööripäeval ( 21 või 22 detsember) on see päikesest aga ära pööratud. Kevadisel pööripäeval (20 või 21 märts) ja sügisesel pööripäeval (22 või 23
tegelevad ruumiliste andmete kujutamise ja korraldamisega Maa kuju: Võimalikke varasemaid tõendeid kerakujulise Maa kohta: 1. laevade „vajumine“ horisondi taha 2. põhjanaela asukoha näiline liikumine taevavõlvil sõltuvalt vaatleja asukohast (muutus 1°111 km kohta) 3. ringikujuline vari kuuvarjutuse ajal Eratosthenes – kreeka mõttetark, kes tegi 250 e.m.a. erakordselt täpse määratluse Maa ümbermõõdu kohta. Ta arvutas suvisel pööripäeval Syenes seniidis oleva Päikese, samal päeval Alexandrias 7,2°se Päikese varjunurga ning Syene ja Alexandria vahemaa alusel Maa kaarepikkuse ja selle alusel ümbermõõdu 43 000 km, mis on vaid 3000 km pikem meridiaani mööda mõõdetud tegelikust ümbermõõdust (ligi 40 000 km) pöördellipsoid – lähim geomeetriline keha, mis vastab Maa kujule (Maa ei oma ideaalselt korrapärast kuju) geoid – Maa kuju määrav pind. Mõiste on tekkinud gravitatsioonilisest mudelist, mis
Termosfäär Koostis: Lämmastik - 78% Hapnik - 21% Argoon - 0,93% Süsihappegaas - 0,04% Teised gaasid kokku (nt. metaan, vesinik, naerugaas, vingugaas, osoon) - 0,03% Päikesekiirguse spekrist on olulised: infrapunakiirgus - soojendab aluspinda (neeldub) nähtav valgus - et näha värve; et liikuda; saab toimuda fotosüntees UV-kiirgus - organismis moodustub D-vitamiin Millest sõltub saabuv päikesekiirgus? Päikese kõrgus - kaugus ekvaatorist, aastaaeg, aeg ööpäevas Päeva pikkus - geograafiline laius, aastaaeg Pilvkate - õhurõhualad, tuultesüsteemid Aluspinna albeedo - aluspinna omadused Õhkkonna seisund - looduslik, inimtekkeline õhureostus Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirguse vahe Palavvöötmes on kiirgusbilanss positiivne (kui kiirgust tuleb rohkem kui ära läheb ehk soojenemine) Külmvöötmes on kiirgusbilanss negatiivne Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus
MULLASTIK Lähtekivim pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinud muld. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel toimel Huumus organismide jäänuste ja mikroobide lagunemisel tekkinud orgaaniliste ja mineraalainete kompleks, paikneb huumushorisondis LOODUSVÖÖNDID Põhjapöörijoon ehk vähi pöörijoon on laiuskraad Maal, mille kohal on Päike seniidis suvise päikeseseisaku ajal. Lõunapöörijoon ehk kaljukitse pöörijoon on laiuskraad, millel Päike on seniidis talvise päikeseseisaku ajal Seniit lagipunkt, päike paistab otse lagipähe, puudub vari; päike võib olla seniidis ainult ainult pöörijoontevahelisel alal Põhjapolaarjoon on polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev. Lõunapolaarjoon on lõunapoolkera polaarjoon mille laiuskraad on 66,5° S.
tekivadki virmalised. Eksosfäär Kõrgemal kui 800 km asub eksosfäär mis läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Ilm, selle elemendid ja kliima. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Ilmaelemendid ehk meteoroloogilised elemendid on õhutemperatuur, õhu niiskus sademete hulk, tuule kiirus, õhurõhk. Ilm on lühiajalise kestusega ilmanähtus, ilmastiku moodustavad suve ja talveilmad ja paljude aastate jooksu kujuneb kliima. Kliimaks nimetatakse mingile maaalale iseloomulike ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliimatekketegurid · Astronoomilised tegurid- Maa kaugus päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirte hulk, Maa pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber Päikese.
