Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti asukate rõivastus muinasajal (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Eesti asukate rõivastus
muinasajal
Säde Matiisen
TE-11
2011
Ülevaade
Arheoloogilised leiud 11. ­ 13. sajandist
Tunneme pidulikke rõivaid, argipäevarõivad suhteliselt tundmata
Sarnasused soomeugri naabritega
Meestel sarnane rõivastus
Naiste rõivastus
Linane varrukatega särk
Naiste rõivastus
Villane varrukateta umbkuub
Naiste rõivastus
Vaipseelik e. Pallapool (seoti vööga ümber keha)
Naiste rõivastus
Sõba e. Üleheide e. kaal
Meeste rõivastus
Alussärk (lühem, põlvini, kaeluses sisselõige)
Meeste rõivastus
Meeste püksid (laiad ja madala istmega ratsutamiseks)
Meeste rõivastus
Ülekuub (käistega ja lühem, kanti vööga)
Meeste rõivastus
Talvel kanti sõbasid ja nahku
Laste rõivastus
Poistel ja tüdrukutel vahet ei tehtud
Kanti linast alussärki (vanemana
tekstiilist vööga)
11.a sai poiss püksid
Peakatted
Abielunaised kandsid linukeid (õhukesest linasest riidest, salli/rätiku kujuline, kinnitus
tagant näpunööri või naharibaga). Jõukamatel olid vaselistega kaunistatud
Peakatted
Naised kasutasid ka torbikukujulisi mütse, ääred kaunistatud nahaga.
Neiud ja lapsed kandsid tekstiilist/nahast peapaela.
Pidulikel juhtudel kanti pärgi.
Meeste mütse on vähe leitud. Talvel kanti karusnahkseid mütse
Naiste ehted
Juba lapsena hakkas inimene kandma halva eest kaitsvat ripatsit
Kanti ka helmekeed, mis koosnes väga erinevatest ehetest: kaurikarbid, merevaik,
klaashelmed, ripatsid
Naiste ehted
Rinnakett rinnanõeltega. See on kõige tähtsam ehe, väljendades jõukust ja positsiooni
ühiskonnas. Mida rohkem kette ja ripatseid, seda rohkem jõukust.
Koosneb kolmest osast:
Rinnanõelad
Ketijagajad
Ketid koos ripatsitega
Naiste väikehted
Sõled
Särgikinnised
Sõbakinnised
Sõrmused
Käevõrud(kanti varrukate peal):
Spiraalsed (3 traadist keeratud)
Pranksplekist (laiemad käevõrud)
Vööd ja noad
Vööd olid väga olulised. Neid loeti eheteks ja neid kaunistati
Riietel kanti kõlavööd
Majapidamisesemed kinnitati nahkvöödele
Paremad vööd koosnesid eraldi osadest, kinnitati rõngastega) ja olid kaetud
metallnaastudega. Nendele riputati:
Noatupp noaga
Nahkpung
Nõelakoda
Käärid
(kamm)
Vööd ja noad (pildid)
Vaselised
Vaselised olid pisikesed spiraalsed pronksist kaunistusesemed, mis
õmmeldi riide külge mustrina või
kinnitati riiete, sõbade servadesse. Nendega on kaunistatud linukeid
ja jalamähiseid(meestel).
Vasakule Paremale
Eesti asukate rõivastus muinasajal #1 Eesti asukate rõivastus muinasajal #2 Eesti asukate rõivastus muinasajal #3 Eesti asukate rõivastus muinasajal #4 Eesti asukate rõivastus muinasajal #5 Eesti asukate rõivastus muinasajal #6 Eesti asukate rõivastus muinasajal #7 Eesti asukate rõivastus muinasajal #8 Eesti asukate rõivastus muinasajal #9 Eesti asukate rõivastus muinasajal #10 Eesti asukate rõivastus muinasajal #11 Eesti asukate rõivastus muinasajal #12 Eesti asukate rõivastus muinasajal #13 Eesti asukate rõivastus muinasajal #14 Eesti asukate rõivastus muinasajal #15 Eesti asukate rõivastus muinasajal #16 Eesti asukate rõivastus muinasajal #17 Eesti asukate rõivastus muinasajal #18 Eesti asukate rõivastus muinasajal #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor s2des2de Õppematerjali autor
Kirjeldus piltidega Muinasaja rõivastusest Eestis

Sarnased õppematerjalid

Uurimistöö-Ilu-rõivastus ja mood läbi aegade
53
doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.

Rõiva ajalugu
Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE-
53
doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.

Kirjandus
Soome-ugri rahvakultuur
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest, algkodust nagu ka uurali keelte kujunemise kujutamisviis keelepuuna on

Kultuurid ja tavad



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun