Talupoeg uusajal Naised pidid hoolitsema toidu, laste, kodu ja loomade eest. Lisaks sellele pidid nad mehi aitama, ketrama, kuduma, õmbelema jne. Mehed tegid puutööd, käisid metsas ja mõisavooris (mõisniku vilja ja viina vedamine linna müümiseks). Naised kandsid valget linast särki, seelikut, villast kampsuni või vest. Abielunaised kandsid põlle, peas oli neil tanu või rätt. Neiud kandsid paela, pärga või olid mitte midagi. Mehed kandsid pikki pükse, kuubesid, palituid ja pastlaid/saapaid. Peamiseks toiduks oli: leib, naeris, kapsas, kaalikas, kört ja soolasilk. Joodi kalja, mõdu, piima, kevadel kasemahla ning pühade ajal sai juua ka õlut. Tarbiti ka mett. Toidunõud olid puust. Peremees istus alati laua otsas ja jagas kõigile leiba.
Meeste rahvarõivaste peaosad olid valge linane särk, püksid ja vest. Peakatteks oli kaapkübar, suvel ka murumüts või silmkoes topsmüts ja talvel nahkne talvemüts. Saaremaal eriti murumüts. Oluline ese oli vöö, mis meestel kinnitas ülerõivaid, naistel hoidis ülal seelikut. Tütarlapsed pidid vööd kandma juba lapseeas, et nad kasvaksid peenepihalised. Jalatsiteks olid pastlad ja kingad mõne määral ka säärsaapad, tööl puukoorest viisud. Tingimata pidid abielunaised kandma tanu ja põlle. Rõivastust täiendasid ehted milleks olid sõled preesid, hõbekeed ja helmed. Tavaliselt olid need tehtud pronksist (eriti sõled). Rahvariideid kanti kui mindi kirikusse peole, kiigele või pulmapeole. Kuna Eestis on mitmeid maakondi on ka rahvarõivad jaotatud maakondade kaupa ära. Saarde mees kandis kaapkübarat, pikka kuube ja säärsaapaid. Tõstamaa mees kandis vesti, vatti, kintspükse, säärepaelu ja viiske. Põhja-Eesti
Kui muinasajal oli populaarne mitmenaisepidamine, siis praeguselajal oleks see imelik kui pidada mitut naist.Seepärast ka me ei näe tavaelus selliseid situatsioone kus mehel oleks enam kui üks naine. Miks oli vabadus intiimsuhete loomisel ja alastiolekul varem ja enam mitte?Võimalik et intiimsuhteid loodi vabamalt sellepärast, et nad olid sellega harjunud ja ei osanud muudmoodi mõeldagi.Alastiolekut ei kardetud kuna siis ei osatud ennast häbeneda.Praegu aga abielunaised võõraste meestega vabalt intiimsuhteid ei saa luua nagu muinasajal ning häbenetakse ka alastiolekut aina rohkem. Kuidas on muutunud abiellumine lähedastega?Kui muinasajal abiellusid naised näiteks õe surma korral tema mehega siis oli see täiesti tavaline et sugulane abiellub sugulasega.Järjest rohkem areneti ning lõpuks tekkis ka maailma rohkem inimesi ja rohkem võimalusi.Tänapäeval on sugulastevaheline abielu täiesti keelatud ja ega tahtmist ka kellegil pole.
kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta. Pähe pani ta pidulikul puhul peapaela või pärja. Seelik (kört, körtsik, alune, alus, seelik) kooti Viljandi kihelkonnas koeripstehnikas pikitriibuline, vanem laiema, uuem kitsama triibustikuga. Domineerivaks värviks olid punane ja sinine, harvem roheline. Särk (ame, hame) õmmeldi Viljandi kihelkonnas valgest linasest riidest labase pihaosaga ja põikiriidest takuse alaosa ehk jätkuga (jakk, jak). Põll. Abielunaised kandsid Viljandi kihelkonnas valgest peenest labasest linasest riidest hoolikalt kaunistatud põlle, mis ulatus seeliku allääreni või oli seelikust veidi lühem. Teatavasti oli põlle kandmine abielunaistel kohustuslik. Tütarlapsed põlle ei kandnud. Vöö (üüke). Viljandi naistevööd kooti valgest linasest niidist ja villasest lõngast korjatud kirjadega. Kirivööde tunnuseks oli reljeefne geomeetriline kiri, mis moodustus piki vööd
Meeste rõivastus Meeste püksid (laiad ja madala istmega ratsutamiseks) Meeste rõivastus Ülekuub (käistega ja lühem, kanti vööga) Meeste rõivastus Talvel kanti sõbasid ja nahku Laste rõivastus Poistel ja tüdrukutel vahet ei tehtud Kanti linast alussärki (vanemana tekstiilist vööga) 11.a sai poiss püksid Peakatted Abielunaised kandsid linukeid (õhukesest linasest riidest, salli/rätiku kujuline, kinnitus tagant näpunööri või naharibaga). Jõukamatel olid vaselistega kaunistatud Peakatted Naised kasutasid ka torbikukujulisi mütse, ääred kaunistatud nahaga. Neiud ja lapsed kandsid tekstiilist/nahast peapaela. Pidulikel juhtudel kanti pärgi. Meeste mütse on vähe leitud. Talvel kanti karusnahkseid mütse Naiste ehted
ning alal hoiti laulupidude traditsioon. Aprillis tuli kokku Asutav Kogu. 1920 aastal sõlmiti Tartu Rahu. Pane kirjavahemärgid ja suured tähed Jüripäev 23 aprill Eesti rahvakalendris kevadiste põllutööde ja karjatamise algus taluteenijate ja rentnike kohavahetuspäev. Maagiliste kommete ja loitsumistega taodeldi karja ja hobuse õnne ning arvati peletavat püha Jüri Kutsikaid. Ennustati ilmu ja viljasaaki. Miks sa abiellusid? Sellepärast,et mulle on abielunaised rohkem meeldinud kui vallalised. Kaupluse vitriinil oli silt: siin müüakse õnne. Mida tähendavad lühendid t tänav e ehk nn- nii nimetatud ak aastakäik e.l enne lõunat p.o peab olema poolitamine lugemine õpetaja kommi tasku plärtsti kummardus. Kumb stiil on parem? Jooni alla Sisukorda tuleb muuta päevakord tuleb ära muuta direktor vallandati direktor tuleb maha võtta saadet muudeti saatesse viidi sisse muudatused
Suguvõsa vaatas mõrsja üle enne peo algust . Pulma lauas pidi kindlasti olema "kuppelileipä"- ümmargune leivapäts. Neid oli isegi mitu ja neid ei söödud pulma käigus. Pulmarahvas andis pruudile kingitusi: raha .Mõrsja ,nüüd juba abikaasa , kaasavara viidi uude kodusse pulmapeo järel. Kaasavaraks olid tavaliselt tööriistad, mööbel, riided, raha, samuti koduloomad. Lapsed sünnitati saunas, ristsed pidid toimuma kiiresti. Katsikule tulid abielunaised , tuues kaasa raha ja toidupoolist "rotinoita" emale- pirukaid , nisukringleid ,võid ja mune.
• alussärgist (rubaha) - millele olid eraldi külge õmmeldud käised • sarafanist ( nn käisteta kleit) • varukad olid väga pikad Naiste peakatted olid erinevad. Kõige suurem erinevus oli neiu ja abielunaise peakattel. Tüdrukud kandsid • paela, mis seoti ümber pea • Kokošnikut Kokošnik Abielludes pidid naised katma oma juukseid üleni ja punuma juuksed ühte patsi. Selleks, et juukseid katta, kasutati mütsitaolist peakatet- povoinik. Abielunaised kandsid ka põlle. Kõik need peakatted olid kaunistatud erineval moel: • Tikkimisega • Klaaspärlitega • Pärlitega Neid anti peres edasi põlvest põlve ja nad olid väga kallid. Seelikuid hakti kandma Venemaal suhteliselt hilja- XVIII saj paiku, kuid siin tuleb kohe ära märkida, et Venemaa erinevates paikades on ka erinevad rahvariiete traditsioonid. Põhja - Venemaal kanti küll sarafani, kuid Lõuna-Venemaal kanti poneva/d- ehk seeliku taolist põlle, mida kanti alati pika
„Tões ja õiguses“ elasid peategelased Vargamäel, kus naistel oli palju töid ja tegemisi. Ei saa ka väita, et tänapäeval naistel neid vähem oleks. Mari ja Krõõt olid kurvad ja allasurutud ning ka Sauna - Madise naine oli mehe võimu all ning üksluise, igava ja masendava eluga. Naised olid mehest madalamal positsioonil, lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud.Nad pidid täitma väga erinevaid rolle,näiteks nad pidid olema talus perenaised, olema väärt abielunaised, tegelema lastega, hoolitsema selle eest, et toit laual oleks, rügama tööd hommikust kuni hiliste õhtutundideni. Tundus, nagu kannataksid just naistegelased teoses kõige enam. Andrese naine Krõõt oli nõtke, teotahteline ning heasüdamlik, ta oli headuse ja kannatlikkuse sümbol, kuid vaatamata oma headele omadustele läks Krõõdal teoses kõige halvemini. Krõõt ei sobinud Vargamäele juba
LÄÄNE-EUROOPA KUNST VARAJASEL KESKAJAL 4.-6. saj toimus Euroopas hõimude liikumine (Suur rahvaste rändamine). Kõige võimsam ja püsivam oli Frangi riik, mis kujunes 5.-6. saj. Ulatus Pürenee mägedest kuni Reini jõeni. Esimene dünastia Merovingide dünastia (481 -751) . Sel ajal hakkasid arenema feodaalsuhted. 7. saj kaotab sisetülide tõttu suure osa oma territooriumist. Küllalt kõrgel järjel oli metallitöötlemine (relvad, ehted, tarbeesemed). Neid kaunistati stiliseeritud ornamendiga, väga levinud olid loomamotiivid. Eriti kasutati paelornamenti. Kloostrites kirjutati ümber käsikirju ja säilitati neid (skriptoorium). Raamatutesse suhtuti suure lugupidamisega, neid kaunistati. Käsikirjade jaoks kasutati pärgamenti väga tugev ja vastupidav. Unustati ära kivist ehitamine. Järgnes Karolingide Dünastia, 8.-10.saj. (Karl Suur 742-814), see oli Frangi riigi hiilgeaeg. Riigi koosseisu kuulusid tänapäeva Prantsusmaa, Belgia, Holland, Lääne-...
kokku tulla. Üle Eesti oli tava, et laps võeti vastu vastassugupoole riietesse, poiss naistesärki ja vastupidi. Seda tehti selleks, et tagada, et laps kindlasti abielluks. Seoses ristiusu levikuga kandusid mõned vanad lapse pesuveega seotud tavad üle ristimisveele. Kindlasti tuli pesuvette panna hõbedat, seda iidsetest aegadest ohvriks toodud ja kurja tõrjuvat metalli. Esimeseks oluliseks sündi tähistavaks pidustuseks oli katsikul Peale sündi käimine. Sama küla abielunaised tulid last vaatama ning tõid kindlasti kaasa süüa ja kingituse lapsele. Esimesed katsikulised ei tohtinud olla vaesed ega vanad, sest siis kasvas lapsest vaene inimene. Katsikul käidi niikaua kui sünnitanu (nn nurganaine) lamas ja see aeg võis kesta paarist päevast mõne nädalani. Lapse jaoks oli aeg sündimisest kuni ristimiseni kõige ohtuderohkem. Last ei jäetud kunagi üksi ja öö läbi põles tuli. Kurja silma jõu võttis ka hõbeasi lapse rinnal
Ühel momendil lõigatakse ülemise kleidi varrukad küljest ja käeaugu kaar jääb väga pikaks ja teravaks. Seda hakkavad kirikumehed kutsuma Kuradisilmaks Ehtena kasutatakse vööd, mis hoiab riideid, see on dekoratiivne ja näitab saledat pihta Trubaduuride ajastu naise tarkus ja ilu on üldtuntud. Daam pidi olema õrn ja habras, kui õievars, kõndima hõljudes maad peaaegu puudutamata, jalad pisikesed, sõrmed pikad ja peened. Kael nagu luigel, kuldkiharad puusadeni jne JUUKSED Abielunaised pidid oma juukseid varjama Juukseid kandsid abielunaised kinnisesse soengusse panduna Tihtipeale punutistena, lahtiste kiharatega käisid ainult noored meheleminekueas tüdrukud.Kuna kirik käskis aga naistel juuksed kinni katta kompenseeriti seda uhkete peakatetega KOSMEETIKA Iluideaal oli heledate juuste ja nahaga naine Naha valgendamiseks kasutati jahu, lupja, kriiti ja isegi pliid. Samuti oli kindel veendumus, et valgendavalt mõjub valge liilia juuretinktuur
Kunagi ammustes aegades ei olnud naise roll ühiskonnas just väga suur. Tänapäeval pole rollid muutunud, kuid tingimused on muutunud leebemaks ja tihti peale teevad naised meeste töid ja vastupidi. Millised olid aga naiste rollid Vargamäel ? Naised olid mehest madalamal positsioonil, lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud, masendunud ning nad pidid täitma väga erinevaid rolle. Esiteks pidid nad olema talus perenaised, olema väärt abielunaised, tegelema lastega, hoolitsema selle eest, et toit laual oleks ja rügama tööd hommikust kuni hiliste õhtutundideni. Tundus, nagu kannataksid just naistegelased teoses kõige enam. Paljud naised pidid kannatama meeste vägivaldsust. Andrese naine Krõõt oli nõtke, teotahteline ning heasüdamlik. Ta oli headuse ja kannatlikkuse sümbol. Krõõt ei sobinud Vargamäele juba algusest peale, sest need kontimurdvad tööd, mis tuli Vargamäel teha oli tema jaoks liig
Sel ajal oli Kesk-Euroopat ründamas suur katkulaine ning üks rühm elujanulisi noori otsustab põgeneda Musta Surma eest Firenzest. Nad asuvad elama linna lähedal asuvasse villasse ja lepivad kokku, et teineteise lõbustamiseks räägib igaüks neist 10 päeva jooksul 10 lugu. Nii sünnivad need 100 novelli. Novellides räägitakse sellest, kuidas inimesed oma salakavaluse ja tarkusega suudavad lahendada mitmeid probleeme. Tegelasteks on sarvekandjatest abielumehed, truudusetud abielunaised, himurad nunnad ja preestrid, ametnikud ja hauaröövlid. Teose tegelastik jaotub omakorda kaheks. Osad on omakasupüüdlikud, ahned, kitsid ja võimukad. Teised tegelased olid aga targad, kavalad ja oskasid igast raskemast olukorrast enda tarkusega välja tulla ning tekkinud situatsiooni enda kasuks pöörata. Targad ja kavalad tegelased ei olnud reeglina eriti rikkad ega omakasupüüdlikud . Suurt rolli mängib teoses ka armastus, sest usuti, et tõeline armastus jääb alati püsima.
Saapaid ja kingi hakati rohkem kandma XIX sajandil. Tööriie pidi olema puhas. Särki vahetati kord nädalas pärast saunas käimist. Mõnede tööde puhun, nagu heinategu või kündmine, kanti vanade kommete kohaselt valget särki. Külmal aastaajal ja piduriietusena kanti villaseid värvi- kirevaid rõivaid. Naiste piduriietus koosnes pikitriibulisest seelikust, vestitaolisest käisteta kampsunist või pikk- kuuest. Abielunaised pidid kandma peas tanu ja ees põlle. Teiste riiete peale pandi piklik linane või villane suurrätt, mida nimetati sõbaks. Mehed kandsid pidulikel juhtudel särgil jakki ja pikk-kuube, mis oli kirivööga kokku seotud. Sinna juurde kuulusid põlvpüksid ja sokid. Tavaliseks peakatteks oli jämedast vildist vormitud kaabu Kasutatud kirjandus: www.miksike.ee www.wikipedia.org 5.klassi ajaloo õpik 7.klassi ajaloo õpik
Lihtrahval ja ülikutel sarnased soengud. Erinesid vaid peakatted ja ehted. Mehed kandsid poolpikki juukseid jäljendades Kristust. Ümber pea korralik lõikus. Tukk kandis laupa. Küpses eas mehed kandsid habemeid. Rüütlid kandsid lahuga habemeid. Katoliiklastest pühakud ajasid pealael pea paljaks ringikujuliselt ja katsid aetud osa väikese mütsikesega. Naised olenemata seisusest pidid kandma peakatet nagu nõudis kirik. Kuni meheleminekuni tohtis kanda lahtiseid juukseid Abielunaised punusid juuksed patsi ja põimisid läbi laiade lintidega. Burgundia moodi (16 saj.) iseloomustas rikkus ja säravus. Mehed lokkisid juukseid, naised kandsid hiiglasuuri ja naljakaid peakatteid. Kiievi Venemaa Kõikidel ühiskonna kihtidel sarnased soengud. Meestel ringikujulised soengud. (potisoengud). Vanemad mehed kandsid pikemaid soenguid. Naiste soengud säilitasid rahvuslikku koloriiti. Neiud kandsid patse. Naised peitsid juuksed peakatete alla
Naiste rollid Vargamäel Tammsaare naistegelased on läbi teoste kurvad ja õnnetud. ,,Tõde ja õigus'' Mari ja Krõõt olid kurvad ja allasurutud ning ka Sauna-Madise naine oli mehe võimu all ning üksluise, igava ja masendava eluga. Naised olid mehest madalamal positsioonil, lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud, masendunud ning nad pidid täitma väga erinevaid rolle, nad pidid olema talus perenaised, olema väärt abielunaised, tegelema lastega, hoolitsema selle eest, et toit laual oleks, rügama tööd hommikust kuni hiliste õhtutundideni. Tundus, nagu kannataksid just naistegelased teoses kõige enam. Andrese naine Krõõt oli nõtke, teotahteline ning heasüdamlik, ta oli headuse ja kannatlikkuse sümbol, kuid vaatamata oma headele omadustele läks Krõõdal teoses kõige halvemini. Krõõt ei sobinud Vargamäele juba algusest peale, sest need kontimurdvad tööd, mis tuli Vargamäel
endale. Nii oli tagatud tema ülalpidamine pärst mehe surma. Samas tuleb täpsustada, et sellise andmise ja vastuandmise varjatud mõte oli mujal, selle eesmärk oli siduda tihedalt kaks perekonda, kes tegid teineteisele kinke js vastukingitusi, kusjuures viimased olid hoolikalt proportsioneeritud, sümboloseerides perekondade, sõprust ning samas kummagi osapoole ühiskondlikku positsiooniga. Sageli ebavõrdse ühenduse tulemusena ebameeldivasse olukorda pandud abielunaised pidi olema truud ja pühendunud mõlemale perekonnale, kellest nende vahendusel olid saanud sugulased. Need nõudmised võisid aga sattuda vastuollu kiindumus- ja kuulekuskohustusega, mis naisel oli ka oma abikaasa ees, kuna siin tulid mängu kirikumeeste arusaamad abielulepingust. Vaatlusaluse perioodi lõpupoole hakkabki ilmalike teaduslikuks saamine nest arusaamadest murendama kuulekust suguvõsale.
