A. H. Tammsaare - Juudit (2)

Juudit
O S A L I S E D :
JUUDIT, noor naine Petuuliast.
SUSANNA , tema ümmardaja.
OSIAS , Petuulia peavanem.
KABRIS, Petuulia vanem.
SIIMEON .
RABI .
OLOVERNES , Assuri väejuhataja.
PAGOAS, tema telgiülem.
AKIOR, Ammoni pealik .
NIMETU .
NAINE.
NAINE LAPSEGA.
KÄSKJALG.
Rahvas, rahvaste vanemad ja vürstid, pealikud , sõdurid, pidulised, hääled I, II, III ja IV väravavaht.
Esimene vaatus
(Eestuba Juuditi juures. Pahemat kätt välisuks, paremat kätt uks siseruumi , kust tuleb Juudit. Kohe pärast seda Susanna välisuksest.)
Juudit ja Susanna räägivad Assuri pealikust, Olovernesest, kes nende riiki piirab. Räägivad, et peaaegu terve Petuulia on kaotamas oma usku Jehoovasse ning on vaid aja küsimus, kui rahvas tõstab mässu ning otsib abi Olovernese palge ees. Linnas valitseb nälg. Kaevud on vaenlaste käes ning kui neid ei vabastata sureb linn vaid paari päevaga nälja ning janu kätte. Juudit saadab Susanna rabit ning vanemaid kutsuma.
(Enne kui Juudit jõuab eestoast lahkuda, astub sisse lapsega naine.)
Naine palub Juuditilt ühtainsat tilka vett oma lapse jaoks, kes on peaaegu surnud. Juudit käib välja uskumatuid ideid (silmavesi, enda lüpsmine). Naine ähvardab terve Petuulia ära needa, ent jääb siiski ilma veeta.
(Pöördub minema, uksel tuleb talle vastu tudisev vanake väikese poisiga käekõrval.)
Siimeon teatab ärritunule, et turul müüakse vett ning naine lahkub rutates. Siimeon otsib poisile abi ja armu , ent Juudit peab melanhoolselt vanale tuttavale keelduma. Siimeon palb edasi ning laskub lausa põlvili armu paluma. Juudit tõstab vanamehe ja poisi jalule tagasi. Juuditi arvates on rahvas Jehoova unustanud, Siimeon arvab aga vastupidist.
(Susanna välisuksest.)
Teatab, et vanemad ja rabi on juba peaaegu kohal. Juudit palub Susannal Siimeoni ning poisi tahatuppa viia ning neile veidi söögipoolist ning vett leida. Siimeon tänab Juuditit härdalt.
(Sõnad katkestab rabi, Osias ja Kabrie sisseastumine , kuna Siimeon ja poiss teise ukse kaudu kaovad.)
Mehed ütlevad, et kui hiljemalt viie päeva pärast Jehoova abi ei saada ss pöörub rahvas Olovernese leeri. Juudit nõuab, et rahvas säilitaks usku. Räägib meestele, et Jehoova on õnnistanud teda ilmutusega. Ta nägi unes, kuidas keegi teda puudutas ning üks hääl karjus „Sinu laps karjub, Juudit,“ et ta proovis last üles leida, ent edutult, kui seekord tundis ta tuleleegi sarnast puudutust. Hääl küsis, et miks Juudit ei taha oma last aidata. Hääl rääkis, et ta end ära ehiks ning Olovernese palge ette armu paluma läheks, sest vaid sealt võb veel Iisreali rahvas abi leida. Rabi nõustub, et unes räägitaksegi jumalaga.
(Sisse astub naine.)
Naine teatab nuuksudes, et „nad“ on tapnud ta mehe. Et alles ta oli koos mehega mesinädalaid pidanud, et olid viimast suutäit leiba nautimas, kui nende majja sisse tungiti ning ta mees surnuks löödi. Osias lubab asja kiirelt korda ajada ning osalistele kiire lõpu teha.
(Kabris ja naine ära.)
Räägitakse Iisreali päästmisest, et kasvõi laps peaks riiki päästma, et mis see ss naisel ära teha on.
(Sisse tormab käskjalg.)
Käskjalg teatab, et Kabris kutsub peavanem Osiast, kuna rahvas on arust ära, laamendab turuplatsil, kuna mingi ärimees olevat seal vett müünud ning inimesed olid pakkunud võidu ennast kaupmehe teenistusse kasvõi tükikese leiva eest. Asi läks käest ära, leiti, et see ei ole õiglane ning kaupmees ja ta naine löödi maha. Sellega asi ei piirdunud ning nüüd laamendab, arust ära, rahvas mõtteta. Juudit soovitab Osiasel rahvas sõna- mitte relvajõul maha rahustada. Juudit tahab, et Osias teataks, et Jehoova abi on lähedal. Rabi õnnistab Juuditit.
