Eesti asukate rõivastus
muinasajal
Säde Matiisen
TE-11
2011
Ülevaade
Arheoloogilised leiud 11. 13. sajandist
Tunneme pidulikke rõivaid, argipäevarõivad suhteliselt tundmata
Sarnasused soomeugri naabritega
Meestel sarnane rõivastus
Naiste rõivastus
Linane varrukatega särk
Naiste rõivastus
Villane varrukateta umbkuub
Naiste rõivastus
Vaipseelik e. Pallapool (seoti vööga ümber keha)
Naiste rõivastus
Sõba e. Üleheide e. kaal
Meeste rõivastus
Alussärk (lühem, põlvini, kaeluses sisselõige)
Meeste rõivastus
Meeste püksid (laiad ja madala istmega ratsutamiseks)
Meeste rõivastus
Ülekuub (käistega ja lühem, kanti vööga)
Meeste rõivastus
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.
Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest, algkodust nagu ka uurali keelte kujunemise kujutamisviis keelepuuna on
Kõik kommentaarid