Lääne-Euroopa kunst varasel keskajal (0)

LÄÄNE-EUROOPA KUNST VARAJASEL KESKAJAL
4.-6. saj toimus Euroopas hõimude liikumine (Suur rahvaste rändamine).
Kõige võimsam ja püsivam oli Frangi riik, mis kujunes 5.-6. saj. Ulatus Pürenee mägedest kuni Reini jõeni. Esimene dünastia – Merovingide dünastia (481 -751) . Sel ajal hakkasid arenema feodaalsuhted. 7. saj kaotab sisetülide tõttu suure osa oma territooriumist. Küllalt kõrgel järjel oli metallitöötlemine (relvad, ehted, tarbeesemed ). Neid kaunistati stiliseeritud ornamendiga, väga levinud olid loomamotiivid. Eriti kasutati paelornamenti. Kloostrites kirjutati ümber käsikirju ja säilitati neid (skriptoorium). Raamatutesse suhtuti suure lugupidamisega , neid kaunistati. Käsikirjade jaoks kasutati pärgamenti – väga tugev ja vastupidav. Unustati ära kivist ehitamine.
Järgnes Karolingide Dünastia, 8.-10.saj. (Karl Suur 742-814), see oli Frangi riigi hiilgeaeg . Riigi koosseisu kuulusid tänapäeva Prantsusmaa, Belgia, Holland , Lääne- ja Lõuna-Saksamaa, Põhja- ja Kesk-Itaalia ja Kirde- Hispaania . Aastal 800 krooniti Karl Suur ka Rooma keisriks. Tõus kunstis algaski tema valitsemisajaga. Olles ise kirjaoskamatu, moodustas ta õukonnas nn. Akadeemia. Seal tegeleti ladinakeelse luuleloominguga, antiikiaja käsikirjade kogumisega, rahvaluule kogumisega. Muusika tähendas tol ajal peamiselt laulu. Kuid tundi puhkpille, harfi ja orelit.
Arhitektuur – Frangi riigis polnud müüridega ümbritsetud linnu ega kindlusi. Peamisteks kiviehitisteks olid lossid, kloostrid ja kirikud, mida kasutati kaitseehitistena (neid ei ole säilinud). Kirikuehituses oli valitsevaks basiilika. Kuna kiviehituse kogemused puudusid, ei ehitatud võlve, kupleid, vaid lamedad puitlaed. Sammaste asemel kasutati kandilisi sambaid e. piilereid. Kiriku põhiplaan – ladina rist . Uus osa kirikus on krüpt (kelder). Asub altariruumi all, sinna viib trepp . Seda kasutati pühade säilmete hoidmiseks, kasutati ka kultuseruumina (sinna maeti tähtsaid kirikutegelasi). Kiriku lääneseina sissekäigu kohale ehitatakse loož, see on mõeldud valitsejale jumalateenistuse jälgimiseks. Lääne-Euroopa kuningad ei ole taevaliku võimu esindajad ning nad ei võtnud osa jumalateenistusest nagu Bütsansti keisrid. Kooriruum ehitatakse kiriku põrandast natuke kõrgemale.
Skulptuur oli tähtsusetu. Kasutati luunikerdusi raamatukaante kaunistamisel. Eriti toredatele käsikirjadele tehti reljeefsed kuld -ja hõbekaaned, millel sätendasid vääriskivid ja pärlid. Ja rikkalike reljeefkaunistusi tehti ka tarbeesemetele.
Karolingide ajal hakati valitsejate puhul kasutama eririietust – purpurseid mantleid (üle võetud Bütsantsi keisritelt), krooni. Aadlikud kannavad kitsaid pikki pükse, põlvini ulatuvat kuube . Naised kandsid maani ulatuvat käisteta kleiti , mille all kanti varrukatega särki. Kristliku tava tõttu ei tohtinud abielunaised ennast avalikus kohas palja peaga näidata.