Valge linane särk oli otse ihul. Särgile mähiti peale vöö. Jalga pandi põlvini ulatuvad villased sukad ja nende peale pastlad, mille valgeks pleegitatud paelad ristati mööda sääri põlvede alla. Paelte kinnitamise koht seoti üle värvilistest lõngadest sukapaelaga. Pandi selga alusseelik, mis andis sooja, aga tegi naisterahva ka kopsakamaks. Ümber keha seoti paelaga tasku, nii et taskukoht jääks pealmise seeliku ava alla. Pealmise seeliku peale panid abielunaised põlle ning ilu pärast mähiti ümber ka vöö. Pähe pandi tanu või seoti linik, kuidas kusagil kombeks. Neiud ehtisid pead pärja või juukselindiga. Kaela pandi kaelarätik ning peale pikk-kuub. Kui ilm oli küllalt jahe, pandi pikk-kuuele veel kasukaski alla. Naisteriiete hulka kuulusid seelik, kirivöö, põll, jakk ja liistik, tanu, sõbe ja käised. Meesterõivad
vaatekohti, mis seoses lahkuminekuga vaid kasu toovad. Lahkumineku tagajärgi naise ja mehe poolt eraldi vaadatuna on käsitlenud Toivo Niiberg oma raamatus ,,Naiseks, emaks ja daamiks". On leitud, et üldiselt tunnevad just naised ennast enne lõplikku lahkuminekut halvemini kui pärast seda. Mehed seevastu kannatavad pärast lahkuminekut rohkem. Mõne aja mõõdudes tunnevad lahku läinud naised end jällegi sama õnnelikena kui abielunaised. Meeste puhul on vastupidi- psüühiliselt tunnevad ennast kõige halvemini need, kes on olnud kaua naisest lahus. Eriti on aga nõrgem sugupool see, kes põrmustab on tervikliku minapildi ja kannatab edaspidi vimma kogu meessoo vastu. Samuti toob lahkuminek kaasa põgenemise iseenda eest. Väga paljudest ühistest sõbradest ja traditsioonidest loobutakse, kapseldutakse, maetakse end koduseinte vahele või tapetakse tööga ning see kehtib mõlema soo esindajate kohta
abistama. Riietus ei olnud igal pool ühesugune. See erines kihelkonniti ja praegu on need riided tuntud rahvariiete nime all. Üldiselt oli meestel suvisteks tööriieteks valge särk ja püksid. Naised kandsid suvel pikka valget särki, mis oli kirivööga kinni tõmmatud. Jalas olid pastlad või paju-ja niinekoorest viisud. Külmal aastaajal ja pidude puhul kanti villaseid värvikirevaid rõivaid. Naiste riietus koosnes pikitriibulisest seelikust, vestist või pikk-kuuest. Abielunaised kandsid peas tanu ja ees põlle. Mehed kandsid särgi peal kampsunit meenutavat jakki ja pikk- kuube, mis oli kirivööga kokku tõmmatud. Sinna juurde kuulusid põlvpüksid ja põlvikud. Peakatteks oli vildist kaabu. Ehteid ei kantud ainult ilu pärast. Need pidid kaitsma kurjade jõudude eest. Ümber keha seotud vöö pidi tegema tugevaks ja hoidma haiguste eest. Eriline kaitsev omadus usuti olevat kinnastel. Neid kanti mõnikord ka suveti vöö vahel. Kõige tähtsam toit oli leib
Ärge öelge iial, et ta eksib. 3) Kui olete eksinud, siis tunnistage seda. Öelge enda kohta kõik need halvastavad sõnad, mida arvate teist isikut mõtlevat, öelge nad enne, kui teine mahti saab. 4) Tee inimese mõistuse juurde - alustage sõbralikult. Kui kellegi süda pakitseb leppimatusest ja pahameelest sinu vastu, siis ei saa võita teda oma nõusse mitte mingeid loogikareegleid kasutades. Tõrelevad vanemad, despootlikud peremehed ja abielumehed ning virisevad abielunaised peaksid kord aru saama, et inimesed ei taha oma veendumusest loobuda. Neid ei saa sundida oma arvamust muutma. Aga neid võib ehk juhtida teistele arvamustele, kui oleme lahked ja sõbralikud. 5) Sokratese saladus - püüdke saada vestluskaaslaselt otsekohe jaa-tavat vastust. Professor Overstreet «Kuidas mõjustada inimeste käitumist». 6) Abivahel kaebuste lahendamisel - laske teistel inimestel rohkem kõnelda.
valmistatud linasest, pidulikel puhkudel kanti trükimustriga põlle, mida kantakse peamiselt ka tänapäeval. Lapse sünni järel ei kantud põlle kuni lapse ristimiseni, peale seda kanti põlle jälle edasi. Põllest võis loobuda vaid lahutuse korral, lesed kantsid seda peale mehe surma enamasti edasi. Mustrites ja tikanditeks oli peamiseks värviks punane, mida Kihnu inimesed on pidanud nooruse ja lusti värviks. Kuni 19. sajandi lõpuni kandsid igapäevaselt abielunaised tanu ning selle peal kanti rätikut. 20. sajandil enam tanu igapäevaselt ei kasutata, vaid ainult pidulikemal üritustel. Igapäevaselt kantakse rätikut. Kihnu mees Kuni 1880. aastateni kandsid mehed Kihnus valgest linasest või takusest riidest särki ja poolpikki valgeid või pikki halle pükse, mida kutsuti uusadeks. Ülerõivad olid valged või helehallid. Hiljem on kasutusele tulnud ka varrastel kootud ülepea tõmmatavad kampsunid, mida kutsutakse troiks.
Otsaesine pidi hõivama daami näost Kahvatu jume ei olnud sobilik. Sobilik värv segati munaga ning sellega kaeti nägu JUUKSED Blonde juukseid püüti saada äädikaga niisutades ja päikesega pleegitades Spetsiaalne kübar ''Solna'', mille keskel oli auk, kust juuksed läbi tõmmati, et neid pleegitada Juustemoes jätkus keskaegne komme kanda kuni abiellumiseni keskelt lahku kammitud pikki lokilisi juukseid lahtiselt seljal. Pärast abiellumist tulid juuksed kinni katta Abielunaised hakkasid katsetama uutmoodi soenguid - nad punusid suurema osa oma juustest patsi ja keerasid selle ümber pea, osa juustest langes vabalt alla Kasutusel olid parukad ja valejuuksed, mida valmistati nii siidist kui ka inimjuustest Peakatteid kaunistati sulgede ja juveelidega Itallannad kandsid 15. ja 16. sajandil sageli turbaneid. Madalmaades peeti lugu kapuutsist, prantslannad aga eelistasid sametmütsikesi. Naised kandsid ka laubapaelu.
Mõned ajaloolised allikad teatavad, et nii eesti kui ka vadja naised lõikasid abielludes oma juuksed maha. Samas on Soome 12. sajandi matustes säilinud juukseid, mis on peakatte all olnud krunniks sõlmitud. Kuna kirik on juuste lõikamise kombesse kui läbinisti paganlikku alati halvasti suhtunud, võiks arvata, et komme ulatub siiski tagasi eelkristlikku aega. Skandinaaviamaadest on samas teada, et viikingiajal käisid nii tüdrukud kui ka abielunaised pikkade lahtiste juustega. Võimalik, et Soomes, kus Skandinaavia mõjud tugevamad, oli sealset kombestikku ka rohkem üle võetud. Teadaolevalt aeti pea päris paljaks siiski üksnes noorikutel, emaks saades lasti aga juuksed taas kasvada. Eestist kogutud etnograafilistel andmetel lõikasid abielunaised juuksed igal juhul lühikeseks. "Karvast pead" peeti inetuks ning seda kaeti kogu aeg, isegi magades. Hiljem taandus see komme üksnes
trapetsi või ristkülikukujuliseks. Karja naiste tanud olid madalad, kuklas kõrgele ulatuvate nukkidega. Tanud kaunistatid tikandiga, mis oli Karjas peamiselt geomeetrilise kirjaga ristpistetikand (19. sajandi keskpaiku tikiti tanudele ka lillkirja). Tanu serva külge õmmeldi umbes 0,5cm laiune, tavaliselt kahevärviline niplispitsiriba. Igapäevaseks peakatteks võtsid naised meeste garderoobist üle varrastel kootud tuttmütsi e nolkmütsi. Ida Saaremaal, kus tuttmütse kandsid ainult abielunaised, kahanes see 19. saj. teisel poolel väikeseks lamedaks ketasmütsiks, millele kinnitatud kolmnurkne kaunistatud lapp meenutas sümboolselt tutti. Ketasmüts seati pähe nii, et selle esiäär kattis otsmikul juuksepiiri, kusjuures tutti asendav lapp jäi paremale küljele. Mütsid olid vanasti suuremad, uuemal ajal lähevad nad ikka väiksemaks. Talvemütse, ülle olid kahesuguseid: sarvedega sariküllid ja baretitaolised ratasüllid. Nende äär ja sarved kaeti musta pöetud lambanahaga
Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma truudusetust naise Hera eest varjata. Kõige varasemates müütides on Zeus õilis. Ta nõudis peale ohvrite ka õigeid tegusid.Kreeka vägedele Trooja all öeldakse, et Zeus ei abista kunagi valelikke, kes tõotust ei pea.Tammelehtede sahin, preestrid tõlgendasid. 2. Hera (Juno). Oli Zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all.Kuid jutt temast kisub aga üksikasjalikumaks, selgub et tegelikult on ta peamine tegevus Zeusi armukeste karistamine, isegi kui naised ise süüdi polnud.Nt kui Zeus vägistas ja pettuse teel võrgutas.Peajumalanna kohtles neid kõiki ühtviisi. Ometigi teda austati igas kodus. Eileithyia, kes abistas naisi sünnitusel, oli Hera tütar. Lehm ja paabulind olid Herale pühendatud. 3. Poseidon (Neptunus)
ohvrite ka õigeid tegusi. Ta ei abistanud kunagi valelikke. Tal oli komme olla oma naisele truudusetu. Oma armukestele lähenes ta erinemval viisil. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Hera ja Zeus. HERA Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna. Tema oli Zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Tema üks peamisi tegevusi oli karistada naisi, kellesse Zeus armunud oli, ja isegi sel juhul, kui viimane oma ohvreid vägistas või pettuse teel võrgutas. Tema ohverdamatu raev jälitas neid naisi ja isegi nende lapsi. Kultuslikult austati teda peamiselt Argoses ning ta oligi arvatavasti algselt argoslaste jumalus. Austati ka Samosel ning sealt pärineb oletatav Hera kuju.Samuti ei unustanud Zeusi kaasa mingit auhaavamist
Paastumaarjapäev- Kirikukalendris tähistatakse Maarja paastumispüha, millega ta alustas pärast seda, kui peaingel Gaabriel teatas talle lapsest. Püha on tähistatud endistviisi ka pärast reformatsiooni ning Maarja-kultuse juurde kuulunud kujude ja altarite hävitamist Naistetöid siis ei tehtud, neist paljude suhtes kehtisid töökeelud, mille rikkumine oleks tinginud ebameeldivusi, soovimatute putukate ja loomade sigimist ja tööde jätku kadumist. Abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis. Maarjapäev 4 Maarjapäevaks tuli lõpetada talvised naistetööd kangaste kudumine ja ketramine. Olulised oli mitmed maagilise taustaga kombed ja riitused: põllule tuli viia koorem sõnnikut (see tagas mõjukuse ka järgmistele koormatele, põllu viljakuse ja kahjurite vähesuse), liigutati viljaseemet, kiiguti rehe all viljaõnne Maarjapäev 5 19. sajandil ja varem lubati tüdrukud maarjapäevast välja (aita) magama ja lisandus