Vanus ca 5 miljardit aastat Koosneb vesinikust ja heeliumist Temp südamikus ca 13 000 000 kraadi, pinna 6000 kraadi Kaugus maast ca 150 000 000 km Päikese sees termotuumareaktsioonid, vesinik liitub heeliumiks Päike kiirgab elektromagnetilist kiirgust, mis jõuab maapinnani 8 min Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud pöörleva elektrit juhtiva vedela metalltuuma poolt Magnetväli kaitseb Maa pinda Päikeselt tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks kõik elava Van alleni vöö ümbritseb maad ja püüab kinni päikeselt tulevad ohtlikud kiirgused. Kiiresti liikuvad elektronid ja prootonid põhjustavad atmosfääri ülakihtide elektrifitseerimist, mis põhjustab magnettorme ja virmalisi. Päikeselt tulev elektromagnetiline kiirgus jaguneb: - Gammakiirgus (kõige lühema lainepikkusega) - Röntgeni kiirgus - Ultraviolettkiirgus (UV) Jaguneb: UV-C, mis on ohtlik elusorganismidele, neeldub osoonikihis
litosfääri laamad. sisetuum tahke Mandrilise ja ookeamilise maakoore võrdlus: Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70 km Kuni 20 km Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) Kivimikihid Settekivimid, graniit, Settekivimid, basalt basalt 6. iseloomustab laamade liikumist ja selgitab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; 7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine Konvekstioonivoolud vahevöös, mis panevad laamad liikuma.
ümberkristalliseerumisel ehk moondumiusel tekkinud uued kivimid. Eristatakse kolme moondetüüpi: regionaalmoone(litosfäärilaamade kokkupõrkepiirkondades), kontaktmoone(maakoores tardunud magmamasside ümbruses kuumenenud kivimid), purustusmoone(murranguvööndites kivimite rebestumisel kõrge rõhu toimel). Nt. Gneiss(regionaalmoondel tekkinud, vöödiline); Marmor(tekib karbonaatkivimite moondel, värvus varieerub valgest mustani, ilus voolujooneline tekstuur). c. Settekivimid – tekkinud kuhjunud murenemis-keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest. Enamasti kihilised, neis leidub loomade ja taimede fossiile ehk kivistisi. Nt. Kivisüsi(tekkinud maismaal taimse materjali mattumisel, mittetäielikul lagunemisel ja kivistumisel, musta värvi); Põlevkivi(pruun kivim kus torkavad silma valged lubiskeletid); Liivakivi(Eestis leiduvad liivakivid on pudedad, puhtast kvartsist koosnev liivakivi on tavaliselt valge) 3
· Maakera mudel on gloobus. Gloobusel on kaugused, pindalad ja asukohad kujutatud samas suhtes nagu maakeral tegelikult, vaid vähendatult. · Kaart on maa-ala vähendatud tasapinnaline kujutis pealtvaates. Sellel kasutatakse tegelikkuse tähistamiseks leppevärve ja leppemärke. · Kaardi koostamisel arvestatakse maapinna kumerust ja tekivad moonutused. · Kaardi mõõtkava näitab, mitu korda on kaardil tegelikkust vähendatud. · Asimuut on nurk põhjasuuna ja vaadeldava objekti suuna vahel. Ilmakaarte ja asimuudi määramiseks looduses kasutatakse kompassi. · Paralleelidest ja meridiaanidest moodustab kaardivõrk, mille abil saab määrata koha geograafilisi koordinaate. · Eristatakse üldgeograafilisi ja teemakaarte. Üldistuse ulatus sõltub kaardi mõõtkavast ja otstarbest, milleks kaart on koostatud.
Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. kliimat kujundavad astronoomilised tegurid? Polaarjooned on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Pöörijooned on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Õhumass on ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete füüsikaliste omadustega osa atmosfäärist. õhurõhk - õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Õhu liikumine mõjutab õhurõhku enamasti väga vähe, mistõttu võib enamasti kasutada mudelit, milles õhk on liikumatu ning õhurõhk võrdub kõrgemal asuva õhu kaalust tingitudhüdrostaatilise rõhuga. Tsüklon on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhugaala.
tasapinnaga Murenemine- protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad Erosioon- protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Transportijaks võib olla vooluvesi, jää, tuul. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsast protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. Karst- kivimite vees lahustumise tagajärjel tekkiv pinnamood Ilm- õhkkonna seisund lühikese aja vältel Kliima- ilmade pikaajaline vaheldumine Atmosfäär- õhkkond Päikesekiirgus- maale langev päike Õhumass- sarnaste omadustega õhu suur kogum Passaadid- troopikast ekvaatorile aasta ringi puhuvad püsivad tuuled Läänetuuled- läänest itta puhuvad püsivad tuuled Mandriline kliima- kliima, mille õhutemp. kõikumine on suur ja sademete hulk väike Mereline kliima- temp. kõikumine on väike ja sademete hulk suur
Aluspinna omadused mida tumedam on pind, seda suurem on neeldumis% 4.Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet. Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,2 0,25 värskelt küntud põllu albeedo jääb vahemikku 0,1 0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. 5.Selgita kiirgusbilansi olemust Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, st et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk , seda tugevam on efektiivne kiirgus.
Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. mandriline ookeaniline maakoor settekivimid maakoor graniit basalt vahevöö Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest sette- ja moondekivimitest ning nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus:
peamiselt soojuseks. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Eelkambrium, Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon, Perm, Triias, Juura, Kriit, Paleogeen, Neogeen, Kvaternaar. 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. 2. Iseloomusta teket ja too näiteid: a. Tardkivimid b. Moondekivimid c. Settekivimid a. Tardkivimid-moodustuvad magma või laava jahtumisel ja tardumisel maa sees või maa pinnal. Näited: basalt, graniit, gabro. b. Moondekivimid-laamade liikumise käigus satuvad kivimid maakoore sügavamatesse kihtidesse, kus on väga kõrge temperatuur ja rõhk. Näited: basalt, marmor, gneiss c. Setekivimid-tekivad nii veekogudesse kui ka maismaale kuhjunud murenemis-, keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest. Näited: kivisüsi, põlevkivi,
• Õhutemperatuur aastaringselt kõrge, 25-30°C, • sademeid palju (kohati üle 2000mm), aga ebaühtlaselt, kaasnevad mussooniga Nt: Kesk- ja Lõuna-Ameerika idarannik, Kariibi mere saared, Kagu-Aasia rannik, Madagaskari idarannik, Filipiinid Niiske-kuiv troopikakliima • Vahemikus 5-20 ° NS laiust • Kliimat kujundavad cT, mT ja mE, ekvatoriaalne konvergentsivöönd, lähistroopilised maksimumid • Väga niiske ja väga kuiv aastaaeg, sademeid 500-1000mm • Temperatuurid aastaringselt kõrged, 20-30° Nt: India, Indo-Hiina, Lääne-Aafrika, Põhja-Austraalia Kuiv troopikakliima • kliimat kujundavad cT ja lähistroopilised maksimumid • väga kuum ja kuiv, talvel jahedam • temperatuurid võivad ulatuda üle 40-50°, samas võib ka suvel esineda öökülmi • sademeid alla 300mm, enamasti 100-200mm, sajab periooditi • pinnavett ei ole • sademete vaesus pidurdab mullateket