(Rabi ja käskjalg ära.)
Osias on rangelt selle vastu, et Juudit Olovernese leeri läheks. Tunnistab , et on naisesse armunud ning ootab teda oma kotta. Mees teeb end haledaks. Juudit jätab otsad lahtiseks, tahab, et mees ta ära ootaks kui ta ükskord tagasi tuleks, ent et ta õhtul kindlasti linna väravate juures oleks ning tal linnast põgeneda aitaks.
(Osias ära. Susanna tuleb siseruumist.)
Juudit palub, et Susanna temaga kaasa tuleks ning käsib tal asjad niimoodi seada ,et veel täna õhtul oldaks valmis linnast lahkuma . Juudit ehib end ära ning palvetab Jehoova ees, et see aitaks tema plaanil täituda.
( Eesriie juba enne viimaseid sõnu.)
Teine vaatus
(Esitelk. Pahemal käel uks välja, tagaseinas uksed kõrvaltelkidesse, paremat kätt uks sisetelki, kust oodatakse Olovernest. Ootajad on Pagoas, mõned teised aukandjad, sõdurid ja rahvaste vanemad ning vürstid. Olovernes ilmub auvahtide saatel. Rahvaste vanemad ja vürstid kummardavad maani .)
Olovernes teatab, et rahvad on Nebukadnetsari lage ees; tema on kõigest Nebukadnetsari sulane. Olovernes uurib, et miks pole siiamaani mägilinnus alla vandunud, et milles peitub tema jõud ja julgus .
(Väike kõhelev vaheaeg, siis astub ette Akior.)
Akior räägib, et seal elab vägev rahvas ning nende jumal kaitseb neid rahva kangekaelsusest hoolimata. Ta soovitab Olovernesel saata välja saadikud, sest see olevat ainus viis selle rahva alistamiseks. Olovernes uurib, mida teised asjast arvavad ning leiab, et Akior on ainuke, kes „vaenlaste“ jumalat (loe:Jehoovat) usub. Olovernes käsib tal oma usuga minna.
(Akior läheb, temaga ühinevad mõned sõdurid saatjaina.)
Olovernes käsib tuua vangi tema palge ette.
(Vang tuleb sõjameeste saatel, käes seljale seotud, jääb Olovernese ette julgelt seisma. Olovernes tõuseb istmelt ja astub otse tema ette.)
Olovernes uurib, et miks mees teda tappa oli tahtnud.
(Sel silmapilgul tuleb Juudit ühes ümmardajaga sõdurite saatel välisuksest sisse ja jääb rahva varju seisma.)
Nimetu vaikib endiselt. Olovernes laseb nimetu käed köidikutest vabastada ning ka tema sõjariistad temala tagasi anda.
(Sõjariistad tuuakse, aga niipea kui Nimetu oma pistoda kätte saab, tormab ta välgukiirusel Olovernese kallale, kelle ta ootamatuses võiks tappa, kui see mitte ise Nimetul sõjariista käest maha ei lööks mõõgaga. Jahmatus. Nimetu jääb norus peaga Olovernese ette seisma, kes põlevail silmil talle näkku vahib.)
Olovernes tunnustab Nimetu julgust ning tahab temaga sõpradeks saada. Nimetu räägib ,et oli kord kuulus sõjamees omal maal ning, et tema nimi käis suust suhu, ent nüüd ei räägi temast enam eikeegi , nüüd räägitakse hoopis vaid Olovernese nimest. Olovernes uurib, et kas Nimetu tahab teda veel endiselt tappa. Olovernes ulatab Nimetule tema pistoda ning seisab praktiliselt tema vastas ning lubab tal ennast ära tappa, lubab tal oma sõpra ära tappa.
(Nimetu langeb Olovernese ette põlvili, haarab ta jalge ümbert kinni ja nuuksub.)
Olovernes palub Nimetult tema juurde jääda, käsib oma kaaskondlastel kohelda teda, kui kõiki teisi ning samuti on mehel alati vaba voli lahkumiseks, kui ta seda ise soovib. Annab talle elamiseks telgi tema läheduses.
(Pagoas annab märku ja Nimetu saadetakse kõrvaltelki.)
Pagoas teatab, et tema sõna soovib naine mägedelt. Juudit kummardab Olovernese ees maani, teatab, et tuli ise ja räägib Olovernesele oma murest Räägib talle oma jumalast, mis Oloverneses meelehärmi ent ka väikest huvi tekitab. Olovernesele meeldib Juudit ning ta küsib, kas ta tahab nende juurde jääda. Juudit nõustub. Juudit soovib vaid, et tal oleks endiselt alles õigus käia palvetamas ning, et tema vagadusekäsk keelab tal söömast muud, kui vaid seda, mis tal kaasas on.
(Juudit kummardab maani ja läheb ühes ümmardajaga juhatatud kõrvaltelki.)
Olovernes teatab, et Nebukadnetsar on nende poole teel ja et kõik peavad minema saaki koguma, igasugu moona ning kingitusi meelelahutuseks muretsema.
(Rahvaste vanemad lahkuvad välisuksest. Olovernes annab märku ja siis lahkuvad ka sõdurid ja auvahid, jääb vaid ainult Pagoas.)
Pagoas muretseb Olovernese pärast, et too julges oma eluga niimoodi riskida . Olovernes räägib, et noormees oli äratanud temas vanad mälestused tema enda noorusaegadest.
(Olovernes läheb sisetelki, Pagoas välja. Silmapilguks jääb esitelk tühjaks, kostab kandlehelin ja laul; siis lükatakse Juuditi telgi ukseriided ettevaatlikult kõrvale ja nähtavale tuleb Susanna uudishimulik nägu. Leides esitelgi tühjana, võtab ta julgust ja astub sisse, käib ringi, vaatab, imestab. Siis hakkab kostma Juuditi arglik hääl, mis hüüab ümmardajat.)
Juudit räägib, et esimest korda elus tundis ta kummardavat elavat jumalat. Susanna märgib ka, et Olovernes paistis olevat ka päris sissevõetud. Juudit heietab Olovernese nime nagu oleks armunud temasse. Juudit jõuab järelduseni, et ta peab Oloverneselt lapse saama.
(Nimetu ilmub oma telgist.)
Nimetu ja Juudit saavad tuttavaks. Juudit tunnistab, et tal jooksis judin üle selja, kui Nimetu Olovernesele kallale tormas, ent ta ei oska öelda, et kumma mehe pärast see oli. Arvab, et mõlema pärast. Lepitakse kokku kohtumine õhtul Juuditi telgis.
(Juudit kaob oma telki, kuna Nimetu talle üksisilmi järele vahib. Eesriie.)
Kolmas vaatus
(Esitelk pidusaalina lühterdatud valgusel. Pidulaud otseti publiku poole. Laua otsas ühel pool esimesena Olovernes, teisel pool Pagoas. Läheduses Juudit lambanahal. Mõned pidulised, muu seas ka Olovernes, õige ülendatud meeleolus.)
Olovernes tahab, et Juudit laseks ennast teenindada, ent too tõrgub vastu, et tema enda ümmardaja kannab hoolt ta eest. Olovernes trikitab, et mis saab ss, kui söögipaun ükskord otsa lõppeb, arvab Juudit enesekindlalt, et küll ss jumal talle toidu lauale muretseb. Olovernes satub jälle neiu salapärasest jumalast ahastusse. Mehel on kahju ka sellest, et Nimetu peole ei ilmunud. Teda oldi eile alles rõõmsameelsena nähtud, ent nüüd arvatakse, et keegi on talle ülekohut teinud. Juudit räägib ära loo, mis eile toimus. Räägib, et laulis talle ka Olovernesest. Olovernes tõstab toosti Nimetu auks. Käib üks suur toosti tõstmine, kus rahvas karjub vahet pidamata „ Elagu , elagu!“ Olovernes hakkab pidulauast ära minema aga peab veel korraks Juuditi kinni, et temaga paar sõna vahetada. Küsib, et kas ta võib öösel Juuditi telki tulla. Hakatakse juma lühtreid ära kustutama . Juudit tahab, et kolm tükki põlema jääks. Üks Olovernese, teine ise enda jaoks ning kolmas Nimetule.
(Juudit poeb häbelikult Olovernese ligi.)
Juudit kordab pidevalt Olovernese nime ning see ajab meest veidi hulluks. Juudit palub Olovernest, et see tema riiki valitsema tuleks. Tahab, et Olovernes kuningaks saaks. Olovernes põeb aga Nebukadnetsari pärast. Juudit käib Olovernesele rauaga peale, ent mees ei murdu, vaid puikleb osavalt kõrvale, avastades Juuditis uusi külgi. Olovernes leiab, et Juudit ei oska armastada . Naine karjub lapse järele. Olovernes lahkub, öeldes, et Nebukadnetsari haaremis leidub talle kindlasti koht. Juudit on ahastuses.
(Astub Olovernesele mõne sammu järele. Langeb telgi ukse ette maha. Vaikus.)
Juudit kurdab, et tema neitsilikkuse üle on jälle naerdud. Olovernese telki uurides leitakse , et too juba magab sügavalt.
(Nimetu pea tuleb oma telgi uksel nähtavale.)