Lõikas ise plaadid ja trükkis Oli populaarne ka Euroopas (eeskujuks juugentile) ,,Üheksas laine", ,,Meri", ,,Fudzi selge ilmaga" Kalligraafia · Tähekuju vaba · Maalitakse pintsliga · Kirjutatakse ülalt alla paremalt vasakule · On luule ja kirjanduse oluline osa NETSUKAD lakitehnikas puidust riietatud nukud Jagunevad kolmeks: Geisa (tunnuseks must kimono) Maiko (kerged toonid, noored) Oransak (abielunaised) Rahvariided Kimono · Käsitsi tikitud siidkangas · Kasutatakse kuld- ja hõbeniite · Lai kangas vööks Pulmakimonod tikitakse igale pruudile individuaalselt, sõltuvalt perekonna sümboolikast. Punasel kangal valged motiivid. NO-TEATER JA KABUKI TEATER · 7.saj kloostrite rituaaltantsud · 14.saj No-teater (ülistati jumalaid, väejuhte jne.) · 17.saj kabukiteatrid (olustikudraamad) · Näitlejad ainult mehed. Rituaalsed maskid ja kostüümid. India kunst 2500 eKr
välgukimbuga, ka troonil istuvana. Hera(Juno) 4 Hera oli kreeka kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi õde ja abikaasa. Hera kiivus ning raev jälitasid tema võistlejaid ning isegi nende lapsi halastamatult. Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Heras koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoole all. Kui jutt temast muutub üksikasjalikuks, selgub, et ta on peamiselt tegevuses nende paljude naiste karistamisega, kellesse Zeus on armunud, ja isegi nende lapsi. Ometi austati teda igas kodus. Oli ju ta abielunaiste jumalanna ja nende abistaja. Lehm ja paabulind olid Herale pühendatud ja Argis oli tema lemmiklinn. Poseidon (Neptunus) 5
Naise rõivastuse põhilised osad olid linane varrukatega särk ja selle peal kantav villane varrukateta umbkuub või ümber puusade mähitud riidelaid vaipseelik, kinnitatud vööga. Ülerõivaks oli arvatavasti varrukatega villane pikk-kuub ja talvel kasukas. Õlgadel villasest riidest sõba või linasest riidest kaal ehk palakas. Rõivad kaunistati pronksist spiraalikeste ja rõngakestega vaselised. Peas kandsid neiud usutavasti peapaela (või pärga), abielunaised pikka linikut või seotud rätti. Piduliku rõivastusega kanti rohkelt ehteid (hoburaudsõlgi, rinnanõelu, pronkskeesid, klaashelmeid, kaela- ja käevõrusid, sõrmuseid). Vööl rippusid nuga ja nõelakoda. 13. 17. sajandist rohkem andmeid piduliku rõivastuse kohta. Algul ilmnesid peamised erinevused varasemast kaunistustes ja ehetes. Pronksspiraale asendasid tinast naastukesed e tinulised. Ilmusid täiesti uut laadi ehted: sõled, klaas- või hõbehelmestest keed paatrid, suured
valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana. Hera(Juno) Hera oli kreeka kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi õde ja abikaasa. Hera kiivus ning raev jälitasid tema võistlejaid ning isegi nende lapsi halastamatult. Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Heras koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoole all. Kui jutt temast muutub üksikasjalikuks, selgub, et ta on peamiselt tegevuses nende paljude naiste karistamisega, kellesse Zeus on armunud, ja isegi nende lapsi. Ometi austati teda igas kodus. Oli ju ta abielunaiste jumalanna ja nende abistaja. Lehm ja paabulind olid Herale pühendatud ja Argis oli tema lemmiklinn. Poseidon (Neptunus) Poseidon oli kreeka veekogude jumal, Kronose ja Rhea poeg, Zeusi ja Hadese vend; valitses
ning avastas, et Priapos kavatseb temasse tungida, mille peale Hestia nii kõvasti karjatas, et viljakusjumal hirmuga põgenes." Hera Hera oli kreeka kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi õde ja abikaasa. Hera kiivus ning raev jälitasid tema võistlejaid ning isegi nende lapsi halastamatult. Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Heras koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoole all. Kui jutt temast muutub üksikasjalikuks, selgub, et ta on peamiselt tegevuses nende paljude naiste karistamisega, kellesse Zeus on armunud, ja isegi nende lapsi. Ometi austati teda igas kodus. Oli ju ta abielunaiste jumalanna ja nende abistaja. Lehm ja paabulind olid Herale pühendatud ja Argis oli tema lemmiklinn. Ares Ares on Zeusi ja Hera poeg. Välimuselt oli Ares väga nägus ja mehine, soomusrüüga
kolle oli igal linnal ning tuld valvasid Roomas kuus preestrinnat, keda kutsuti Vesta neitsiteks. Sümboliks on tal kodu. Hera Hera (Juno) oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna ning teda kasvatasid üles titaanid Okeanos ja Tethys . Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Hera olevat olnud noor ja kaunis, kuid temale loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiivus ning karistas Zeusi armukesi nagu näiteks Letot ja Kallistos, isegi nende lapsi, nagu näiteks Herakles. Zeusi plaan luhtus, kui tahtis teha Heraklesest valitseja,
Tema rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puu tamm. Tema oraakel elas Dodona tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. 2 Hera (Juno) Tema oli Zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Kui aga jutt muutub üksikasjalikumaks, selgub, et ta on peamiselt tegevuses nende paljude naiste karistamisega, kellesse Zeus on armunud, ja isegi sel juhul, kui viimane oma ohvreid vägistas või pettuse teel võrgutas. Hera ohjeldamatu raev jälitas neid ja isegi nende lapsi. Samuti ei unustanud Zeusi kaasa mingit auhaavamist. Ometi austati teda igas kodus. Oli ta ju abielunaiste jumalanna ja nende abistaja
Tema rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puu tamm. Tema oraakel elas Doonau tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. 4 Hera ( Juno) Tema oli Zeusi naine ja õde. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Peamiselt on ta tegevuses nende paljude naiste karistamisega, kellesse Zeus on armunud, ja isegi sel juhul, kui viimane oma ohvreid vägistas või pettuse teel võrgutas. Herale oli täiesti ükskõik, kui palju üks või teine Zeusi armupartner süüdi või süütu oli; peajumalanna kohtles neid kõiki ühteviisi. Hera ohjeldamatu raev jälitas neid ja isegi nende lapsi. Samuti ei unustanud Zeus kaasa mingit auhaavamist.