Seosed: kui õhk on madal siis õhurõhk on kõrge ja seda tihedam on ka õhk. Mida kõrgem on õhk, seda madalam on õhurõhk ja hõredam on ka õhu tihedus. 3. Nimeta kliimatekketegurid ja selgita nende rolli kliima kujunemisel. Astronoomilised tegurid: Maa kaugus Päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirguse hulk, Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje Geograafilised tegurid: mandrite ja ookeanite paigutus, koha geograafiline laius, merehoovused, pinnamood. 4. Selgita Päikesekiirguse muutumist atmosfääris. Mis on Maa kiirgusbilanss? (pos, neg, tasakaalus) Tv lk 40 Päikesekiirguse muutumine atmosfääris : -Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus. Osa neeldub, (neelavad osoon, veeaur, pilved) osa muundub soojusenergiaks. - Maale jõuab ½ atmosfääri sisenenud päikeseenergiast. Osa jõuab otse maale, osa hajub pilvedes, jõudes maapinnani hajuskiirgusena. Kogukiirgus = otsekiirgus +
Maakoore paksus Kuni 70km Kuni 20km Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 miljonit aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt 2. iseloomustab laamade liikumist ja selgitab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke 3. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine; Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla
Osa kiirgust jõuab otse maapinnani (otsekiirgus),teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. 9.Kiirgusbilanss. Soojusbilanss, soojuse ülekanne aluspinna ja õhu vahel Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub Mida kõrgem on aluspinna temperatuur jamadalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus(maapinna poole suunatudatmosfääri pikalaineline ehk soojuskiirgus) Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust Efektiivseks kiirguseks nimetatakse maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet
taevas tõmbub pilve ülespoole liikudes soe õhk jahtub veearu kondenseerub ja tekivad pilved kiudpilved tibutab lausvihma, talvel lumi ja tuiks ja jäide Külm front: külmem õhumass liigub sooja peale õhk raske, liigub pinna lähedal soe õhk lükkub üles rünksajupilved paduvihm õhutemp langeb järsult 16. Millal on päike seniidis põhjapöörijoonel, ekvaatoril, lõunapöörijoonel, kus esineb polaaröö, polaarpäev? Kevadine 21.03 ja sügisene pööripäev 23.09 - päike seniidis ekvaatoril, päike ja öö ühepikkused Suvine pööripäev - 22.06, päike põhjapöörijoonel seniidis (23,5 laiuskraadil), polaarpäev, põhjapoolkera pikim päev Talvine pööripäev - 22.12, päike lõunapöörijoonel seniidis (23,5 laiuskraadil), polaaröö, põhjapoolkera lühim päev
temperatuuri langedes õhurõhk langeb 4.Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus). Päikesekiirgus on lühilaineline kiirgus (kuna maapinna temperatuur on madalam, kui päikesel).maalt lahkuv kiirgus aga pikalaineline 5.Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö- ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus). Seoses Maa pöörlemisega ümber oma telje ja tiirlemisega ümber päikese muutub päikesekiirguse hulk nii ööpäeva kui aasta jooksul.Mida suurem on geograafiline laius seda väiksem on nurk päikesekiirte ja maapinna vahel.ekvaatori lähedal langevad kiired maaga risti-ja päike on seniidis-
maailma teljeks. Taevaskera ja maailma telje lõikepunkte nim maailma poolusteks.*Polaarjoon- on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub 66,5° põhjalaiusel ja lõunapolaarjoon 66,5° lõunalaiusel.*Pöörijoon- on on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). *Ekvaator- on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest.Maa ekvaatoril läbib Päike seniidi kevadisel ning sügisesel pööripäeval.Ekvaatori laiuskraad on 0°.*0-meridiaan- Algmeridiaan ehk nullmeridiaan on meridiaan, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeridiaani pikkuskraad on 0°
