Vene rahvariiete ajalugu (0)

Vene rahvariiete ajalugu
Autor: Lia  Valdek
Taali PK
 
 
Vene rahvari ded on ajalooliselt pärit 
Bütsantsist, kust on pärit ka esimesed 
Venemaa valitsejate  abikaasad .
Bütsantsi ja 
Venemaad 
ühendas  ristiusk , 
mis oli Venemaal 
vastuvõetud 9. saj
lõpus ( Ki jevskaja 
Rus`).
 
 
Sel e aja naiste 
riietus koosnes
•    alussärgist 
(rubaha) - mil ele 
olid eraldi külge 
õmmeldud  käised
•  sarafanist ( nn 
käisteta kleit)
•  varukad olid 
väga pikad
 
 
Naiste  peakatted  olid 
erinevad. Kõige 
suurem erinevus oli 
neiu  ja abielunaise 
peakattel.
Tüdrukud kandsid 
• paela, mis seoti 
ümber pea
• Kokošnikut
Kokošnik
 
 
Abiel udes pidid 
naised katma oma 
juukseid üleni ja 
punuma juuksed ühte 
patsi.
 Sel eks, et juukseid 
katta , kasutati 
mütsitaolist peakatet- 
povoinik.
Abielunaised kandsid 
ka põl e.
 
 
Kõik need peakatted olid kaunistatud erineval  moel:
• Tikkimisega
•  Klaaspärlitega
•  Pärlitega
Neid anti peres edasi põlvest põlve ja nad olid väga kallid.
 
 
Seelikuid hakti kandma 
Venemaal suhteliselt  hilja - 
XVIII saj paiku, kuid siin tuleb 
kohe ära märkida, et Venemaa 
erinevates paikades on ka 
erinevad rahvariiete 
traditsioonid.
 Põhja - Venemaal  kanti küll 
sarafani, 
kuid Lõuna-Venemaal  kanti  
poneva/d- ehk  seeliku taolist 
põlle, mida kanti alati pika 
alussärgi peal.
Põhja-Venemaa sinine 
Kõik vene rahvariided  on 
traditsiooniline sarafan.
avarad ja pikad.
 
 
Meeste rahvariided on 
tagasihoidlikumad.
Põhiliselt kooseb meeste 
kostüüm särgist- rubaha ja 
pikkadest pükstest- portõ.
Meeste särgi omapärasus 
on selles, et kaeluse 
nööpimiskoht on mitte 
keskel, vaid vasakul- 
kosovorotka.
Harvem tehti nööpimiskoht 
ka paremale.
 
 
Rahvari etus täidab 
alati kindlat 
funktsiooni- 
ta peab olema:
•    praktiline
•    kergesti 
     hooldatav
•   esteetiliselt
    vastivõetav
 
 
Euroopalik riietusstiil hakkas Venemaal levima  1700 a. , kui 
Peeter esimese käsuga olid kõik ( peale talupoegade ja 
kirikuteenijate) kohustatud kandma euroopa stiilis kostüümi. 
See avaldas mõju ka rahvariietele. Linnas hakkas see riietusstiil 
levima väga ruttu, kuid maal jäädi enesele truuks ja kanti 
rahvariideid edasi.
 
 
Ülariided 
• Kaftan
• Zipun (ri dest 
õmmeldud pikem 
mantel ) 
• Šuba (  kasukas )
• Tulup ( samuti 
kasukas, kuid 
pikem)
Naised kandsid ka 
šuba/t ehk 
kasukat .
 
 
Suvel kanti maal   jalas  
viiske(lapti) ja ka 
saapaid ( sapogi)
Talvel ag kanti vilte ( valenki). 
Rahvas suhtus jalanõudesse 
lugupidavalt. 
 Viltidest on kirjutatud laul –
 “ Valenki”. 
 
 
Nüüd on rahvariided saanud ajalooks, kuid neid 
kantakse ikka pidupäevadel ja tähtsatel 
sündmustel. Ei saa ette kujutada ühtegi 
rahvaansamblit laulmas või tantsimas ilma 
rahvariieteta. 
 
 

Document Outline

• Vene rahvariiete ajalugu
• Vene rahvariided on ajalooliselt pärit Bütsantsist, kust on pärit ka esimesed Venemaa valitsejate abikaasad.
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13