8 Marek ka maagilises mõttes. Õlarätti kanti pidulikul puhul. Põlvini ulatuv kergem ülerõivas, vammus, tehti XIX sajandi algupoolel valgest, teisel poolel vesihallist villasest riidest. Kaelus kanditi kirju sitsiribaga. Kasukad (kassukad) tehti Kihnus valgest lambanahast ja kaunistati punaste liignahkade ehk rihmadega. Kuni XIX sajandi lõpuni kandsid abielunaised tanu iga päev, XX sajandi algusest peale enamasti vaid pidulikel juhtudel. Igapäevaseks, hiljem ka pidulikuks peakatteks jäi lõua alla seotav rätik, mida varem kanti täiendavalt tanu peal. Rätikut kandsid ka tüdrukud. Mehed kandsid Kihnus kuni 1880-ndateni, so üleminekuni linnatüüpi rõivastusele, valgest linasest või takusest riidest särki ja poolpikki
Osias aga veenab rahvast, et nad ei mõistaks Juuditit hukka. Rahva hulgast ilmub nähtavale ka Siimeon. Juudit palub tal rääkida ära loo, kuidas Juudit oma eelmise mehe Manasse oli lasknud ära tappa. Siimeon leiab, et Juudit on süütu. Rabi leiab samuti, et eelmine tegu Iisreali päästmisega lepitatud. Jehoova on Juuditi õigeks mõistnud. Kabris leiab aga, et Juudit on süüdi, kuna muidu hakkaksid kõik abielunaised oma mehi tapma ning kõik mehed elaksid ss pidevas surmahirmus. Käib äge sõnasõda, mille käigus seotakse Juudit juba köitega kinni. Osias võitleb Juuditi eest, ent teda ei kuule enam keegi. (Rahvahulk hakkab Juuditiga värava poole liikuma. Osias tõmbab mõõga ja pistab end läbi. Jahmatus, hääled, segadus, liikumine, rahvas lööb Juuditist eemale, pöördub Osiase poole; sõtatakse aitama.)
Endine rahvastikuminister Urve Palo sõnul on Eestis aborte rohkem kui näiteks Põhjamaades, sest siinsed naiset olevat selle meditsiinilistest ja psühholoogilistest tagajärgedest vähem teadlikult. 2007. aastal oli abortide arv Eestis võrreldes 2000. Aastaga küll kolmandiku võrra vähenenud, kuid endiselt tehakse Eestis 100 elussünni kohta 78,1 aborti, millest 63 võiks meditsiinilistel põhjustel olemata olla. Kõige rohkem teevad aborti 25-aastased abielunaised. (Niiberg, 2008) 2.1 Abort ja selle füsioloogiline mõju Vastavalt seadusele võib raseduse katkestada naise omal soovil, kui rasedus ei ole kestnud kauem kui üksteist nädalat. Kuni 21. nädalani võib rasedust katkestada arstide otsusega vaid siis, kui rasedus ohustab raseda tervist, sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline puue, raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist, rase on noorem kui 15 või vanem kui 45.
Kunagise jumala naine omistati siis Zeusile. Tulemus oli ikkagi ebaõnnestunud ja hilisematele kreeklastele ei meeldinud need lõputud armuseiklused. Tema rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puu oli tamm. Tema oraakel elas Dodona tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. Hera (Juno) Tema oli Zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Poeetide poolt loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ühes varasemas poeemis öeldakse aga tema kohta nõnda: "Kuldse trooni Hera, taevaliste kuninganna. Jumalatest kõige ilusam ja üllaim emand, keda kogu olümplaste pere kummardab ja austab võrdselt piksekäsutaja Zeusiga." Aga üksikasjalikult rääkida, selgub, et ta on tegeleb peamiselt nende paljude naiste karistamisega, kellesse Zeus on armunud, ja isegi sel juhul, kui viimane oma ohvreid
isegi üle toa. Neidudele oli põll häbistav. Põhiliselt olid siinsete naiste pikulikud põlled 19.saj. esimesel poolel kirjust sitsist või õhukesest valgest puuvillasest nn. klaarriidest. Sageli olid põlled tikitriibulise kas koe- või trükimustriga. 19.saj. teisel poolel põlled muutusid. Neid hakati kuduma põiktriibulise alasega. Tulid moodi pitsäärisega valged põlled. Selliseid põlli kandsid sajandi lõpul ka neiud koduses riietuses, nooremad abielunaised aga enam kirikusse põlle ette ei pannud. Vööd olid valgele linasele põhjale korjatud värvilise villase kirjaga. Alutaguse vöökirjadele oli iseloomulik rohelise värvi rohke esinemine. Vana tava järgi mähitivöö kõvasti ümber keha, et "süda oleks kõva". Õlakatted, ülevisked. 19.saj. keskpaigkaks olid Alutagusel naiste õlakatetena täiesti üldiseks saanud ruudukujulised narmasääristusega suurrätid. Varasemad suurrätid olid halli keskosa ja
jumalikkusega. Neilt eeldati: neitsilikkust, siivsust ja puhtust, üleüldiselt olid vestaalid tavaliselt kõrget päritolu. Vestaaliks valituks osutumine oli suureks austusavalduseks tervele suguvõsale. (Setälä 2001: 113-114) Kultuslik akt- par excellence- oli naistele peaaegu täielikult keelatud. Vesta neitsitel olid siiski omad rituaalid, mida nad läbi võisid viia. Niisugustel sündmusel nagu näiteks Hea Jumalanna pidustused, sooritasid kultuslikke toiminguid Vesta neitsid. Abielunaised lugesid palveid ja sooritasid üksikutel juhtudel ohverdusi. Näiteks Fortuna virile pidustustel, kuid on teada, et tegemist oli äärmise erandiga ja privileegiga, sest nii meenutati naisi, kes päästsid Rooma linna, kui mehed ei suutnud seda teha. Naiste rolli ei tohiks alahinnata preestrirolli täitmisel, kuid siiski tuleb tõdeda, et nad jäid alati hoidma teist positsiooni. Näiteks kui Jupiteri flaamen
Viimane võttis laekalt kaane ning kõik maailma hädad pääsesid välja. Alles jäi ainult Lootus, inimeste ainus lohutaja.(Simpson 1997:19) 3.Hera Hera tekkis taevajumalatarina ja on tõenäoliselt vanem kui Olümpose panteon. Zeusi naisena oli ta Olümpose kuninganna ja istus troonil abikaasa kõrval. Ta hoidis oma ilu kannatlikult alal, supeldes igal aastal maagilistes vetes ja tarvitades õli, mille lõhn kandus üle kogu maailma.(Chaline 2005:46) Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Poeetide poolt loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ühes varasemas poeemis öeldakse aga tema kohta nõnda: "Kuldse trooni Hera, taevaliste kuninganna. Jumalatest kõige ilusam ja üllaim emand, keda kogu olümplaste pere kummardab ja austab võrdselt piksekäsutaja Zeusiga."