Tööleht LITOSFÄÄR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. Mandriline maakoor on paksem, kergemate kivimitega, vanem, väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. MM on sette-, moonde-, ja tardkivimid. OM on sette- ja tardkivimid (basalt) 2. Iseloomusta teket ja too näiteid: a. Tardkivimid - magma kristalliseerumisel, nt. basalt ja graniit b. Moondekivimid - tard- või settekivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees, nt. kilt c. Settekivimid - kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt. lubjakivi ja liivakivi 3. Kirjelda kivimiringet 4. Eesti geoloogiline ehitus joonise põhjal mis kivimikihid, mis ajastul tekkinud joonis 5. Kuidas erinevad Eesti ja Skandinaavia kivimikihid? 6. Tunda Eestile tüüpilisi kivimeid (neid, mida tunnis vaatasime, esitlus Teras) Liivakivi, lubjakivi, graniit, amfiboliit, gneiss, neugrundbretsa, gabro, kukersiit, fosforiit, graptoliitargilliit, sinisavi, purd- ja karplubjakivi, dolokivi 7
puhuvad maalt merele, suvel merelt maale 3. Kaugus ookeanist mereline kliima pehme talv jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem sademeid rohkem mandriline kliima külm talv soe suvi, temperatuuri amplituud suur sademeid vähe 4. HOOVUSED suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas soe hoovus temperatuur kõrgem sademeid rohkem ( !! tõusvad õhuvoolud ) külm hoovus temperatuur madalam sademeid vähe ( !! laskuvad õhuvoolud ) 5. Pinnamood mõjutab õhumasside liikumist ( mäestik/tasandik ) kõrgustike tuulepoolsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud! ) absoluutse kõrguse kasvades langeb temperatuur = kõrgusvööndilisus 1 km - 6° C Kliimadiagrammi lugemisel: kõige kõrgem temperatuur kõige madalam temperatuur temperatuuri amplituud sademete hulk sademete reziim ( sademeterikkam aastaaeg ) TSÜKLON e. madalrõhkkond - sademeterohke, suvel jahedam, talvel pehmem ilm ANTITSÜKLON e
1. Võrdle mõisteid „mineraal“ ja „kivim“. Too näiteid. Mineraal on looduslik tahke anorgaanilise aine, millel on kindel keemiline koostis ja korrastatud sisestruktuur. Looduses võib leida üle 3500 erineva mineraali. Nt. teemant, jää Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Nt. lubjakivi, graniit. 2. Mille poolest erinevad süvakivimid purskekivimitest? Too näiteid? Süvakivimeis (graniit) on kõige laiemalt levinud massiivne tekstuur, mis väljendub selles, et kivimi koostisosad on jaotunud ühtlaselt üle kogu kivimi. Poorne tekstuur on omane purskekivimeile (pimss) 3. Kuidas toimub kivimite muundumine kivimiringes. 4. Kuidas tekkivad settekivimid? Too näiteid.
külm. Kõrgemal on jahedam: mida kõrgemal asub koht merepinnast, seda jahedam seal on. Tuulepealsetel nõlvadel sajab rohekm kui tuulealustel nõlvadel. Kliima kujuneb paljude tegurite koosmõjul. Neist kõige olulisemad on: 1. päikeselt saadav kiirgushulk, mis sõltub koha geograafilisest laiusest; 2. valitsevad õhumassid ja üldine õhuringlus; 3. maismaa ja mere erinev soojenemine; 4. soojad ja külmad hoovused; 5. pinnamood. Üldine õhuringlus Globaalne õhuringlus tähendab kogu Maa atmosfääri haaravat õhuvoolude suhteliselt püsivat liikumist, mille abil toimub suurte õhumasside ümberpaiknemine Maal. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. Selline globaalne õhuringlus tekib Maa kerakujulisuselt tingitud päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu
Selle tulemusena rebenes kogu litosfäär, sealhulgas maakoor ning jagunes laamadeks. Pinnavormide ning neid moodustavate kivimite tekke ja arengu kõige üldisem seletus on magma vertikaalne ringkäik Varem sadestunud settetele sadestub ajajooksul üha uusi lasundeid. Sügavamale ja suurema raskuse alla sattunud setted tihenevad. Nendest ringlevast põhjaveest välja sadestunud ained seovad sette osakesi üksteisega tugevamini ning setetest moodustuvad settekivimid (liivakivi, lubjakivi jt). Kui pinnavormid ja nende koostisse kuuluvad setted ja kivimid satuvad laamade liikumise tulemusena piirkonda, kus maakoor sukeldub vahevöösse, hävivad pinnavormid ja kivimid sulavad üles moodustades taas magma, mille tarduses võib uuesti tekkida moondekivimeid (gneiss, kvartsiit). Magma jahtumisel ja tardumisel maakoores tekivad mitmesugused metalsed maavarad. Nii näiteks on maailma suuremate värviliste metallide (Pb, Zn, Sn, Cu, Ko) leiukohad vanade
kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg a ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. KAARDI ELEMENDID: Enamus elemente on matemaatilised: • kaardi geodeetiline alus (projektsioon, (referents)ellipsoid, algkoordinaadid) • kaardi raam • mõõtkava (joon, arv ja võrdlus) • kaardi võrgustik (koordinaadid): geograafilised koordinaadid - nurkkoordinaadid algkoordinaadi suhtes kilomeetrivõrgustik - x arvu kilomeetritega seotud koordinaatvõrgustik ristkoordinaadid - koordinaatteljed, mis on teineteise suhtes risti muud võrgustikud • kaardi korrektsioon • kaardi jagu ja nomenklatuur - kaardi number Mittematemaatilised kaardielemendid: • kaardi nimi • kaardi väli
Maapinnalähedases õhukihis liigub osa laskunud kuivast õhust ekvaatori suunas, teine osa 60. laiuskraadide poole, sest need on madala õhurõhuga alad. · Kuidas liigub õhk (tõuseb või langeb) kõrg- ja madalrõhualadel? Õhk tõuseb madalrõhualadel ja langeb kõrgrõhualadel. · Missugused on õhu omadused (temperatuur ja niiskus) kõrg- ja madalrõhualadel? s 2. · Kliima tekketegureid: 1) üldine õhuringlus, 2) aluspinna erinev soojenemine, 3) pinnamood, 4) hoovused. 3. · Kuidas vahelduvad aastaajad? Klimaatilised aastaajad eristatakse aasta ilmastiku ja sellest tulenevate looduses toimuvate muutuste põhjal. · Millal on pööripäevad? Kevadine pööripäev- 21. märtsil, suvine pööripäev- 21. Juunil, sügisene pööripäev- 23. septembril, talvine pööripäev- 22. detsembril · Millal on Päike seniidis? 23. septembril ja 21. märtsil on Päike seniidis
kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on
on talv vihmane nagu parasvöötmes aga suvi kuum ja kuiv nagu troopikas. Seda nimetatakse ka vahemereliseks kliimaks. 12. Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäaestike kliima polaaralade kliimast? Sest kõrguse kasvades temperatuur alaneb ja seetõttu tekivad mäestike ülaosas igilumi ja liustikud. Seal ei esine polaarööd ega polaarpäeva aga kevaditi on lõunapoolsetes mäestikes väga intensiivne päikesekiirgus, kuid õhutemperatuur on madal ja vesi on külmunud. Seal ei muutu kliima nii järsult. 13. Milles seisneb kasvuhooneefekt? Mida on selles head, mida halba? Kasvuhooneefekt seisneb selles, et gaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, ent takistavad maa pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi. Hea on see et see on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis
· Polaarjooned paralleelid mis paiknevad 66°33´N (põhjapolaar joon) ja 66°33´S (lõunapolaarjoon) ning millest pooluste pool esineb polaarpäev ja polaaröö · Pöörijooned paralleelid mis paiknevad 23°27´N (põhjapöörijoon ehk vähi pöörijoon) ja 23°27´S (lõunapöörijoon ehk Kaljukitse pöörijoon), millel on päike üks kord aastas, pööripäeval seniidis · Kiirgusbilanss maapinnale saabunud ja sealt lahkunud kiirguse vahe, peamine kliimat kujundav tegur · Üldine õhuringlus on suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille abil toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral · Õhumass ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses · Õhurõhk rõhk, mis avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal, üks tähtsamaid ilma kujundav tegur
Madalrõhu lohk- tsükloni väljasopistunud osa. Kõrgrõhuhari- antitsükloni väljasopistunud osa. LÕUNATSÜKLONID · Nimetatakse selliseid tsükloneid, mis tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Nendega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. KLIIMAT KUJUNDAVAD TEGURID · Kaugus ekvaatorist, kaugus ookeanist(mereline või mussoonne), mere hoovused, pinnamood. ÕHU SAASTUMINE · Saasteained sattuvad atmosfääri nii inimtegevuse tagajärjel kui ka looduslikul teel. · Inimtegevus: kütmisel tekkiv suits, autode heitgaasid, soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, naftatööstus, autotransport, maavarade karjääris kaevandamine, põlluharimine ja teedeehitus tekitavad palju tolmu · Looduslik: kõrbetolm, metsatulekahjud, vulkaani pursked: paiskub õhku väävliühendeid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