Nimetu räägib, et tal ei tulnud und, et mõtleb ühe rohkem ja rohkem Juuditi peale. Juudit annab korduvalt märku, et Olovernes magab ning ,et tema mõõk ripub peatsis. Juudit on armunud mõlemasse mehesse ning nüüd ta halab, et miks ei tapnud Nimetu tookord Olovernest või vastupidi Olovernes Nimetut.
(Võtab nimetu pea ja surub vastu rinda.)
Juudit annab seekord selgelt Nimetule märku, et just tema peab Olovernese tapma . Nimetu aga ei taha seda teha ning tahab, et Juudit niisama temaga koos tagasi tema telki läheksid.
(Nimetu pöördub, astub paar sammu sisetelgi poole. Juudit on ärevuses, ta tahaks nagu Nimetut ässitada ja takistada korraga. Nimetu peatab, pöördub.)
Ütleb, et seda ei või ta teha, sest Olovernes on talle kui isa. Juudit raiub südametult edasi, et armastus nõuabki tegusid . Nimetu on nõus võitlema Olovernesega vaid ss, kui ta on ärkvel. Juudit ei ole sellega nõus ning diil jääb katki.
(Nimetu kaob oma telki. Juudit kuulatab, ehmub, ruttab Nimetu telgi ukse juurde, peatub ärevalt ja tõttab siis oma telgi uksele.)
Juudit käsib oma ümmardajal minna Nimetu telgi juurde uurima, et kas temaga on kõik korras. Nimetu on end ära tapnud. Juudit tahab kiirelt lahkuda. Käib korra Olovernese telgis, tuleb joostes tagasi, käes mingi kotike ning lahkuvad laagrist.
(Eesriie.)
Neljas vaatus
(Linnamüür, värav, väravavahid. Ruttu valgenev hämarik.)
Juudit jõuab müüriväravateni, kus neli vahti peavad valvet. Juuditil on tähtis teade teada.
(Väravad avatakse ja suletakse uuesti pärast tulijate sisseastumist. Vahid joostes ära. Ümmardaja võtab pambu seljast ja kohmitseb selle kallal. Sõdurid kogunevad naiste ümber.)
Koti seest tuleb nähtavale Olovernese pea.
(Osias, Kabris, Akior, rabi, sõdurid, mehed, naised, lapsed ilmuvad kord-korrald näitelavale.)
Saades teada, et Juudit on vaenlase pea maha raiunud, tõstetakse naine taevani. Kõik kiidavad teda, tänavad jne. Jookstakse kuulutama võidust.
(Joostakse minema; müra, kisa, kära.)
Rahvas jookseb ühtse rindena kaeve tagasi vallutama. Kui Assuri sõdalased hommikul üles ärkasid ning peata Olovernest maas lebamas nägid, oli nende hirm suur. Sisse tungivat rahvast nähes panid nad jooksu. Kaevud on taas Iisreali käes. Juudit ei tunne end aga hästi. Ta ütleb, et ta on tapnud mehe, keda ta armastas , et abielunaisena peaks teda kividega surnuks loopima. Osias aga veenab rahvast, et nad ei mõistaks Juuditit hukka. Rahva hulgast ilmub nähtavale ka Siimeon. Juudit palub tal rääkida ära loo, kuidas Juudit oma eelmise mehe Manasse oli lasknud ära tappa. Siimeon leiab, et Juudit on süütu. Rabi leiab samuti, et eelmine tegu Iisreali päästmisega lepitatud. Jehoova on Juuditi õigeks mõistnud. Kabris leiab aga, et Juudit on süüdi, kuna muidu hakkaksid kõik abielunaised oma mehi tapma ning kõik mehed elaksid ss pidevas surmahirmus. Käib äge sõnasõda, mille käigus seotakse Juudit juba köitega kinni. Osias võitleb Juuditi eest, ent teda ei kuule enam keegi.
(Rahvahulk hakkab Juuditiga värava poole liikuma. Osias tõmbab mõõga ja pistab end läbi. Jahmatus, hääled, segadus , liikumine, rahvas lööb Juuditist eemale, pöördub Osiase poole; sõtatakse aitama.)
Siimeon karjub, et Osiase veri sidus ta käed köidikutest lahti ning Olovernese veri vabastas nad. Juudit palub endiselt omale surma aga seekord ei kuulda teda keegi. Siimeon viib Juuditi oma koju, kuna Juuditi kodu peksti suure raevu ajal tükkideks ning ümmardajad löödi surnuks.
(Hakkavad teineteise najal pahemale poole liikuma. Enne silmist kadumist tuleb neile vastu lapsega naine.)
Naine palub Juuditilt vett. Juudit tahab naist kaevudeni juhatada , ent märkab, et beebi on surnud. Juudit kohkub ning nad lahkuvad Siimeoniga. Naine kisendab Juuditile järgi ning palub Jehoovat.
(Vaikus. Kostab vaid arutu naise karjumine.Eesriie.)