Need küsimused on suuremal või vähemal määral vastuse leidnud. Keskelt läbi on registreeritud vägistamisi ja vägistamiskatseid Eestis umbes sada ühe aasta kohta. Ent ekspertide hinnangul võib see arv olla kahe- või isegi kolmekordne. Pooltest kordadest lihtsalt ei teatata (jääb latentseks), kuna kardetakse kättemaksu või ohver süüdistab iseennast juhtunus. Senisest suurema tähelepanu alla tuleks minu arvates võtta abielunaised (ja harvemal juhul mehed). Tänapäeva elutempo juures ei ole idülliline abielupilt just kõige levinum kooselu vorm, kus aina suuremat survet avaldab sotsiaalne staatus ja majanduslik ebapiisavus ning surve. Halvemal juhul kasvavad peres teismelised lapsed, kes näevad pidevat vägivalla tarvitamist ühe vanema suhtes ja tihti langevad ka ise väärkohtlemise ohvriks. Sellises keskkonnas üles kasvades hakkabki noor arenguetapis olev isik seda normaalseks
nagu loeksin ma seda ajalehest."" (Ravic) Lk 451,,Rolande oli kodanlik naine, kes oli teenistuses olnud. Kas see ametikoht oli tütarlaste pansionis või lõbumajas, ei mänginud mingit rolli. Ta oli ausalt oma ametikohuseid täitnud, nüüd ta lahkus ja pöördus tagasi oma kodanlikku maailma ega võtnud varjugi teisest maailmast kaasa. Sama lugu oli paljude lõbutüdrukutega. Nii mõnestki said hiljem eeskujulikud abielunaised. Prostitutsioon on nende silmis tõsine elukutse, mitte pahe. See päästis neid moraalsest laostumisest." Lk 458,,,,Lits või pühak see on alati see, mida sa temast teed. /---/ Armastus ei ole kaupmees, kes oma kapitalimahutused tagasi tahab saada. Ja fantaasial on vaja ainult paari naela, et neile oma loore riputada. Tal on ükspuha, on need naelad kullast, raudplekist või hoopis roostesed. Kuhu ta kinni jääb, sinna ta jääb."
diskrimineerimine soolisel alusel välja arvatud siis, kui selline tegevus just edendab soolist võrdõiguslikkust. Kuigi üldiselt järgitakse põhimõtet "võrdse töö eest võrdne tasu", leidub siiski näiteid sellest, et Norra naised on palgataseme võrdluses jätkuvalt meestest mõnevõrra halvemal positsioonil. Eelmisel sajandil saavutasid naised enamikus eluvaldkondades nii formaalse kui ka tegeliku võrdõiguslikkuse. 1888. aastal said abielunaised iseseisva ja piiramatu õigusvõime ning 1918. ja 1927. aasta seaduste põhjal meestega võrdse positsiooni abielulahutuse, laste hooldusõiguse ja omandiõiguse küsimustes. 1912. aastal võimaldati naistele juurdepääs enamikule valitsuse ametipostidele ning 1938. aastal laienes see õigus kõigile ametitele, v.a vaimulikud ja sõjaväelised kohad. Piiranguteta õigus töötada ükskõik millisel ametikohal anti naistele lõpuks 1952. aastal. 19
· sissepääs Olümpossesse oli suur pilvevärav, valvasid aastaajad · jumalad sõid ambroosiat ja nektarit, Apollon mängis lüürat · tähtsaim jumal oli Zeus(Jupiter) o jumalate ülemvalitseja , taeva isand o oli võimsam, kui kõik olümplased kokku o suur naistemees; abielunaine oli Hera(Juno) o õilis, mõistis kohut, ei salli valelikke · Hera oli ühtlasi ka Zeusi õde; ta on abielu kaitsja; erilise hoolitsuse all olid abielunaised · Hera maksis kätte Zeusi armukestele, ei halastanud kellelegi, oli kange iseloomuga Apollon(Apollo) · kõige ilusam meesjumal · Apoloon oli Zeusi ja Leto poeg; sündis Delose saarel · oli kõige andekam muusik · oli osav vibulaskja vibulaskurite jumal · oli tervendaja, tohterdaja · peeti valgusejumalaks; (vahel kutsuti ekslikult päikesejumalaks) · halbu jooni eriti ei ole · loom: delfiin · puu: loorberipuu Artemis(Diana; oli naine)
· huvi põhjustagajärg seoste vastu, tulemuse vastu; tsükliline ajatunnetus; lineaarsus · terava tähelepanu alla AEG kui sündmuste järgnevus ja mitte protsess informatsiooni talletamine jne on suulises ja kirjalikus kultuuris erinev: mälu võime midagi talletada vs info realiseerimine kultuurilises mõttes(mälu realiseerub suhtlemises). Episoodiline mälu aistingud üleminek suuliselt kultuurilt kirjalikule on sujuv: 19. sajandi lõpuks ei tahtnud abielunaised enam tanu kanda. Suuline ja kirjakultuur Orienteeritud tulevikku(ennustused ja ended) Orienteeritud minevikku põhjustagajärg seosed, kroonikad, ajaloohuvi Inimene suhtleb endast väljapoole jäävate Inimene otsustab ise, arvestades põhjustagajärg olevustega seoseid
Nende funktsiooniks oli tõenäoliselt maandada pingeid, mis võisid tekkida jäika normatiivse mehelikkuse või naiselikkuse mudelisse mahtumisega. Seto naiste paabapraasnik oli harilikult vastlanädala neljapäeval peetav naiste pidu, kus patriarhaalses külas elavatel abielunaistel oli õigus kord aastas käituda „halbade“ naiste ja rikkuda kõiki igapäevaseid nende sugupoole ja staatusega seotud norme. Paabapraasnikul 14 kogunesid abielunaised ühte tallu kokku, kus joodi, söödi, lauldi ja tantsiti ning õeti ette lõbureise lähiküladesse. Sel päeval oldi meeste suhtes agressiivsed ning unustati laste ja kariloomade eest hoolitsemine. Laulud ja mängud olid rõhutatult seksuaalse sisuga ning naistele olid sel päeval lubatud meestele omased käitumismudelid ja jõulisus. Sama funktsiooni täitsid kindlasti ka mitmesugused populaarsed pulmanaljad ja muudki
annaabi.ee 
